Slava Ukraine
Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Russow ei jutlusta müüte, teda võib usaldada

23.11.2022 | | Rubriik: Kultuurielu


Russowi kroonika uue tõlke esitlusel vestles tõlkijaga prof Jüri Kivimäega (vasakul) ajaloolane prof Anti Selart. Kätlin Liimets.

Huvi Balthasar Russowi „Liivimaa provintsi kroonika“ vastu on püsinud 16. sajandist nüüdisajani. Kolmanda tõlke eesti keelde koos kommentaaride ja saatesõnaga tegi Toronto ülikooli emeriitprofessor ajaloolane Jüri Kivimäe.

Kroonika uue tõlke esitlusel Tartu ülikooli muuseumi valges saalis said kokkutulnud osa prof Jüri Kivimäe ja ajaloolase prof Anti Selarti sisutihedast vestlusest. Et paljud tunnevad Russowit ja tema kroonikat Jaan Krossi romaani „Kolme katku vahel“ ja teosel põhineva mängufilmi järgi, siis kerkis kiirelt Russowi päritolu küsimus. Eestlase hüpoteesi, mille oma teosesse kirjutas ka Kross, püstitas taani-eesti päritolu ajaloolane Paul Johansen 1957. aastal Göttingenis.

Prof Kivimäe seda ideed ei toeta: „Russowit on peetud Tallinna kullassepa vallaslapseks, aga tema edasine elu ei toeta seda oletust. Kahtlen, kas vallaslaps oleks saanud tol ajal Pühavaimu kiriku õpetajaks. Võib ju öelda, et olud olid keerulised 1562/63, sõda möllas, jutlustajaid oli vähe. Ent – kas on temalt säilinud kasvõi fragmentki eesti keeles? Üks eestikeelne lausegi? Ei. Minu jaoks pole piisavalt argumente, et seda hüpoteesi toetada.“ 

Veel arutleti, kas Russow oli russofoob ja kas ta pole teinud kahju meie ettekujutusele keskaegsest Liivimaast selle läbi, et küsimusele, miks Jumal Liivimaad sõjaga karistas, vastab, et Liivimaa oli alla käinud: olid korrumpeerunud valitsejad, liiderlikud vaimulikud, piinatud ja pekstud talupojad.

Pilku tõlkimisele pöörates märkis Kivimäe, et Russowi teose alamsaksakeel on tugevate ülemsaksa keele mõjudega ja ei erine palju Martin Lutheri piiblitõlke keelest. Pikim lause trükitekstis oli 10 rida. Kroonika eelnevatesse tõlgetesse on 1845. aastast ajaloolase Pabsti tol ajal kaasaegsesse saksa keelde tõlgitud väljaande mõjul lisatud alampealkirjad, mille Kivimäe allikapuhtuse olulisust rõhutades välja jättis. Prof Kivimäe toonitas, et Russow ei jutlusta kroonikas müüte, tema kirjeldusi võib suurel määral, säilitades siiski kriitikameelt, usaldada.

Tallinna Pühavaimu kiriku pastori Balthasar Russowi (u 1536–1600) alamsaksakeelne „Liivimaa provintsi kroonika“ (trükitud 1578, 1584) on aastasadu kujundanud nii Eesti- kui Liivimaa ning kogu Baltikumi 16. sajandi ajaloo käsitlust. Kroonika on Liivimaa sõja (1558–1583) ajaloo üks tähtsamaid ja tuntumaid allikaid. Uue tõlke lisaväärtuseks on põhjalikud kommentaarid, saatetekstid ja illustratsioonid. Teost on tõlgitud ka vene, läti, inglise, soome ja itaalia keelde.

Kätlin Liimets

Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! (Sk 9:9)