Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon kaasajast »

Ruudi Leinus: mind on hoidmas Jeesuse ütlus ”otsige esiti Jumala riiki“

19.04.2017 | | Rubriik: Persoon kaasajast

Ruudi Leinus on hea tuttav kõigis kirikute nõukogu liikmeskirikutes. Tiiu Pikkur

Ruudi Leinus (72) on Eesti Kirikute Nõukoguga (EKN) seotud olnud Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu (Eesti EKBK Liit) esindajana selle asutamisest peale. Töötab juba aastaid EKNi täitevsekretärina, kuid taastab ka Mähe baptistikirikut ja on selle pastor.

„Mina julgen arvata, et EKN on üks vajalik organisatsioon,“ ütleb Leinus. „Juba valitsusega suhtlemine läheks igal konfessioonil eraldi raskeks. Meil on ikka palju ühiseid teemasid. Meie liikmeskirikute omavaheline läbisaamine on väga hea. Oleme kõik võrdsed, igaühel on üks hääl ja meil on paljudes asjades ka konsensuslikkuse nõue. Ka rahvusvaheliselt oleme omanäoline organisatsioon.“
EKNi liikmeskirikutega teeb täitevsekretär tihedat koostööd, hoolitseb selle eest, et kord kuus saaksid kõik ühise laua taga töökoosolekutel kokku. Kord aastas – juunis tehakse väljasõiduistung. Sel aastal on teemaks pagulased ja kap­lanitöö. Minnakse vaatama, kuidas elab EELK Harju-Risti kogudus ja tutvutakse kaplanitööga Ämaris ning külastatakse Paldiski kirikuid. Leinuse töö on väga mitmekülgne, haarates kõiki kirikute nõukogu töövaldkondi.
„EKNis on kümme liikmeskirikut, see on 447 kogudust ja 402 500 liiget,“ avab Leinus organisatsiooni mastaape. „Me oleme Eesti suurim mittetulundusühing. Sisuliselt oleme kõige suurem kogukond Eestis.“

Võrumaa metsade vahelt suurlinna tuledesse
Ruudi Leinus on pärit Võrumaalt Mõnistest. „Isa rääkis ainult võru keelt, ema rääkis ka kirjakeelt. Koolis õppisime kirjakeelt, kuid omavahel rääkisime ikka võru keeles,“ meenutab ta. „Mina olin peres noorim, seitsmes laps, mul on kaks venda ja neli õde.“
Koolis käimine oli maal tol ajal üsna karm asi, Väike Ruudi läks õppima Taheva seitsme­klassilisse kooli – 7 km kodust – ja kohe sai temast ka internaadilaps. Nädala toidumoon kaasas ja nii kõik seitse aastat, siis tehnikum ja edasi ülikool, ikka internaadis. „Eks selline elu on mulle iseseisvust ja hakkamasaamist õpetanud. Kuid koolis oli ikkagi tore aeg, kuigi ise imestan ka, et hakkama sain.“
Edasi viis koolitee Võru kohaliku tööstuse tehnikumi tisleriks õppima. Praktika ajal Tallinna vineeri- ja mööblikombinaadis on Ruudi teinud igasugust mööblit ja ka televiisori korpuseid. Võru kool läbi, tõttas üsna kasina vene keele oskusega noormees Leningradi puidutöö eriala ettevalmistuskursustele. „Aga õppejõud olid mõistvad, kui ikka matemaatikas oskasid joonise teha ja valemi kirjutada, siis ei pidanud palju keelt oskama.“ Ja Ruudist sai Leningradi metsatehnilise akadeemia üliõpilane. Eestis puidueriala kõrgkoolides polnud. Viis aastat suurlinnas oli üsna tore aeg. „Meil oli Baltikumi üliõpilaste klubi. Mina seal palju ei käinud, aga sealt ma leidsin endale naise (tuntud raadioajakirjanik Haldi Leinus Raadio 7st – T. P.). Ühel väljasõidul Peterhofi me tutvusimegi. Haldi lõpetas Leningradi Herzeni-nimelise pedagoogilise instituudi.“
Pärast akadeemia lõpetamist asus Ruudi tööle Tallinna vineeri- ja mööblikombinaati, töötas ka mitmes ametis metsa- ja puidutööstuse ministeeriumi konstrueerimisbüroos. On projekteerinud mööblivabrikuid Tartusse, Võrru, Kohtla-Järvele jm.

Tee usule
Ruudi vanemad olid Kaika õigeusu kiriku liikmed, kui see kogudus lagunes, läksid nad Hargla luteri kirikusse. Ruudi ütleb, et teda tõi usule abikaasa Haldi, kes oli Oleviste koguduse liige ja võttis sinna kaasa ka Ruudi.
„Olevistes valiti mind diakoniks 1980, olin pikka aega Lehtse koguduse pastor. Õppisin Moskvas kaugõppe piiblikursustel ja Eestis vanempresbüteri koolitusel. Olin ka Eesti EKBK Liidu peasekretär.“ Nüüd on Ruudi Leinus Tallinna Mähe baptistikoguduse, mis varem asus Nõmmel ja kandis Nõmme Vabaduse baptistikoguduse nime, pastor. „Mähel asub tagastatud endine baptisti kirik, mida me taastame. Maja valmis 1939 ja võeti ära 1950, sellest sai aastateks kortermaja. Ehitusluba on olemas ja kohe alustame renoveerimisega. Peame seal juba kolm kuud ka teenistusi.“

Üksmeel ja armastus
Tuleval aastal on Ruudi ja Haldi kuldpulma-aastapäev. „Ma arvan, et altari ees antud tõotus on ikka meeles,“ on mees kindel. „Kõige tähtsam on üksmeel ja armastus. Jumala arm on meid aidanud. Jumala teenimine annab abielule püsiväärtuse.“
Oma pika teekonna põhjal nii töös kui ka elus ütleb Ruudi Leinus, et teda ja tema peret on aidanud Jeesuse Kristuse ütlus mäejutluses: otsige esiti Jumala riiki ja tema õigust! „Usun, et kõike seda, mida meie maisel teekonnal on vaja, meile siis ka antakse. Olgu see meie isiklik elu või pereelu, südamerahu ja teadmine, et me ei ole oma teekonnal üksi, vaid Jeesus Kristus on meiega kaasas. See ongi – otsige Jumala riiki! Kui see on paigas, annab Jumal meile ülesandeid, kohustusi, tarkust ja tervist – kõike, mida on vaja. Esmane on, et anname Jumalale koha oma elus, siis läheb meie maisel teekonnal kõik paika ja võime rõõmuga tulevikku vaadata.“
Tiiu Pikkur

Ruudi Leinus
Sündinud 17. märtsil 1945 Võrumaal Mõniste lähistel Arukülas
Õppinud
Võru kohaliku tööstuse tehnikumis 1959–1963
Leningradi metsatehnilises akadeemias 1964–1969
Moskvas piibli kaugõppekursustel 1984–1987
Töötanud
Tallinna vineeri- ja mööblikombinaadi vaneminsenerina 1969
Metsa- ja puidutööstuse ministeeriumi normatiivide uurimise jaama TTO osakonna juhatajana 1969–1971, konstrueerimis- ja tehnoloogiabüroo projekti peakonstruktorina 1971–1976
Dünamo suusavabriku peatehnoloogina 1976–1978
Metsa- ja puidutööstuse ministeeriumi konstrueerimis- ja tehnoloogiabüroo projekti peakonstruktorina 1978–1998
Eesti EKB Koguduste Liidu peasekretär 1989–1998, 2004–2008
Lehtse koguduse pastor 1979–2000
Nõmme Vabaduse baptistikoguduse, nüüdse Tallinna Mähe baptistikoguduse pastor al 2000
EKNi täitevsekretäri assistent ja täitevsekretär 1999–2004 ja al 2008
Abikaasa Haldi on raadioajakirjanik
Tütred Päivi – raamatu küljendaja-kujundaja, ja Vilgo – florist
Üheksa lapselast

Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist.
(1Pt 1:3)