Tekst ja foto: Andres Lehestik Õis valmis on, ootab ja igatseb, mahlakaks viljaks püüdleb. Mesilase toimeka lennuta tühjalt põrmu variseks kõik. Puhast maad vajab mesilane, väärt tegu häid ausaid mõtteid.

Tekst ja foto: Andres Lehestik Kas on mul pisutki aimu? Tunnen kas endas kübetki?  Aidates kaastundest kaimu,  võin loota, ei arvata ometi.  Äkki ilu märkamisviivul,  mil igavik ajaga lõimub?  Või tumeda pilve tunnil – raskus rinnas, kui kurjusel võimu?  Pean hülgama mõtete hõimu,  mis otsib eneses ülendust. Vaid siis elu pühaga põimub,  kui kammertooniks on armastus.

Tekst ja foto: Andres Lehestik Aednik ilusas aias pühib käed, astub paika, mis maailma eest vilusam. Üksinda kahekesi, palves täis tänu ja lootust aednik aiast veel ilusam.

Tekst ja foto: Andres Lehestik Pesa tühi, linnud lahkunud siit.  Linnud taevasse tõusid,  kõlas heledalt nende vidiit.  Linnul koduks on taevaviirg,  pesast välja ta ihkab,  silmis säramas valguse kiir.  Inimesena imetlen loodut,  taevalikult end tunnen,  mu hing laulab heledat viit! 

Tekst ja foto: Mikk Leedjärv Tee taevasesse kodusse käia on meil, sest südames igatsus kord jõuda igavesse rahusse ja rõõmu. Tee on pikk ja käänuline, kuid taevane valgus risti väes sel näitamas õiget suunda.

Tekst ja foto: Mikk Leedjärv Sinu lambukeste pilgud on suunatud Sulle, Issand Jeesus. Sulle, kes oled meie hea karjane ja juhatad meid kõigest läbi. Sulle, kes Sa hoolid meist ja armastad meid. Sulle, kes juhid meid taevasesse õndsusesse. Sulle, kes Sa oled meie Hea Karjane!

Tekst ja foto: Mikk Leedjärv Puhkevad kevadõied tunnistavad valgusest. Isegi siis, kui ümbritseb neid tara ja piirab pimedus. Aga taevase valguse soojus on üle kõigest pimedusest ja taradest. Nõndasamuti tunnistavad uskuvad südamed Kristuse ülestõusmisest. Isegi siis, kui ümbritseb neid kaduvus ja piirab pimedus. Sest taevase armastuse soojus on üle kõigest kaduvast ja piiravast.

Foto: Karmen Lumik Halleluuja, haud on tühi! Ära leina asjata, vaid sa silmad kuivaks pühi rääkimata rõõmuga, sest et tõusnud on su Looja. Jeesus elab, halleluuja! Halleluuja! Ärge nõudke surnuilt enam elavat, jüngritega vaatma jõudke,  kuhu ütles minevat! Taevas on su Elutooja, Jeesus elab, halleluuja! KLPR 102:2,3

Foto: Karmen Lumik Mu süda tänu kannab ja Sulle kiitust annab, sest suur Su armunõu! Meid ristil lunastasid ja võitjaks ülendasid – nii orjadel on laste au! KLPR 77:4  

Foto ja tekst: Karmen Lumik Igatsetud kevadpäike soojendab me palgeid. Esimesed kevadlilled, õrnad – lumivalged.

Foto: Karmen Lumik Sa oled eluallik ise, kust hingejanu kustutan. Uut elu valad minu sisse, kui Sinu verest osa saan. KLPR 224:4  

Pilt: Karmen Lumik Kui jääb nõrgaks mõne meel, mõni kahtleb, kõigub veel, kasvab suureks vaev ja häda,– anna jõudu kanda seda. KLPR 162, 3  

Tekst ja foto: Karmen Lumik Vahel on teadmatus üsnagi piinav, vahel  - puhas õndsus. Pistan varbad jäisesse vette -  mõnus äratus, ja sügavalt sisse hingates naudin hetke ning looduse kargust.

Tekst ja foto: Tiiu Hermat Kui midagi peab tulema, siis see tuleb. Tuleb ka siis, kui me selle vajalikkust ja eesmärki ei mõista ning valjuhäälselt protestime. Meil oleks kergem, kui kõik läheks meie soovide kohaselt, sest nii tundub ju kõige parem. Alles palju hiljem tuleb mõistmine ja leppimine, arusaam, et juhtus parim võimalikest.

Püha Vaimu kiriku uus altarivaip. Tekst ja foto: Tiiu Hermat. Tee on ees lahti, kas tuled kaasa? Ma ju ei tea, kuhu see viib, kuhu sa mind kutsud. Ma kardan ... Ma ei saa sulle lubada, et teekond tuleb kerge, valude ja vaevadeta, aga kõik saab tasutud,kui pärale jõuame. Kas see tasu on kõike seda väärt? Mis siis, kui nõrken poolel teel, kui löön kartma, kui tahan tagasi pöörduda? Ma olen su kõrval, aitan ja toetan, usalda mind. Anna käsi, ma tulen.