Esileht » Teemad » Teoloogilist »

Teoloogilist

Jesaja raamatu lugu

Prohvet Jesaja raamat jagatakse kolme ossa. Iga osa ajalooline taust on erinev. Raamat ja selle osad on saanud praeguse kuju mitme aastasaja jooksul. Jesaja raamatu esimese osa (Esimene Jesaja, Proto Jesaja) moodustavad peatükid 1–39. See raamatu osa jaguneb omakorda sisu põhjal nelja ossa (1–12, 13–23, 24–35, 36–39). Nendes peatükkides räägitakse põhjalikult prohvet Jesaja elust ja tuuakse ära tema kuulutustöö. Jesaja kuulutustöö mõjutas aktualiseerudes järgnevate ...

Pauluse kirja roomlastele ajaloolisest taustast

Kiri roomlastele on mitmel põhjusel erilisel kohal Pauluse kirjade seas. Selles õpetuslikult kõige olulisemas kirjas käsitleb ta erakordselt põhjalikult ristiusu põhitermineid nagu õigus, usk, seadus, patt ja arm. Seetõttu on kirja roomlastele kutsutud traditsiooniliselt ka usuõiguse hartaks. Kirja roomlastele võib pidada ka ristiusu üldtutvustuseks ja isegi apostliku aja esimeseks «dogmaatikaõpikuks». Kui apostel kirjutas kirja, siis ilmselt ei plaaninud ta teadlikult ...

Psalmid ehk laulud ja nende sõnum

Usu seisukohast vaadates on Piibel Jumala sõna. Psalme vaadates ei tähenda see, et need laulud sisaldaksid üksnes Jumala kõnet inimestele. Tegelikult on psalmides Jumala kõnet inimestele tunduvalt vähem kui inimeste kõnet Jumalale. Psalmide autorid paluvad Jumalat, kurdavad oma probleemide üle ja paluvad abi ning tänavad Jumalat abiandmise ja hoolekandmise eest. Laulude kirjutajad kõnetavad Jumalat väga isiklikult «minu Jumal». Seega neil on isiklik usk Jumalasse. Teisalt ...

Võõramaalane Vanas Testamendis

k6rb1

Globaalses maailmas oleme mitmete eetiliste küsimuste ees, millele vastamisel võib Vana Testament olla igati aktuaalne allikas. Nii on ka pagulastega seotud teemadel arutledes kasu Vanast Testamendist. Vanas Testamendis esineb sõna (juutide hulgas elav) võõras (ger) 92 korda ja (väljastpoolt käima tulnud) võõramaalane (nokhri) 46 korda. Kiriku aktiivsus pagulasküsimuses on seega piisavalt põhjendatud. Mida siis Vana Testament räägib võõramaalastest ja nende ...

Matteuse evangeeliumi ajalugu

Uue Testamendi alguses on rikas nelikõla: Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeelium. On neli evangeeliumiraamatut, aga vaid üks evangeelium Jeesusest Kristusest, hea sõnum sellest, mida ta tegi ja õpetas ning mis temaga juhtus. Päästesõnumi tuum on tema surmas ja ülestõusmises. Evangeelium on oma juurtelt kreekakeelne sõna ja tähendab head sõnumit, rõõmusõnumit. Selle sõnaga tähistati Rooma riigis algselt teateid uue valitseja sündimisest või ametisse astumisest või ...

Tänu olgu Jumalal kõigis paigus taeva all!

Jeesuse Kristuse sündimisega oli aga nõnda. Tema ema Maarja, kes oli Joosepiga kihlatud, leidis enne enda kojuviimist, et ta ootab Pühast Vaimust last. Tema mees Joosep aga, kes oli õiglane ega tahtnud teda avalikult häbistada, võttis nõuks ta salaja minema saata. Aga kui ta seda mõtles, vaata, siis ilmus talle unenäos Issanda ingel, kes ütles: «Joosep, Taaveti poeg, ära karda oma naist Maarjat enese juurde võtta, sest laps, keda ta kannab, on Pühast Vaimust. Ta toob ilmale ...

Kuidas valmib uus piiblitõlge?

Piiblid2

Usupuhastuspühal, 31. oktoobril toimus Akadeemilise Teoloogia Seltsi ja Eesti Piibliseltsi koostöös EELK Usuteaduse Instituudi ruumes Piibli tõlkimisele pühendatud seminar. Seminari eesmärgiks oli arutada, milline võiks olla ja peaks olema uus, eestikeelse Piibli 300. aastapäevaks valmiv tõlge. Seminaril pidasid ettekandeid Ain Riistan koos allakirjutanuga, Mihhail Lotman ning Kristiina Ross. Järgnenud arutlusringis osales auväärne seltskond piiblitõlkimise, teoloogia, ...

Psalmide raamatu ajalugu

Psalmide raamat on nagu kaasaegsed lauluraamatudki läbinud mitu etappi, mille käigus on psalme ja nende järjekorda muudetud. Juutlik traditsioon on Taavetit psalmide raamatu kirjutajana esile tõstnud. Vana judaistlik psalmikommentaar Midrash Tehillim kirjeldab psalmide teket järgmiselt: «Mooses andis Iisraelile viis seaduseraamatut ja Taavet andis viis psalmide raamatut». Jutt viiest psalmide raamatust viitab ka Soome kiriku 1992. aasta piiblitõlkes kasutatud viisile jagada ...

Muslimid – sõbrad või vaenlased!? 1. osa

Elu maises maailmas on vaid mööduv lõbu lummuses ja pelk mäng (suurad 3.185; 6.32). 1. Kokkuvõtlikult võiks kõigepealt öelda, et kõik ei ole nii hea, kui sellest räägitakse, ja kõik ei ole ka nii halb, kui sellest tunnistatakse. Õpetus kolmainsusest Judaism, kristlus ja islam rajanevad ühisel algallikal – tooral e Vana Testamendi viiel Moosese raamatul. Meie Jumal ja teie Jumal on üks ja sama, ja me kuulame Teda, öeldakse Koraanis. Samuti kinnitatakse, et nii toora ...

Teise Moosese raamatu sõnum

Egiptusest pääsemine on üks Vana Testamendi olulisematest Jumala päästetegudest, kui mitte kõige olulisem. Teine Moosese raamat kõneleb sellest, kuidas Jumal juhib ja kannab hoolt. Issand kuuleb oma rahva ahastushüüdeid Egiptuse orjuses ja päästab enda omad. Teises Moosese raamatus räägitakse, kuidas Jumal annab ämmaemandate tööle õnnistuse ja kuidas iisraellased tugevnevad. Mooses jääb korvis ellu ning saab kogeda ema hoolitsust ja tuge. Jumal valmistab teda ees ootava ...

Usuteadusliku Ajakirja erinumber algkristlusest

Grandi kogumik

Hiljuti EELK Usuteaduse Insti­tuudis esitletud Usu­­teadusliku Ajakirja erinumbri artiklite auto­ri­teks on prof dr Randar Tasmuth, dr Urmas Nõm­mik, dr Elo Süld, mag Ergo Naab ja allakirjutanu. Nõmmik vaatleb oma artiklis Iiobi raamatu lõpukõnet. Ii 29 esineb Iiob kui kuningas, kes vaatab tagasi ajale, mil ta oli oma õiglase käitumise ja va­ga­duse tõttu ühiskonnas lugu­peetud. Sellele vastandub Ii 30, kus kuningas räägib oma hü­­jatusest, haigusest ja talle ko­gukonna ...

Heebrealaste kirja sõnum

Heebrealastele kirjutatud kirja vastuvõtnud kogudusel oli mitmeid probleeme, mis olid sarnased kõigil kogudustel 80 pKr toimunud tagakiusude ajal. Osaliselt olid aga mureküsimused tüüpilised just sellele kogudusele. Kõige nähtavam neist oli osa inimeste soovimatus kuulata Jumala sõna. Autor kirjutab: «Ärgem jätkem unarusse oma koguduse kooskäimist, nõnda nagu mõnel on kombeks»  (Hb 10:25). Peale soovimatuse kuulata Jumala sõna oli raskusi ka Jumala sõna õpetuse ...

Miks on psalmid meile nii lähedased?

Kõiki sadat viitkümmend psalmi, kogu psaltrit, kõiki Taaveti laule peast teada ei ole meile tänapäeval enam ihaldusväärne eesmärk. Enam ei kehti reegel, et pühakiri tuleb läbi lugeda aastaga ja kõik psalmid nädalaga, Psalterium per hebdomadem, Scripturam per unum annum, nagu see oli kunagi kombeks kloostrikogukondades. Aga psalter tõmbab meid siiski ikka uuesti ligi. Kogu pühakirjast pöördume vist kõige sagedamini psalmide juurde, loeme ning laulame neid ikka uuesti, ...

Heebrealaste kirja ajalugu: kes kirjutas kirja heebrealastele?

Kiri heebrealastele on oma stiililt pigem jutlust kui kirja meenutav. Kirjutaja peab oma kirja manitsuskõneks (lógos tes parakléseos, 13:22). Nimetus vihjab algkristliku jumalateenistuse jutlusele. See tähendas prohvetite raamatu teksti järel peetud manitsuskõnet ehk jutlust algkristlikus jumalateenistuses. Sellele viitavad ka algussõnad: «Jumal, kes muiste palju kordi ja mitmel viisil rääkis prohvetitele esivanemate kaudu, on nüüd päevade lõpul meile rääkinud Poja kaudu» ...

Loomisloo 7 & Messialoo 14

Alguses, kui Jumal taeva ja maa lõi, oli maa peal kõle, sügaviku kohal pime ja vete kohal suur tuul. Siis ütles Jumal: Saagu valgus! ja sündis valgus. Jumal nägi, et valgus oli hea, lahutas valguse pimedusest, nimetas valguse päevaks ja pimeduse ööks. Nii said õhtu ja hommik, esimene päev. Siis ütles Jumal: Saagu kumm lahutama vett kummi alla ja peale! Ja sündis nõnda ja Jumal nimetas kummi taevaks. Nii said õhtu ja hommik, teine päev. Siis ütles Jumal: Vesi ...