Jumala sõna on nagu elusorganism, sel on omadus kasvada ja areneda. Inimese süda on pinnas, millesse Jumal külvab oma sõna seemne. Tema soov on, et me ei teeks südant kõvaks, vaid avaksime oma sügavama olemuse tema tahtele. Süda on isiksuse raskuskese ja selle olukorrast sõltub, millised on meie mõtted ja tunded, soovid ja kavatsused. Siiraki raamatus on öeldud, et „kõva süda koormatakse valudega ja patune lisab patule patu“ (3:27). Eesti kirjandusest leiame Vargamäe ...
Erakordselt sooja talve tõttu oleme mõtetega ehk sagedamini kevades kui tavaliselt. Kirikuaasta pöörab oma pilgu kevade suunas aga olenemata lumest ja ilmast igal aastal kindlal ajal. See ei ole küll kindel kuupäev, vaid tähiseks on pühapäev, millest jääb seitsekümmend päeva ülestõusmispühadeni. Algamas on paastuaja eelne aeg, kuhu jääb kolm pühapäeva ja esimene neist on pühendatud Jumala armule. Jumala armu jaoks puuduvad inimlikud mõõdupuud, tema aarded ei ole aga nagu ...
Küünlapäev viib meid aega, mil Jeesus oli neljakümnepäevane. Moosese seaduse järgi kuulusid esmasündinud poeglapsed Jumalale ja nende eest tuli tuua ohver. Templisse ohvriandi tegema tulnud püha perekonna juurde astus vana mees, võttis Jeesus-lapse oma kätele ja tänas Jumalat. Luuka evangeeliumist tunneme seda palvet Siimeoni kiituslauluna. Siimeon tuli templisse Jumala Vaimu juhatusel. Jeesus-last kätel hoides ei näinud ta temas ainult väikest abitut last, vaid eelkõige ...
Jeesus puutus oma kuulutustöös kokku väga erineva taustaga inimestega. Tema enda sõnul ei olnud teda „läkitatud muude kui Iisraeli soo kadunud lammaste juurde“ (Mt 15:24), aga tema kuulajate hulgas oli juba varakult ka teiste rahvaste esindajaid. Need, kes teda vastu võtsid ja temasse uskusid, said vaatamata oma ühiskondlikule, sotsiaalsele või rahvuslikule päritolule kogeda Jumala armu ja andeksandvat väge. Jeesuse maine tegevus oli küll ajaliselt ja ruumiliselt ...
Jeesus alustas oma avalikku tegevust jumaliku meelevallaga, kohates nii imestust, imetlust kui raevu. Küsiti ja kaheldi, kes ta selline õigupoolest on. Jeesuse esimesed imeteod ja kõned on nagu visiitkaardiks tema mõistmise juurde: tõotatud Messias on tulnud tooma armu ja tõtt ning päästma oma rahvast pattudest. Eeloleva pühapäeva kirjakohad mõtestavad Jeesuse missiooni läbi janu teema. Janu tundis Iisrael kõrbeteekonnal, janu tundis Jeesus oma maise elu päevil ja janu ...
Jõulud ja Jeesuse lapsepõlvelood on jäänud seljataha. Saabuval pühapäeval mõtleme juba täiskasvanud Jeesusele, kes seisis oma avaliku tegevuse alguses. Jeesus läks Ristija Johannese juurde meeleparandusristimisele, järgides oma kutsumust: jumalikku olemust ja alandlikku loomust. Johannes kinnitas Jeesuse ristimise järel: „Ma nägin Vaimu tuvina taevast laskuvat ja tema peale jäävat“ (Jh 1:32). Nii nagu karjased olid sõime järgi ära tundnud oma Päästja, tundis Johannes Vaimu ...
Vana Testamendi laulik ilutseb: „Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel“ (Ps 111:2). Kristlike jõulupühade keskmes on kuulutus sellest, et Jumal, taeva ja maa Looja, tuleb inimesena maailma, sünnib maisesse perekonda. Jeesuse kohta öeldi: „Eks ta ole see puusepa poeg? Eks tema ema hüüta Maarjaks ja ta vendi Jaakobuseks ja Joosepiks ja Siimonaks ja Juudaks? Ja eks ta õed ole kõik meie juures?“ (Mt 13:55–56). Teisal aga põrutati talle: „Me ei ...
Apostel Paulus kirjutas Filippi kogudusele: „Olge ikka rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: Olge rõõmsad! Issand on ligidal!“ (Fl 4:4–5). Rõõmul on enamasti mingi põhjus. Pauluse väline olukord oli tol ajal üsna rõõmutu. Ta viibis oma misjonitöö tõttu vanglas ja arvestas isegi märtrisurmaga. Apostel kinnitas kaasusklikele: „Teile ei ole ju kingitud ainult armu uskuda Kristusesse, vaid ka kannatada tema pärast ning võidelda sedasama võitlust, mida te minust olete näinud ja nüüd ...
Prohvet Jesaja kaudu öeldakse: „Valmistage kõrbes Issanda teed, tehke lagendikul maantee tasaseks meie Jumalale! Vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt ja tema käsivars valitseb!“ (Js 40:3,10) Nende pühakirja ridade esmane sõnum on, et Jumal tuleb. Kogu loodu on olemuslikult seotud oma Loojaga. Seetõttu pole võimalik Jumalast igavesti mööda vaadata. Ta tuleb ja küsib inimese käest: „Kus sa oled?“ – nii nagu kord Aadama käest, kes peitis end kartlikult rohuaia puude keskele ...
Käesoleva maailma lõpuaegadest rääkides ütles Jeesus jüngritele: „Aga kui kõik see hakkab sündima, siis tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb!“ (Lk 21:28). Üles tõstetud pilk tähistab kristlikku lootust. Seal, kus paljud jäävad hingetuks maailma peale tulevate sündmuste kartuses ja ootuses, innustatakse Jumala rahvast vaatama kõrgemale ja kaugemale. Koos Vana Testamendi laulikuga tohime öelda: „Ma tõstan oma silmad mägede poole, kust tuleb mulle abi? ...
Prohvet Sakarja kaudu öeldakse: „Ole väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja. Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas.“ (Sk 9:9) Iisraeli rahva olukord polnud kerge. Paganad olid laastanud nende maa ning hävitanud Jeruusalemma ja seal asunud pühakoja. Siis aga kõlas prohvetlik ettekuulutus, mis pidi muutma leinajad rõõmsaks, täitma nende suu hõiskamisega. Vaata, sulle tuleb sinu ...
Kirikuaasta lõpul tuletatakse meelde: „Me kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees“ (2Kr 5:10). Teade Jumala tulevasest kohtupäevast pole mõeldud hirmutamiseks. Vastupidi, see on osa kristlikust rõõmusõnumist. Jumalik kohus teeb võimalikuks uue maailma, millest kirjutab nägija Johannes: „Vaata, Jumala telk on inimeste juures ning tema asub nende juurde elama ning nemad saavad tema rahvaiks ning Jumal ise on nende juures nende Jumalaks. Tema pühib ära iga pisara ...
Jeesus õpetas jüngreid: „Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu“ (Lk 12:35). Piibli kontekstis tähendab niuete vöötamine ja lambitule hoidmine ärkvelolekut ning valmidust tegutseda. Egiptuse orjusest lahkumise ööl, paasasöömaajal, pidi Iisraeli rahvas end samuti vöötama, et alustada Jumala märguande peale teekonda tõotatud maale (2Ms 12:11). Prohvet Jeremijal kästi vöötada niuded ja kuulutada seejärel kõik, mida Jumal talle ütleb (Jr 1:17). Seal, kus rihmad lastakse ...
Apostel Paulus kirjutas Roomas asuvale kogudusele: „Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga!“ (Rm 12:21). Paulus peab siinkohal silmas kurjust, mida ristirahvas paratamatult kogeb oma usu ja kristliku eluviisi tõttu. Jeesus ütles kord oma jüngritele: „Kui te oleksite maailmast, siis maailm armastaks teid kui omi, aga et teie ei ole maailmast, vaid mina olen teid maailmast ära valinud, seepärast maailm vihkab teid“ (Jh 15:19). Apostel Peetrus tõdes ...
Apostel Paulus kirjutas: „Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed“ (Ef 2:19). Nende sõnadega pidas apostel silmas tohutut murrangut Jumala valitud rahva ja ülejäänud paganliku maailma vahel. Vana Testamendi ajal ei tohtinud ümberlõikamata inimesed tulla Jumala pühamusse ega süüa ka paasatalle, millega meenutati Iisraeli rahva pääsemist Egiptuse orjusest. Nüüd aga, Jeesuse kui tõelise Paasatalle ohvri tõttu, ...