Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Mõte pühapäevaks

Südame kõne Jumalaga

Inimsuhete üheks aluseks on suhtlemine ja kõnelemine oma kaasinimesega. Kõneldes võime väljendada nii oma rõõmu või muret kui pahameelt. Selles suhtluses tulevad esile inimese kõige sügavamad tunded nagu austus, armastus, hoolivus. Rasketel teemadel kõnelemistki on vaja, sest vaid nii jõuame mingi lahenduseni. Jumalaga kõnelemise viisiks on palve. Sõna palvetama on eksitav, sest see näitab, et inimene palub midagi. Enamasti olemegi egoistlikult oma probleemidele lahendust ...

Taevariigi kodanikuna maailmas

Kristlaseks saab inimene ristimises, mis tähendab tema vastuvõttu taevariigi kodanike hulka. Ristimisest alates on inimesel kõik taevariigi kodaniku õigused ja kohustused. Nagu maises elus kannab riik oma kodaniku eest hoolt, nõnda hoolitseb Jumal oma lapse eest. Jumal annab meile seda, mida vajame. Tema kuuleb meie palveid ja aitab meid nii, nagu on meile kõige parem. Isegi surm ei saa lahutada inimest Jumala armastusest, vaid on ukseks igavesse ellu. Nii võib taevariigi ...

Jumala rahva koduigatsus

Kodu on eestlaste jaoks väga olulise tähendusega. Kui mujal maailmas suur osa inimesi üürib korterit, et oleks lihtsam vahetada elukohta, siis meil on auasi omada oma kodu. Meie rahva jaoks on kõige valusamad asjad olnud kodust võõrale maale küüditamised, sest need on lõiganud katki sidemed oma kodu, sugulaste, kultuuri ja keelega. Olles kodust eemal, on loomulik, et tunneme koduigatsust, sest kodu annab turvatunnet ja seal on hea olla. Nii on meil, eestlastel, lihtne ...

Hea karjane

Kui Jeesus õpetas, siis kasutas ta näiteid igapäevaelust ja kuulajad mõistsid tänu sellele paremini Kristuse õpetuse tähendust. Hea karjase teema on hea näide sellest. Iga inimene teadis, mis tööd karjane teeb, ja sai aru, milline on hea ja milline halb karjane. Nii nagu kõigi muude töödegagi, on ka heaks karjaseks olemise juures oluline suhtumine töösse, see tähendab oma karja. Hea karjane armastab nii oma tööd kui karja ja teeb kõike südamega. Jeesus oli hea karjane, ...

Ülestõusnu tunnistajad

Ülestõusmispüha õhtupoolikul, kui olin kirikust koju naasnud, avasin arvuti, et vaadata, mis on vahepeal Facebookis toimunud. Kümned inimesed olid tervitanud oma sõpru traditsioonilise kristliku tervitusega „Kristus on üles tõusnud“. Teised soovisid lihtsalt häid pühi. Kolmandad panid üles pilte. Mõned inimesed olid kirja pannud ka sügavaid mõtteid, millesse pidanuks süüvima. Postitusi lugedes kogesin, et ilmselt on kirjutajatel isiklik kogemus, mis paneb neid pühade ajal ...

Kristus on surnuist üles tõusnud!

Elu pimedatel hetkedel vajab inimene kinnitust, et pimedus ei valitse maailma. Ülestõusmispühad kinnitavad seda. Pühade eel tundus, et maailmas võidutseb kurjus ja pimedus. Jeesus, kes oli aidanud paljusid, löödi risti ja keegi abisaanutest ei julgenud tema eest välja astuda. Isegi kõige ustavamad jüngrid pugesid peitu ja salgasid ära oma õpetaja. Vaid salaja julges üks Jeesuse järgijatest, Arimaatia Joosep, paluda Pilaatuselt luba matta Jeesus kaljusse raiutud hauda. Surm ...

Aukuninga alandustee

Mida tähtsam valitseja saabub riigivisiidile, seda rangemad on tema vastuvõtmise reeglid. Kõik algab vastuvõtuga lennujaamas, kus järgitakse alati kindlat protokolli. Seejärel sõidetakse uhke autoga linna tänavatel ja liiklus pannakse riigijuhi saabumise ajaks kinni. Kõikjal on politseinikud, kes valvavad, et kõrge külalise vastu ei saaks panna toime terrorirünnakut. Selline on tänapäeva tähtsa riigijuhi saabumine. Jeesuse ajal tuli valitseja alati uhke sõjaratsu seljas ja ...

Kannatuse pühapäev

Minult on küsitud lugematu arv kordi sama küsimust: miks inimene peab kannatama? Sageli on selles küsimuses ka süüdistav alatoon, millega antakse märku, et Jumal ei tohiks meil lasta kannatada. Sellistele küsimustele-süüdistustele on sageli raske vastata. Kannatusi ei saa õigustada. Kuid ometi kuuluvad need inimeseks olemise juurde alates inimkonna pattulangemisest. Kui selles maailmas poleks kannatusi, siis me ju ei elaks patuses maailmas, vaid hoopis paradiisis. Praegusse ...

Eluleib

Inimesel on eluks vaja väga paljusid asju ning raske on neid reastada selle järgi, milline on kõige olulisem. Üks on aga kindel, et ilma söömata-joomata ei pea inimene kaua aega vastu. Seda teades pööras ka Jeesus tähelepanu inimeste maistele vajadustele ning toitis ime läbi viis tuhat meest. Inimese füüsilised vajadused läksid Jeesusele korda. Mõeldes sellele, et inimene ei saa ilma söögita hakkama, kõneles Jeesus endast kui eluleivast. Pühakirjast näeme, et olulised on ...

Jeesus – kurjuse võimu võitja

Kui alustada päeva hommikul raadio kuulamisega, võib kuulda, kui palju on juhtunud meie ümber kurja alates liiklusõnnetustest, mille on põhjustanud purjus juhid, ja lõpetades terrorirünnakutega kusagil maailma suurlinnas. Kannatajateks on tavaliselt süütud inimesed. Kurjus tungib ka meie koju, nii oli presidentki sunnitud vabariigi aastapäeva kõnes pühendama olulise osa perevägivallale ja selle vastu võitlemisele. Vägivald saab sageli alguse kodust, jätkub koolis ja hiljem, ...

Palve ja usk

Meie maailmas on palju häda ja viletsust. Ning loomulik on, et aeg-ajalt puudutab see eluteel ka meid endid. Sellistes keerulistes olukordades on huvitav vaadata, mida inimene teeb. Mõni satub raskustest masendusse, nuriseb ega oska näha ühtegi valguskiirt. Teised püüavad lahendada olukorda tulemusele jõudmata ja kaotusega leppimata. Kristlasel on elu keerulistes olukordades lihtsam, sest ta pole üksi, tema kõrval on Jumal. Ta ei pea sattuma masendusse ega tundma ...

Jeesus – kiusatuste võitja

Kolmapäevase tuhkapäevaga astus kirik paastuaega. Päeva nimetus tuleb tuha päheraputamisest, mis oli patukahetsuse ja meeleparanduse sümboliks. Meeleparandus kuulub kristlase elu juurde, sest Jumala järgija teab, milline peaks olema tema elu, ning ta püüdleb täiuslikkuse poole. Samas pole ükski inimene nii hea, kui ta peaks Jumala silmis olema. Kristlase elu tähendab püüdmist paremuse poole, andestuse otsimist Jumalalt ja püsivat muutumist. Sel teel saab ta abi Jumalalt, kes ...

Jumala armastuse ohvritee

Tänapäeva maailmas kipub üks inimese hindamise kriteerium olema tema edukus. Vaatame inimese perekonda, tööd, materiaalset olukorda ja kõike välist ning anname selle põhjal hinnangu. Kui ühel hetkel kogeme, et meil ei lähe kõik nii hästi, kui meie arvates peaks minema, siis küsime, miks Jumal küll seda lubab ja kuidas võib ta olla nii karm. Tegelikult on olulisemad teised väärtused kui need, mida me oma elus sageli hindame. Ajalugu ei meenuta olulisi isikuid ei nende ...

Jumala sõna külv

Tänapäeva maailmas oleme vägagi keskendunud tulemustele. Iga meie tegevus peaks viima mingi positiivse tagajärjeni. Igaüks teab, et tulemuste saavutamiseks peab nägema vaeva ja võtma riske. Kes ei tee tööd ega näe vaeva, see ei saavuta mingil juhul elus häid tulemusi, parimal juhul tähendab tema elu paigal tammumist, halvimal juhul aga on ees allamäge minek. Nii püüdleme elus edasi, kandes hoolt oma lähedaste eest, tehes tööd ja nähes vaeva. Usueluski on oluline selle ...

Teenimatu arm

Sõna arm on tänapäeva inimesele sageli segase tähendusega. Tihti mõeldakse, et see tuleb sõnast armastus ja tähendab mingeid vastavaid tundeid. Usulises keeles tähendab arm Jumala andeksandi inimesele, tema karistuse kustutamist. Iga inimene vajab selles tähenduses armu, sest oleme kõik eksinud Jumala käskude vastu ja mitte keegi meist pole õige. Kui Jumal vaataks meie tegude peale, siis tuleks meid mõista hukatusse. Kuid inimese päästmiseks saatis Jumal siia maailma oma ...