Martin Luther tõdeb suures katekismuses, et kuigi inimene ei suuda kiusatusi vältida, tuleb meil Jumalalt jõudu paludes neile vastu seista. Lutheri sõnul lähtuvad kiusatused kolmest allikast: meie ihulikkusest, meid ümbritsevast maailmast ja kuradist. Viimast kinnitab ka nädala juhtsalm: „Selleks ongi Jumala Poeg saanud avalikuks, et ta tühistaks kuradi teod“ (1Jh 3:8b). Salmist nähtub, et saatan tegutseb. Ta ilmus inimeste maailma juba Eedeni aias ning paljastas end ...

Jeesus ütles kord oma jüngritele: „Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest“ (Jh 15:13). Kui nüüd pühapäeva juhtsalmis kõlavad Jeesuse sõnad: „Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast“ (Lk 18:31), siis mõistame, miks valis Issand just Kolgata ristile kulgeva tee. Mõnikord kahtleme, kas Jumal ikka armastab inimest, kuna maailmas on nii palju kannatusi. Või küsime ...

Pühapäeva juhtsalm „Täna, kui teie tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks“ (Hb 3:15) kinnitab meile esmalt seda, et Jumal kõneleb. Ta pole anonüümne looja, kes ei saa või ei tahagi kummarduda oma loodu juurde. Tal on arusaadav hääl, mille leiame eelkõige Piiblist – Jumala sõnast. See hääl kõlab läbi ajaloo kuni aegade lõpuni. Jumala hääl otsib inimeses kõige isiklikumat ruumi: meie südant. See on juhtsalmi teine sõnum. Süda tähendab meie elu keskust. Paika, kuhu ...

Pühapäeva juhtsalm „Me ei heida oma anumisi su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid sinu suure halastuse pärast“ (Tn 9:18) on osa prohvet Taanieli palvest. Pühakirja uurides märkas ta, et Jumala seatud Paabeli vangipõlve karistusaastad hakkavad lõppema ning rahval on lootust naasta kodumaale ja taastada purustatud Jeruusalemm. Kuid kõik see võis teostuda üksnes pattu kahetsedes ja meelt parandades. Võõrsile tuldi kord musta südamega, ent tagasi tuli minna puhta ...

Jeesus räägib kahest külvajast: Jumalast ja „vihamehest“ ehk saatanast. Sellega kõlab kokku ka pühapäeva juhtsalm Pauluselt: „Issand toob valguse ette pimedusse varjunud asjad ning teeb avalikuks inimsüdamete kavatsused“ (1Kr 4:5b). Apostelgi mõtleb külvitööle – ja hoiatab enneaegse kohtupidamise eest. Ta kirjutab: „Mina istutasin, Apollos kastis, kuid Jumal laskis kasvada. Nõnda siis ei ole midagi see, kes istutab, ega see, kes kastab, vaid Jumal, kes kasvatab.“ Ja lisab: ...

Kui Jeesus vaigistas Galilea järvel tuule ja veemöllu, lõid jüngrid kartma. Enne seda kartsid nad laineid, mis ähvardasid paadi uputada, kuid veel enam vapustas neid Jeesuse sõnast lähtuv meelevald. Nad küsisid isekeskis: „Kes küll tema on, et ta käsutab ka tuuli ja vett ning need kuulavad tema sõna?“ (Lk 8:25). Vanas Testamendis öeldakse sageli, et Jumal on kardetav. Eeloleva pühapäeva juhtsalmis hüüab laulik: „Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma ...

Sõnum sellest, et Jeesus äratab meid usule, on kristlikus õpetuses ja elus suure tähtsusega. Pattulangemise tõttu puudub inimesel loomulik võime Jumalat usaldada. Märkame oma loomuses pigem mässu ja vastuseisu Jumala sõnale, tema seadustele. Seetõttu saab vaid Jumal äratada inimsüdame ja näidata teed uude osadusse temaga. Ülestõusnud Jeesus avas jüngrite mõistuse, nii et nad taipasid korraga kogu pühakirja Kristuse valguses (Lk 24:45). Samuti avas Issand purpurimüüja ...

Uuest Testamendist leiame tunnustähti, milles avaldus Jeesuse jumalik vägi. Mõnikord nimetame neid sündmusi imedeks. Kuid millist imetegu võiks pidada suurimaks, millest lähtub kõik ülejäänu? Sellele küsimusele vastamiseks sobib hästi tuleva pühapäeva juhtsalm: „Seadus on ju antud Moosese kaudu, arm ja tõde aga tulnud Jeesuse Kristuse kaudu“ (Jh 1:17). Kuigi Moosese Seadus on püha, õige ja hea (Rm 7:12), ei saa see iseenesest kedagi õndsaks teha. Andes küll teada kõik, ...

Kui Jeesus oli Jordani jões ristitud, avanesid taevad ja Jumala Vaim laskus otsekui tuvi tema peale – ning hääl taevast ütles: „See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!“ (Mt 3:16–17) Teame, et Jeesust ei tehtud Jordani ääres Jumala Pojaks, vaid taevast kostnud sõnad üksnes kinnitasid Jeesuse pojaseisust. Ent kuidas on inimkonnaga, kes kaotas pattu langedes oma taevase kodu? Kas meiegi võiksime taas saada Jumala lasteks? Kirjutades Rooma kogudusele elust Jumala ...

Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel. Ps 111:2 Jõulupüha harduses tundub Jeesus-lapse sünd idülliline. Maarja ja Joosep lapsukese sõime juures, inglikoori laul ja kummarduvad karjased ümbritsemas püha perekonda. Nii näeme seda meie, 2018 aastat hiljem. Kaasaegsetele tundus aga kogu lugu kahtlane. Noor neiu, vanema mehega kihlatud, aga – Jumal teab, kuidas! – juba käima peal. See polnud küll Issandast seatud pereväärtuste etalon. Käsuõpetuse ...

Olge ikka rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: Olge rõõmsad! Issand on ligidal! Fl 4:4,5b Mitmel pool Euroopas on kombeks välja kuulutada jõulurahu, et kogu rahvast kutsuda üles väärikas rahus ja rõõmus pühitsema Issanda Jeesuse sündimise püha. Paraku võib aga õnneliku rahu keskele jõhkralt tungida valu ja lein. Paljudele inimestele meie keskel on ka jõuluaeg kurbusega täidetud. Mõelgem eestpalves Strasbourgi jõuluturul toimunud veretöö ohvritele ja nende lähedastele ning ...

Kui siis Johannes vangihoones kuulis Kristuse tegudest, saatis ta oma jüngreid temalt küsima: „Kas sina oled see, kes pidi tulema, või jääme ootama teist?“ Ja Jeesus vastas neile: „Minge teatage Johannesele, mida te kuulete ja näete: pimedad näevad jälle ja jalutud kõnnivad, pidalitõbised saavad puhtaks ja kurdid kuulevad ja surnud tõusevad üles ja vaestele kuulutatakse evangeeliumi ja õnnis on see, kes ei pahanda ennast minu pärast!“ Mt 11:2–6 Usk tundub vahel lõputu ...

„Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb“ (Lk 21:28). Kord astus pärast jumalateenistust minu juurde inimene, kes küsis: „Õpetaja, mida tähendab „kirkus“?“ Selgitasin, et tolle sõnaga püütakse kirjeldada Jumala au taevalist sära. Küsija jäi vastusega rahule. Aga küsimus ise ei anna mulle siiani rahu. Kui internetist otsida kirkuse seletust, siis leiame näiteks valemeid, mis aitavad arvutada valgusallikast lähtuva valgusvoo tihedust või mõõta taevakehade ...

Vilgas jõuluäri käivitub juba ammu enne adventi. Jõululaada keskel aga võib ununeda, et advendiaeg on tegelikult paastuaeg. Seega peaksime eelseisva nelja nädala vältel käituma täiesti vastupidiselt jõulueelset turumajandust haaranud ostuhullusele. Proovige! See mõjub hingekosutavalt ja on ka rahakotile tervislik. Advendiaja esimese pühapäeva evangeeliumist loeme: „Rahvahulgad, kes käisid Jeesuse eel ja järel, hüüdsid: „Hoosanna Taaveti Pojale! Õnnistatud olgu see, kes ...

Jeesus kirjeldas jüngritele viimset kohtupäeva: „Tema ette kogutakse kõik rahvad ja ta eraldab nad üksteisest, otsekui karjane eraldab lambad sikkudest“ (Mt 25:32). See on karm pilt. Sikud vasakule ja lambad paremale – ilma eranditeta, lõplikult. Kuhu jääb siis halastus, millest Jeesus nii palju kuulutas ja õpetas? Halastuse kuulutuse leiab kindlasti, kui kirjakohta, millest eelnev tsitaat pärineb, algusest lõpuni lugeda. Lühidalt öeldes räägib Jee­sus sellest, et halastuse ...