Esileht » Teemad » Teoloogilist »

Teoloogilist

Piibel – Jumala ilmutus 5. osa

5. Kui Jeesus ise pärast surnuist ülestõusmist kord seletas kahele jüngrile Vana Testamendi ennustusi enda kohta, tunnistasid nood hiljem, et nende süda põles, kui nad ta selgitusi kuulasid (Lk 24). Pühakirja Autor selgitas pühakirja, ja see pani kuulajate südamed põlema. Ehk oled sinagi mõnda jutlust või pühakirja seletust kuulates tundnud, kuidas su vaim süttib ja elustub, teist seletust kuulates aga ...

Piibel – Jumala ilmutus 4. osa

4.Mulle on kaua tundunud kuidagi raskevõitu mõista, kuidas ikka saab olla, et usu läbi arvestab Jumal Jeesuse Kristuse õiguse meie õiguseks. Et Jeesus on õige, sellest saan ma väga hästi aru, aga kuidas võib tema õigus saada ka minu omaks, kui mina olen patune? Aga vaatame Aabrahami, kellele «ta usk arvestati õiguseks». Jumala tõotustega on sageli nõnda, et need ei täitu nii ruttu, kui me ...

Euroopa usulisi juuri otsimas

19.–21. aprillini peeti usuteaduse instituudis rahvusvahelist seminari «Euroopa usulised juured. Judaismi, kristluse ja islami kujunemise ning teisenemise dünaamika». Seminar oli osa kuus aastat toiminud kolme monoteistliku religiooni suhteid uuriva põhjamaade võrgustiku tööst. Võrgustik ühendab doktorante ja magistrante ning neid juhendavaid professoreid ja teadlasi.Balti riikidest on võrgustikus ainsana esindatud Eestist ...

Piibel – Jumala ilmutus 3. osa

3.Küllap Jumal saab kasutada ka kõrgete kraadidega meeste tarkust, kui neil piisab Jumala ees alandlikkust, aga minu jaoks on kõige kaalukamad need vaimulikud autorid ja kommentaatorid, kelle elus Jumal ka tegelikult tegutseb – näiteks need, kes on pidanud oma usu pärast tõsiselt kannatama ja vanglas istuma, sest neis tingimustes peab inimest kandma tõesti Jumal, mitte inimese enda arvamused, vaprus või tarkus. Üks selliseid ...

Lähedastest ja kaugetest

Helsingi ülikooli usuteaduskonna doktorant Maria Pakkala esitleb oma uurimust juutidest ja kristlastest koraanis. Tiiu Pikkur

Nõnda võib iseloomustada kolme suure raamatuusundi omavahelisi suhteid käsitlenud seminari. Esmalt sündis juutluse rüpes kristlus ja mõlemale üsna lähedal sai alguse islam. Juutlus kui vanim on jäänud seotuks ühe rahvusega ega ole saanud suurt levikut. Kristlus on minetanud seotuse emarahvusega ja saanud kõigi rahvaste omandiks. Islamil on tihe side sünnipiirkonnaga Araabias, kuid kolmas ilmutust rõhutav ...

Piibel – Jumala ilmutus 2. osa

2.See oli väga reaalne kogemus – nähtavasti Jumala and, kingitus, mille ta andis, nähes juba siis ette mu kutsumist kunagi edaspidi vaimulikule tööle.Piibli uurimisega kaanest kaaneni tegin tegelikult algust juba päris ammu – võib-olla umbes 35 aastat tagasi noore usklikuna, päris omapead. Võtsin suured kaustikud, kuhu panin pealkirjaks «Piibel ja avastused». Ma ei jõudnud selle tööga tookord siiski ...

Piibel – Jumala ilmutus 1. osa

1.Tänu Jumalale ja kõigile tegijatele! Olles lõpetanud kuueaastase projekti «Piibel kaanest kaaneni» (PKK), on südames ennekõike väga suur tänu. Kõigepealt tänu Jumalale selle suure ime ja armu eest, et meie maal saab üldse vabalt kuulutada Jumala sõna. Paar-kolmkümmend aastat tagasi ei oleks enamik meist julgenud sellest unistadagi. Praegu aga on Eestis mitu kristlikku raadiojaama ja televisioon. See on ...

Meie silme all saab teoks Jumala armastuse suur ime

Leonardo da Vinci. Püha õhtusöömaaeg. Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaal, Milano. Repro

Pärnu Eliisabeti kiriku rõdul oli kord läti kunstniku Alise Medina maalinäitus. Kõige enam paelus tähelepanu pilt viimsest õhtusöömaajast, millel Jeesuse reetnud jüngri näo asemel oli peegel. Kunstniku sõnul sai ta inspiratsiooni sellest, et ühe tema varasema, samuti püha õhtusöömaaega kujutanud maali puhul oli vaatajate sagedasimaks küsimuseks olnud: «Kes neist on Juudas?» ...

Juuda elu ainus otsustav tegu

Giotto di Bondone. Juudas reedab. 1304–1306. Arena kabel, Padua. Repro

Pühakiri on antud meile selleks, et ta läidaks meis inspiratsiooni, tõmbaks meis käima oma loo, sest ainult nii saab lunastusest isiklik lunastus. Olgu selles kirjatükis lubatud mul esitada – pro domo mea – oma praeguse hetke kujutlus. Sa võid sellega mitte nõustuda, mu vend või õde Kristuses, sest see on su õigus, ent kordan, tegu on isikliku kujutlusega tollest salapärasest Kerioti mehest.Juudast on vist võimalik ...

Pühakujule tuleb läheneda usu, lootuse ja armastusega

Üks imettegevaist ikoonidest: Kaasani   jumalaema ikoon, mis asub Peterburis Kaasani katedraalis.  Repro

Mis on imettegev ikoon? Kas on sel mingi nõiavägi, mis mõne, kes temale suud annavad, haigusest terveks teeb, mõnes raskes olukorras aitab või meeleparandusele juhatab? Või milleks on seda üldse vaja, kui Jumal on ju igal pool ja kuuleb iga palvet ka otse? Kumbki küsimus, mis ehk nii mõnelgi peast läbi käib, ei liigu õiges suunas.Pühadest inimestest pühimKeda me ainsana ülimas mõttes kummardame ...

Miks ma roosipärga palvetan

Kiriku traditsiooni ja Piibli järgi on olemas kolme tüüpi palvet. Esiteks millegi palumine või tundepalve – palume olukorra muutumist, täname muutuse või juba olemasoleva hea eest või parandame meelt, mis peaks muutma meid endid.Teiseks peatumine Jumala lähedalolus – palve ilma sõnadeta. Kui mingeid sõnu kasutataksegi, siis nende ülesanne on vaid ühenduse hoidmine ja «paigalpüsimine».Kolmandaks ...

Pühakirja neljakordsest mõttest 5. osa

5.Ometi ei saa kirikuisade eksegeesi kõrvale heita. Nende interpretatsioon vastas tolleaegse teadusmaailma standarditele, ent lisaks sellele on see osutunud pikka aega pühakirja õndsusloolise mõistmise vahendiks, mis alati jättis võimalikuks kerygma seostamise kaasaja situatsiooni ja inimestega. Sellega saavutas pühakiri sisemise seose usueluga, nagu see mõjus liturgias, homiilias ja spiritualiteedis viljakalt – mida moodsa ...

Pühakirja neljakordsest mõttest 4. osa

4.Võiks arvata, et otsese tähenduse kindlakstegemine on üsna lihtne. Paraku ei ole pühakirja puhul paljudel puhkudel sugugi kindel, milline mõte on otsene. Näiteks. Paulus, rääkides abikaasade suhtest, kirjutab: «Naised, olge oma meeste vastu otsekui Issanda vastu, sest mees on naise pea, nagu Kristus on koguduse pea, tema ise on oma ihu Päästja. Kuid nagu kogudus alistub Kristusele, nõnda alistugu ka naised ...

Pühakirja neljakordsest mõttest 3. osa

3.Niivõrd kui see puudutab meie käitumist, tuleb seda tropoloogiliselt (moraalselt) tõlgendada. Ja kuna Kristus teab teed taevalinna, on avatud ka anagoogiline tõlgendus. Põhimõtteliselt on kõik kirjakohad, ka need, mida ei saa allegooriliselt tõlgendada, kuna neil puudub «hiljem», avatud anagoogilisele ja tropoloogilisele tõlgendamisele.Nagu öeldud, Origenes oli seisukohal, et kogu pühakirjal on kõigis ta ...

Muusika lähendab Jumalale

Värske Kristliku Kasvatuse number keskendub kolmele teemale: kasvatamine ja õpetamine muusika kaudu, infotehnoloogia vahendite kasutamine õpetamisel ja advenditemaatika lastetöös.Õp Mart Jaanson vastab küsimusele, milleks lõi Jumal muusika. «Üks võimalus sellele küsimusele vastata on näha muusikat Jumala lohutusena pattulangenud inimesele,» leiab autor. Ta kirjeldab, kuidas kirikulaulus kohtuvad muusika ...