Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Mõte pühapäevaks

Valmistage Issandale teed

Maailmas võime näha, et suurtele muutustele eelnevad alati protsessid, mis valmistavad neid ette. Näiteks kogu Gorbatšovi avalikustamispoliitika valmistas ette Eesti taasiseseisvumist. Samuti on olnud ettevalmistusaeg reformatsioonil ja muudel suurematel sündmustel kiriku ajaloos. Ka Jeesuse tegevusel oli oma ettevalmistaja: Ristija Johannes, kes kutsus inimesi meeleparandusele ja ristimisele pattude andeksandmiseks. Kuigi Messiat oli oodatud kogu aeg, oli Jeesuse maailma ...

Sinu Kuningas tuleb kirkuses

Advendiaeg tähendab ootamise aega. Eestlased ootavad jõulupühi, mis on meie rahva jaoks ühed kirikuaasta kõige olulisemad pühad. Jõulud on Päästja sündimise pühad. Nende pühadega sai alguse inimese päästmise lugu, mis päädib Kristuse tulemisega siia maailma aegade lõpul. Kui esimest korda tuli Kristus lapsena, alanduses ja puuduses, siis teist korda tuleb ta meie juurde kirkuses ja valitsejana, kes otsustab maailma ja inimeste saatuse üle. Kristlase jaoks tähendab see päev ...

Sinu Kuningas tuleb alandlikkuses

Meie maailmas on olulisel kohal võim. Selle maailma valitsejad näevad palju vaeva selleks, et jätta endast võimalikult võimas mulje. Politseieskordid, punased vaibad, säravad vastuvõtud, uhked autod toonitavad sageli võimumeeste positsiooni ühiskonnas. Seda kõike nähes peab lihtinimene kogema valitseja meelevalda. Jeesus vastandus oma elu ja tegevusega maisele uhkusele. Kristus saabus Jeruusalemma alandlikult eesli seljas ratsutades. Päästja ei elanud lossis, vaid kulges ...

Kristus – taeva ja maa Issand

Keegi meist ei tea täpselt, mis on ees pärast surma või selle maailma lõppu. Ometi saabub esimene neist kahest kindlasti ja teine ka kunagi üpriski suure tõenäosusega. Inimesele on loomuomane uskuda surmajärgsesse nagu ka sellesse, et kui selle maailma aeg lõpeb, on veel midagi ees. Kirikuaasta viimane pühapäev kõneleb igavikust ja annab seeläbi vastuse inimese sügavaimatele küsimustele ja vajadustele. Pühapäeva evangeeliumis öeldakse, et Kristus tuleb aegade lõpul oma ...

Valvake!

Inimestega surmast rääkides olen sageli märganud, et küllaltki oluline on küsimus sellest, kas surm tuleb ootamatult või raske haiguse järel. Mõlemal variandil on oma plussid ja miinused. Ootamatu surm tähendab inimesele küll vähem piina, kuid see on omastele raskem. Pikk haigus on raske ja valus, kuid annab siiski nii lahkujale kui tema lähedastele võimaluse surma vastu valmistada. Kirikupalves on lause «hoia meid kurja surma eest, kui süda alles patust pööramata», millega ...

Surmast ellu

Sügis on omamoodi surmakuu. Puud jäävad raagu, väljas on pimedus ja pori. Tähistame teisel novembril hingedepäeva ja mõtleme lahkunud omastele. Neile mõeldes tajume ka ise paremini, et elul on oma piirid. Mitte keegi pole siin maailmas igavene, igaüks peab kord surema. Surm on teema, mis ei jäta kedagi külmaks. Suurem osa inimestest kardab surma, väike osa jälle himustab siit maailmast lahkumist ja on valmis endalt elu võtma. Kristlane võib vaadata surmale vastu usu ja ...

Kahe riigi kodanik

Kristlane siin maailmas on nii taevariigi kodanik kui selle maailma kodanik. Need kodakondsused annavad ristiinimesele nii õigusi kui kohustusi. Maise riigi kodakondsus annab meile sotsiaal­sed garantiid ja riigi toe olukorras, kus inimene satub hätta. Jumalariigi kodanikuks olemine annab inimesele Jumala abi igapäevaseks eluks ja see avab ukse maise elu järel ees ootavasse taevariiki. Seega on kristlasel kahepoolne tugi elus, nii maise ühiskonna abi kui Jumala toetus.  ...

Andke üksteisele andeks

Andeks andmine võib vahel raske olla, kuid andestamata jätmine on veelgi raskem. See tekitab südames palju negatiivseid tundeid, näiteks viha ja kadedust. Iial ei tea, kes kannatab rohkem, kas see, kellele ei anta andeks, või see, kes ei anna andeks. Iga inimene on ekslik. Ristiinimene palub oma eksimused andeks ja Jumal andestab igale siirale kahetsejale. Jumal armastab inimest ja ta saatis oma Poja siia maailma, et meie võiksime saada patust vabaks. Nii andis Jumal meile ...

Usuvõitlus

Iga inimese elus on omajagu küsimusi ja kahtlusi. Sageli me ei tea, milline tee on õige ja milline vale. Nii on ka usuküsimustega. Kas Jumal on olemas või mitte? Kas Jumal kuuleb meie palveid? Kas Jumal aitab meid? Need on küsimused, mida ilmselt iga kristlane on aeg-ajalt küsinud. Nii toimubki meie hinges usuvõitlus, milles kord võidab usk ja kord kahtlus. Jumala armastust saab inimene oma elus kogeda. Just selleks saatis Jumal oma Poja siia maailma, et kinnitada inimest ...

Igapäevane leib

Lõikustänupüha kõneleb igapäevasest leivast. Leib on olnud aastasadu üks olulisemaid sööke inimese toidulaual. Ilma leivata oli nälg ja söögita polnud elu. Vanasti oli inimene väga sõltuv ilmastikust ja kui olid saagikuse poolest halvad aastad, andis see kohe inimese toidulaual tunda. Põllumees tajub kõige selgemini, et kuigi ta võib ise ükskõik kui palju näha vaeva, ei olene kõik sugugi tema tööst, vaid palju sõltub ka ilmast. Inimene peab olema usin, kuid viimselt sõltub ...

Usk ja uskmatus

Eelmisel aastal läbi viidud küsitluses elust, usust ja usuelust väitis 38% Eesti elanikest, et nad usuvad Jumala olemasolusse. See protsent on igati väärikas ja hea. Samas ei paista argielus küll välja, et kümnest inimesest neli usub Jumala olemasolu. Seda ilmselt põhjusel, et uskuda võib erinevatel viisidel. Võib uskuda, et Jumal on olemas, omamata temaga isiklikku sidet. Aga võib ka uskuda, et Jumal on olemas, ja temaga palves kõnelda ning tema tahte kohaselt oma elu ...

Suurim käsk

Kord küsiti Jeesuselt, milline on suurim käsk. Jeesus vastas: «Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! See ongi suurim ja esimene käsk. Teine on selle sarnane: armasta oma ligimest nagu iseennast!» Neis kahes käsus on võetud kokku kristlasena elamise reeglistik, sest armastus on jõud, mis aitab inimesel teha elus õigeid valikuid. Kui inimene armastab Jumalat, siis ta ka peab kinni kolmest esimesest käsust. Jumalat ...

Kristlase vabadus

Sageli teavad inimesed väga hästi, milline peab üks kristlane olema. Nii lihtne on seada piire ristiinimese riietusele, soengustiilile ja ka muusikamaitsele või söögivalikule. Vahel kujunevad välja traditsioonid, mida teatud piirkonna kristlased järgivad, ja kui keegi nendest üle astub, siis on tal raske koguduses oma kohta leida. On juhtunud ka nii, et neid inimlikke reegleid peetakse olulisemaks kui Jumala sõna poolt seatut. Jeesus näitas oma tegevusega, et inimeste ...

Jeesus annab elu

Hoolimata sellest, et sügise alguseni on veel paar nädalat aega, võib juba looduses märgata esimesi sügise tunnuseid. Esimesed kolletavad lehed ja tugev sügistuul annavad märku sellest, et suve lõpp on lähedal. Saabuv sügis näitab seda, kuidas kogu loodus käib oma kindlat elu ja surma rada. Nii on lood ka inimesega. Surma teemaga puutub paratamatult kokku igaüks meist. Ka inimesel on oma elukevad, mil kõik tärkab ja ootab ees. Sellele järgneb elusuvi, mil inimene suudab ja ...

Jumala hoolitsus

Me vajame igaüks eluteel tuge ja hoolt. Jumal armastab inimest ja tahab talle pakkuda seda, mida inimene enim vajab. Nii võib igaüks meist loota Jumala hoolitsusele. Õigupoolest kõik, mis meil on, tuleb Jumala käest. Ta annab meile lähedased, kelle kaudu kannab meie eest hoolt. Suurim Jumala kingitus inimesele on head vanemad, armastav perekond või mõni lähedane inimene, kes on meile raskel hetkel toeks. Seda taevase Isa hoolitsust võib inimene kogeda ka koguduses, kus ...