Mihklipäev tuletab meelde, et Jumala kaas- tööliste hulgas on ka inglid. Pühakirjas öel- dakse inglite kohta lihtsalt ja selgelt: „Eks nad kõik ole vaid teenijad vaimud, läkitatud abistama neid, kes ükskord pärivad pääste“ (Hb 1:14). Tänapäeval pakub inglite maailm paljude- le huvi. Mõnikord näib, et ingleid austatak- se nende endi pärast – unustades seejuures nende päritolu ja ülesande. Nägija Johannes, kuuldes inglit rääkimas, tahtis tema ette maha heita, ent too keelas: ...

Vana Testamendi laulik ütleb: „Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu!“ (Ps 103:2). Jah, tänulik inimene on õnnelik inimene. Temas elab rõõm, sest ta suudab ka piskus näha paljut, ta suudab imestada ja imetleda, ta on tähelepanelik ja seesmiselt ergas. Ta ei pea midagi oma elus iseenesestmõistetavaks, vaid tahab kõige ees hardusega kummarduda. Tänulikkus on ühtlasi mälu küsimus. See aitab meeles pidada meile osaks saanud head. Jumala tegude ...

Kui kõikidel inimestel, nagu kõneleb Piibel, seisab ees kohtupäev, siis tekib paratamatult küsimus: mille põhjal Jumal otsustab meie viimse saatuse? Mida teha või tegemata jätta, et pääseda igavesest hukatusest ja jõuda igavesse ellu? Kohtupäevast rääkides ütles Jeesus: „Mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle“ (Mt 25:40). Jeesus tõstis esile näljaste toitmist, januste jootmist, kodutute vastuvõtmist, haigete ja ...

Evangeeliumid jutustavad, et Jeesus aitas sageli just neid, kellel maailma silmis polnud enam mingit lootust. Näiteks ühte naist, kellest evangelist Markus kirjutab, et too „oli olnud kaksteist aastat veritõves ning palju saanud kannatada arstide käes ja ära kulutanud kõik, mis tal oli, ega olnud saanud mingit abi, vaid pigem oli ta tõbi läinud halvemaks“ (Mk 5:25–26). Võiks öelda, et naine oli Jeesuse juurde tulles nagu maha surutud, kohe murduv pilliroog või nagu ...

Tänapäeval näib, et inimesega tegeldakse rohkem kui kunagi varem. Nüüdisaegsed teadmised sellest, kuidas töötab meie keha või toimib meie psüühika, ületavad mäekõrguselt kõik varasema. Ja ometigi: mil määral teame, kes me tegelikult oleme, mille jaoks elame ja kuhu suundume? Piiblis kõlab üleskutse end Jumala ees läbi katsuda. See tähendab, et astume korraga teistsuguse mõõdupuu juurde või asetume teistsugusesse valgusesse. Taolise enese läbikatsumise juures öeldakse meile: ...

Ajad ja võimalused pole alati ühesugused. Külviajal ei saa lõigata ega lõikuse ajal külvata. Sama kehtib ka inimese vaimses elus. Keegi ehk ütleb: „Eks Jumala peale võin mõelda ka siis, kui kõik muu on tehtud!“ Ometi tuletab apostel Paulus meelde: „Ennäe, nüüd on ülisoodsus aeg! Ennäe, nüüd on päästepäev!“ (2Kr 6:2). Ja teisal öeldakse: „Täna, kui teie tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks“ (Hb 3:15). Kuid mille põhjal võiksin teada, et Jumal just minuga ...

Jeesus ütles: „Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem“ (Lk 12:48). Neid väga elulähedasi sõnu mõistavad hõlpsalt ka mittekristlased. Mida kaalukam ülesanne, seda suurem vastutus! Paistab, et Jeesus kõneleski siinkohal eelkõige inimese vastutusest. Elu on tähendusrikkam, kui oskame argipäevas ette kujutada. Kõik meie sõnadki pannakse kord vaekaussidele. „Ma ütlen teile, et inimesed peavad kohtupäeval ...

Piiblis antakse inimesele hinnang Jumala silmade kaudu. See hinnang on tõene, sest selle taga seisab Tema, kes valmistas kõik ja kelle ees pole saladusi. Apostel Paulus kirjutas efeslastele: „Jumal on teinud elavaks ka teid, kes te olite surnud oma üleastumistes ja pattudes“ ning „Varem te olite pimedus, nüüd aga olete valgus Issandas“ (Ef 2:1, 5:8). Pole just meeldiv, kui keegi ütleb, et su varasem elu oli tegelikult surm ja su valgus oli pimedus. Ometi jõutakse tõelisele ...

Jeesuse sõnad „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina anna teile hingamise!“ (Mt 11:28) on paljudele tuttavad. Oleme nendega harjunud. Kuid päeval, mil Jeesus need sõnad esmakordselt ütles, võisid kuulajad tõsiselt jahmuda. Kes on see inimene, kes räägib nagu see, kellel on taevane meelevald?! Kuidas ta tohib öelda, nagu ütles kord Jumal: „Mina vabastasin tema õla koorma alt, tema käed pääsesid korvide kandmisest“ (Ps 81:7)? Kas Jeesus saab tõesti ...

Tänapäeval räägitakse sageli aja ja vahendite paremast kasutamisest. Et seda teha, tuleb esmalt küsida, mille jaoks üldse tasub kulutada elu. Panustada tuleks ju sellesse, mis püsib ja millel on tulevikku ka pikas perspektiivis. Või teisiti: milliste aarete nimel tasub pingutada, isegi võidelda? Jeesus ütles: „Ärge koguge endile aardeid maa peale, kus koi ja rooste neid rikuvad ja kuhu vargad sisse murravad ja varastavad! Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste ...

Jah, Jumal on varjatud. Kui see oleks teisiti, siis ei öeldaks Piiblis: „Ilma usuta on võimatu olla meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas“ (Hb 11:6). Usku vajame seal, kus näeme vaid osaliselt või ei näe hetkel veel üldse. Seetõttu kirjutab ka apostel Paulus: „Me käime usus, mitte nägemises“ (2Kr 5:7). Jumal on inimese eest varjatud kahel põhjusel. Esmalt seepärast, et ta on Jumal. Isegi siis, kui jõuame kord usust nägemisse, kaduvusest ...

Apostlite tegude raamatust kristliku koguduse esimestest sammudest lugedes tekib tahes-tahtmata sügav imestus. Tundub, nagu oleks võimas tulvavesi paisu tagant välja pääsenud. Isegi seal, kus Jeesuse ülestõusmise tunnistajad seisid silmitsi tugeva vastuseisu ja tagakiusuga, liikus evangeelium ometigi jõuliselt edasi. Selline areng sai võimalikuks üksnes tänu Pühale Vaimule, kes täitis uskujate südamed ning andis tarkuse ja jõu misjonitööks. Püha Vaimu kohalolust sõltub ka ...

Milleks oodata Jumala Püha Vaimu? Taevasse võtmise eel ütles Jeesus Kristus jüngritele: „Te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie üle, ja te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni“ (Ap 1:8). Kui varem olid jüngrid kartlikud ja sõnaahtrad, siis nelipüha päeval Püha Vaimuga täitudes tekkis neil eriline selgus ja meelekindlus kuulutada evangeeliumi. Nii pandi alus kristlikule kirikule. Martin Luther kinnitab: „Ei ...

Paljud inimesed, ka kirikuvõõrad, tunnistavad: olen vähemalt korra pöördunud palves Jumala poole. Kui kõik tavapärased võimalused ammenduvad, uksed sulguvad, siis võib inimesele avaneda värav Jumala palge ette. Vana Testamendi laulik ütleb: „Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole mult ära võtnud oma heldust!“ (Ps 66:20). Kristlane palvetab usus, et Jumal kuuleb ja vastab. Tõsi, Jumala vastused pole alati just sellised, nagu me ette kujutasime. ...

„Laulge Issandale uus laul, sest ta on teinud imetegusid“ (Ps 98:1). Iisraeli rahva minevikus oli mõnigi vana laul, mida hästi teati – ja lauldi Jumalale kiituseks. Näiteks Moosese võidulaul pärast Kõrkjamerest läbiminekut ja vaarao valitud sõjavankrite uppumist. „Ma laulan Issandale, sest tema on Ülikõrge, hobused ja ratsanikud heitis ta merre. Mu tugevus ja mu kiituslaul on Issand, tema oli mulle päästeks.“ (2Ms 15:1–2) Küllap leiame ka eesti rahva ajaloost kirkaid, ...