Esileht » Teemad » Temaatiline »

Temaatiline

Kakskümmend aastat Eesti riikliku iseseisvuse taastamisest

«Niisugust Eesti Vabariiki meie küll ei tahtnud» – sellist laadi osatamist, mida nõukogude nostalgia ja sellega seotud poliitikud võimendasid, võis kuulda juba paar aastat pärast iseseisvumise ime teokssaamist.Kummalisel kombel on niisugused vimmakad hüüded viimastel aastatel justnagu moest läinud. Kahekümne aastaga on võrsunud uus, juba iseseisvas Eestis sündinud põlvkond, kelle jaoks Eesti Vabariik on ...

Vabaduse ajalugu. Taastulemine

16. november 1988, Eesti NSV Ülemnõukogu kuulutas välja suveräänsusdeklaratsiooni. Ülemnõukogu kuulutati Eestis kõrgeima võimu kandjaks.11. märts 1990, Eesti Kongressi I istungjärk.18. märts 1990, valiti ENSV Ülemnõukogu XII koosseis, kes võttis vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest.23.–24. märts 1990, Eestimaa Kommunistliku Partei XX kongress, võeti vastu otsus toetada Eesti riiklikku ...

Me ei saanud teisiti

Eesti iseseisvuse poolt hääletas ka Rein Järlik. Rita Puidet

Kui Eesti Vabariigi Ülemnõukogu saadikud kutsuti 19. augustil 1991. aastal kokku erakorralisele istungjärgule arutama lisaeelarvet, ei osatud arvata, et ees seisab ajalooline hetk. Iseseisvuse väljakuulutamisega seonduvat meenutab pedagoog ja teleajakirjanik, ülemnõukogu liige, Eesti Kongressi saadik, Eesti Komitee ja Põhiseaduse Assamblee liige Rein Järlik (75).1990. aastal kinnitas ENSV Ülemnõukogu XII koosseisu valimiste ...

Sõnumi iseseisvusest saime Soomes

Dekaan Kalle Kasemaa peab kõnet Tartu ülikooli taasavatud usuteaduskonna avaaktusel.  Arhiiv

August 1991 jääb emeriitprofessor, praegu tõlketööle pühendunud Kalle Kasemaale meelde eelkõige seoses Tartu ülikooli usuteaduskonna taasavamise ning Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisega. Kuidas veetsite augustiputši päevad ning võtsite vastu teate Eesti taasiseseisvumisest? Dr Kalle Kasemaa (1991–1996 TÜ usuteaduskonna dekaan):Seoses Tartu ülikooli usuteaduskonna taastamisega saime Helsingi ülikoolilt ...

Ebaõiglust ei päästetud

Platvormil soomusmasinad Orava raudteejaama läbimas; samasugused vurasid 1991 augustis Pihkvast Tallinna iseseisvalt.

Tol 1991. aasta suvel käisime koos Heino ja Volliga värskete tuttavate pool Soomes Kannuses. Sõitsime Žiguliga üle Nuijamaa, tagasi aga Vaalimaa kaudu. Olime Kesk-Soomes nädalase tööotsa ühe noore taluniku man leidnud ning selle tasu eest ostsin taluniku naabri vana, kuid sõidukorras Fiati, esimese omasoetatu. Imestan, kui lihtsalt me läbi Leningradi tagasi vurasime. Sellepärast, mõistan nüüd, et toona oli ikka hästi hõre liiklus küll. Jõudsime läbi Pihkva Luhamaa alla, ...

Nõnda tuli (taas)iseseisvus…

20 aastat tagasi olid kiriku lävepakud madalaks tallatud. Eestlased tulid, et taastada side Jumala ning usuga. Palvetati isamaa vabaduse ja emakeele puhtuse eest. Suureks paisunud kogudused ootasid uusi töötegijaid. EELKs ordineeriti 1991. aastal diakoniks neli ja õpetajaks viis meest.   Milline oli tunne noore mehena 20 aastat tagasi käed adra külge panna? Kui aegumatult kõlab toonane sõnum täna? Hannes Nelis, ...

Lohutuseks lootusetuses

Udune hämar õhtu. Kergeid lumehelbeid keerleb õhus. Need on nii kerged, et raske on maanduda. Nad liiguvad kord alla-, siis jälle ülespoole, kuni põrkuvad lõpuks millegi vastu ja haihtuvad. Nii haprad, nii õrnad nagu inimese elu siin maailmas. Ümisen endamisi palveosaduses äsja lauldud laulu: «Palume sind, oo Kristus, me valgus, keela me sees pimedusel kõnelda...» Jõuan bussipeatusse ja jään ...

Muudatused seaduses

Kas väikest puukirikut on sajandite jooksul tõhusalt kaitsnud hülgerasva ja männitõrva seguga võõpamine või muud asjaolud? Sellele peaks selgust tooma tänavu algatatud rahvusvaheline projekt, mille käigus võtavad teadlased teiste muinsuskaitse alla kuuluvate objektide seas luubi alla Ruhnu 1642. a ehitatud puukiriku. Arhiiv

Muinsuskaitseseaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu allkirjastas kultuuriminister 15. märtsil 2010. Seadus võeti vastu riigikogus ja jõustus 1. juunil. Olulisemaks muudatuseks muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõus on veealuse kultuuripärandi kaitse, otsinguvahendi kasutamise reguleerimine, kohalikule omavalitsusele delegeerimise õigus riiklike kohustuste täitmiseks ja mälestisel tehtavate ...

Kuidas ma jumalaraha küljest näpistasin

Ära jäta jumalaraha andmata. Rita Puidet

Kui ma pärast palgapäeva linna läksin, oli mul üks rahasumma. Kui palju või mis – ei sellest või kõnelda. Meil on ju kõik väga konfidentsiaalne. No läksin linna. Ega see vaba päeva saamine ei ole kah nii, et ise võtad. Kunas ülemus suvatseb sulle päevakese lubada. Ülemusega vestlemine on nagu robotiga suhtlemine: rääkida ju võid, aga ta ei kuule sind.Läksin linna, aga enne veel ...

Vaiksel laupäeval saabub Jeesuse hauakirikusse taevane tuli

Tuledes Jeesuse hauakirik Jeruusalemmas.  Internet

Kui paljud meist on kuulnud pühast tulest, mis süttib Jeruusalemmas Jeesuse hauakirikus? Ehkki kindlaid tõendeid imelise tule kohta on hiljemalt IX sajandist ja ehkki olen aastaid õppinud teoloogiat, kuulsin sellest tulest alles mõne aasta eest. Kuidas süttib püha tuli? Kui Jeruusalemma ortodoksi patriarh läheb vaiksel laupäeval Jee­suse hauakabelisse pühas hauakirikus (kus on kustutatud tuled) ja palvetab, siis saabubki ...

Kui kaovad mulla alla valusad peatükid Eesti ajaloost

Kivisse raiutud tähtsad sõnad: ELASIME EESTILE. Liive Koppel

Aastate eest viis vana metsavend Alfred Käärmann mind ühele Võrumaa surnuaiale ja näitas oma tulevast puhkepaika, kus teda juba ootas ees kallis kaasa Kleina. Hauakivile olid tahutud nende mõlema nimed ja veel kaks sõna, millega need inimesed pealkirjastasid ja võtsid kokku oma elu. Need olid sõnad, mida Alfred Käärmann pidas oluliseks endast siia maa peale maha jätta, kui teda enam ei ole. Need olid nii ...

Kuidas mina võiksin laulu-ja palveraamatuaastat tähistada

►Kui mul veel ei ole, siis hangin või lasen endale mingiks tähtpäevaks kinkida «Kiriku laulu- ja palveraamatu».► Pean meeles ja tuletan teistelegi meelde, et parim kink ristilapsele konfirmatsioonipäevaks või mõneks muuks tähtpäevaks on laulu- ja palveraamat!► Kui minu lauluraamat on sagedast kasutamisest kulunud, siis püüan teda parandada või lasta uuesti köita, et saaksin oma raamatut edaspidigi ...

Kui tuul käib temast üle, siis teda enam pole

Läbi pragude heidab madal novembripäike valuvalgeid kiiri sügislagedale. Toomas Vananurm

Tuul tõusis Kõik muutus nii äkki. Loomulikult ma aimasin, et see hetk tuleb. Hetk, mil tuul tõuseb, nii et rebib lehed puult, aga ma lootsin, et äkki sina veel ei lähe, et jääd veel hetkekski siia. Kuid kui vaatasin su silmadesse, nägin seal sügavat väsimust. Olid nagu leht, mis ei jaksa enam puust kinni hoida, aga mina ei suutnud sinust loobuda.Loomulikult ma usun, et elu võib olla igavene, et midagi kaunist on ...

Oleme siin vaid teelised, kes on ajutiselt uluall

Lugematult palju hapraid leeke kühmus kalmude kohal. Erakogu

Lugematud tulukesed hubisemas novembriöös. Lugematult palju hapraid leeke kühmus kalmude kohal ... Kohtumised, millest ainus nähtav jälg vaid hubisev küünlaleek. Nii erinevad on hingede jäljed, mida lahkujad on jätnud elavatesse. Mõned aastatetagused, mõned aastakümnete tagused, mis ikka veel valutavad. Mõned liiga värsked, selleks et jõuda armistuda ... Kas on üldse võimalik, et kalli ...

Tegijad vaimulikul laulupeol

Doris Kareva on laulupeo sõnumitooja Iga laulupidu on milleski omanäoline. Oma osa annavad sellesse lauljad, repertuaar, ilm, võib-olla hoopiski mingi laulupeoga mitte­seotud sündmus. Aga mõttesügavust ja meelsust lisavad vaimulikule laulupeole kindlasti laulude vahele loetavad tekstid. Seekordne Jumalale pühendatud pidu, kus hõiskame taeva poole, saab tähenduse poetess Doris Kareva luuleridadest.Juba 1974. aastal ajakirjas ...