Esileht » Teemad » Teoloogilist »

Teoloogilist

Tahad nimelist orelivilet? Kaarli kirikusse saab sellise osta

Kaarli kirik võimaldab kõikidel soovijatel kinkida kirikule nimelise orelivile, annetajate nimed jäädvustatakse kiriku seinale paigaldatavale tänuplaadile. Orelivilede hinnad jäävad vahemikku 10-3000 eurot. EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus ütles, et tegemist on hea võimalusega teha sümboolne kingitus ristilapsele, mälestada endale kallist inimest või miks ka mitte – kinkida kirikule endanimeline orelivile. „See on osa oreliremondi kampaaniast „Viled ...

Peetri koolis alustas kuus õpilast

Seitsmeaastane Kristian Ott Rohejärv seisis arglikult kiriku ees rahvasummas. Ta oli oma lilled klassiõpetajale Ave Gillile just ära andnud, aga ärevus ei tahtnud kaduda. Kõik inimesed õnnitlesid üksteist ja hääled tõusid üle pea. Siis kutsuti pildistama. Ühe võõra tädiga, kes end reporteriks nimetas, polnud lihtne rääkida. Muidugi meeldis Kristian Otile eilne päev väga ning loomulikult on kooli vaja minna sellepärast, et targaks saada. Need polnud mingid ...

Laurentiuse kiriku orel jõudis koju

Esmaspäeva hommikul laadis seitsmemeheline tiim suurest furgoonautost maha Kuressaare Laurentiuse kiriku Saueri oreli renoveeritud ja uued detailid. Koguseliselt mitu tonni kaaluvad oreliosad toodi Saaremaale Rakverest orelimeistrite Kriisade töökojast. Ajaloolise Saueri oreli detailide pühakotta tassimise ja nende õigesse asupaika sättimisega olid ametis ka koguduse õpetaja Anti Toplaan, helilooja ja organist Jaanus Torrim ning orelimeister Hardo Kriisa. “Täna on ...

Orelifestival algab täna öise muusikamaratoniga Nigulistes

Eesti vanim järjepidevalt tegutsev muusikafestival, alates 1987. aastast toimuv igasuvine orelipidu, on Tallinnasse meelitanud parimad interpreedid üle ilma. Orelifestivali avalöögiks on päikeseloojangust päikesetõusuni ehk 1. augustil kella 21.59 kuni 04.59 vältav orelimaraton Nigulistes. Festivali kunstilise juhi Andres Uibo sõnul on tänavu kevadel tehtud avastustega seoses põhjust korrigeerida kogu Tallinna orelifestivalide ajalugu. «Tänase festivali eelkäija «Revali ...

Võõrvõimu eest Rootsi viidud kirikuvara jõudis tagasi Rooslepa kabelisse

Noarootsi Rooslepa kabelisse jõudis tagasi 1944. aastal võõrvõimu eest Rootsi hoiule viidud kirikuvara. Edasi vaata siit.

Aardeleid läks kirikus vitriini

Tartu Peetri koguduse liikmed Aino Hein ja Õie Kuperjanov sortisid kiriku arhiiviruumist välja tõstetud kraami. Ühel hetkel leidis Aino Hein kasti, milles oli üle kilo kaaluv komps. Riidetüki sisse olid mässitud mündid, mis pärinevad 20. sajandi algusest ja 19. sajandi lõpust. Samas oli kinniseotud väike kott rahaga, koti peale on kirjutatud «6 rubl. 32 kopk.». «Põhiliselt on Tsaari-Vene kopikad, aga on ka Eesti marku, Läti santiime ja Soome penne,» ütles ...

Miks on palvetamine nii raske?

Elav palveelu ei tule mitte pühendumisest reeglitele, vaid südame täitumisest Jumala armastusega. Repro

Palve on tähtis, aga samas tekitab see kristlase elus tihti raskusi ja pingeid. Põlvkonnalt, kelle tähelepanu hoiab enda haardes üha laienev digitaalne maailm, peab küsima, kuidas taastada olulist osa meie suhteis Jumalaga. Kristlastena tunneme end sageli süüdi, et pole leidnud palvetamiseks aega, aga me peame teadvustama, et palvetamine pole see punkt, mida saab oma päevaplaanist maha tõmmata. Palve on suhtlus. See peaks olema avatud ja pidev dialoog. Paulus ütleb oma ...

Rännumees Paulus – vaevades vapper, palvetes püsiv

Kui Saulus sammud Damaskuse poole seadis, oli maailmamisjon juba alanud. Jeesuse jüngrid Siimon Peetrus ning Johannes Sebedeuse poeg olid pärast nelipüha sündmusi alustanud Jeruusalemmas evangeeliumi kuulutust, olles saanud ülesande Jeesuselt endalt (Ap 1:4–3:26). Kreekakeelse juudi Stefanose surmamise ja Jeruusalemma koguduse tagakiusamise järel kuulutasid nad koos Filippusega head sõnumit Kristusest ka Samaaria külades ning usk Jeesusesse kui Messiasse jõudis varsti ...

Mis on usk?

Mis on usk? Praegu Iisraelis elav Eestist pärit Harry Šein, kes on enda sõnul «absoluutselt mittereligioosne inimene», selgitas seda nii: «On kaks viisi maailma mõista, üks on teadmine, tähendab siis, kui me oleme kindlad, et midagi on olemas või midagi ei ole olemas – ja teine viis on kahelda. Ja asjad, milles me kahtleme, me ei suuda tõestada, kas nad on olemas või ei ole olemas – nendesse me usume.» Šeini väitel pole usu puhul kõige tähtsam mitte olemasolemise küsimus, ...

Soomes on usuõpetus koolides teelahkmel

Soome meedia on viimasel ajal kirjutanud väga palju usuõpetusest ja arutanud küsimuse üle, kas usuõpetus vajab uuendamist või mitte. Õpetuse uuendamise vajadust on rõhutanud väga tugevalt Helsingi ülikooli religiooniõpetuse didaktika professor Arto Kallioniemi, kes oli lahkelt nõus andma Eesti Kirikule intervjuu, selgitamaks Soome usuõpetuse olukorda ja analüüsimaks Eesti usundiõpetuse olukorda. Milline on Soome usuõpetuse ajalugu ja olukord tänapäeval? Tänapäevane Soome ...

Kuulatud mõtted jõudsid raamatukaante vahele

Eesti vaimulik kirjasõna on saanud väärika täienduse – hingedepäeval esitlesid Tallinna Jaani koguduse õpetajad dr Toomas Paul ja Jaan Tammsalu oma uusi raamatuid. Toomas Pauli «Teispool vaikust. Mõned hommikumeditatsioonid» ja Jaan Tamsalu «VM 2. Vaimulikud mõtisklused. Teine raamat» on otseseks järjeks eelmise aasta hingedepäeval samas Jaani kirikus esitletud raamatutele «Vaimulikud mõtisklused I» ja «Arm ja aare. 7 x 7 hommikupalvust». Tammsalu vaimulikud mõtisklused ...

Doktoritöö koguduslikust hingehoiust

2. novembril kaitses Maire Latvala (fotol) Tartu ülikooli usuteaduskonnas doktoritöö «Koguduslik hingehoid Eesti nelja konfessiooni näitel». Käsitletud teema on vastse teoloogiadoktori huviks olnud aastaid, süvendatult on ta tegelnud lapse leina ja hingehoiuga, publikatsioonid on ilmunud endise nime Maire Ivanova all. Doktorikraadi toonud väitekirjas, mille juhendajaks Tõnu Lehtsaar, vaadeldi nelja protestantliku konfessiooni – Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku, Eesti ...

Missa ordinaariumi vormelite taust ja tähendus 3. osa

3.Taevase jumalateenistuse olemus on maise jumalateenistuse eeskujuks ja selle kujutis peegeldub Jumala rahva liturgia korras. Seda vormelit lauldes kohtuvad taevased väehulgad ja maine kogudus, juudid ja kristlased, ida- ja läänekirikud. Kõik nad tunnistavad, imetlevad ja austavad üheskoos Jumala pühadust.Agnus Dei Vormeli nimetus tuleneb Jh 1:29 ladinakeelsest tõlkest, mis esitab Ristija Johannese osutust Jeesusele: ecce agnus Dei qui ...

Missa ordinaariumi vormelite taust ja tähendus 2. osa

2.Seoses Jumalaga omandab kavod teise tähenduse. See on endiselt midagi, mis avaldab inimestele muljet, aga nüüd lähtub see Jumalast ja ei ole seega võrreldav inimese kavod'iga. Kavod on seotud Jumala eneseilmutusega. Läbi kogu Vana Testamendi on Jumal nähtamatu, aga ta võib end kuulutada, ilmutada, manifesteerida läbi kevod-jhvh, näiteks 2Ms 24:16 jj. Transtsendentne ja kujuteldamatu Jumal saab kavod'i kaudu kohalolevaks ja ...

Missa ordinaariumi vormelite taust ja tähendus 1. osa

1.Kui varajase kristluse aegadest pärineb ütlemine unus Christianus nullus Christianus (üksik kristlane – ei ühtegi kristlast – toim.), siis kaasaja religioossust iseloomustavaks väljendiks peetakse eelmisele vastandlikku believing with­out belonging (uskuda ilma kuulumata – toim.).Jeesus seadis armulaua ööl, mil ta ära anti. Tema kogudus oli laiali pudenemas: Juudas oli Jeesust ära andmas, Peetrus teda salgamas, ...