Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Sada aastat Vabadussõjast

07.12.2018 | | Rubriik: Kirikuelu

Saja aasta vanused viljapead mälestuspärjas.
Avo Seidelberg

28. novembril tähistas Eesti rahvas 100 aasta möödumist Vabadussõja algusest.

Haljala kogudus mälestas seda sündmust jumalateenistusega Vabadussõjas langenute mälestussamba juures Haljala surnuaias.
Rutja Tenno talu noor peretütar Maali Roomet tegi Vabadussõjas osalenute ja langenute mälestuseks mägimänni ja leinakase okstest pärja. Pärja nimi oli „Eluring“. Pärg sümboliseeris sadat aastat eluteed koos kõigi tõusude ja mõõnadega. Lilli pärjas ei olnud.
Lillede asemel olid viljapead. Rukis, mis oli kasvanud Elna Kaasiku vanaisa ja Maali vanavanaisa Tenno talu põldudel sada aastat tagasi – samal ajal kui vili, millest tehti sõdurileiba nendele, kes meie riigi iseseisvuse eest võitlesid.
Selles sõjas olid kõrvuti koolipoisid, parimas eas mehed, vanad ja naised. Eestlased, baltisakslased, inglased, soomlased, venelased, juudid, ingerisoomlased, taanlased, rootslased, lätlased ja poolakad … Kõik, kelle jaoks oli Eesti kodu või kodumaa või oma riiki väärt.
Margit Nirgi,
Haljala Püha Mauritiuse koguduse õpetaja

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda. (1Jh 4:21)