1. Piiskop (ἐπίσκοπος) on ülevaataja, kelle ülesanne on juhtida kirikut Kristuse õpetuses. Vana-Liivimaa päevil asusid meie piiskopid enamasti Tartus, Tallinnas, Haapsalus ja Riias. Pärast Poola, Taani ja Rootsi aegu kujunesid keskusteks Tallinn ja Riia. Kuigi neis linnades asunud kirikujuhte nimetati kindralsuper­intendentideks, täitsid nad siiski piiskopi ülesannet. Eeskuju jätab jälje Juba Pauluse ajal oli vaja meelde tuletada, et ülevaataja peab ka oma isikuga ...

Pärnu praostkonna sinodil lisandus läinud nädala reedel senisele kahele peapiiskopikandidaadile kolmas: assessor Joel Luhamets (fotol), Tartu praostkonna praost. EELKs on 12 praostkonda. Vastavalt kirikuseadustikule on igal praostkonnal õigus sinodil üles seada üks kandidaat peapiiskopi kohale. Seni on toimunud sinodid Ida-Harju, Tallinna, Tartu, Viru ja Pärnu praostkonnas, täna on Viljandi praostkonna sinod. Hääletuse tulemusena kohtadel on üles seatud järgmised ...

Ajakirjaniku kogemusega suhtekorraldaja Janek Mäggi kõneles Eesti Kiriku toimetuse kolleegiumil, kuidas koostada peapiiskopi valimiste teavituskava. Huvitavad ja häid ideid pakkuvad olid külalise mõtted, mida toimetuse töötajadki kuulasid ning saavad realiseerida. Luteri kirik on eestlaste jaoks oluline ja kristlastele on peapiiskopi valimine võrdväärne peaministri valimistega, rõhutas ettekandja. Ta tundis heameelt, et Eesti Kirik juba varakult valimistele tähelepanu ...

Küsimused peapiiskopikandidaatidele 1. Praegu teatakse teid kui kantslerit ja rektorit. Ometi olete alustanud maal ja tavalise koguduseõpetajana. Nii ei saa teile olla tundmatu mistahes tahk kirikuelus. Mida olete kaasa võtnud algusest, oma esimesest kogudusest? 2. Kui ühtne on EELK aastal 2014? Või ei peakski ühtsusest kõnelema maailma muutumise taustal? 3. EELK 167 kogudust on üsna eriilmelised, ka oma materiaalse toimetuleku tõttu. Kui Tallinna Kaarli koguduses on ...

Vanemaid teie seas ma kutsun nüüd üles kui kaasvanem ja Kristuse kannatuste tunnistaja ning ühtlasi osaline tulevases kirkuses selle ilmumisel: hoidke teile hoida antud Jumala karja, mitte sunni pärast, vaid vabatahtlikult Jumala meele järgi, mitte häbiväärses kasuahnuses, vaid andunult, mitte nagu isandad liisuosa üle, vaid olles karjale eeskujuks. Ning siis kui Ülemkarjane saab avalikuks, võite te võtta vastu kirkuse närtsimatu pärja. 1Pt 5:1–4 Karja eest hoolitsemisega ...

Tallinna praostkonna sinod valis 3. aprilli koosolekul Jaani kirikus peapiiskopikandidaadiks häälteenamusega Nõmme Rahu koguduse õpetaja, EELK Usuteaduse Instituudi rektori dr Ove Sandri.   Uus peapiiskop valitakse kirikukogu istungjärgul 25. ja 26. novembril. Peapiiskopikandidaate oli kaks: Tallinna Toomkoguduse õpetaja, EELK Konsistooriumi kantsler Urmas Viilma (40), kelle on juba esitanud Ida-Harju praostkonna sinod, ja Ove Sander (43). Abipraost Arho Tuhkru selgitas ...

EELKs on peagi päevakorral ülemkarjase valimine. Juba ongi alanud arutelu selle üle, mida oodata uuelt peapiiskopilt ja milliseid muudatusi kirik vajab. Kirik on keerulises olukorras. Luterlaste arv Eestis jääb esmakordselt ajaloos alla õigeusklike arvule ning meie riiki peetakse üheks sekulaarsemaks kogu maailmas. Sisemiselt on EELK üsna killustatud ning keda peapiiskopiks ka ei valitaks, tuleb tal arvestada erinevate suundade ja visioonidega ning püüda mingisugustki ...

Praostkonna sinodil on pädevus esitada kirikukogule üks peapiiskopikandidaat, samuti on oma kandidaadi esitamise õigus vähemalt kümnel kirikukogu liikmel. Et aega peapiiskopikandidaatide esitamiseks on sügisese kirikukogu istungini ja alles esimene praostkond on oma valiku avalikkuse ette toonud, on põnevamad ajad veel ees. Esimene kandidaat esitatud Mis ei tähenda, et pinevus juba ei kruviks tuure: teemaga tegeldakse kuluaarides ja sõlmitakse mitteametlikke ...

19. veebruari Eesti Kirikus oli kaks pikemat lugu eelseisvate peapiiskopi valimiste teemal, pluss veel Mihkel Kuke juhtkiri samast vallast. Thomas-Andreas Põderi ettepanekut, et peapiiskopi ametiaeg olgu kümme aastat, pean väga mõistlikuks. Praegu on see valimisest ja ametisseseadmisest (kuni kuus kuud hiljem) kuni 65aastaseks saamiseni. Kirikukogu võib seda aega veel pikendada viis aastat. Einar Soone ametiaega pikendas kirikukogu 24. aprillil 2012 Rakveres. Nii et ...

Hoolimata võimalikest struktuursetest muudatustest, hoolimata sellest, et kirikus on ka praegu rohkem kui üks piiskop ning nende arv võib ja peabki kasvama, hoolimata kirikuvalitsuse suurusest, on ikka üks kirikupea, kes on erinevate arusaamade ja vaidluste puhul otsustavaks instantsiks, andes lõpliku ja viimase vastuse eriarvamuste üleskerkimise puhul. Peapiiskopi valimisel sügisesel kirikukogul langetatakse otsus hoolimata kõikidest argumentidest subjektiivselt, inimliku ...

Käesoleval aastal toimuvad EELK peapiiskopi valimised ja seda teemat puudutavad mõtteavaldused on mulle üha sagedamini meelde toonud isiklikud mälestused meie kiriku senistest ülemkarjastest. Eelkõige olen mõelnud nendele piiskoppidele ja peapiiskoppidele, keda olen isiklikult näinud või kellega kokku puutunud. Minu vägagi subjektiivsed mälestused algavad Edgar Hargiga ja lõpevad Andres Põderiga. Edgar Hargi peapiiskopiks olemise ajal ei olnud ma koguduse liige, vaid ...

Armsad õed ja vennad, kallid kaasvõitlejad! Tänan kutse eest ütelda oma sõnum. Ette antud ajalistes raamides piirdun kolme punkti esiletõstmisega. Ametiaja pikkus Esimene asi, mida panen kandidaatidele ja valijatele südamele, on dogmaatiku suust võib-olla ootamatu. Küsimus, mis nõuab ja väärib tõsist tähelepanu, on peapiiskopi ametiaja pikkus. Läinud sügisel avaldasin ajakirjas Kirik & Teoloogia sel teemal põhjalikuma analüüsi «Peapiiskopi ametiaja pikkus». Tuletan ...

Hea peapiiskop, minu karjane! Kirjutan Sulle, et Sind julgustada. Mulle tundub, et just seda vajab üks kirikujuht 21. sajandi alguse Eestis. Ei, mitte julgustada selleks, et seista meie väärtuste ja põhimõtetega kellegi või millegi vastu, nagu nii mõnedki kutsuvad üles tegema. Maailm ja inimesed selles ei vaja meie vastu olemist. Maailm ja inimesed selles vajavad meie edasiviivat pooltprogrammi. Kiriku getostumine oleks kõike muud kui meie õnnestumine. Pealegi, kui paariaks ...

Peapiiskopi valimisi ei saa ka ainult Hans H. Luige hooleks jätta. Nõnda juhatas praost Marko Tiitus viitega Eesti Ekspressi artiklile (Eesti Ekspress, 19.12.13 «Urmas Viilma – kas uue põlvkonna peapiiskop?») sisse päevakorrapunkti peapiiskopi valimistest vaimulike konverentsil. Nimetades veel, et «sel teemal on olnud siiani väga vaikne», andis ta kümnele vaimulikule 4,5 minutit kõneaega tulevasele peapiiskopile adresseeritud sõnumi edastamiseks. Olles eelnevalt ülesandest ...

Assessor Mati Maanas kirjutas meie lehes (11.04) ootustest, mis on seotud võimaliku haldusreformiga kirikus, ning leiab, et selles plaanis tuleb tõenäoliselt oodata uue peapiiskopi ametiaega ja otsuseid. Äsjasel kirikukogul on palutud kaadripoliitikaga tegeleval piiskop Einar Soonel oma ametis jätkata. Kas mitte samasugust ettepanekut ei tehta peapiiskopile kahe aasta pärast? Oma sõnavõtus kirikukogul, nii nagu varem ka avalikus ...