Esileht » Pühapäevaks » Palve »

Palve

Palve

Ma näen     ja tervitan kaugelt, mida Jumal annab,         kui jõuan ajast igavikku;     siis palgest palgesse,         kui jõuan ajast igavikku;     kuidas märtrid heidavad maha oma kroonid,         kui jõuan ajast igavikku;     templit enam ei ole,         kui jõuan ajast igavikku;     Jumala Talle valgustamas oma koguduse teed,         kui jõuan ajast igavikku;     surma, leina, kisendamist ei ole,         kui jõuan ajast igavikku. Ma olen õndsate hulgas,     kui Jumal ...

Palve

Hea Isa,     Sinu Poeg on uks ajaliku ja igavese vahel. Sina oled     loonud maailma         per Christum Dominum nostrum     lunastanud inimese         per Christum Dominum nostrum     seadnud kuulutajad         per Christum Dominum nostrum     rajanud koguduse         per Christum Dominum nostrum     andnud enneolematu lootuse         per Christum Dominum nostrum. Lõpuks,     hea Isa,     Sa kutsud enda omad igavesse ellu         per Christum Dominum nostrum.

Palve

Mis see on, mis purustab muna kivise koore?     See on elu. Mis see on, mis painutab lahti seemne kiulise kesta?     See on elu. Mis see on, mis tungib läbi asfaldi kevadisel päeval?     See on elu. Mis see on, mis murrab pitseri hauakambri ukselt?     See on elu. Mis see on, mis kohutab valvurid hingetuks?     See on elu. Ja Sina ära karda,     mine ja kuuluta rõõmuga elu,     mis purustab, painutab, tungib, murrab, kohutab.     Mine ja kuuluta rõõmuga elu,     mis loob ...

Palve

Vahel maailm kukkuda võib kokku ning kuskil ei leia sa asu. Nutad või valjult lööd lokku – millestki pole vist kasu … Kui ka tundub, et lootus kaob ja keegi su palvele ei vasta, võid leida mõne oksarao, kui maast taeva poole silmad tõstad. Ka surmast tõuseb elu ja kuivanud oks võib kanda vilja. Julgelt siis Isa palu – selleks kunagi pole hilja.

Palve

Ei seedrid, ei palmid kasva me maal … Millega siis Kuningale vastu minna? Külluses on meil mände – sitked, tormides ja rajudes räsitud, keerdus ja kõveras nagu me isegi. Kuid küllap Kuningas võtab meid vastu sellistenagi, õgvendab kõverused, silub räsitud haavad, harutab lahti me keermed. Võtkem siis julgus kokku ja asugem teele!

Palve

Ainult südamega näed hästi … Mis südamest tuleb, see südamesse läheb. Mis iganes eluteel ette tuleb, südamesse jätab jälje. Olgu siis kannatused, rõõm, lohutus – süda mahutab kõike. Kuid kui südames pole armastust, on kõik muu tühine. Palun siis, Isa, kingi mulle oma armastus, ava mu süda seda vastu võtma. Vaid siis suudan ma vastu võtta ka kõike muud, mis Sul minu jaoks varuks on.

Palve

Üksteist peab hoidma tuule ja külma eest. Üksteist peab hoidma ka siis, kui südamed on jääs … Jää sulab kord. Luba siis sel sulaveel voolata sinna, kus näljane ja janune kosutust vajavad, et see jäätumine poleks tühja läinud …

Palve

Issand Jeesus, Sina võidad kõik poolikuse ja vildakuse! Sina aitad sirguda kõverusest taeva poole ja ka kõige sügavama sügaviku kaanetad Sina oma headuse helgusega, nii et sügavuse tumedusest saab taevase valguse peegeldus. Sina üksi võidad kõik kurjuse väe!

Palve

Hoia, Jumal, Eestit, meie kodumaad, kaitse teda kallist, meie armsamat. Rahu töö ja kainus olgu Eesti kroon, vennaarmu suurus tema võimu troon. Õnnista me rahvast, saada kosumist. Puhasta meid kurjast, anna kasvamist. Aita võita vaevad, vägev Kaitseja! Jõudu andku taevad sulle, kodumaa! (KLPR 450B). Viis: Juhan Aavik (1884–1982). Sõnad: Aleksander Leopold Raudkepp (1877–1948).

Palve

Issand Jeesus, Sina võidad kõik! Sina vormid meid ja hoiad, Sina õpetad meid ja juhid. Sina ise sulatad jää meie südames, mille külmutavad sinna kõik kiusatused ja meie tahtmised. Sina ise valgustad meie hinge ja annad meile uue elu Sinu lastena, Sinu riigi kodanikena!

Palve

Jumala arm ulatub taevastest saadik. Seades samme silmapiiri poole arvab inimene, et sinna jõudes jõuab ta taevasse. Kuid pakkude ritta ladumine ja laudade nendele asetamine ei vii inimest taevasesse Jeruusalemma. Teod on jõuetud, jõudmaks taevasse. On vaid üks tee, Jumala armastuse ohvritee, milles usu läbi Jeesusesse on Looja avanud tee taeva ilusse ja rõõmu. Tee usu headuse juurde igale südamele, mis armastab. Selle ilu on silmaga nähtavast taevast kaunim ja armastuse ...

Palve

Arho pilt

„Vaata, siin on su hommik!“ laususid lävelt, kui tõusin jalgele, et alustada uut päeva. „Vaata, siin on su aed!“ kõlasid sõnad, kui heitsin pilgu üle läve oma tööle. Vaata, siin on su paik – mõistsin, kui leidsin su lõhnamas õhus ja mullas ja võililleõites ning päikese, vihmade ja pilvede teel. Vaata, see on mu rõõm – tundsin, kui kuulasid mu õhtut ja me jutus lendles homse päeva seemneid.

Palve

Mäletan, kui ilmusid mulle. Mäletan Su sügavaid silmi, lõpmata lohutavat pilku. „Nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus. Ja mida ma nüüd elan ihus, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest.“ (Gl 2:20)         Ja ööd ja päevagi mäletan, mu elu Issand ja Hoidja! Kas mõistan elu ja seda, mis osaks saab, nii head kui halba? „Inimeste käes on see võimatu, mitte aga Jumala käes, sest Jumala käes on kõik võimalik“ (Mk ...

Palve

Veel viivu, enne kui õied vajuvad longu või õhtul mööduvad külmad tuuled. Vesta vaikselt, jutusta sõnadest, millest alati aru ei saa – kuid need pole võõrad –, et pärale jõuaks: Mis on tuum, kus on ülal. … ja keskne, alus ja põhi. Mis on loov, kus on taevas … ja olev, valge ja puhas. Mis on leib, kus on rajad. … ja veri, sinu ja minu. Mis on jääv, kus mu veli … ja kinkiv, elav ja püha. Veel viivu, enne kui lähed, vesta vaikselt, sest ilus on su and.

Palve

Jeesuse ilmumise lugu on sõna loova väe lummuses. Kui sõna, mis öeldud, läheb välja ja saab kätte ning tabab inimest, siis ta loob ja muudab nii ehedalt, et inimene saab sõnast puudutatud, nõnda on ta sõna kandja ehk sõnapidaja. Nii ei ole enam ükski vahemaa liiga pikk, ükski kohtumine liiga rutakas, ükski sõna tühine, sest meiegi oleme loova sõna lummuses, mille läbi ilmub ajas ajatus, mööduvas alatine ja inimsüdames Looja loov imelisus.