Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Mõte pühapäevaks

Aukuninga alandustee

Palmipuudepühaga algab vaikne/suur nädal, millesse jäävad kirikuaasta tõsiseimad pühad. Selle püha peateemaks on Jeesuse kuninglik saabumine Jeruusalemma. Tänavune lugemine Matteuse evangeeliumist räägib aga, kuidas Jeesus ajab templist välja kaubitsejad ja rahavahetajad. Nädala pühad suur neljapäev, suur reede ja vaikne laupäev kõnelevad Jeesuse kannatusteest ning ristisurmast. Kogu selle sündmuste ahela juures on taustaks nimetu, kuid määrava tähtsusega kõrvaltegelane – ...

Kannatuse pühapäev

Pühapäeva evangeelium lõpeb Jeesuse mõistukõnega ära heidetud, kuid nurgakiviks saanud kivist. Vana Testamendi kirjakoht räägib Iisraeli pimedusest ja silmakirjalikkusest. Jutluseks antud epistel rõhutab, et kivi, mille ehitajad hülgasid, on saanud nurgakiviks. Meie ajal tähendab nurgakivi panek ehitise sümboolset alustamist. Omas ajas oli see pigem hoone valmimise tähis. Tipukivi paigale seadmine, mis lukustas näiteks võlvkaare kandvaks tervikuks. Ajalooliste ehitiste ...

Eluleib

Selle pühapäeva evangeelium räägib eluleivast. Vana Testamendi kirjakoht kutsub januseid vee juurde. Jutluse aluseks antud epistel tunnistab: Kristus on kõik kõiges – A ja O, algus ja ots. Paastuajal üksnes vee ja leivaga läbiajamine on kasinuse proov. Iga päev on meie toidulaual enamasti see, mida vanasti leivakõrvaseks nimetati. Kaunis emakeel on aga säilitanud leiva tähenduse peatoidusena. Teenime leiba, vahel laseme ka leiba luusse ning töötuna jääksime leivast ...

Jeesus – kurjuse võimu võitja

Maailmas on palju erinevaid jõude: nii headus kui kurjus, armastus kui vihkamine. Iga päev seisame meiegi nende jõudude mõjupiirkonnas ja kord võidab headus, kord kurjus, kord armastus, kord vihkamine. Need erinevad jõud mõjutavad nii ühiskonda kui inimest ja tema käitumist. Ühiskonda on raske muuta heaks ja armastavaks, kuid mida rohkem on riigis inimesi, kes neid väärtusi hindavad ja oma elus rakendavad, seda paremaks muutub ka ühiskond. Riik ongi ju üksikute inimeste kogu ...

Palve ja usk

Kui inimestel oli Jeesuse maapealse elu ajal mingi koorem, siis leidsid nad kergelt üles Kristuse kui suurima abiallika. Nad pöördusid Jeesuse poole ning palusid temalt tuge ja abi. Issand nägi nende vajadusi ja nägi nende usku ning ulatas abikäe. Piiblist võib leida palju lugusid, milles tuleb esile palve ja usu jõud. Jeesus ütles mäejutluses: „Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse, sest iga paluja saab ja iga otsija leiab ja igale ...

Jeesus – kiusatuste võitja

Pühapäeva evangeelium räägib sellest, et saatan ahvatles Jeesust loobuma oma kutsumusest, kuid Kristus võitis saatana kiusatused. Jeesus sai sellega hakkama, sest ta oli Jumala Poeg ja ilma patuta. Tal oli silme ees selge siht ning ta teadis, mis on tema maailmas olemise eesmärk. Jeesus mõistis, et saatana pakutu on tühine võrreldes sellega, mida tema tuli siia maailma tegema. Inimkonna päästmine oli Jeesuse jaoks palju kaalukam kui maine võim või rikkus. Kiusatused kestsid ...

Jumala armastuse ohvritee

Pühapäev juhib sisse kolmapäeval, 14. veebruaril algava paastuaja. Jeesus on teel Jeruusalemma, kus teda ootavad ees tagakiusamine ja inimlik väiklus. Oma positsiooni säilitamise nimel olid variserid ja kirjatundjad valmis tegema kõik võimaliku selleks, et ohtlikust konkurendist vabaneda. Jeesus oleks võinud pettuda oma ohvriteel ka kõige lähedasemates, kes ei suutnud talle raskel hetkel toeks olla. Kuid ta ei tee seda, sest mõistab Jumala suurt plaani päästa tema ...

Jumala sõna külv

Jumala sõna olulisust oskab hinnata iga ristiinimene. Ilmselt peab iga kristlane oluliseks sedagi, et sõnum Jumalast jõuaks paljude inimesteni. Nii oleme teoorias kõik seisukohal, et Jumala sõna tuleb külvata. Praktikas aga arvame sageli, et Jumala sõna peaksid külvama teised inimesed, mitte meie. Nii oodatakse näiteks, et vaimulikud oleksid Jumala edasiviijad. Teised arvavad, et misjonärid peaksid viima kirikukaugete inimesteni sõnumi Jumalast.  Martin Luther kõneles aga ...

Teenimatu arm

Paastuaeg pole sugugi enam kaugel. Jääb vaid kolm pühapäeva selle alguseni. Vanasti algas sellest pühapäevast preestrite paastuaeg, kes valmistasid ennast tavalistest koguduseliikmetest pikemalt ette aasta suurimate pühade vastu. Nii käsitleb pühapäev ees ootavale paastuajale vaadates armu teemat. Sõna arm on tänapäeva inimese jaoks sageli võõras ja arhailine, kuid annab edasi usu kõige sügavama sisu. Arm tähendab Jumala halastust. Iga inimene on eksinud Looja vastu ja ...

Jeesus äratab usule

Oma maapealse elu ajal tegi Jeesus palju imesid. Kui mõelda kasvõi nendele lugudele haigete tervendamisest, mis on Piiblis kirja pandud, siis on neid aukartust äratav hulk. Ilmselt tegi Jeesus siiski palju rohkem imetegusid kui need, mis on Piiblisse kirja pandud. Iga imetegu jättis mingi jälje nende inimeste hinge. Nii neile, kes said ise Kristuselt abi, kui ka neile, kes nägid, kuidas teised said abi. Üks imede jälgedest inimeste elus oli kahtlemata usk Jeesusesse. Kui ...

Jeesus ilmutab oma jumalikku väge

Pühapäev käsitleb Jeesuse avaliku tegevuse algust. Tema esimene imetegu oli Kaana pulmas vee muutmine veiniks. Kristus näitab selle teoga oma hoolivust hätta sattunud inimese vastu. Ta ei hakka arutlema, kas ikka ilma veinita saaks ka pulmapidu peetud või mitte. Ta ei ütle, et Jumala Poeg on tulnud siia maailma tegema vaid suuri ja olulisi asju. Tema jaoks on tavalise inimese probleem oluline ja ta annab hättasattunule just seda, mida too vajab. Need inimesed vajasid oma au ...

Ristimise and

Uude aastasse astudes on meil sageli hinges küsimus, mida toovad need 365 päeva, mis seisavad meil ees. Uue aasta algus annab kirikus inimesele olulist tuge. Uusaasta ehk nääripäev on Jeesuse ümberlõikamise ja nimepaneku päev. Piiblitekstid räägivad sel päeval Jeesuse nime tähendusest. Nimi Jeesus tähendab „Issand on abi, Issand päästab“. Sellele nimele on kindel loota uut aastat alustades. Järgmine suur püha on kolmekuningapäev. Lääne kiriklikus traditsioonis on ...

Vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu

Inimese elus on palju erinevaid tundeid ja üks olulisem nendest on rõõm. Elurõõmu tundmine näitab, et inimesega on kõik korras. Rõõmu tundmine sõltub sageli paljus inimesest endast ja tema ellusuhtumisest. Küsimus on selles, mida märkame, kas seda, mis on hästi, või seda, mis on halvasti. Ilmselt on eestlaste seas jõulud sedavõrd soositud pühad just sellepärast, et siis võime tunda rõõmu väikestest asjadest. Jõulukingid, jõulupuu, jõuluküünlad, jõululaulud, jõulukaardid ja ...

Valmistage Issandale teed

Advendiaja kolmas pühapäev kõneleb Ristijast Johannesest, kes oli väga tihedalt Jeesusega seotud. Kui Jeesuse sünnipäev on talvise pööripäeva lähistel, siis Ristijal Johannesel suvise pööripäeva lähistel. Seegi näitab nende kahe isiku seotust ja olulisust. Ristija Johannes oli Jeesuse teevalmistaja: ta kutsus inimesi meeleparandusele, sest tulemas oli maailma Päästja. Oma tegevusega kogus Johannes endale suure järgijaskonna, kellest osast said Jeesuse jüngrid. Johannes ...

Sinu Kuningas tuleb kirkuses

Olen sageli seisatanud maailma lõpu stseene kujutavate maalide ees ja mõelnud nendele tunnetele, mida kunstnik on püüdnud edasi anda. Nendel maalidel on keskmes trooniv Kristus, kes on tulnud maailma valitsejana tagasi ja kelle käes on kogu meelevald. Ta otsustab, kes pääseb igavesse ellu ja kes mitte. Nii palju tundeid ja küsimusi on nendes maalides. Osa inimestest tunneb seal rõõmu pääsemisest, teine osa võitleb, et mitte hukkuda, kolmas osa on juba langenud. Maali ees ...