Esileht » Pühapäevaks » Palve »

Palve

Virgu, Issand! Miks sa magad?

Issand, Sina oled tõusnud, aga mina … kas mina magan endiselt? Nagu Aadam siis, kui lõid ta küljest elavate ema … Nagu Siimon siis, kui Juudas oli ärkvel, valmis tegutsema … Nagu valvurid, kes süüdistasid jüngreid pettuses … Kas armastan minagi pimedust enam kui valgust … sest minu teod on kurjad? Issand, Sina oled tõusnud, ja kuigi on vahel nii valus Su valgusse vaadata – luba mul ärgata, aita mul tõusta, sära oma kirkuses, Sina, Kristus, Ülestõusnu, minu Jumal, mu elu ja ...

Suur reede

… miks sa mu maha jätsid? Ma kutsusin sind nimepidi – miks sa mu maha jätsid? Ma olen sind südamevaluga otsinud – miks sa mu maha jätsid? Ma tahtsin sind hoida ja koguda – miks sa mu maha jätsid? Ma olen sind valinud ja lunastanud – miks sa mu maha jätsid? INIMENE, KUS SA OLED – miks sa mu maha jätsid? Mu Jumal, mu Jumal, Sina pole mind omapäi jätnud, Sina ei ole mind hüljanud, Sinu oma olen ma emaüsast, Sa oled mind päästnud ja omaks võtnud – siis, kui mina ...

Judica me, Deus …

Jumal, Sinu kohus ei ole hukkamõistmine, vaid õigus. Minu halastamatusele vastad Sina halastusega. Minu valele tõega. Minu ülekohtule valguse ja pühadusega. Sina oled valgus, Sina oled tõde, Sina oled rõõm ja pühadus. Sina oled mu pääste, Sinu halastus on minu elu. Mõista mulle kohut oma õigust mööda.

Palve

Näe, ohvripuud on laotud ja valmis pandud köied, et siduda Jumala valitud Tall. Aabram ahastas poja küsivat pilku tundes, lõi silmad maha, vastas: Küll Jumal vaatab … Sai vabaks rahva nõudel röövel, Barabbas, Bar-abba – isa poeg, oma isa poeg, kes läks ülekäte. Ja Isa Poeg sai tema asemele, sest … … ohvripuud on laotud ja valmis pandud köied, et siduda Jumala valitud Tall. Issand Kristus, Sa astud Jumala altari äärde, see on Su rõõm.

Palve

Issand Kristus, kui sageli püüavad inimesed rääkida keeruliselt, et anda oma kõnele kaalukust ja panna kuulajad imetlema sõnaseadmisoskust. Issand Kristus, haaratakse appi Aristoteles ja Thomas Aquinost, ja teised targad mehed läbi kogu ajaloo. Issand Kristus, Sina armastad lihtsust: siin on leib, inimeste kätetöö vili, küpsetatud kuldseist terist, põldudelt kogutuist – võtke, sööge, see on minu ihu. Issand Kristus, Sina ütled: see olen mina, tulnud otsima sind, ...

Palve

Sa tuled siia ilma, inimeselaps. Sa uudistad seda, mis on su ümber, sa vaatad imestades kõike, millest oled vaid kuulnud läbi nende seinte, mis hoidsid sind maailma valude eest. Sa tuled siia ilma, inimeselaps. Ja oma südamesilmaga sa näed ka seda, mida ükski silm ei ole veel näinud, mida ükski kõrv ei ole veel kuulnud, aga mis on olemas, ehk tegelikumgi kui see, mis on su ümber. Sa tuled siia ilma, inimeselaps. Sa uudistad, sa imestad, sa vaatad ja kuulatad. Imeline on ...

Palve

Issand Jumal, tuleta meelde oma muistset halastust ja heldust, –    millega Su Poeg purustas vana mao pea, –    vabastades kaananlanna tütre kurjuse meelevallast, –    andes Taaborilt laskudes poisile tagasi tasakaaluka vaimu, –    võttes Juudamaal kaua kannatanud naise tagasi omade sekka. Issand Jumal, tuleta meelde oma muistset halastust ja heldust, –    kui palume Sind ihu ja hinge hädades –    endi ja kogu maailma eest, –    koguduse ja kodumaa eest, –    sõprade ja ...

Palve

Mu Jumal, mida Sa mõtlesid, – kui Sa istutasid puu, millest esivanemad ei tohtinud süüa, – kui Sa valisid ohvri, mille Aabel tõi lammaste soost, – kui Sa pühendunud aedniku kombel rajasid viinamäe ja ootasid rikkalikku saaki, – kui Su poeg seadis leiva ihuks ja veini vereks? Mu Jumal, ma arvan teadvat, – et kannaksin endas Sinu sõrmede jälgi, – suudaksin valida hea ja kurja vahel, – võiksin näha Su palet peegeldumas kiirgaval klaasil, – saada puhtaks, kui elu mind määrib.

Palve

Kui hea on elus kulgeda mööda sirget teed – siht on silme ees, pole midagi, mis kõrvale meelitaks. Kõik on nii lihtne ja selge. Aga äkki – tee kõrval on midagi põnevat! Seda peab ju kindlasti uurima minema! Lähed, peatud, uurid ning siis võid mõtlema hakata: kuhupoole ma siis nüüd teel olingi? Hea, kui on keegi, kes taas õige suuna kätte juhatab. Minul on. Aga sinul?

Palve

Härmatise järgi olevat vanarahvas viljasaaki ennustanud. Kui härmatist palju, tuleb saak ilus, kui aga vähe, jääb kesiseks … Kevadel aga läks peremees põllule ja külvas ikka nii palju, kui tal seemet oli, hoolimata härmatise ennustusest. Ta teadis: kui jätta külvamata, ei saa üldse midagi.  Külvamine on vähim, mida saame teha. Vilja kasvu ja saagi aga võime usaldada Isa hooleks – tema teab, palju on just praegu õige ja vajalik.

Palve

Arm, kes Sa mind oled loonud,         kas mäletad mind veel?         Kas tead, mida vajan just nüüd? Arm, kes Sa mind oled loonud,         kas võin Sulle loota         ka siis, kui eksind ma teelt? Arm, kes Sa mind oled loonud,         kas kuuled mu palvet         ka siis, kui hääletuks jääb see? Arm, kes Sa mind oled loonud,         ma siiski loodan veel,         et leian Sinu juurde tee. Arm, kes Sa mind oled loonud,         ka Sinu piskust annist         mulle küllalt ...

Palve

Oli üks pime nurk. Keegi ei teadnud, mis seal peidus võiks olla. Arvati, et küllap tolmurullid ja ämblikuvõrgud, mida muud pimedast ikka leida … Siis tehti sinna aken. Valgus pääses sisse. Kõik olid üllatunud – nii palju kaunist on jäänud nägemata … Jah, oli ka tolmurulle ja ämblikuvõrke, aga need pühiti kokku ja visati minema. Jäi ainult ilus ja hea. Ka süda vajab akent, et Jumala valgus võiks sinna paista ja peidetud headuse inimeste silme ette tuua.

Palve

Lugude pidamine on sarnane viisipidamisega: kui need on õiged, siis lähevad hinge. Samas annavad nad endast märku, kui neid korrakohaselt ei peeta. Nii nagu viisid, hakkavad loodki helisema ja kokku kõlama, kui kõik on õige, hea ja päris. Ka värvidel on oma lood. Nii on taevasinine Maarja kui taevase kuninganna värv. Tihti tunneb ta piltidelt ära just sinise räti või sinise kleidirüü järgi. Ka mustal, muldsel maatoonil on oma Maarja värvi lugu, mis jutustab kurbusest ja ...

Palve

Sina kutsud meid nii õhtukaarest kui hommiku poolt ja kaugest kandist ning lõunaküljelt, sest meid on kutsutud käima Temaga Tema teedel. Kohata Jumalat oma teel on ime, mis jääb imeliseks igaühe juures ning siin on peidetud meie oma lugu, mis jääbki just minu ja Jumala looks. Hapras ja sulnis vaikuses on olemas kõik ütlemata jäänud sõnad, kuulamata jäänud helid ning tihti on Jumala vastus nii sügav, et seda kuulebki vaid hing.

Palve

Miks kiigutad Sa helveste sadu? Mul piisanud oleks hallasest teest. Miks lõhnama paned tuulteradu? Mul piisaks ju hõrkmõrkjast rohust. Miks täidad öö ruske, tummise ajaga? Mul piisanud oleks varjudest maas. Miks laulust laevõlvide rida võib kajada? Mul piisab ju – ees laiub mahe vaikuse aas. … Ja ometi tulen ma ka täna tagasi, ehk näen veel oma teel Sinu läkitatuid käimas edasi-tagasi, noorkuu nurgalt alla, läbi helveste, üle krõbiseva halla, kesk habras-hubast aega ootan ...