Truu koer on hea valveloleku võrdkuju. Kaugelt tunneb ta peremehe sammud ära. Ustav koduvalvur kikitab kõrvu ka lähenevat ohtu haistes ammu enne, kui inimene midagi halba aimata oskab. Siiski on ja jäävad kõige targemadki penid ikkagi loomaks. Nad ei meenuta eilset ega unista homsest – nad elavad hetkes. Väidetavalt pidavat ka peremees ajapikku muutuma oma lemmiku nägu. Aga vaevalt Jeesus just seda silmas pidas, kui valvamisele julgustades ütles: „Teie niuded olgu ...
Tänavu 11. novembril möödub Esimese ilmasõja lõpust sada aastat. See sõda vapustas maailma nii põhjalikult, et kõigis järgnevais 20. sajandi verevalamistes ja tänasteski konfliktides leidub sajanditaguste sündmuste mõju. Inimlikku meeletust tõestab kurb tõsiasi, et iga uus ajastu sünnitab helgema homse nimel vihatud vaenlasi ja pärandab järgmisele sangarite hauad. Juba Arthur Schopenhauer ütles: „Inimene teeb kõike vastupidi. Ta mõtleb kannatamatult tulevikust ja põlgab ära ...
Jeesus küsis kord Peetruselt: „Mis sa arvad, Siimon, kelle käest võtavad kuningad maa peal tolli või pearaha? Kas oma poegadelt või võõrastelt?“ Peetrus ütles: „Võõrastelt.“ (Mt 17:25–26) Tookord ikkagi korraldas Jeesus asja nii, et Peetrus sai oma õpetaja eest nõutud templimaksu tasuda. Olgugi et ta oli ju ise selle Jumala Poeg, kelle templile maksu koguti, otsustas Kristus järgida ka inimeste seatud korda, et Isa austada. Jumala riik ja maine ilm on mõnigi kord omavahel ...
Kuningas Taavet ülistas Jumalat: „Sinu käes on andeksand, et sind kardetaks“ (Ps 130:4). Kuidas sellest aru saada? Hirmuäratav on ju pigem lepitamatus kui andeksand. Aga järeleandmatut jonni on maailm täis. Vastandumine annab hoogu erakondlikule kemplusele. Tugevama ülbe õigus tõstab pead rahvusvahelises poliitikas. Enesekesksus kujundab inimeste argiseid suhteid. See kõik tekitab tõsist muret. Praegusaja levinuim uskumise laad on usk endasse. Too pidavat olema tugeva ...
Paavsti tervitades rõhutas president Kersti Kaljulaid Kadrioru lossi roosiaias peetud kõnes kiriku julgustavat ja juhatavat sõnumit, mis rasketel okupatsiooniaastatel aitas meie kannataval rahval säilitada lootust. Ta tsiteeris apostel Pauluse sõnu „Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga!“ (Rm 12:21). See meenutas mulle, et just noil keerulistel aegadel kutsusid EELK UI tudengid üksteist kaasvõitlejateks. Taoline vanematelt ametivendadelt üle ...
„Kõikide silmad ootavad sind ja sina annad neile nende roa omal ajal“ (Ps 145:15). Mäletan, kuidas mu lapsepõlve kodukiriku altar ehiti lõikustänupühaks sügisandidega. Õunad, köögiviljad ja juurikad on ju pilkuköitvalt värviküllased. Ühel aastal, mil öökülm näpistas õitsvaid viljapuid ja põuas jäi kiduraks kõik muu, oli altarile koduaedadest tänu märgiks tuua vaid pisikesi kartulipabulaid. Iluehteks said tookord kirevad lehed. Issanda and ju seegi. Esimese vihje ...
„Siis ütlesid mõned rahva seast, kes seda (Jeesuse) kõnet kuulsid: „Tema on tõesti prohvet.“ Teised ütlesid: „Tema on Messias.“ Aga paljud ütlesid: „Ega siis Messias tule Galileast?““ (Jh 7:40–41) Nõukogude koolisüsteemi ateistlik ajupesu tagus minu põlvkonna lastele pähe, et usk on mõttetus ning usuvabadus tähendab õigust religiooni teemadel harimatuks jääda. Nüüdisajal seatakse juba kahtluse alla ilukirja õppimine ja õigekirja oskuse nõue. Tahvel ja kriit ning sulepea ...
Paavst Franciscuse äsjase visiidi eel on rõhutatud, et praegune Rooma kirikupea on valmis suhtlema kõige erinevamate inimestega. Tal on julgustav sõnum neilegi, keda nii mõnedki kristlased suisa tõrjuvad. Püha isa võtab järelikult täie tõsidusega apostel Johannese tunnistust: „See käsk on meil temalt (Issandalt) endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda“ (1Jh 4:21). Igati järgimist vääriv eeskuju kogu kristlikule kirikule ja kõigile teistelegi. Kui ma veel ...
74 aastat tagasi toimus suurpõgenemine. Kümned tuhanded eestlased pagesid punavõimu terrori eest. Eesti vabadus muutus pooleks sajandiks vaid unistuseks. Neile, kes julgesid noil aastail püsida kiriku osaduses, sai usk Jumalasse tõelise hingelise vabaduse kogemuseks. Jumala ime on, et tagakiusatud kirikule anti jõudu püsima jääda. Ja nii uskumatu kui see ka täna ei tundu – kirik avaldas oma mõju ühiskonnas ka neil aegadel. Pelgalt sellegagi, et kirik jäi kestma. Täna võime ...
Jumala rahvas on kangekaelne olnud aegade algusest peale. Juba pattulangemise loos püüab Aadam oma patu naise kaudu Looja kaela ajada: „Naine, kelle sina mulle kaasaks andsid …“ (1Ms 3:12). Ju sealt taoline vastalisus pärinebki. Ka suurte jumalameeste lugudest leiame küllaga näiteid heitlemisest Jumala tahtmise vastu. Neil tuli läbida usuküpsuse katse, sest südamest, kus pole kahtlust olnud, pole mõtet usku otsidagi. Pühapäeva evangeelium Jh 5:19–21 on tegelikult sellele ...
Murelikuks teevad meid ikka ajalikud asjad, need, mida koi ja rooste rikuvad. Me alailma muretseme – leiva lauale, riided selga, katuse peakohale, rattad alla. Ka lapsed muretseme majja. Ugrimugrilikus elutõsiduses tundub lausa kohatuna Peetruse üleskutse: „Heitke kõik oma mure tema (Issanda) peale, sest tema peab hoolt teie eest“ (1Pt 5:7). Nüüdisaegne mõistujutt pajatab. Kord suri keegi ausalt rikkaks saanud töökas mees. Peetrus võttis ta taevaväravas vastu ning juhatas ...
Koguja on öelnud: „Tühisuste tühisus, kõik on tühine! Mis kasu on inimesel kogu oma vaevast?“ (Kg 1:2b–3a) Kuigi elu on mugavam kui kunagi varem, luurab meid ikka masendus ja depressioon. Tunded kuuluvad loomuliku osana elu juurde. Naer ja pisarad on terve hingega inimese tunnused. On hetki, mil lihtsalt pole võimalik ilutseda, ja väsimust, mil tundub, et tühi kõik. Kuidas aga jõuda Koguja tänuliku elutarkuseni, et „Ei ole inimesel midagi paremat kui süüa ja juua ja lasta ...
Tuumafüüsik Enrico Fermi (1901–1954) olevat 1950. a kord lõunalauas kaaslastelt küsinud: „Kus nad (tulnukad kosmosest) kõik siis on?“ Sellele retoorilisele küsimusele vastab ta teadustöös „Fermi paradoks“. Eeldades, et elu ja samuti intellekti areng on isetekkeline, peaks meile nähtavas ilmaruumis leiduma piisav hulk tähesüsteeme, kus soodsatel tingimustel leidub elu. Fermi arvutuste kohaselt kuluks taoliselt arenenud intellektiga eluvormidel ilmaruumis arvestatava ...
Jeesus aitab meid. Aga kuidas? Pühapäeva evangeelium Jh 9:1–41 jutustab ilmeka loo pimedana sündinu nägijaks saamisest ning sellest, mida kõike tollest Jeesuse imeteost siis arvama hakati. Eelmise nädala lõpus oli Paides arvamusfestival. Mind kõnetas seekord eriti arutelu pseudoteaduste pealetungist. Jah! Kunagi kujundas ühiskonda valdavalt usk. Siis tuli teaduse ja tehnika revolutsioon, mis ideoloogiliselt vastandas usu ja teaduse. Nüüd pole enam vaja ka teadust, sest ...
Jeesus ütleb: „Suurim teie seast olgu teie teenija! Kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse.“ (Mt 23:11–12) Statistiliselt pidavat Eestis levinuim elukutse olema klienditeenindaja. Seega oluline osa meie rahvast on koolitatud inimestega meeldivalt ja abivalmilt suhtlema. Miks aga põrkame alatasa kokku hoolimatusega? Ühte ja ammendavat vastust sellele küsimusele pole. Veel võimatum on leida universaalset lahendust, mis muudab ...
