Esileht » Teemad » Teoloogilist »

Teoloogilist

Väitlus indulgentside väe selgitamiseks ehk 95 teesi 1

Ref500_logo_tsitaadiga

Armastuses tõe vastu ja püüdes seda valguse kätte tuua väideldakse Wittenbergis alljärgnevate lausete üle auväärse isa Martin Lutheri, kunstide ja püha teoloogia magistri eesistumisel, kes on sealsamas ka nendesamade [ainete] korraline õpetaja. Seepärast palub ta, et kes ei saa kohal olles suuliselt meiega mõtteid vahetada, teeks seda eemal viibides kirjalikult. Meie Issanda Jeesuse Kristuse nimel. Aamen.2 1.3Kui meie Issand ja õpetaja Jeesus Kristus ütles „Parandage ...

Martin Lutheri lauakõnesid 4. osa

LutherMartin

4. Juristid peavad laskma teoloogial istuda kõrgel, enesest ülalpool, või siis peavad nad ise kõige sügavamale alla minema. Et pääseda suuremast pahest, tuleb võtta enda peale väiksem. Seda tahame juristidega meelsasti teha, ainult et nad ei tohi meie Issandal Jumalal nii väga habemest kinni võtta. 475 Vagadus käib teoloogi, mitte juristi juurde. Õieti on juristid Jumala vastu, kuid neil pole selleks mingit õigust. Võtke kõik maailma juristid kokku (ja näidake mulle ...

Martin Lutheri lauakõnesid 3. osa

LutherMartin

3. Jutlustaja ei tohi segada end riigiasjusse. Kristus oli üksi Issand, kuid ütles Pilaatusele (vrd Jh 19:10j) ikkagi: „Sina oled minu Isand.“ 433 Vürstid ja isandad on vaesed inimesed. Seepärast pole meie Issand Jumal mitte asjata käskinud ülemusi austada ja nende eest paluda. 438 Kord esitas doktor Martinus Luther küsimuse: kuidas oleks valitsemine parem, kas loomuliku aru või teatud kindlate, üleskirjutatud õiguste ja seaduste järgi? – Põhjendatum on ja paistab ...

Martin Lutheri lauakõnesid 2. osa

LutherMartin

2. Kord küsiti doktor Martinuselt, kuidas on Jumal rääkinud esiisadega, kuigi Jh 1:18 ütleb ometi: „Keegi ei ole iialgi näinud Jumalat.“ Seevastu esiisa Jakob ütleb 1Ms 32:31: „ma nägin Jumalat palgest palgesse“. Seepeale vastas doktor: Jumal rääkis esiisadega nägemuste ja ilmutuste kaudu, nii on nad näinud Jumala palet ja mitte Jumalat ennast; nagu meilgi on Jumala pale ja me näeme teda sõna, sakramendi, kiriku võtmete, vanemate ja riigikorra kaudu. See on Jumala pale ja ...

Johannese evangeeliumi sõnum

Johannese evangeeliumi tuntakse ennekõike selle sissejuhatava kõne ehk proloogi kaudu: „Sõna sai lihaks“ (1:1–18). Proloog on algselt olnud lauluvormiline hümn, mida lauldi algkristlikus jumalateenistuses. Evangelist Johannes on asetanud hümni pildi Ristija Johannese tegevusest. Proloog on kirjutatud evangeeliumi sissejuhatuseks ja selle eesmärk on avada lugejale raamatu sündmuste ning kõnede tähendust. Sissejuhatuse sõnum on Sõna saamine inimeseks. Sõnumi tuumaks on, et ...

Martin Lutheri lauakõnesid 1. osa

LutherMartin

Lauakõned on põhiliselt Lutheri vanas eas peetud vestlused, nagu need on üles kirjutanud tema õpilased, kes olid tema kostil, samuti teised õppejõud. Lauakõnedes võlub lühidus ja löövus. Nende sisu läheb mõnikord teoloogia tavalistelt radadelt eemale, näiteks poliitikasse või pereelusse, siiski on siin reformatsioonisõnum väga selge. Lauakõned on väga poleemilised. Sageli on need humoorikad, näiteks kui Luther ütleb, et päike on kõige suurem patune, sest tema annab valgust ...

Jesaja raamatu lugu

Prohvet Jesaja raamat jagatakse kolme ossa. Iga osa ajalooline taust on erinev. Raamat ja selle osad on saanud praeguse kuju mitme aastasaja jooksul. Jesaja raamatu esimese osa (Esimene Jesaja, Proto Jesaja) moodustavad peatükid 1–39. See raamatu osa jaguneb omakorda sisu põhjal nelja ossa (1–12, 13–23, 24–35, 36–39). Nendes peatükkides räägitakse põhjalikult prohvet Jesaja elust ja tuuakse ära tema kuulutustöö. Jesaja kuulutustöö mõjutas aktualiseerudes järgnevate ...

Pauluse kirja roomlastele ajaloolisest taustast

Kiri roomlastele on mitmel põhjusel erilisel kohal Pauluse kirjade seas. Selles õpetuslikult kõige olulisemas kirjas käsitleb ta erakordselt põhjalikult ristiusu põhitermineid nagu õigus, usk, seadus, patt ja arm. Seetõttu on kirja roomlastele kutsutud traditsiooniliselt ka usuõiguse hartaks. Kirja roomlastele võib pidada ka ristiusu üldtutvustuseks ja isegi apostliku aja esimeseks «dogmaatikaõpikuks». Kui apostel kirjutas kirja, siis ilmselt ei plaaninud ta teadlikult ...

Psalmid ehk laulud ja nende sõnum

Usu seisukohast vaadates on Piibel Jumala sõna. Psalme vaadates ei tähenda see, et need laulud sisaldaksid üksnes Jumala kõnet inimestele. Tegelikult on psalmides Jumala kõnet inimestele tunduvalt vähem kui inimeste kõnet Jumalale. Psalmide autorid paluvad Jumalat, kurdavad oma probleemide üle ja paluvad abi ning tänavad Jumalat abiandmise ja hoolekandmise eest. Laulude kirjutajad kõnetavad Jumalat väga isiklikult «minu Jumal». Seega neil on isiklik usk Jumalasse. Teisalt ...

Võõramaalane Vanas Testamendis

k6rb1

Globaalses maailmas oleme mitmete eetiliste küsimuste ees, millele vastamisel võib Vana Testament olla igati aktuaalne allikas. Nii on ka pagulastega seotud teemadel arutledes kasu Vanast Testamendist. Vanas Testamendis esineb sõna (juutide hulgas elav) võõras (ger) 92 korda ja (väljastpoolt käima tulnud) võõramaalane (nokhri) 46 korda. Kiriku aktiivsus pagulasküsimuses on seega piisavalt põhjendatud. Mida siis Vana Testament räägib võõramaalastest ja nende ...

Matteuse evangeeliumi ajalugu

Uue Testamendi alguses on rikas nelikõla: Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeelium. On neli evangeeliumiraamatut, aga vaid üks evangeelium Jeesusest Kristusest, hea sõnum sellest, mida ta tegi ja õpetas ning mis temaga juhtus. Päästesõnumi tuum on tema surmas ja ülestõusmises. Evangeelium on oma juurtelt kreekakeelne sõna ja tähendab head sõnumit, rõõmusõnumit. Selle sõnaga tähistati Rooma riigis algselt teateid uue valitseja sündimisest või ametisse astumisest või ...

Tänu olgu Jumalal kõigis paigus taeva all!

Jeesuse Kristuse sündimisega oli aga nõnda. Tema ema Maarja, kes oli Joosepiga kihlatud, leidis enne enda kojuviimist, et ta ootab Pühast Vaimust last. Tema mees Joosep aga, kes oli õiglane ega tahtnud teda avalikult häbistada, võttis nõuks ta salaja minema saata. Aga kui ta seda mõtles, vaata, siis ilmus talle unenäos Issanda ingel, kes ütles: «Joosep, Taaveti poeg, ära karda oma naist Maarjat enese juurde võtta, sest laps, keda ta kannab, on Pühast Vaimust. Ta toob ilmale ...

Kuidas valmib uus piiblitõlge?

Piiblid2

Usupuhastuspühal, 31. oktoobril toimus Akadeemilise Teoloogia Seltsi ja Eesti Piibliseltsi koostöös EELK Usuteaduse Instituudi ruumes Piibli tõlkimisele pühendatud seminar. Seminari eesmärgiks oli arutada, milline võiks olla ja peaks olema uus, eestikeelse Piibli 300. aastapäevaks valmiv tõlge. Seminaril pidasid ettekandeid Ain Riistan koos allakirjutanuga, Mihhail Lotman ning Kristiina Ross. Järgnenud arutlusringis osales auväärne seltskond piiblitõlkimise, teoloogia, ...

Psalmide raamatu ajalugu

Psalmide raamat on nagu kaasaegsed lauluraamatudki läbinud mitu etappi, mille käigus on psalme ja nende järjekorda muudetud. Juutlik traditsioon on Taavetit psalmide raamatu kirjutajana esile tõstnud. Vana judaistlik psalmikommentaar Midrash Tehillim kirjeldab psalmide teket järgmiselt: «Mooses andis Iisraelile viis seaduseraamatut ja Taavet andis viis psalmide raamatut». Jutt viiest psalmide raamatust viitab ka Soome kiriku 1992. aasta piiblitõlkes kasutatud viisile jagada ...

Muslimid – sõbrad või vaenlased!? 1. osa

Elu maises maailmas on vaid mööduv lõbu lummuses ja pelk mäng (suurad 3.185; 6.32). 1. Kokkuvõtlikult võiks kõigepealt öelda, et kõik ei ole nii hea, kui sellest räägitakse, ja kõik ei ole ka nii halb, kui sellest tunnistatakse. Õpetus kolmainsusest Judaism, kristlus ja islam rajanevad ühisel algallikal – tooral e Vana Testamendi viiel Moosese raamatul. Meie Jumal ja teie Jumal on üks ja sama, ja me kuulame Teda, öeldakse Koraanis. Samuti kinnitatakse, et nii toora ...