Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Saamaks indu ja ideid

01.02.2017 | | Rubriik: Kirikuelu

Tartus toimunud teemapäevale jõuti Eesti erinevaist paigust, esiplaanil Margus Suvi Valga kogudusest. Liina Raudvassar

EELK Laste- ja Noorsootöö Ühenduse (LNÜ) kutsel kohtusid kiriku lastetöötegijad laupäeval, 28. jaanuaril Tartus Maarja koguduse majas, et arutada muu hulgas, kuidas valida teemasid pühapäevakoolis käsitlemiseks.

„Teeme täna kätlemisvabalt,“ saan tervituseks viite ettevaatusabinõule, kuidas kehalist kontakti vältides hoida haigusttekitavad viirused vaka all. Triin Salmu teemapäeva korraldustoimkonnast räägib, et paljud registreerunud pidid haiguse tõttu loobuma ja tal endalgi õnnestus kuri tõbi vahetult enne kokkutulekut seljatada.
Hoolimata haiguste perioodist jõuab Tartusse Eesti erinevatest paikadest osavõtjaid siiski määral, mis lubab LNÜ teemapäeval korda minna. Saamaks indu ja ideid on oma ala entusiastid meeleldi nõus sisustama vaba päeva kokkusaamisega teiste lastetöötegijatega. Nendega, kes teavad, mida tähendab armastustööna koguduse lastetöösse panustada. Muu töö kõrvalt, vahel ka selle arvelt. „Inimesed ütlevad, et on hea saada ideid ja koolitust, aga ma saan aru, et kõige olulisem on olla koos,“ tunnistab laste- ja noorsootöö spetsialist Titta Hämäläinen, kes vastutab ja veab teemapäeva sisulist poolt. Osadus on märksõna, mis toob kokku, kinnitab Hämäläinen.
See ei asenda tema sõnul võimalust interneti vahendusel suhelda ja informatsiooni vahendada. „Tihti ollakse seda tööd tehes nii üksi ja siit tulenebki vajadus jagada oma võimalikke kahtlusi, samuti tullakse kokku, et saada uut indu ja inspiratsiooni.“
Titta räägib, et stardipäevadeks nimetatud koolitustesarjaga tehti algust aasta tagasi. Kogudustest laekunud tagasiside näites, et senine skeem, kus LNÜ pakkus koolitust selleks soovi avaldanud kogudustele, ei õigustanud ennast. See pani strateegiat muutma üle-eestiliste teemapäevade kasuks.
Titta Hämäläinen tunnistab, et kuigi LNÜ on seadnud endale ülesandeks omada ülevaadet EELK laste- ja noortetöö olukorrast, ei ole ühenduse käsutuses olev statistika päris üksikasjalik. Olulisemaks allikaks on koguduste tegevusaruanded, mille põhjal saab ta nimetada, et EELK 167 kogudusest tehakse lastetööd 96 koguduses.
Koguduste lastetöötegijaid on Titta sõnul 267, mõnes koguduses on viis pühapäevakooliõpetajat, mõnes üks ja mitmes koguduses ei toimu pühapäevakoolitööd. Sellel, et lastetöö ei toimu, on tema sõnul väga erinevad põhjused.
Meie kaader on väga erinev, märgib Titta Hämäläinen, selgitades, et paljudel lastetöötegijatel on korralik pedagoogiline ja teoloogiline ettevalmistus, aga mitmel, kes soovivad oma panuse lastetöösse anda, ei ole mingit ettevalmistust. Alustades päris tühjalt kohalt on neil aga hea tahe ja soov ennast täiendada.
Koolituspäev algab piiblikümblusega. „Ei-ei, käterätti vaja ei lähe, aga Piiblit küll,“ tutvustab Titta meetodit, mis aitab keskenduda ühele kirjakohale. 2Tm 1:7–10 ei ole just hõlpsamini mõistetavaid tekste Uues Testamendis. Paljud kursuslased tunnistavad, et pole sellele Pauluse kirjale siiani tähelepanu pööranud. Paaridesse jagatult saadakse juhised, kuidas teksti uurida selle nüanssidele tähelepanu pöörates.
Edasi keskendutakse küsimusele, mille alusel valida teemasid pühapäevakoolitundi. Kas koostada plaan kirikuaastat silmas pidades, Piibli jõulisi isikuid käsitledes või võtta aluseks sihtrühma ealised iseärasused. Teemade valikust olulisem on viis, kuidas sõnumit esitatakse, oldi ühiselt nõus. Oluline on, et lasteni jõuaks evangeelium. See, et Jumal armastab iga inimest, iga last. Hoolimata meie sõnadest, mõtetest ja tegudest. Pühapäevakoolitunnist peaks laps saama kindluse, et Jumal kuuleb meid ja temaga saab suhelda.
Eelseisvatest üritustest kõneldes anti teada, et LNÜ suvepäevad toimuvad sel aastal 28.–30. juulini Pilistveres.
Liina Raudvassar

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)