Esileht » Teemad » Teoloogilist »

Teoloogilist

Kirikuaasta aluseks on Kristuse elu

Astusime eelmisel pühapäeval uude kirikuaastasse. Kirikuaasta erineb kalendriaastast selle poolest, et siin lähtutakse Kristusest ja tema eluga seotud etappidest. Samuti mängib siin olulist rolli kirik. Kirikuaasta ei kujunenud välja ühe hetkega, vaid on pika ajaloolise protsessi tulemus. Kristliku kalendri kujunemist mõjutas tugevasti juutlik kalender. Oluline osa on ka pööripäevadel, mis aitavad looduses toimuvate muutustena vaadata ka inimese hinge. Kirikuaastas on ...

Pauluse kiri Fileemonile

Fileemonile kirjutatud kirja on algusest peale peetud ehtsaks Pauluse kirjutatud kirjaks. Selle toetuseks kõneleb kirja isiklik ja soe toon. Ori Oneesimose naasmine koju Kiri on saadetud Fileemoni-nimelisele jõukale kristlasele, kelle juurest oli pagenud Oneesimose nime kandev ori. Põgenedes varastas ori oma omaniku vara, ilmselt raha. Fileemon elas ilmselt Väike-Aasias Kolossa linnas, millest Oneesimos oli koloslastele saadetud kirja põhjal pärit (Kl 4:9). Samas linnas ...

Ruti raamatu lugu

Ruti raamat on Piiblis Kohtumõistjate raamatu järel. Raamatu alguses kirjutatakse, et kirjeldatud sündmused toimusid „päevil, kui kohtumõistjad mõistsid kohut“ ehk siis üle tuhande aasta enne Kristuse sündi. Kirjaliku vormi on raamat saanud siiski sadu aastaid hiljem. Raamatu sisu, keele ja vormi abil ei ole võimalik kindlaks määrata täpset kirjutamise aega, aga tõenäoliselt on tekst kirja pandud umbes aastatel 300–400 eKr. Selliseks arvamuseks annab alust seegi, et heebrea ...

Mida jõulud meile räägivad?

Jõulud on kõige armastatumad pühad. Seejuures ei ole jõulud mitte kõige vanemad kristlikud pühad, neid tähistatakse ajast, kui kirik ja laiem antiikühiskond hakkasid tegema tihedamat koostööd, mõtlema enam ühtmoodi. Jõulude tähistamine algas umbes 1500 aastat tagasi. Kirikupühad nagu jõulud ja ülestõusmispühad on vahendiks Jeesuse Kristuse evangeeliumi kuulutamisel. Nii on ka jõulud eelkõige sõna Jumala teost oma Pojas Jeesuses Kristuses. Kuid kui teistel pühadel on oma ...

Kaksteist teesi patust, armust, abielust ja perekonnast

1. novembril avaldas veebiajakiri Meie Kirik „Kaksteist teesi patust, armust, abielust ja perekonnast“, millele on alla kirjutanud 70 EELK vaimulikku. Teesid ei ole suunatud ühelegi otsustusorganile, vaid väljendavad allakirjutanute seisukohta. Teesid ei esita mingit uut õpetust ega kujuta endast midagi enneolematut. Vastupidi, neis on kinnitatud lihtsaid usutõdesid, mis peaksid olema arusaadavad ja ühised kõigile, kes võtavad pühakirja ja kiriku õpetust tõsiselt. Miks aga ...

Väitlus indulgentside väe selgitamiseks ehk 95 teesi 1

Ref500_logo_tsitaadiga

Armastuses tõe vastu ja püüdes seda valguse kätte tuua väideldakse Wittenbergis alljärgnevate lausete üle auväärse isa Martin Lutheri, kunstide ja püha teoloogia magistri eesistumisel, kes on sealsamas ka nendesamade [ainete] korraline õpetaja. Seepärast palub ta, et kes ei saa kohal olles suuliselt meiega mõtteid vahetada, teeks seda eemal viibides kirjalikult. Meie Issanda Jeesuse Kristuse nimel. Aamen.2 1.3Kui meie Issand ja õpetaja Jeesus Kristus ütles „Parandage ...

Martin Lutheri lauakõnesid 4. osa

LutherMartin

4. Juristid peavad laskma teoloogial istuda kõrgel, enesest ülalpool, või siis peavad nad ise kõige sügavamale alla minema. Et pääseda suuremast pahest, tuleb võtta enda peale väiksem. Seda tahame juristidega meelsasti teha, ainult et nad ei tohi meie Issandal Jumalal nii väga habemest kinni võtta. 475 Vagadus käib teoloogi, mitte juristi juurde. Õieti on juristid Jumala vastu, kuid neil pole selleks mingit õigust. Võtke kõik maailma juristid kokku (ja näidake mulle ...

Martin Lutheri lauakõnesid 3. osa

LutherMartin

3. Jutlustaja ei tohi segada end riigiasjusse. Kristus oli üksi Issand, kuid ütles Pilaatusele (vrd Jh 19:10j) ikkagi: „Sina oled minu Isand.“ 433 Vürstid ja isandad on vaesed inimesed. Seepärast pole meie Issand Jumal mitte asjata käskinud ülemusi austada ja nende eest paluda. 438 Kord esitas doktor Martinus Luther küsimuse: kuidas oleks valitsemine parem, kas loomuliku aru või teatud kindlate, üleskirjutatud õiguste ja seaduste järgi? – Põhjendatum on ja paistab ...

Martin Lutheri lauakõnesid 2. osa

LutherMartin

2. Kord küsiti doktor Martinuselt, kuidas on Jumal rääkinud esiisadega, kuigi Jh 1:18 ütleb ometi: „Keegi ei ole iialgi näinud Jumalat.“ Seevastu esiisa Jakob ütleb 1Ms 32:31: „ma nägin Jumalat palgest palgesse“. Seepeale vastas doktor: Jumal rääkis esiisadega nägemuste ja ilmutuste kaudu, nii on nad näinud Jumala palet ja mitte Jumalat ennast; nagu meilgi on Jumala pale ja me näeme teda sõna, sakramendi, kiriku võtmete, vanemate ja riigikorra kaudu. See on Jumala pale ja ...

Johannese evangeeliumi sõnum

Johannese evangeeliumi tuntakse ennekõike selle sissejuhatava kõne ehk proloogi kaudu: „Sõna sai lihaks“ (1:1–18). Proloog on algselt olnud lauluvormiline hümn, mida lauldi algkristlikus jumalateenistuses. Evangelist Johannes on asetanud hümni pildi Ristija Johannese tegevusest. Proloog on kirjutatud evangeeliumi sissejuhatuseks ja selle eesmärk on avada lugejale raamatu sündmuste ning kõnede tähendust. Sissejuhatuse sõnum on Sõna saamine inimeseks. Sõnumi tuumaks on, et ...

Martin Lutheri lauakõnesid 1. osa

LutherMartin

Lauakõned on põhiliselt Lutheri vanas eas peetud vestlused, nagu need on üles kirjutanud tema õpilased, kes olid tema kostil, samuti teised õppejõud. Lauakõnedes võlub lühidus ja löövus. Nende sisu läheb mõnikord teoloogia tavalistelt radadelt eemale, näiteks poliitikasse või pereelusse, siiski on siin reformatsioonisõnum väga selge. Lauakõned on väga poleemilised. Sageli on need humoorikad, näiteks kui Luther ütleb, et päike on kõige suurem patune, sest tema annab valgust ...

Jesaja raamatu lugu

Prohvet Jesaja raamat jagatakse kolme ossa. Iga osa ajalooline taust on erinev. Raamat ja selle osad on saanud praeguse kuju mitme aastasaja jooksul. Jesaja raamatu esimese osa (Esimene Jesaja, Proto Jesaja) moodustavad peatükid 1–39. See raamatu osa jaguneb omakorda sisu põhjal nelja ossa (1–12, 13–23, 24–35, 36–39). Nendes peatükkides räägitakse põhjalikult prohvet Jesaja elust ja tuuakse ära tema kuulutustöö. Jesaja kuulutustöö mõjutas aktualiseerudes järgnevate ...

Pauluse kirja roomlastele ajaloolisest taustast

Kiri roomlastele on mitmel põhjusel erilisel kohal Pauluse kirjade seas. Selles õpetuslikult kõige olulisemas kirjas käsitleb ta erakordselt põhjalikult ristiusu põhitermineid nagu õigus, usk, seadus, patt ja arm. Seetõttu on kirja roomlastele kutsutud traditsiooniliselt ka usuõiguse hartaks. Kirja roomlastele võib pidada ka ristiusu üldtutvustuseks ja isegi apostliku aja esimeseks «dogmaatikaõpikuks». Kui apostel kirjutas kirja, siis ilmselt ei plaaninud ta teadlikult ...

Psalmid ehk laulud ja nende sõnum

Usu seisukohast vaadates on Piibel Jumala sõna. Psalme vaadates ei tähenda see, et need laulud sisaldaksid üksnes Jumala kõnet inimestele. Tegelikult on psalmides Jumala kõnet inimestele tunduvalt vähem kui inimeste kõnet Jumalale. Psalmide autorid paluvad Jumalat, kurdavad oma probleemide üle ja paluvad abi ning tänavad Jumalat abiandmise ja hoolekandmise eest. Laulude kirjutajad kõnetavad Jumalat väga isiklikult «minu Jumal». Seega neil on isiklik usk Jumalasse. Teisalt ...

Võõramaalane Vanas Testamendis

k6rb1

Globaalses maailmas oleme mitmete eetiliste küsimuste ees, millele vastamisel võib Vana Testament olla igati aktuaalne allikas. Nii on ka pagulastega seotud teemadel arutledes kasu Vanast Testamendist. Vanas Testamendis esineb sõna (juutide hulgas elav) võõras (ger) 92 korda ja (väljastpoolt käima tulnud) võõramaalane (nokhri) 46 korda. Kiriku aktiivsus pagulasküsimuses on seega piisavalt põhjendatud. Mida siis Vana Testament räägib võõramaalastest ja nende ...