3.Niivõrd kui see puudutab meie käitumist, tuleb seda tropoloogiliselt (moraalselt) tõlgendada. Ja kuna Kristus teab teed taevalinna, on avatud ka anagoogiline tõlgendus. Põhimõtteliselt on kõik kirjakohad, ka need, mida ei saa allegooriliselt tõlgendada, kuna neil puudub «hiljem», avatud anagoogilisele ja tropoloogilisele tõlgendamisele.Nagu öeldud, Origenes oli seisukohal, et kogu pühakirjal on kõigis ta ...
Värske Kristliku Kasvatuse number keskendub kolmele teemale: kasvatamine ja õpetamine muusika kaudu, infotehnoloogia vahendite kasutamine õpetamisel ja advenditemaatika lastetöös.Õp Mart Jaanson vastab küsimusele, milleks lõi Jumal muusika. «Üks võimalus sellele küsimusele vastata on näha muusikat Jumala lohutusena pattulangenud inimesele,» leiab autor. Ta kirjeldab, kuidas kirikulaulus kohtuvad muusika ...
Rahvusvaheline teaduskirjastus Brill Leidenis avaldas teoloog Jaan Lahe raamatu.Raamat «Gnosis und Judentum. Alttestamentliche und jüdische Motive in der gnostischen Literatur und das Ursprungsproblem der Gnosis» (Gnoosis ja juutlus. Vana Testamendi ja juudi päritoluga motiivid gnostilises kirjanduses ja gnoosise päritolu küsimus) ilmus sarja «Nag Hammadi and Manichaean Studies» (Nag Hammadi ja manihheismi uurimused) 75. ...
2.See «kirjatähe» ja «vaimu» eraldamine baseerub 2Kr 3:6 väitel, et «kirjatäht suretab, Vaim aga teeb elavaks». Origenes tõlgendab seda piiblikohta nõnda, et teksti sõnasõnalisest, kirjatähelisest, «surnud» mõttest tuleb tungida edasi «elava», seesmise vaimuni. Tema põhiväide kõlab: «Kogu pühakirjal on küll kõigis ta üksikasjades vaimne ...
1. osaÜlikoolide usuteaduskondades on viimase paari sajandi jooksul peetud ajaloolis-kriitilist piibliuurimist praktiliselt ainsaks teaduslikuks lähenemiseks Piiblile. Eesmärgiks on olnud välja selgitada, mis siis muiste sündis või öeldi, ning leida kõige vanem ja usaldatavam tekstikuju. Seda on tehtud erinevate meetoditega: kirjanduskriitilise, religiooniloolise, vormiloolise ja traditsiooniloolise analüüsi vahenditega. ...
Kirikuloolase Atko-Sulhan Remmeli (fotol) hiljuti kaitstud doktoritöö «Religioonivastane võitlus Eesti NSVs aastatel 1957–1990. Tähtsamad institutsioonid ja nende tegevus» kirjeldab ateistlikku propagandat ning kirikuvaenamist Eestis nõukogude perioodil.«Töö formuleerus iseenesest ja oli otsast lõpuni kantud praktilisest vajadusest,» selgitab Remmel Eesti Kirikule, lisades: «Töö rõhuasetus on ...
Tarmo Toom. Sest Sinu silmale pole suletud süda kättesaamatu.Allika kirjastus, 2011. 316 lk.Eestis sündinud ja kasvanud, Ameerika katoliku ülikooli patristikaprofessor Tarmo Toom on kirjutanud raamatu Augustinuse «Pihtimuste» selgituseks. «Pihtimused» valmisid aastatel 397–401. Tegu on nõudliku, tähelepanelikkust ja süvenemist nõudva tekstiga, mida iga uus põlvkond loeb oma olukorrale toetudes, loetut iseenda ...
Nagu pealkirjas, nii ütleb ka Põrgupõhja Jürka. Ja eks ta nii olegi. Usk võib liigutada mägesid, nagu ütleb Kristus. Kui ainult on usku, kas või sinepiivakese mõõdu järgi. Aga kas meil on? Ikka vaidleme religiooni üle ning kiskleme, sest see kristlus on ju võõraste toodud. Muidugi, 13. sajandil oli üks gangsterite jõuk, kes meile tule ja mõõgaga kristlust tõi, kuid ega see kristlus ...
24 kogudusega ligi 1700- liikmeline Eesti Metodisti Kirik annab 1990. aastast välja ajakirja Koduteel. Märtsis ilmus ajakirja sajas number.Kui praegusest Haapsalu koguduse pastorist Urmas Rahuvarmist sai mais 1990 metodistide taas ilmuma hakanud häälekandja esimene toimetaja, vahetus päises nimi: aastatel 1920–1940 kasutusel olnud Kristlik Kaitsja asendati nimega Koduteel.1996. aastast toimetab ajakirja ajalooharidusega Kärt ...
Usuteaduse instituudi (UI) toimetised nr XXI on pealkirjastatud «Kultuurisillad Läänemere-äärses kultuuriruumis» ning toob huvilisteni artikleid kirikuloo, süstemaatilise teoloogia ja piibliteaduse alalt.Väljaandega märgitakse UI 65. aastapäeva, samuti tähistatakse Tallinnale ja Turule osaks saanud au olla käesoleval aastal Euroopa kultuuripealinnad.Eessõnas toonitab rektor Randar Tasmuth instituudi osa ...
Suvisel pööripäeval on päev pikem ööst sedavõrd, mida rohkem põhja poole minna. Talvisel pööripäeval on pimeduse ja valguse suhe vastupidine. Seega on kõikumine valge ja pimeda aja vahel suurem Eestis kui Jeruusalemmas Iisraelis. Eestis on ka valguse pidustused suuremad kui Jeruusalemmas.Pööripäevadel on sündinud kaks piiblitegelastest. Suvisel pööripäeval Ristija Johannes (nii ...
Eesti inimarengu aruande kohaselt peavad viimase paarikümne aasta jooksul 95% eestlastest perekonda väga tähtsaks või küllaltki tähtsaks. Meie põhiseadus ütleb, et perekond on rahva püsimise ja kasvamise alus. See tähendab, et perekond on oluline nii inimestele kui ka ühiskonnale tervikuna. Tõsi, mina pole sellest lõpuni aru saanud, miks oluliseks peetav on nii habras, nii purunev, sageli isegi ...
«Kristlikus omailmas on inimene seatud hingetu looduse valitsejaks, tooraine kasutajaks.» See väide, mida lugesin aastat kolm tagasi Rohelises Väravas, ehmatas mind nii kõvasti, et seisab praeguseni meeles. Polnud mul ju vaja kuskilt järele vaadata, sest teadsin peast:Kiitke Issandat maa pealt,mere hauad ja elukad,tuli ja rahe, udu ja lumi,tormituul, mis täidab Tema käsku;kõik mäed ja künkad,seedrid ja ...
Kui ma pärast palgapäeva linna läksin, oli mul üks rahasumma. Kui palju või mis – ei sellest või kõnelda. Meil on ju kõik väga konfidentsiaalne. No läksin linna. Ega see vaba päeva saamine ei ole kah nii, et ise võtad. Kunas ülemus suvatseb sulle päevakese lubada. Ülemusega vestlemine on nagu robotiga suhtlemine: rääkida ju võid, aga ta ei kuule sind.Läksin linna, aga enne veel ...
Vastus küsimusele, kui oluline on religioon tänapäeva Eestis ning kus me võime kohata märke religioonist või religioossusest, sõltub vastaja perspektiivist. Sellest, milline on tema seos religiooniga ning millised religioonialased teadmised. Eesti tegelikkus on, et kümme aastat tagasi oli enam kui kaks kolmandikku Eesti elanikest kindla usutunnistuseta. Seda osutas 2000. aastal läbiviidud rahvaloendus. Kuus aastat tagasi ...