Esileht » Arvamused » Arvamus »

Saagem maailmakodanikeks

09.02.2007 | | Rubriik: Arvamus

Riias peeti klassikaliste kanooniliste tekstide tõlkimise teemal teaduskonverents.

Olgem eestlased, olgem ka eurooplased, kuid saagem maailmakodanikeks. Sellise lipukirja püstitas orientalist Linnart Mäll oma avasõnas 1989. a ilmunud Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi ajalehe Sõnumitooja esimesele numbrile, kus ta kirjutas: «Inimkond on /—/ astumas tõelise globaalsuse ajastusse. Aasta-aastalt süveneb sellest arusaamine. Me tahame seda toetada.

Muidugi ei kutsu me Teid sektantlusesse, mingisse lokaal- või regionaaltsentrismi. Me ei vastanda Ida Läänele ja Läänt Idale, me teame, et neid ei eralda kindlad piirid. Me ei otsi Idast eksootikat ja soovitame ka Teil seda mitte teha. Kuid me püüame Teile näidata kõike head, mis on erinevates kultuurides, seda, mida tuleks tundma õppida.»

Globaalne mõtteviis

Arvan, et need tollase Akadeemilise Orientaalseltsi esimehe sõnad on aktuaalsed veel nüüdki. Enamgi veel – arvan, et need sõnad on nüüd veelgi aktuaalsemad, kui nad olid 1989. a, sest avardunud maailm on tänaseks jõudnud meieni palju enam, kui see oli hoomatav muutuste aja alguses.

Eesti on nüüdseks vaba, ta kuulub Euroopa Liitu ning just nüüd on meil aeg tõsta oma pilk lokaalsusest ja regionaalsusest kõrgemale ning näha inimkonda ja maailmakultuuri ühtse tervikuna, millesse meiegi rahvas on andnud oma panuse. Õigupoolest ei ole universalistlik, globaalne mõtteviis olnud inimkonna helgematele peadele võõras ka minevikus ja me võime näha selle juuri juba hellenismiajastu mõtlemises.

Ka kristlikule mõtlemisele pole universalism võõras olnud – juba apostel Paulus nägi kirikus rahvaste, seisuste ja sugupooltevahelisi piire ületavat universaalset tervikut ning sama mõtet on väljendanud paljud hilisema kiriku suurvaimud.

Konverentsi asemel konverentsil

23. ja 24. jaanuaril, ajal, mil suur osa meie vaimulikest viibis Valgerannas konverentsil, külastas käesolevate ridade autor Riias toimunud rahvusvahelist teaduskonverentsi «Klassikaliste kanooniliste tekstide tõlkimine», esinedes seal ettekandega Uue Testamendi tõlketeoreetilistest probleemidest.

Konverents, mille korraldajateks olid Eesti Soome Instituut ja Eesti Instituut, oli kantud mitmes mõttes globaalsest, rahvaste- ja kultuuridevahelisi piire ületavast vaimsusest – konverentsi ettekannete pidajad olid erinevatest rahvustest, kuid ka teemad, mida ettekannetes puudutati, käsitlesid erinevaid kultuure ja nende baastekste: Vana ja Uut Testamenti, Koraani ning budistlikke tekste.

Lisaks käesoleva artikli autorile pidasid ettekandeid Jaakko Hämeen-Anttila ja Tapani Harviainen Soomest ning Uldis Eglis Berzins ja Jelena Staburova Lätist. Konverentsi ettekandeid kuulates ning konverentsist osavõtjatega vesteldes koges käesolevate ridade autor intensiivselt, kuivõrd sarnane on inimvaimu süvastruktuur kõigis kultuurides ja tsivilisatsioonides.

See annab võimaluse mõista ka meile ajas ja ruumis kaugeid tsivilisatsioone ning hoomata, et kõik inimesed, kõik rahvad on vennad.

Käesoleva artikli autor on südamest tänulik dr Toomas Paulile, tänu kellele tal sai võimalikuks konverentsil osaleda, Soome Instituudi direktorile Jaana Vasamale ja Läti Suursaatkonna kultuuriatašeele Eesti Vabariigis, Guntars Godinsile ning oma kolleegidele, Soome ja Läti teadlastele, kellega tal oli võimalus neil kahel päeval ühise sõbraliku perena koos olla ning vahetada mõtteid meie tsivilisatsiooni baastekstide tõlkimise ja tõlgendamise võlu ja valu üle.

Jaan Lahe

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)