Jeesuse sõnad „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina anna teile hingamise!“ (Mt 11:28) on paljudele tuttavad. Oleme nendega harjunud. Kuid päeval, mil Jeesus need sõnad esmakordselt ütles, võisid kuulajad tõsiselt jahmuda. Kes on see inimene, kes räägib nagu see, kellel on taevane meelevald?! Kuidas ta tohib öelda, nagu ütles kord Jumal: „Mina vabastasin tema õla koorma alt, tema käed pääsesid korvide kandmisest“ (Ps 81:7)? Kas Jeesus saab tõesti ...

Tänapäeval räägitakse sageli aja ja vahendite paremast kasutamisest. Et seda teha, tuleb esmalt küsida, mille jaoks üldse tasub kulutada elu. Panustada tuleks ju sellesse, mis püsib ja millel on tulevikku ka pikas perspektiivis. Või teisiti: milliste aarete nimel tasub pingutada, isegi võidelda? Jeesus ütles: „Ärge koguge endile aardeid maa peale, kus koi ja rooste neid rikuvad ja kuhu vargad sisse murravad ja varastavad! Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste ...

Jah, Jumal on varjatud. Kui see oleks teisiti, siis ei öeldaks Piiblis: „Ilma usuta on võimatu olla meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas“ (Hb 11:6). Usku vajame seal, kus näeme vaid osaliselt või ei näe hetkel veel üldse. Seetõttu kirjutab ka apostel Paulus: „Me käime usus, mitte nägemises“ (2Kr 5:7). Jumal on inimese eest varjatud kahel põhjusel. Esmalt seepärast, et ta on Jumal. Isegi siis, kui jõuame kord usust nägemisse, kaduvusest ...

Apostlite tegude raamatust kristliku koguduse esimestest sammudest lugedes tekib tahes-tahtmata sügav imestus. Tundub, nagu oleks võimas tulvavesi paisu tagant välja pääsenud. Isegi seal, kus Jeesuse ülestõusmise tunnistajad seisid silmitsi tugeva vastuseisu ja tagakiusuga, liikus evangeelium ometigi jõuliselt edasi. Selline areng sai võimalikuks üksnes tänu Pühale Vaimule, kes täitis uskujate südamed ning andis tarkuse ja jõu misjonitööks. Püha Vaimu kohalolust sõltub ka ...

Milleks oodata Jumala Püha Vaimu? Taevasse võtmise eel ütles Jeesus Kristus jüngritele: „Te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie üle, ja te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni“ (Ap 1:8). Kui varem olid jüngrid kartlikud ja sõnaahtrad, siis nelipüha päeval Püha Vaimuga täitudes tekkis neil eriline selgus ja meelekindlus kuulutada evangeeliumi. Nii pandi alus kristlikule kirikule. Martin Luther kinnitab: „Ei ...

Paljud inimesed, ka kirikuvõõrad, tunnistavad: olen vähemalt korra pöördunud palves Jumala poole. Kui kõik tavapärased võimalused ammenduvad, uksed sulguvad, siis võib inimesele avaneda värav Jumala palge ette. Vana Testamendi laulik ütleb: „Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole mult ära võtnud oma heldust!“ (Ps 66:20). Kristlane palvetab usus, et Jumal kuuleb ja vastab. Tõsi, Jumala vastused pole alati just sellised, nagu me ette kujutasime. ...

„Laulge Issandale uus laul, sest ta on teinud imetegusid“ (Ps 98:1). Iisraeli rahva minevikus oli mõnigi vana laul, mida hästi teati – ja lauldi Jumalale kiituseks. Näiteks Moosese võidulaul pärast Kõrkjamerest läbiminekut ja vaarao valitud sõjavankrite uppumist. „Ma laulan Issandale, sest tema on Ülikõrge, hobused ja ratsanikud heitis ta merre. Mu tugevus ja mu kiituslaul on Issand, tema oli mulle päästeks.“ (2Ms 15:1–2) Küllap leiame ka eesti rahva ajaloost kirkaid, ...

Kristlane, elades praegu veel kaduvas maailmas, arvestab ka teistsuguse, kadumatu maailmaga. Esimesse sünnitakse loomulikul, teise aga üleloomulikul teel. Esimesest minnakse rändurina läbi, kuna selles lihtsalt ei saa kauaks seisatada – surm sunnib takka. Teine seevastu on inimese kõikide rännakute viimne eesmärk: taevane kodumaa. Apostel Paulus kirjutab: „Me ju teame, et kui meie maine telkhoone maha kistakse, on meil elamu Jumala käest, käteta tehtud igavene telkhoone ...

Nii nagu lambad liiguvad karjasele järgnedes paigast paika, nõnda kulgeb ka inimese tee läbi maailma. See maailm on täis kõikvõimalikke hääli, mis püüavad meid kuhugi juhtida – ja tõsi on, et inimene paratamatult järgneb kellelegi või millelegi. Jeesuse sõnadest selgub, et viimselt on ainult kaks teed, millel kulgeme: lai hukatuse tee ja ahtake elutee (Mt 7:13,14). Jeesus ütleb: „Mina olen hea karjane. Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad ...

Kui Jeesus kõneles variser Nikodeemosele, et need, kes tahavad näha Jumala riiki, peavad sündima ülalt, siis küsis too: „Kuidas saab inimene sündida, kui ta on vana? Ega ta saa ju minna tagasi oma ema üska ja teist korda sündida?“ (Jh 3:4) Seda küsimust võiks laiendada: kas inimese elus võib midagi täiesti muutuda, muutuda nii, nagu ta oleks uuesti sündinud? Suured muutused saavad toimuda üksnes suure jõu mõjul. Kerge tuulehoog ei pruugi isegi liivalossile kahju teha, ...

Johannes, pagendatud Patmose saarele, kuulis Issanda päeval Jeesuse sõnu: „Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed“ (Ilm 1:18). Issanda päev – nii nimetasid esimesed kristlased meile tuntud pühapäeva. See päev sai kogu ristiusu kuulutuse ja ka hilisema kirikukalendri lähtekohaks. Sel päeval leidsid Jeesuse naisjüngrid Kolgata mäe lähedalt tühja haua ning viisid kaasa ingli teate: „Ärge kartke! Te otsite ...

Jeesus, Aukuningas, läks Jeruusalemma – vastu kannatustele ja ristisurmale, ent ka ülestõusmise rõõmule. Viimane nädal Jeesuse ülestõusmise eelsel teekonnal oli täis tähendusrikkaid sündmusi. Kuidas seda kõike lühidalt kokku võtta? Issand ütles: „Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu“ (Jh 3:14–15). Sellega meenutatakse meile hetke Iisraeli ajaloos, kõrberännakul, mil rahva ...

Eesti keeles on kaunis sõna – jumalateenistus. Alguses mõistsin seda peamiselt nii, et inimesed kogunevad pühapäeviti Jumalat teenima. Alles hiljem tekkis arusaam: kogudus tuleb kokku sellekski, et Jumal saaks teenida meid. See on õigupoolest jumalateenistuse esmane eesmärk, mida kinnitab ka Jee­sus, öeldes: „Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!“ (Mt 20:28). Suure reede eelõhtul pesi Jeesus sulasena ...

Leiva valmimine on võimalik üksnes seetõttu, et kunagi külvati kusagil seeme. Seemnele endale tähendab viljakandmine ühtlasi surma. Seda pidas silmas ka Jeesus, rääkides oma ristiteest: „Kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja!“ (Jh 12:24). Jee­susest sai kogu inimkonna eluleib just ohvrisurma tõttu. Kristuse tee on aga möödapääsmatu kõigile, kes tahavad jõuda uuele viljakale elule Jumalas. Jeesus ...

Kurjus saavutab võidu seal, kus tal õnnestub vallata inimese seesmine maailm. Seepärast ei püüdnud Jeesus ümber korraldada ühiskondlikke struktuure, vaid võttis ette kõige raskema: inimese südame. Tema käes on meid tõeliselt puhastada! Kuid kas kurjuse võitmise teemal on mingi seos ka pühapäeva juhtsalmiga: „Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!“ (Lk 9:62)? Selleks, et Kristus saaks inimese elus midagi muuta, kurjuse võimu ...