Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Saaremaa Aadama ja Eeva lugu

12.05.2021 | | Rubriik: Kultuurielu
Loo autor Priit Kivi eksponaate Saaremaa muuseumi vitriini tagasi paigutamas. Piret Hiie-Kivi.

Altaritiivad Aadama ja Eeva kujutisega on pärast konserveerimist tagasi Kuressaare linnuses.

Saaremaa muuseumil on väga rikkalikud kogud, mille üheks pärliks on vaieldamatult siinsete kirikute kunstiväärtused. Nende hulgast torkavad oma ainukordsusega silma kaks altaritiiba Aadama ja Eeva täisfiguuris kujutisega, mille ilu võib nüüd pärast põhjalikku konserveerimist Tallinnas konserveerimis- ja digiteerimiskeskuses Kanut jälle Kuressaare linnusesse imetlema tulla. 

Märkimisväärsed on ka tiibade teised küljed, millel on kuues kassetis kujutatud stseenid Kristuse kannatusloost. See süžee, loetuna paremalt alt üles ja vasakult ülalt alla, oleks järgmine: Kristuse piitsutamine, Pontius Pilatus peseb oma käsi, Kristus Õlimäel, Risti kandmine, Kristuse haudapanek ja Kristuse ülestõusmine.

Tammepuust valmistatud Aadama ja Eeva altaritiibade muuseumisse jõudmise lugu on kahjuks teadmata, kuid ilmselt toimus see juba 19. sajandil. Tõenäoliselt pärinevad need altaritiivad Saaremaalt Kärla kirikust. Varasemalt on oletatud, et need võisid kuuluda kas Kaarma või Kihelkonna kirikule. 

Näiteks Saaremaa Uurimise Seltsi sekretär Carl Wilde (1859–1933) oletas veidi rohkem kui 100 aastat tagasi, et Aadam koos Eevaga pärineb Kihelkonna kiriku orelist, mille tuntud estofiil ja pastor Johann Wilhelm Ludwig von Luce (1756–1842) lasi 19. sajandi algul põhjalikult ümber ehitada. Kahjuks pole endiselt täpselt teada ka altaritiibade valmistamise aeg ja meister, kuid ilmselt toimus see 16.–17. sajandil. 

Aadamat ja Eevat ehk pattulangemist ja paradiisist väljaajamist kujutati ka keskajal, kuid nende paigutamine kappaltari tiibade tervele väljale on märk humanistlikust mõtteviisist. Saaremaa tahvlid sarnanevad Saksa renessansiaegse maalikunstniku ja graafiku Lucas Cranach vanema (1472–1553) tundliku ja naiivse inimkeha kujutusega ning nende tahvlite erakordsus seisneb selles, et Eestis pole teadaolevalt rohkem retaableid pattulangemise stseeniga. Nad on kui omamoodi mälestusmärk saksa humanismi ideele.

Priit Kivi

Saaremaa muuseumi peavarahoidja

Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed. (Ef 2:19)