Austraalia parlamendis kehtib reegel, et aulised rahvaesindajad ei tohi kelleltki midagi paluda. Kord küsis üks saadikutest parlamendi infotunnis esinenud ministrilt: „Palun öelge meile …“ Parlamendi spiiker sekkus ja ei andnud ministrile võimalust vastamiseks ning rahva esindaja pidi oma küsimuse ümber formuleerima: „Öelge meile …“ Meie kultuuris oleks niisugune reegel natuke võõras. On ju meid kõiki lapsepõlvest alates õpetatud mõistma, et „palun“ ja „tänan“ on hea ...
Viimase sajandi jooksul on pidevalt umbes 200 000 eestlast elanud laias maailmas. Torontos on minu praeguses koguduses inimesi, kellel korraga taskus Eesti, Kanada, USA, Inglismaa, Austraalia või Argentiina passid – vastavalt sellele, kus keegi neist pagulaste järeltulijana sündis. Reisida on nii ju mugavam, sest mitme riigi piiril tervitatakse: „Tere tulemast koju!“ Kui aga siin oma kodukirikusse koguneme, palvetame kodumaa eest Eesti hümni kolmandat salmi meenutades: „Su ...
Reisimine on muutunud kiireks ja mugavaks, aga koduigatsus jääb. Võib vaid aimata, kui suur võis olla muistsete maailmarändurite koduigatsus, kui pikad teekonnad kestsid aastaid. Aga olen tänapäevalgi näinud suurt ja eluaegset koduigatsust. Näiteks kunagi kodumaalt põgenenud või võõrsil sündinud eestlaste seas, kes laias ilmas elades kannavad südames igatsust kaotatud kodu või esivanemate maa järele. Kuni unelm tagasipöördumisest veel ootab realiseerumist, saab ju teha oma ...
Mu esimestest ametiaastatest meenub, et maakogudustes tuli veel sajandivahetuse eel jumalateenistuste aega sobitada nii bussi sõiduplaani kui lüpsiaja järgi. Maarahva majapidamises olid ju ikka lehm ning mõned pudulojused. Ajad muutuvad. Tänased lapsed küsivad, et mida tegi karjane. Homsed lapsed hakkavad küsima, kes oli bussijuht. Vanas Testamendis võrreldakse Jumalat karjasega: „Issand on mu karjane …“ (Ps 23:1). Ka kuningaid nimetatakse Piiblis rahva karjasteks. VT ...
Meidki on kutsutud ja valitud Ülestõusnu tunnistajateks, rõõmusõnumi kuulutajateks. Eesti kontekstis võib ju tunduda, et Kristuse järel käijate hulk on tagasihoidlik vähemus, kuid maailmas kokku on meid umbes 2,1 miljardit. Olgu ka see teadmine meile julgustuseks ja vajadusel argumendikski kristlastena ilmalikus riigis elades. Edetabelite ajastul küsitakse ikka, et kes oli esimene. Samas polegi see üldse asjatu küsimus ja pigem on nüüdisaja kontekstis päris aktuaalne ...
Kirikuaasta tähtsaim püha pole Eesti rahva seas niisugune massiüritus kui jõulud. See ei kahanda aga ülestõusmispühade ülevat tähendust. Kuid masside tähelepanu kuulub nähtustele, milles osatakse end osalisena tunda. Sünd ja surm, elu õnn ja traagika on tuttav kõigile. Surnuist ülestõusmise kogemus meil enamasti veel puudub. See puudus ka Jeesuse aja inimestel. Rahvamass oli oma töö teinud – nad olid Jeesust kuninglikult tervitanud ning ta ka surma saatnud. Jeruusalemm ...
Palmipuudepühaga algab vaikne/suur nädal, millesse jäävad kirikuaasta tõsiseimad pühad. Selle püha peateemaks on Jeesuse kuninglik saabumine Jeruusalemma. Tänavune lugemine Matteuse evangeeliumist räägib aga, kuidas Jeesus ajab templist välja kaubitsejad ja rahavahetajad. Nädala pühad suur neljapäev, suur reede ja vaikne laupäev kõnelevad Jeesuse kannatusteest ning ristisurmast. Kogu selle sündmuste ahela juures on taustaks nimetu, kuid määrava tähtsusega kõrvaltegelane – ...
Pühapäeva evangeelium lõpeb Jeesuse mõistukõnega ära heidetud, kuid nurgakiviks saanud kivist. Vana Testamendi kirjakoht räägib Iisraeli pimedusest ja silmakirjalikkusest. Jutluseks antud epistel rõhutab, et kivi, mille ehitajad hülgasid, on saanud nurgakiviks. Meie ajal tähendab nurgakivi panek ehitise sümboolset alustamist. Omas ajas oli see pigem hoone valmimise tähis. Tipukivi paigale seadmine, mis lukustas näiteks võlvkaare kandvaks tervikuks. Ajalooliste ehitiste ...
Selle pühapäeva evangeelium räägib eluleivast. Vana Testamendi kirjakoht kutsub januseid vee juurde. Jutluse aluseks antud epistel tunnistab: Kristus on kõik kõiges – A ja O, algus ja ots. Paastuajal üksnes vee ja leivaga läbiajamine on kasinuse proov. Iga päev on meie toidulaual enamasti see, mida vanasti leivakõrvaseks nimetati. Kaunis emakeel on aga säilitanud leiva tähenduse peatoidusena. Teenime leiba, vahel laseme ka leiba luusse ning töötuna jääksime leivast ...
Maailmas on palju erinevaid jõude: nii headus kui kurjus, armastus kui vihkamine. Iga päev seisame meiegi nende jõudude mõjupiirkonnas ja kord võidab headus, kord kurjus, kord armastus, kord vihkamine. Need erinevad jõud mõjutavad nii ühiskonda kui inimest ja tema käitumist. Ühiskonda on raske muuta heaks ja armastavaks, kuid mida rohkem on riigis inimesi, kes neid väärtusi hindavad ja oma elus rakendavad, seda paremaks muutub ka ühiskond. Riik ongi ju üksikute inimeste kogu ...
Kui inimestel oli Jeesuse maapealse elu ajal mingi koorem, siis leidsid nad kergelt üles Kristuse kui suurima abiallika. Nad pöördusid Jeesuse poole ning palusid temalt tuge ja abi. Issand nägi nende vajadusi ja nägi nende usku ning ulatas abikäe. Piiblist võib leida palju lugusid, milles tuleb esile palve ja usu jõud. Jeesus ütles mäejutluses: „Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse, sest iga paluja saab ja iga otsija leiab ja igale ...
Pühapäeva evangeelium räägib sellest, et saatan ahvatles Jeesust loobuma oma kutsumusest, kuid Kristus võitis saatana kiusatused. Jeesus sai sellega hakkama, sest ta oli Jumala Poeg ja ilma patuta. Tal oli silme ees selge siht ning ta teadis, mis on tema maailmas olemise eesmärk. Jeesus mõistis, et saatana pakutu on tühine võrreldes sellega, mida tema tuli siia maailma tegema. Inimkonna päästmine oli Jeesuse jaoks palju kaalukam kui maine võim või rikkus. Kiusatused kestsid ...
Pühapäev juhib sisse kolmapäeval, 14. veebruaril algava paastuaja. Jeesus on teel Jeruusalemma, kus teda ootavad ees tagakiusamine ja inimlik väiklus. Oma positsiooni säilitamise nimel olid variserid ja kirjatundjad valmis tegema kõik võimaliku selleks, et ohtlikust konkurendist vabaneda. Jeesus oleks võinud pettuda oma ohvriteel ka kõige lähedasemates, kes ei suutnud talle raskel hetkel toeks olla. Kuid ta ei tee seda, sest mõistab Jumala suurt plaani päästa tema ...
Jumala sõna olulisust oskab hinnata iga ristiinimene. Ilmselt peab iga kristlane oluliseks sedagi, et sõnum Jumalast jõuaks paljude inimesteni. Nii oleme teoorias kõik seisukohal, et Jumala sõna tuleb külvata. Praktikas aga arvame sageli, et Jumala sõna peaksid külvama teised inimesed, mitte meie. Nii oodatakse näiteks, et vaimulikud oleksid Jumala edasiviijad. Teised arvavad, et misjonärid peaksid viima kirikukaugete inimesteni sõnumi Jumalast. Martin Luther kõneles aga ...
Paastuaeg pole sugugi enam kaugel. Jääb vaid kolm pühapäeva selle alguseni. Vanasti algas sellest pühapäevast preestrite paastuaeg, kes valmistasid ennast tavalistest koguduseliikmetest pikemalt ette aasta suurimate pühade vastu. Nii käsitleb pühapäev ees ootavale paastuajale vaadates armu teemat. Sõna arm on tänapäeva inimese jaoks sageli võõras ja arhailine, kuid annab edasi usu kõige sügavama sisu. Arm tähendab Jumala halastust. Iga inimene on eksinud Looja vastu ja ...