Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Saadeti viimsele teekonnale

06.08.2008 | | Rubriik: Kirikuelu

Lilledesse uppunud sarga ümber seisid auvalves Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed, järelehüüe ametivend Ivo Pillilt. Fotod: 3 x Sirje Semm Otepää Maarja kirikus jäeti laupäeval, 21. juunil hüvasti õpetaja Jüri Stepanoviga.
Leinatalitust toimetasid peapiiskop Andres Põder ja Valga praostkonna praost Vallo Ehasalu. Otepää koguduse õpetajat olid ära saatmas emeriitpeapiiskop Kuno Pajula, kantsler Urmas Viilma, assessorid Mati Maanas, Ove Sander ja Joel Luhamets, titulaarpraost Eenok Haamer, praostid Tanel Ots ja Urmas Nagel, ametivennad ja -õed, koguduseliikmed, sõbrad Eestist ja Soomest Vihti kogudusest, valla esindajad ja paljud teised, kes tulid avaldama viimset austust 1986. aastast Otepää kogudust teeninud õpetaja Jüri Stepanovile. Osalesid ka Otepää kirikukoor ja Nõo koguduse meesansambel.
Lilledesse uppunud sarga ümber seisid auvalves vaimulikud ja Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed, kelle hulka ka Jüri Stepanov kuulus.
Jüri Stepanov oli kui tõrvik, kes tasase, kuid püsiva leegiga põledes jääb kodukihelkondlaste mällu tegude läbi, mida suutis nende paari­kümne Otepääl teenitud aastaga korda saata. Stepanov väärtustas Otepääd kui rahvuslikku pühapaika, kristliku Eesti keskust. Siin on teeninud pastorina Jakob Hurt, siin õnnistati EÜSi lipp, mis hiljem kujunes Eesti riigilipuks. Tänu Stepanovile sai korda Otepää kirikumõis, kuhu rajati ka lipumuuseum. Kirikumõisa ait ehitati Vihti koguduse toel talvekirikuks, korrastati surnuaiad, tähistati väärika ajalooga pühakoja aastapäevi.
Rahvas hindas oma hingekarjase väsimatut töökust ja kaastundlikkust. Lugupeetud kirikuõpetajat oli saatma tulnud suur hulk inimesi. Jüri Stepanovi puusärk kanti Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmete õlgadel kirikust umbes 800 meetri kaugusel asuvale Otepää vanale surnuaiale. Teel kalmistule lauldi kirikulaule.
Õpetaja Stepanovi rahupaik asub Jakob Hurda tütarde ja Hurda ametijärglase, õpetaja Burchard Sperlingki kõrval.
Sirje Semm

Jüri Stepanovi puusärk kanti Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmete õlgadel viimsesse puhkepaika Otepää vanale surnuaiale.

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)