Esileht » Teemad » Teoloogilist »

Teoloogilist

Pidu, pühalikkus ja pahandused

Paolo Veronese on maailma kunstiajaloos teada-tuntud kunstnik ja „Pidu Leevi majas“ üks tema kuulsamaid töid. Tänapäeval asub see hiiglaslike mõõtmetega õlimaal Veneetsias Akadeemia galeriis. Sarnase kirjeldusega võiks alustada juttu paljudest kunstnikest ja paljudest õlimaalidest paljudes galeriides. Paolo Veronese tööga on aga seotud üks intriig. Meile teadaolevate materjalide põhjal on alust eeldada, et Veronese oli maalides kantud siirastest usulistest tunnetest. Ometi ...

Kristus Ketsemani aias

Vaikus. Pimedus. Magajate irdumine. Inimese vankumatu uni hetkel, mil silmad ja meel peaks pärani lahti olema. Ja mida me maha magame? Kosmose pimedas lõpmatuses sähvatab säde. Ühe kirka maapealse elu viimane vaatus, mis valmistab ette kogu ilmaruumi paiskamist valguse poole. Koopalikus sumbumuses kohtuvad inimlik hirm ja taevalik lootus. Täieliku üksinduse ja igavese kaitstuse kontrast näitab inimesele tema valikuid. Kas keegi meist, magajaist, valiks vabal tahtel ...

„Teda ei ole siin …“

Neli naist tulid hauakambrisse. Käes valmis pandud lõhnarohud ja eeterlikud õlid Jeesuse keha võidmiseks. Üks neist, Maarja Magdaleena, vaatab hauda, mis pidi olema kaetud. Haud aga on avatud ja tühi. Ingel, valgesse riietatud nooruk, istub haua serval ja räägib naistega, dubleerides oma sõnu žestidega. Ta osutab ühe käega tühja haua poole – „Teda ei ole siin“, ja teise käega ülespoole, nägemuse suunas ülestõusnud Kristusest – „Ta on üles äratatud“. Naised reageerivad ...

Johannese kirjade lugu

Johannese kolm kirja kuuluvad nende hulka, mis olid algselt mõeldud laiemale lugejaskonnale, kui seda oli kohalik kogudus. Teine ja kolmas kiri järgnevad esimesele, mis oli alates kirjutamisest olulisemal kohal. Kirjade kaanonisse kuulumise üle vaieldi, kuid lõpuks jõudsid nad Uude Testamenti. Ilmselt olid kirjad adresseeritud Väike-Aasia kogudustele. Kirjade autor Ükski kirjadest ei kanna Johannese nime. Johannese teise ja kolmanda kirja autor kutsub ennast ...

Jeesuse sünnilugudest teaduse valgel

Piibliteadlane Ain Riistan: „Me peame üritama neid tekste mõista samades kategooriates, nagu esimese sajandi inimesed seda lugeda ja mõista võisid.“ Arhiiv Usuteadus aitab meil mõista, millist rolli mängisid Jeesuse sündimisega seotud uskumused evangeeliumide kirjapanemise ajal elanud kristlaste elus, kinnitab teoloogiadoktor Ain Riistan. Evangeeliume lugedes torkab silma see, et Jeesuse avaliku tegevuse eelsest elust eriti juttu ei tehta. Tekib küsimus, miks on Matteuse ja ...

Kirikuaasta aluseks on Kristuse elu

Astusime eelmisel pühapäeval uude kirikuaastasse. Kirikuaasta erineb kalendriaastast selle poolest, et siin lähtutakse Kristusest ja tema eluga seotud etappidest. Samuti mängib siin olulist rolli kirik. Kirikuaasta ei kujunenud välja ühe hetkega, vaid on pika ajaloolise protsessi tulemus. Kristliku kalendri kujunemist mõjutas tugevasti juutlik kalender. Oluline osa on ka pööripäevadel, mis aitavad looduses toimuvate muutustena vaadata ka inimese hinge. Kirikuaastas on ...

Pauluse kiri Fileemonile

Fileemonile kirjutatud kirja on algusest peale peetud ehtsaks Pauluse kirjutatud kirjaks. Selle toetuseks kõneleb kirja isiklik ja soe toon. Ori Oneesimose naasmine koju Kiri on saadetud Fileemoni-nimelisele jõukale kristlasele, kelle juurest oli pagenud Oneesimose nime kandev ori. Põgenedes varastas ori oma omaniku vara, ilmselt raha. Fileemon elas ilmselt Väike-Aasias Kolossa linnas, millest Oneesimos oli koloslastele saadetud kirja põhjal pärit (Kl 4:9). Samas linnas ...

Ruti raamatu lugu

Gerbrandt van den Eeckhout (1621–1674) „Rutt ja Boas“, 1672. Repro Ruti raamat on Piiblis Kohtumõistjate raamatu järel. Raamatu alguses kirjutatakse, et kirjeldatud sündmused toimusid „päevil, kui kohtumõistjad mõistsid kohut“ ehk siis üle tuhande aasta enne Kristuse sündi. Kirjaliku vormi on raamat saanud siiski sadu aastaid hiljem. Raamatu sisu, keele ja vormi abil ei ole võimalik kindlaks määrata täpset kirjutamise aega, aga tõenäoliselt on tekst kirja pandud umbes ...

Mida jõulud meile räägivad?

Jõulud on kõige armastatumad pühad. Seejuures ei ole jõulud mitte kõige vanemad kristlikud pühad, neid tähistatakse ajast, kui kirik ja laiem antiikühiskond hakkasid tegema tihedamat koostööd, mõtlema enam ühtmoodi. Jõulude tähistamine algas umbes 1500 aastat tagasi. Kirikupühad nagu jõulud ja ülestõusmispühad on vahendiks Jeesuse Kristuse evangeeliumi kuulutamisel. Nii on ka jõulud eelkõige sõna Jumala teost oma Pojas Jeesuses Kristuses. Kuid kui teistel pühadel on oma ...

Kaksteist teesi patust, armust, abielust ja perekonnast

1. novembril avaldas veebiajakiri Meie Kirik „Kaksteist teesi patust, armust, abielust ja perekonnast“, millele on alla kirjutanud 70 EELK vaimulikku. Teesid ei ole suunatud ühelegi otsustusorganile, vaid väljendavad allakirjutanute seisukohta. Teesid ei esita mingit uut õpetust ega kujuta endast midagi enneolematut. Vastupidi, neis on kinnitatud lihtsaid usutõdesid, mis peaksid olema arusaadavad ja ühised kõigile, kes võtavad pühakirja ja kiriku õpetust tõsiselt. Miks aga ...

Väitlus indulgentside väe selgitamiseks ehk 95 teesi 1

Ref500_logo_tsitaadiga

Armastuses tõe vastu ja püüdes seda valguse kätte tuua väideldakse Wittenbergis alljärgnevate lausete üle auväärse isa Martin Lutheri, kunstide ja püha teoloogia magistri eesistumisel, kes on sealsamas ka nendesamade [ainete] korraline õpetaja. Seepärast palub ta, et kes ei saa kohal olles suuliselt meiega mõtteid vahetada, teeks seda eemal viibides kirjalikult. Meie Issanda Jeesuse Kristuse nimel. Aamen.2 1.3Kui meie Issand ja õpetaja Jeesus Kristus ütles „Parandage ...

Martin Lutheri lauakõnesid 4. osa

LutherMartin

4. Juristid peavad laskma teoloogial istuda kõrgel, enesest ülalpool, või siis peavad nad ise kõige sügavamale alla minema. Et pääseda suuremast pahest, tuleb võtta enda peale väiksem. Seda tahame juristidega meelsasti teha, ainult et nad ei tohi meie Issandal Jumalal nii väga habemest kinni võtta. 475 Vagadus käib teoloogi, mitte juristi juurde. Õieti on juristid Jumala vastu, kuid neil pole selleks mingit õigust. Võtke kõik maailma juristid kokku (ja näidake mulle ...

Martin Lutheri lauakõnesid 3. osa

LutherMartin

3. Jutlustaja ei tohi segada end riigiasjusse. Kristus oli üksi Issand, kuid ütles Pilaatusele (vrd Jh 19:10j) ikkagi: „Sina oled minu Isand.“ 433 Vürstid ja isandad on vaesed inimesed. Seepärast pole meie Issand Jumal mitte asjata käskinud ülemusi austada ja nende eest paluda. 438 Kord esitas doktor Martinus Luther küsimuse: kuidas oleks valitsemine parem, kas loomuliku aru või teatud kindlate, üleskirjutatud õiguste ja seaduste järgi? – Põhjendatum on ja paistab ...

Martin Lutheri lauakõnesid 2. osa

LutherMartin

2. Kord küsiti doktor Martinuselt, kuidas on Jumal rääkinud esiisadega, kuigi Jh 1:18 ütleb ometi: „Keegi ei ole iialgi näinud Jumalat.“ Seevastu esiisa Jakob ütleb 1Ms 32:31: „ma nägin Jumalat palgest palgesse“. Seepeale vastas doktor: Jumal rääkis esiisadega nägemuste ja ilmutuste kaudu, nii on nad näinud Jumala palet ja mitte Jumalat ennast; nagu meilgi on Jumala pale ja me näeme teda sõna, sakramendi, kiriku võtmete, vanemate ja riigikorra kaudu. See on Jumala pale ja ...

Johannese evangeeliumi sõnum

Enne jüngriks saamist oli Johannes koos isa ja vendadega Geneetsareti järvel kalur. Pärimuse järgi oli ta noorim Jeesuse õpilastest, kes oli kohal Kolgatal Issanda ristilöömisel ning esimesena tühja haua juures. Evangelist Johannese ikonograafiliseks embleemiks, mille järgi teda ära tunneb, on kotkas, kes kristlikus allegoorias kehastab väärikust ja nägemist. Johannese kotkast kujutatakse tihti pea ümber oleva aupaistega. Internet Johannese evangeeliumi tuntakse ennekõike ...