Mis on imettegev ikoon? Kas on sel mingi nõiavägi, mis mõne, kes temale suud annavad, haigusest terveks teeb, mõnes raskes olukorras aitab või meeleparandusele juhatab? Või milleks on seda üldse vaja, kui Jumal on ju igal pool ja kuuleb iga palvet ka otse? Kumbki küsimus, mis ehk nii mõnelgi peast läbi käib, ei liigu õiges suunas.Pühadest inimestest pühimKeda me ainsana ülimas mõttes kummardame ...
Kiriku traditsiooni ja Piibli järgi on olemas kolme tüüpi palvet. Esiteks millegi palumine või tundepalve – palume olukorra muutumist, täname muutuse või juba olemasoleva hea eest või parandame meelt, mis peaks muutma meid endid.Teiseks peatumine Jumala lähedalolus – palve ilma sõnadeta. Kui mingeid sõnu kasutataksegi, siis nende ülesanne on vaid ühenduse hoidmine ja «paigalpüsimine».Kolmandaks ...
5.Ometi ei saa kirikuisade eksegeesi kõrvale heita. Nende interpretatsioon vastas tolleaegse teadusmaailma standarditele, ent lisaks sellele on see osutunud pikka aega pühakirja õndsusloolise mõistmise vahendiks, mis alati jättis võimalikuks kerygma seostamise kaasaja situatsiooni ja inimestega. Sellega saavutas pühakiri sisemise seose usueluga, nagu see mõjus liturgias, homiilias ja spiritualiteedis viljakalt – mida moodsa ...
4.Võiks arvata, et otsese tähenduse kindlakstegemine on üsna lihtne. Paraku ei ole pühakirja puhul paljudel puhkudel sugugi kindel, milline mõte on otsene. Näiteks. Paulus, rääkides abikaasade suhtest, kirjutab: «Naised, olge oma meeste vastu otsekui Issanda vastu, sest mees on naise pea, nagu Kristus on koguduse pea, tema ise on oma ihu Päästja. Kuid nagu kogudus alistub Kristusele, nõnda alistugu ka naised ...
3.Niivõrd kui see puudutab meie käitumist, tuleb seda tropoloogiliselt (moraalselt) tõlgendada. Ja kuna Kristus teab teed taevalinna, on avatud ka anagoogiline tõlgendus. Põhimõtteliselt on kõik kirjakohad, ka need, mida ei saa allegooriliselt tõlgendada, kuna neil puudub «hiljem», avatud anagoogilisele ja tropoloogilisele tõlgendamisele.Nagu öeldud, Origenes oli seisukohal, et kogu pühakirjal on kõigis ta ...
Värske Kristliku Kasvatuse number keskendub kolmele teemale: kasvatamine ja õpetamine muusika kaudu, infotehnoloogia vahendite kasutamine õpetamisel ja advenditemaatika lastetöös.Õp Mart Jaanson vastab küsimusele, milleks lõi Jumal muusika. «Üks võimalus sellele küsimusele vastata on näha muusikat Jumala lohutusena pattulangenud inimesele,» leiab autor. Ta kirjeldab, kuidas kirikulaulus kohtuvad muusika ...
Rahvusvaheline teaduskirjastus Brill Leidenis avaldas teoloog Jaan Lahe raamatu.Raamat «Gnosis und Judentum. Alttestamentliche und jüdische Motive in der gnostischen Literatur und das Ursprungsproblem der Gnosis» (Gnoosis ja juutlus. Vana Testamendi ja juudi päritoluga motiivid gnostilises kirjanduses ja gnoosise päritolu küsimus) ilmus sarja «Nag Hammadi and Manichaean Studies» (Nag Hammadi ja manihheismi uurimused) 75. ...
2.See «kirjatähe» ja «vaimu» eraldamine baseerub 2Kr 3:6 väitel, et «kirjatäht suretab, Vaim aga teeb elavaks». Origenes tõlgendab seda piiblikohta nõnda, et teksti sõnasõnalisest, kirjatähelisest, «surnud» mõttest tuleb tungida edasi «elava», seesmise vaimuni. Tema põhiväide kõlab: «Kogu pühakirjal on küll kõigis ta üksikasjades vaimne ...
1. osaÜlikoolide usuteaduskondades on viimase paari sajandi jooksul peetud ajaloolis-kriitilist piibliuurimist praktiliselt ainsaks teaduslikuks lähenemiseks Piiblile. Eesmärgiks on olnud välja selgitada, mis siis muiste sündis või öeldi, ning leida kõige vanem ja usaldatavam tekstikuju. Seda on tehtud erinevate meetoditega: kirjanduskriitilise, religiooniloolise, vormiloolise ja traditsiooniloolise analüüsi vahenditega. ...
Kirikuloolase Atko-Sulhan Remmeli (fotol) hiljuti kaitstud doktoritöö «Religioonivastane võitlus Eesti NSVs aastatel 1957–1990. Tähtsamad institutsioonid ja nende tegevus» kirjeldab ateistlikku propagandat ning kirikuvaenamist Eestis nõukogude perioodil.«Töö formuleerus iseenesest ja oli otsast lõpuni kantud praktilisest vajadusest,» selgitab Remmel Eesti Kirikule, lisades: «Töö rõhuasetus on ...
Tarmo Toom. Sest Sinu silmale pole suletud süda kättesaamatu.Allika kirjastus, 2011. 316 lk.Eestis sündinud ja kasvanud, Ameerika katoliku ülikooli patristikaprofessor Tarmo Toom on kirjutanud raamatu Augustinuse «Pihtimuste» selgituseks. «Pihtimused» valmisid aastatel 397–401. Tegu on nõudliku, tähelepanelikkust ja süvenemist nõudva tekstiga, mida iga uus põlvkond loeb oma olukorrale toetudes, loetut iseenda ...
Nagu pealkirjas, nii ütleb ka Põrgupõhja Jürka. Ja eks ta nii olegi. Usk võib liigutada mägesid, nagu ütleb Kristus. Kui ainult on usku, kas või sinepiivakese mõõdu järgi. Aga kas meil on? Ikka vaidleme religiooni üle ning kiskleme, sest see kristlus on ju võõraste toodud. Muidugi, 13. sajandil oli üks gangsterite jõuk, kes meile tule ja mõõgaga kristlust tõi, kuid ega see kristlus ...
24 kogudusega ligi 1700- liikmeline Eesti Metodisti Kirik annab 1990. aastast välja ajakirja Koduteel. Märtsis ilmus ajakirja sajas number.Kui praegusest Haapsalu koguduse pastorist Urmas Rahuvarmist sai mais 1990 metodistide taas ilmuma hakanud häälekandja esimene toimetaja, vahetus päises nimi: aastatel 1920–1940 kasutusel olnud Kristlik Kaitsja asendati nimega Koduteel.1996. aastast toimetab ajakirja ajalooharidusega Kärt ...
Usuteaduse instituudi (UI) toimetised nr XXI on pealkirjastatud «Kultuurisillad Läänemere-äärses kultuuriruumis» ning toob huvilisteni artikleid kirikuloo, süstemaatilise teoloogia ja piibliteaduse alalt.Väljaandega märgitakse UI 65. aastapäeva, samuti tähistatakse Tallinnale ja Turule osaks saanud au olla käesoleval aastal Euroopa kultuuripealinnad.Eessõnas toonitab rektor Randar Tasmuth instituudi osa ...
Suvisel pööripäeval on päev pikem ööst sedavõrd, mida rohkem põhja poole minna. Talvisel pööripäeval on pimeduse ja valguse suhe vastupidine. Seega on kõikumine valge ja pimeda aja vahel suurem Eestis kui Jeruusalemmas Iisraelis. Eestis on ka valguse pidustused suuremad kui Jeruusalemmas.Pööripäevadel on sündinud kaks piiblitegelastest. Suvisel pööripäeval Ristija Johannes (nii ...