Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Mõte pühapäevaks

Teenimatu arm

Sõna arm on tänapäeva inimesele sageli segase tähendusega. Tihti mõeldakse, et see tuleb sõnast armastus ja tähendab mingeid vastavaid tundeid. Usulises keeles tähendab arm Jumala andeksandi inimesele, tema karistuse kustutamist. Iga inimene vajab selles tähenduses armu, sest oleme kõik eksinud Jumala käskude vastu ja mitte keegi meist pole õige. Kui Jumal vaataks meie tegude peale, siis tuleks meid mõista hukatusse. Kuid inimese päästmiseks saatis Jumal siia maailma oma ...

Kahesugune külv

Elame maailmas, kus pole lihtsaid mustvalgeid lahendusi ja sageli on keeruline öelda, mis on õige ja mis väär. Juba pattulangemisloos võib näha, kuidas hingevaenlane püüdis enda soovi rüütada õigesse ja ihaldatavasse vormi, öeldes, et „teie silmad lähevad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja“. Tegu oli ilusasse vormi pandud soovitusega, millega kaasnes aga suur kaotus, sest inimesed tegid Jumala tahte vastu. Nii on ka tänasel päeval raske otsustada elu ...

Loodusjõudude Issand

Oleme harjunud, et inimene võib oma hingehädas pöörduda Jumala poole ja saada temalt abi. Tänane pühapäev kõneleb aga sellest, et loodusjõudki alluvad Jeesusele. Kuigi oleme kuulnud, et inimene on looduse kroon, peame siiski sageli kogema oma jõuetust looduse ees. Inimene võib palju siin maailmas saavutada, kuid sageli on küsimus selles, millise hinnaga me sihile jõuame. Looduse arvel rikastudes on nii mõneski kohas elukeskkond muudetud halvemaks ja kliima soojenemine annab ...

Jeesus äratab usule

Vahel öeldakse, et inimene hakkas usklikuks. Nii lihtne see ei ole, sest usk on midagi erilist ja ainulaadset. Usk on inimese elu kandev jõud ja selle leidmine pole nii lihtne. Õigupoolest pole meie valida, kas usume või mitte, usk on Jumala kingitus inimesele. Usk sünnib inimeses Püha Vaimu töö kaudu. Kui vaadata Jeesuse maapealsele elule, siis võib näha, kuidas osal inimestel tekkis usk temasse, osal aga mitte. Kõik võisid näha Jeesuse imetegusid ja kuulda tema õpetusi, ...

Jeesus ilmutab oma jumalikku väge

Jeesus alustab oma avalikku tegevust. Esimene imetegu, Kaana pulmas veest veini tegemine, näitab Kristuse tegevuse põhimõtteid. Ta on siin maailmas selleks, et inimesi aidata. Issand ei arutle selle üle, kas veini tegemine on ikka kõige olulisem ja kas vajadus joogi järele on ikka see, mida peab rahuldama, vaid ta läheb ja aitab hätta sattunud inimest. Oma tegevusega ületas Jeesus paljusid tolle aja maailma piire ja reegleid. Ta kõneles sõbralikult Samaaria naisega ja võttis ...

Ristimise and

Uude aastasse astudes on hinges sageli ebamäärane tunne, sest me ei tea, mida toob meile ees ootav aasta. Seda kõhklust aitavad inimestel vähendada nii taevasse lastavad raketid kui õnnetina valamine. Kristlasel pole vaja uude aastasse astudes karta, sest tal on alati, mille peale loota. Nii tähistab aasta alguses kirik Jeesuse nimepäeva. Nimi Jeesus tähendab „Issand on abi, Issand päästab“. Ristiinimene võib loota Jeesuse abile. Seejärel tähistatakse kolmekuningapäeva, mis ...

Sõna sai lihaks

Jumal on andnud inimestele pühakirjas palju tõotusi. Sõnum Messia tulemisest maailma oli see, mida ammused inimpõlved ootasid. Jõulude ajal täitusid nende ootused: Sõna oli saanud lihaks, Päästja oli tulnud. Enim ootasid ilmselt Päästja tulemist lihtsad inimesed ja nii saidki Jeesus-last tulla esimestena kummardama karjased. Kuid Kristus tuli kõigi inimeste jaoks ja seetõttu said teda austada pea ka idamaa tähetargad, kes olid jõukad ja ka esimesed mittejuutidest Jeesuse ...

Issand on lähedal

Jõulusündmust on raske mõista ilma püha perekonnata ja nii toovad lähenevad pühad meie silme ette Jeesuse ema Maarja ja tema maise isa Joosepi. Ootamatu rasedus oli tollases ühiskonnas palju enam taunitud kui tänapäeval. Maarja võis kogeda hirmu nii oma abikaasa kui ühiskonna suhtumise ees. Ometi Jumal lahendas olukorra ja näitas Joosepile, et laps, keda Maarja ootab, pole mitte tavaline, vaid eriline. Seda kinnitas ingli ilmumine nii Maarjale kui Joosepile. Kahtlemata oli ...

Valmistage Issandale teed

Maailmas võime näha, et suurtele muutustele eelnevad alati protsessid, mis valmistavad neid ette. Näiteks kogu Gorbatšovi avalikustamispoliitika valmistas ette Eesti taasiseseisvumist. Samuti on olnud ettevalmistusaeg reformatsioonil ja muudel suurematel sündmustel kiriku ajaloos. Ka Jeesuse tegevusel oli oma ettevalmistaja: Ristija Johannes, kes kutsus inimesi meeleparandusele ja ristimisele pattude andeksandmiseks. Kuigi Messiat oli oodatud kogu aeg, oli Jeesuse maailma ...

Sinu Kuningas tuleb kirkuses

Advendiaeg tähendab ootamise aega. Eestlased ootavad jõulupühi, mis on meie rahva jaoks ühed kirikuaasta kõige olulisemad pühad. Jõulud on Päästja sündimise pühad. Nende pühadega sai alguse inimese päästmise lugu, mis päädib Kristuse tulemisega siia maailma aegade lõpul. Kui esimest korda tuli Kristus lapsena, alanduses ja puuduses, siis teist korda tuleb ta meie juurde kirkuses ja valitsejana, kes otsustab maailma ja inimeste saatuse üle. Kristlase jaoks tähendab see päev ...

Sinu Kuningas tuleb alandlikkuses

Meie maailmas on olulisel kohal võim. Selle maailma valitsejad näevad palju vaeva selleks, et jätta endast võimalikult võimas mulje. Politseieskordid, punased vaibad, säravad vastuvõtud, uhked autod toonitavad sageli võimumeeste positsiooni ühiskonnas. Seda kõike nähes peab lihtinimene kogema valitseja meelevalda. Jeesus vastandus oma elu ja tegevusega maisele uhkusele. Kristus saabus Jeruusalemma alandlikult eesli seljas ratsutades. Päästja ei elanud lossis, vaid kulges ...

Kristus – taeva ja maa Issand

Keegi meist ei tea täpselt, mis on ees pärast surma või selle maailma lõppu. Ometi saabub esimene neist kahest kindlasti ja teine ka kunagi üpriski suure tõenäosusega. Inimesele on loomuomane uskuda surmajärgsesse nagu ka sellesse, et kui selle maailma aeg lõpeb, on veel midagi ees. Kirikuaasta viimane pühapäev kõneleb igavikust ja annab seeläbi vastuse inimese sügavaimatele küsimustele ja vajadustele. Pühapäeva evangeeliumis öeldakse, et Kristus tuleb aegade lõpul oma ...

Valvake!

Inimestega surmast rääkides olen sageli märganud, et küllaltki oluline on küsimus sellest, kas surm tuleb ootamatult või raske haiguse järel. Mõlemal variandil on oma plussid ja miinused. Ootamatu surm tähendab inimesele küll vähem piina, kuid see on omastele raskem. Pikk haigus on raske ja valus, kuid annab siiski nii lahkujale kui tema lähedastele võimaluse surma vastu valmistada. Kirikupalves on lause «hoia meid kurja surma eest, kui süda alles patust pööramata», millega ...

Surmast ellu

Sügis on omamoodi surmakuu. Puud jäävad raagu, väljas on pimedus ja pori. Tähistame teisel novembril hingedepäeva ja mõtleme lahkunud omastele. Neile mõeldes tajume ka ise paremini, et elul on oma piirid. Mitte keegi pole siin maailmas igavene, igaüks peab kord surema. Surm on teema, mis ei jäta kedagi külmaks. Suurem osa inimestest kardab surma, väike osa jälle himustab siit maailmast lahkumist ja on valmis endalt elu võtma. Kristlane võib vaadata surmale vastu usu ja ...

Kahe riigi kodanik

Kristlane siin maailmas on nii taevariigi kodanik kui selle maailma kodanik. Need kodakondsused annavad ristiinimesele nii õigusi kui kohustusi. Maise riigi kodakondsus annab meile sotsiaal­sed garantiid ja riigi toe olukorras, kus inimene satub hätta. Jumalariigi kodanikuks olemine annab inimesele Jumala abi igapäevaseks eluks ja see avab ukse maise elu järel ees ootavasse taevariiki. Seega on kristlasel kahepoolne tugi elus, nii maise ühiskonna abi kui Jumala toetus.  ...