Ehkki Eesti Kiriku lugejate read aja jooksul nii täienevad kui hõrenevad, on üsna märkimisväärne, et suur osa neist, kes meie lehte tellivad, on seda teinud juba viimased paarkümmend aastat. «Mina olen tavaline inimene ja siin jätkub lugemist küll,» kostab Aivi Otsnik Eesti Kiriku juubeliväljaande eel. Aivi tellib lehte lisaks endale ühtekokku 15 lugejale. Eesti Kiriku tellimine oma kooriliikmetele ja perele on ...
Taasilmunud Eesti Kiriku 1000. numbri puhul peab märkima, et enne II maailmasõda ilmus leht aastail 1923–1940. Seega kokku 17 aastat. Järgnes 50 aasta pikkune paus, mil Eesti Kiriku ilmumine Eestis oli keelatud. Välismaal jätkas Eesti Kirik ilmumist alates 1950. a ajakirjana; esialgu Rootsis ja kuni sulgemiseni Kanadas. Peagi võime aga tähistada Eesti Kiriku taasilmumise 20. aastapäeva. Uuesti sai leht ilmumisvõimaluse 4. ...
Tunnen siin puudust Eesti majoneesist, Eesti juustust – seal küpsetatud kalast.Omnibussmeetodil läbiviidud küsitlus…Eredamalt on meelde jäänud praost Harald Meri mõrvaga tegelemine.Pärast pereväärtuste üle mõtisklemist tulid lapsed ja esinesid toreda kontserdiga.Lähikonna usuelu ei alanud mõisnike abil uhke kiriku ehitamisega, vaid esiti tegutseti pritsimeeste majas eestlaste endi ettevõtmisel.Ta elas ...
Pühapäeval, 4. märtsil 1990Nüüd oleme küsimuse ees: kas pöörduda tagasi Jumala juurde või hukkuda. Paljud märgid räägivad sellest, et inimesed mõistavad – ellujäämise tingimuseks on pöördumine Jumala juurde. (Peapiiskop Kuno Pajula karjasekirjast palvepäevaks)Hea maa on rusukspestud süda. Seistes Jumala Sõna ees, jätame kõrvale kõik maskid, kõik ...
Sombune pühapäev, 4. märts 1990 läheb päris kindlasti EELK ajalukku. Just seda daatumit kannab viiekümneaastase vaheaja järel uuesti ilmuma hakanud ajalehe Eesti Kirik esimene number. EELK häälekandja taassünni valust ja võlust ligi 20 aastat tagasi ei oska ma pikemalt rääkida, sest ei osalenud selles protsessis. Küll aga oli mul õnn ja au olla tunnistaja ja kaasosaline Eesti Kiriku esimese ...
Meil on hea mõelda, et Eesti Kirik on kristliku meedia lipulaev levilt, ilmumissageduselt ja tiraažilt. Ja seda juba pea paarkümmend aastat vabas Eestis. Kui suurem osa lehe tiraažist jääb Eesti lugejate kodudesse, siis ligi sadakond eksemplari läheb toimetusest välja laia maailma. Kõige enam Eesti Kiriku lugejaid väljaspool Eestit on Soomes, nii EELK sõpruskogudustes kui ka estofiilide hulgas. Eesti Kirik on tellitud kindlasti ...
Ajaleht Eesti Kirik on olnud oodatud külaline meie majas, samuti teiste koguduse juhatuse liikmete kodudes Ameerika läänerannikul. Ta on hoidnud meid kursis kirikuelu sündmustega Eestis. Eriti kasulikud on minu jaoks olnud seal avaldatud jutlused. Kuna elan kaugel keskusest ega saa kuigi tihti kirikusse, olen nende jutluste kaudu nagu saanud jumalateenistusel osaleda. Soovin teile jõudu ja Eesti Kirikule helget tulevikku.Heino Nurmberg, Los Angelese ...
Kummardan palves kõigeväelise Isa ette ja tänan selle armu eest, et igal kolmapäeval tuleb meie postkasti Eesti Kirik. Ajalehe 1000. numbri ilmumise puhul õnnitlen tegijaid ja lugejaid. Poleks mõtet teha lehte, kui poleks lugejat, ja kui poleks lehte, ei saaks ka seda lugeda. Lugedes meie koguduste ja liikmete tegemistest, saame näha, kui rikkad me oleme, lehe kaudu saame tuttavaks ka kaugemate inimestega. Me oleme hakanud pidama oma ...
87aastane vanahärra, sünnilt haapsallane ja nüüdseks ka selle linna aukodanik, kes elab Tartus, on juba iseenesest nähtus, nüansirohke ja keerulise elusaatusega, praegugi täpne, terav ja vaimukas. Omas võtmes avab ta meile lehe sünniloo tausta ja aegade hõngu.Vene võim ja vaba sõna«Kas olete mõelnud, milline oli ümbritsev elu Eesti Kiriku ilmumise aegu?» küsib Noor. «Siin valitses ju ...
Esimene intervjuu minu elus ilmus Eesti Kirikus.Kummastav on see, et olin küsitletava rollis. Intervjueerija oli Sigrid Tapo, praegune Postimehe toimetaja. Mina olin toona Elva koguduse diakon.Nüüd olen harjunud ise intervjueerima. Eks inimesi olegi erinevaid – ühtedele meeldib küsida ja teistele vastata. Kirikuõpetajad kuuluvad enamuses sinna esimesse kategooriasse. Samas tuleb kindlasti igale vaimulikule kasuks oskus kuulata vastuseid ja ...
16. veebruaril 1990. aastal andis peapiiskop Kuno Pajula välja kinnituskirja, millega määras Põltsamaa koguduse õpetaja Joel Luhametsa nädalalehe Eesti Kirik vastutavaks toimetajaks. Lehe käivitamise keerulised ajad ei olnud noorele mehele rasked, pigem eneseteostuseks ja proovilepanekuks. Lehe eesotsas oli Joel Luhamets 27 kuud.Tema järel võttis töö üle ajakirjanik Evar Post, kes juhtis lehe väljaandmist 13 ...
Hea ajalehe esmaseks tunnuseks on avatus erinevatele arvamustele. On loomulik, et arvamused võivad erineda ning mõttevahetustes vastastikku täienedes muutuda. Kindlasti aga peab igal meie lugejal – kellamehest peapiiskopini ja jutlustajast teoloogiadoktorini – olema õigus oma arvamusele ja selle vaba väljendamise võimalus. Tänasel tähtpäeval soovin, et ka iga järgnev ajalehenumber sünniks tegijate ja lugejate ...
Olin eelmisel nädalal ERR Tartu stuudios, et anda Kirikuelu saatesse intervjuu Eesti Kiriku 1000. numbri ilmumise puhul. Oli just töövarju päev. Kuulasin tahtmatult pealt vestlust, kuidas noor inimene, kes töövarjuna raadioajakirjaniku päeva kaasa teinud, uuris, mis on ajakirjanikutöös kõige tähtsam.«Head närvid,» ütles ajakirjanik. «Sa pead säilitama enesekindluse ja probleemidele vastu ...