Esileht » Pühapäevaks » Palve »

Palve

Palve

Merillelt viimasele

luba meil tulla Su juurde vesi peseb pimeduse Kristuse valguseks sinisest veest, sinisest taevast siis sünnib uus inime kui sinine lill kelle süda on taevas

Palve

Miku pilt 26.12

Sokid on soojad ja käpikud kenad, neisse on kootud armastuse soojus. Soojus, mis hoiab me hinge, ja rõõm, mis ärgitab tundeid. Hoida ja tunda, tunda päriselt seda sooja on õndsuse rõõm. Ühendus, milles Issand loob, ja lubab tunda – perekonda.

Palve

Valguse kuma ja hiilguse sära. Külmuse karguses soojuse hingus kõneleb – Issand on lähedal. Kui kaugel? – Ei tea! Aga armastuse hingus paitab südant ja puudutab hinge oma headusega. Issand on ligidal, Issand on väga lähedal, Issand on meis oma armastuse väes!

Palve

On porine, on auklik, on künklik ja libe see tee käia ilma Jumalata.Püüeldes küll parima poole, siledat ja head teed valmistada ei suuda.Issand kutsub ja valmistab, et tee rajajad tunneksid oma tööd! Issand seab ja juhatab, et kuulutatud saaks rõõm!

Palve

Varjud me teel ja hirmud saadavad ja pidurdavad meid. Kõhklus – kas ikka kannab? – teeb ettevaatlikuks. Kirkus, milles, Issand, tuled me juurde, hajutab kõik hirmud ja julgustab käima teed, mille Sina meile seadnud. Nii hägustuvad varjud ja kaovad kõhklused. Nii tekib südames julgus – Issand meiega jääb. Issand tuleb kirkuses taas!

Valguse poole

pildipalve28nov2018

End sirutan valguse poole, kui õunapuu kasvatan oksi, mu võrsed on sirged kui nooled, veel veidi ja puudutan tähti … End sirutan valguse poole, seal on mu rõõm ja mu rahu. Sind ootan, Issand, mil tuled, me Päästja, ja võtad kõik valud. End sirutan valguse poole, jääb pimedus seljataha, ma annan end Issanda hoolde, Su armastus ainus, mis vajan.

Palve

pildipalve21nov2018

Ei enam puudel paista värve, ei kosta kõrvu lehesahinat, vaid raagus oksad, krobelised tüved paljad, jõe kaldal oma peegelpilti vahivad. Ja ometi ses nukras pildis võib näha palju kaunist, väärikat. Neid väsinuid, kuid paljunäinud hingi see hääbuv hetk ei muserda. Need puud siin teavad – iga lõpp on uue algus, vaid käänak Igaviku teel. Nad lootusrikkalt kannatavad talve kargust ja ootavad, mil saabub jälle kevade …

Palve

Pimedus sammub üle maa, et peita kõik, mis teele jääb, oma tumeda hõlma sisse. Mida silm ei seleta, seda nagu polekski. Mis on varjus, tundmatu, selle võib unustada? Ometi mõtlen ma Surmast. Temagi on seal, võõras ja hirmutav, peidus varjude keskel, kusagil kaugel veel … Lõkkevalgus ajab pimeduse eemale, lükkab tundmatu hämarasse nurka ja ma hoian end tule ligi. Et olla valmis, kui keegi peaks pimedusest tulema, sest siin ma näen teda. Ma olen valvel!

Kaduviku puudutus 

Hommikul vara toast välja astudes lajatab näkku jäine tuul. Kõdunevate lehtede lõhn tungib ninna, jõuab ajju ja äratab mu lõplikult unest. Võdistan õlgu! Mitte ainult külmast … See on Kaduviku puudutus! Esivanemate hinged, kes sosistavad kõrvu õpetussõnu, tuletavad meelde Elu mõtte, Igaviku ootuse, Jumala kiituse. Tänan sind, mu Jumal, selle äratuse eest, et hoiad mu meeled erksana, mu südame soojana! Tänan, et saan elada usus ega pea kartma aega, mil astun sisse Igaviku ...

Palve

Tõuse, valgus igavene, taevast hakka särama, et võiks iga inimene Sinu valgel elada! KLPR 458,1

Palve

Merille pilt

Issand, anna armu, et saaksin enesele andestada, minna ära oma ülbuse mäelt ja vabaks anda kõik, keda võlglaseks pean. Siis on süda kerge, lendab kui lind ja laul. Siis tean, et olen Sinult andeks saanud.

Palve

Issand, luba armu julgust, tugevust vaadata enese sisse. Issand, anna jõudu sõdida iseenesega, saada aru, et parem on aidata kui tappa. Issand, kinnita usku usaldada Sinu teed.  

Palve

Valgeudustel sügishommikutel, kui taeval ja maal ei näe piiri ning läbi vaikse udu hõõguvad punased vahtrad ja hanede hääled lendavad Linnuteed mööda lõunasse, kui süda on tasa ja maast on kasvanud vein ja leib – kuidas tänada Teda, kellele ainsana saab kuuluda kogu tänu?

Palve

Merille pilt

Tee mind terveks, Issand, siis ma saan terveks; aita mind, siis ma saan abi. Jr 17:14 Esä, lasõ` mul kaia` taivast, nii et ing olõs vaiki, et ma saassi olla` peris tassa su man. A silm om viganõ, ing udun. Tii` minnu terves, Esäkene, sis ma saa terves!  

Palve

Elumeri on täis karisid, rannikud täis kutsuvaid virvatulesid. Kuidas leida õige tee kodusadamasse, kuidas loovida mööda kõigist salakividest ja petlikest sügavikest? Majakas on abiks, muidugi! Aga rahvasuu teab küllalt rääkida just petumajakatest, millega laevu röövlipesade juurde meelitati ja siis nendega puhas töö tehti. Seega – ka majakat tuleb hoolega valida, et lõpuks ikka õigesse kohta välja jõuda. Millise majaka valid oma eluteel sina?