Mis on usk? Praegu Iisraelis elav Eestist pärit Harry Šein, kes on enda sõnul «absoluutselt mittereligioosne inimene», selgitas seda nii: «On kaks viisi maailma mõista, üks on teadmine, tähendab siis, kui me oleme kindlad, et midagi on olemas või midagi ei ole olemas – ja teine viis on kahelda. Ja asjad, milles me kahtleme, me ei suuda tõestada, kas nad on olemas või ei ole olemas – nendesse me usume.» Šeini väitel pole usu puhul kõige tähtsam mitte olemasolemise küsimus, ...
Soome meedia on viimasel ajal kirjutanud väga palju usuõpetusest ja arutanud küsimuse üle, kas usuõpetus vajab uuendamist või mitte. Õpetuse uuendamise vajadust on rõhutanud väga tugevalt Helsingi ülikooli religiooniõpetuse didaktika professor Arto Kallioniemi, kes oli lahkelt nõus andma Eesti Kirikule intervjuu, selgitamaks Soome usuõpetuse olukorda ja analüüsimaks Eesti usundiõpetuse olukorda. Milline on Soome usuõpetuse ajalugu ja olukord tänapäeval? Tänapäevane Soome ...
Eesti vaimulik kirjasõna on saanud väärika täienduse – hingedepäeval esitlesid Tallinna Jaani koguduse õpetajad dr Toomas Paul ja Jaan Tammsalu oma uusi raamatuid. Toomas Pauli «Teispool vaikust. Mõned hommikumeditatsioonid» ja Jaan Tamsalu «VM 2. Vaimulikud mõtisklused. Teine raamat» on otseseks järjeks eelmise aasta hingedepäeval samas Jaani kirikus esitletud raamatutele «Vaimulikud mõtisklused I» ja «Arm ja aare. 7 x 7 hommikupalvust». Tammsalu vaimulikud mõtisklused ...
2. novembril kaitses Maire Latvala (fotol) Tartu ülikooli usuteaduskonnas doktoritöö «Koguduslik hingehoid Eesti nelja konfessiooni näitel». Käsitletud teema on vastse teoloogiadoktori huviks olnud aastaid, süvendatult on ta tegelnud lapse leina ja hingehoiuga, publikatsioonid on ilmunud endise nime Maire Ivanova all. Doktorikraadi toonud väitekirjas, mille juhendajaks Tõnu Lehtsaar, vaadeldi nelja protestantliku konfessiooni – Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku, Eesti ...
3.Taevase jumalateenistuse olemus on maise jumalateenistuse eeskujuks ja selle kujutis peegeldub Jumala rahva liturgia korras. Seda vormelit lauldes kohtuvad taevased väehulgad ja maine kogudus, juudid ja kristlased, ida- ja läänekirikud. Kõik nad tunnistavad, imetlevad ja austavad üheskoos Jumala pühadust.Agnus Dei Vormeli nimetus tuleneb Jh 1:29 ladinakeelsest tõlkest, mis esitab Ristija Johannese osutust Jeesusele: ecce agnus Dei qui ...
2.Seoses Jumalaga omandab kavod teise tähenduse. See on endiselt midagi, mis avaldab inimestele muljet, aga nüüd lähtub see Jumalast ja ei ole seega võrreldav inimese kavod'iga. Kavod on seotud Jumala eneseilmutusega. Läbi kogu Vana Testamendi on Jumal nähtamatu, aga ta võib end kuulutada, ilmutada, manifesteerida läbi kevod-jhvh, näiteks 2Ms 24:16 jj. Transtsendentne ja kujuteldamatu Jumal saab kavod'i kaudu kohalolevaks ja ...
1.Kui varajase kristluse aegadest pärineb ütlemine unus Christianus nullus Christianus (üksik kristlane – ei ühtegi kristlast – toim.), siis kaasaja religioossust iseloomustavaks väljendiks peetakse eelmisele vastandlikku believing without belonging (uskuda ilma kuulumata – toim.).Jeesus seadis armulaua ööl, mil ta ära anti. Tema kogudus oli laiali pudenemas: Juudas oli Jeesust ära andmas, Peetrus teda salgamas, ...
5. Kui Jeesus ise pärast surnuist ülestõusmist kord seletas kahele jüngrile Vana Testamendi ennustusi enda kohta, tunnistasid nood hiljem, et nende süda põles, kui nad ta selgitusi kuulasid (Lk 24). Pühakirja Autor selgitas pühakirja, ja see pani kuulajate südamed põlema. Ehk oled sinagi mõnda jutlust või pühakirja seletust kuulates tundnud, kuidas su vaim süttib ja elustub, teist seletust kuulates aga ...
4.Mulle on kaua tundunud kuidagi raskevõitu mõista, kuidas ikka saab olla, et usu läbi arvestab Jumal Jeesuse Kristuse õiguse meie õiguseks. Et Jeesus on õige, sellest saan ma väga hästi aru, aga kuidas võib tema õigus saada ka minu omaks, kui mina olen patune? Aga vaatame Aabrahami, kellele «ta usk arvestati õiguseks». Jumala tõotustega on sageli nõnda, et need ei täitu nii ruttu, kui me ...
19.–21. aprillini peeti usuteaduse instituudis rahvusvahelist seminari «Euroopa usulised juured. Judaismi, kristluse ja islami kujunemise ning teisenemise dünaamika». Seminar oli osa kuus aastat toiminud kolme monoteistliku religiooni suhteid uuriva põhjamaade võrgustiku tööst. Võrgustik ühendab doktorante ja magistrante ning neid juhendavaid professoreid ja teadlasi.Balti riikidest on võrgustikus ainsana esindatud Eestist ...
3.Küllap Jumal saab kasutada ka kõrgete kraadidega meeste tarkust, kui neil piisab Jumala ees alandlikkust, aga minu jaoks on kõige kaalukamad need vaimulikud autorid ja kommentaatorid, kelle elus Jumal ka tegelikult tegutseb – näiteks need, kes on pidanud oma usu pärast tõsiselt kannatama ja vanglas istuma, sest neis tingimustes peab inimest kandma tõesti Jumal, mitte inimese enda arvamused, vaprus või tarkus. Üks selliseid ...
Nõnda võib iseloomustada kolme suure raamatuusundi omavahelisi suhteid käsitlenud seminari. Esmalt sündis juutluse rüpes kristlus ja mõlemale üsna lähedal sai alguse islam. Juutlus kui vanim on jäänud seotuks ühe rahvusega ega ole saanud suurt levikut. Kristlus on minetanud seotuse emarahvusega ja saanud kõigi rahvaste omandiks. Islamil on tihe side sünnipiirkonnaga Araabias, kuid kolmas ilmutust rõhutav ...
2.See oli väga reaalne kogemus – nähtavasti Jumala and, kingitus, mille ta andis, nähes juba siis ette mu kutsumist kunagi edaspidi vaimulikule tööle.Piibli uurimisega kaanest kaaneni tegin tegelikult algust juba päris ammu – võib-olla umbes 35 aastat tagasi noore usklikuna, päris omapead. Võtsin suured kaustikud, kuhu panin pealkirjaks «Piibel ja avastused». Ma ei jõudnud selle tööga tookord siiski ...
1.Tänu Jumalale ja kõigile tegijatele! Olles lõpetanud kuueaastase projekti «Piibel kaanest kaaneni» (PKK), on südames ennekõike väga suur tänu. Kõigepealt tänu Jumalale selle suure ime ja armu eest, et meie maal saab üldse vabalt kuulutada Jumala sõna. Paar-kolmkümmend aastat tagasi ei oleks enamik meist julgenud sellest unistadagi. Praegu aga on Eestis mitu kristlikku raadiojaama ja televisioon. See on ...
Pärnu Eliisabeti kiriku rõdul oli kord läti kunstniku Alise Medina maalinäitus. Kõige enam paelus tähelepanu pilt viimsest õhtusöömaajast, millel Jeesuse reetnud jüngri näo asemel oli peegel. Kunstniku sõnul sai ta inspiratsiooni sellest, et ühe tema varasema, samuti püha õhtusöömaaega kujutanud maali puhul oli vaatajate sagedasimaks küsimuseks olnud: «Kes neist on Juudas?» ...