Esileht » Pühapäevaks » Palve »

Palve

Palve

pildipalve21nov2018

Ei enam puudel paista värve, ei kosta kõrvu lehesahinat, vaid raagus oksad, krobelised tüved paljad, jõe kaldal oma peegelpilti vahivad. Ja ometi ses nukras pildis võib näha palju kaunist, väärikat. Neid väsinuid, kuid paljunäinud hingi see hääbuv hetk ei muserda. Need puud siin teavad – iga lõpp on uue algus, vaid käänak Igaviku teel. Nad lootusrikkalt kannatavad talve kargust ja ootavad, mil saabub jälle kevade …

Palve

Pimedus sammub üle maa, et peita kõik, mis teele jääb, oma tumeda hõlma sisse. Mida silm ei seleta, seda nagu polekski. Mis on varjus, tundmatu, selle võib unustada? Ometi mõtlen ma Surmast. Temagi on seal, võõras ja hirmutav, peidus varjude keskel, kusagil kaugel veel … Lõkkevalgus ajab pimeduse eemale, lükkab tundmatu hämarasse nurka ja ma hoian end tule ligi. Et olla valmis, kui keegi peaks pimedusest tulema, sest siin ma näen teda. Ma olen valvel!

Kaduviku puudutus 

Hommikul vara toast välja astudes lajatab näkku jäine tuul. Kõdunevate lehtede lõhn tungib ninna, jõuab ajju ja äratab mu lõplikult unest. Võdistan õlgu! Mitte ainult külmast … See on Kaduviku puudutus! Esivanemate hinged, kes sosistavad kõrvu õpetussõnu, tuletavad meelde Elu mõtte, Igaviku ootuse, Jumala kiituse. Tänan sind, mu Jumal, selle äratuse eest, et hoiad mu meeled erksana, mu südame soojana! Tänan, et saan elada usus ega pea kartma aega, mil astun sisse Igaviku ...

Palve

Tõuse, valgus igavene, taevast hakka särama, et võiks iga inimene Sinu valgel elada! KLPR 458,1

Palve

Merille pilt

Issand, anna armu, et saaksin enesele andestada, minna ära oma ülbuse mäelt ja vabaks anda kõik, keda võlglaseks pean. Siis on süda kerge, lendab kui lind ja laul. Siis tean, et olen Sinult andeks saanud.

Palve

Issand, luba armu julgust, tugevust vaadata enese sisse. Issand, anna jõudu sõdida iseenesega, saada aru, et parem on aidata kui tappa. Issand, kinnita usku usaldada Sinu teed.  

Palve

Valgeudustel sügishommikutel, kui taeval ja maal ei näe piiri ning läbi vaikse udu hõõguvad punased vahtrad ja hanede hääled lendavad Linnuteed mööda lõunasse, kui süda on tasa ja maast on kasvanud vein ja leib – kuidas tänada Teda, kellele ainsana saab kuuluda kogu tänu?

Palve

Merille pilt

Tee mind terveks, Issand, siis ma saan terveks; aita mind, siis ma saan abi. Jr 17:14 Esä, lasõ` mul kaia` taivast, nii et ing olõs vaiki, et ma saassi olla` peris tassa su man. A silm om viganõ, ing udun. Tii` minnu terves, Esäkene, sis ma saa terves!  

Palve

Elumeri on täis karisid, rannikud täis kutsuvaid virvatulesid. Kuidas leida õige tee kodusadamasse, kuidas loovida mööda kõigist salakividest ja petlikest sügavikest? Majakas on abiks, muidugi! Aga rahvasuu teab küllalt rääkida just petumajakatest, millega laevu röövlipesade juurde meelitati ja siis nendega puhas töö tehti. Seega – ka majakat tuleb hoolega valida, et lõpuks ikka õigesse kohta välja jõuda. Millise majaka valid oma eluteel sina?

Palve

Kõik kasvab, elab – tuhandetes eri vormides. Kust see elurikkus küll tulnud on? Ise tekkinud? Kuidas saab midagi nii keerulist lihtsalt tekkida? Kuidas teab elusolend, et ta just selliseks peab kasvama? Isa, Sina oled määranud kõik. Sina oled andnud elu taimedele ja loomadele, kõigele, mis siin maa peal on. Õpeta meid siis, et oskaksime seda elu kasutada parimal võimalikul viisil.

Palve

Üks vana rahvajutt räägib mehest, kes keset suurt uputust hädas oli ja Jumalalt abi palus. Mõne aja pärast ujus mehe juurde paat, kuid mees põlgas selle ära – küll Jumal aitab teda. Veidi aja pärast sõitsid mööda päästetöötajad, aga ka nende abi ei võtnud mees vastu. Kui vesi mehele juba rinnuni ulatus, lendas üle kopter, millelt visati alla nöörredel. Ka sellest ei haaranud mees kinni. Lõpuks ulatus vesi mehele juba kaelani ning ta kisendas suure häälega: „Jumal, miks sa ...

Palve

Hea puusepp, mul pole laeva, millega merele purjetada. Ma tööriistad annan, pead nägema vaeva, ise pead laeva ehitama. Hea meister, palun nimeta riistad, ütle, mis on nende hind. Õpi hoolega tundma, need kallid, kui kasutad – süda, mõistus, jõud ja hing. Hea Meister, jään Sind tänama, hoolid et väikesest vennast! Ära ühtegi unusta, õpi töötama, hoidma, ja ligimest kui iseennast!

Eesti-maalane

Siin ma siis elan, tasasel maal, siin on mu süda ja tasakaal. Rahu siin tunnen ja rahutust ka, kuni kord mullaga tasaseks saan. Sisimas kütab mind põlev kivi, ükskord saab otsa see ometigi. Kas heleda leegiga lõõmata kiirelt või hõõguda tasa, targu pidada piire? Pärisosana pinna all mürgiseid kihte, neid on taluda raske, kuigi tajuda lihtne. Hoida eemale hapnik väävliküllasest kivist, puhtaks püüelda õhk mürgipahvakuist, pigist. Seal, kuhu ligi on pääseda raske, fosforiiti ...

Palve

Kord valgub elujärg kui küünlavaha laiskelukana diivanile laiali ja ajukoore alust täidab pastilaa. Siis kistakse sind kõhevile magusudulaevast, kõik kalgistub, krampvalu viirutus käib lõpmata. Ning tasapisi taandub hoopis halliks, hall ingel hinge nagu hoiaks hallis vammuses. Mustvalgel öeldut vaevu eristada suudad, kõik hallub halli päeva hallis valguses. Hall hajub, verev koidab, hing idast läände rebitud saab alasti. Kes seda väetit-väetut hoida suudab, toeks maa ja ...

Palve

Kas alandan ennast, kui maast korjan prahi, mis metsas või tänaval vedeleb? Kas ülendan ennast, kui maast korjan prahi – „No vaadake kõik, mida mina teen!“? Ei mõtle ma alandust, ülendust mitte, tehtud piskust raasuke hea mu meel. Ka mina ju tarbin ja seeläbi saastan, sammhaaval saan käia meeleparandus­teed.