Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Mõte pühapäevaks

Hea karjane

Nii nagu lambad liiguvad karjasele järgnedes paigast paika, nõnda kulgeb ka inimese tee läbi maailma. See maailm on täis kõikvõimalikke hääli, mis püüavad meid kuhugi juhtida – ja tõsi on, et inimene paratamatult järgneb kellelegi või millelegi. Jeesuse sõnadest selgub, et viimselt on ainult kaks teed, millel kulgeme: lai hukatuse tee ja ahtake elutee (Mt 7:13,14). Jeesus ütleb: „Mina olen hea karjane. Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad ...

Ülestõusnu tunnistajad

Kui Jeesus kõneles variser Nikodeemosele, et need, kes tahavad näha Jumala riiki, peavad sündima ülalt, siis küsis too: „Kuidas saab inimene sündida, kui ta on vana? Ega ta saa ju minna tagasi oma ema üska ja teist korda sündida?“ (Jh 3:4) Seda küsimust võiks laiendada: kas inimese elus võib midagi täiesti muutuda, muutuda nii, nagu ta oleks uuesti sündinud? Suured muutused saavad toimuda üksnes suure jõu mõjul. Kerge tuulehoog ei pruugi isegi liivalossile kahju teha, ...

Kristus on surnuist üles tõusnud

Johannes, pagendatud Patmose saarele, kuulis Issanda päeval Jeesuse sõnu: „Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed“ (Ilm 1:18). Issanda päev – nii nimetasid esimesed kristlased meile tuntud pühapäeva. See päev sai kogu ristiusu kuulutuse ja ka hilisema kirikukalendri lähtekohaks. Sel päeval leidsid Jeesuse naisjüngrid Kolgata mäe lähedalt tühja haua ning viisid kaasa ingli teate: „Ärge kartke! Te otsite ...

Aukuninga alandustee

Jeesus, Aukuningas, läks Jeruusalemma – vastu kannatustele ja ristisurmale, ent ka ülestõusmise rõõmule. Viimane nädal Jeesuse ülestõusmise eelsel teekonnal oli täis tähendusrikkaid sündmusi. Kuidas seda kõike lühidalt kokku võtta? Issand ütles: „Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu“ (Jh 3:14–15). Sellega meenutatakse meile hetke Iisraeli ajaloos, kõrberännakul, mil rahva ...

Kannatuse pühapäev

Eesti keeles on kaunis sõna – jumalateenistus. Alguses mõistsin seda peamiselt nii, et inimesed kogunevad pühapäeviti Jumalat teenima. Alles hiljem tekkis arusaam: kogudus tuleb kokku sellekski, et Jumal saaks teenida meid. See on õigupoolest jumalateenistuse esmane eesmärk, mida kinnitab ka Jee­sus, öeldes: „Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!“ (Mt 20:28). Suure reede eelõhtul pesi Jeesus sulasena ...

Eluleib

Leiva valmimine on võimalik üksnes seetõttu, et kunagi külvati kusagil seeme. Seemnele endale tähendab viljakandmine ühtlasi surma. Seda pidas silmas ka Jeesus, rääkides oma ristiteest: „Kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja!“ (Jh 12:24). Jee­susest sai kogu inimkonna eluleib just ohvrisurma tõttu. Kristuse tee on aga möödapääsmatu kõigile, kes tahavad jõuda uuele viljakale elule Jumalas. Jeesus ...

Jeesus – kurjuse võimu võitja

Kurjus saavutab võidu seal, kus tal õnnestub vallata inimese seesmine maailm. Seepärast ei püüdnud Jeesus ümber korraldada ühiskondlikke struktuure, vaid võttis ette kõige raskema: inimese südame. Tema käes on meid tõeliselt puhastada! Kuid kas kurjuse võitmise teemal on mingi seos ka pühapäeva juhtsalmiga: „Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!“ (Lk 9:62)? Selleks, et Kristus saaks inimese elus midagi muuta, kurjuse võimu ...

Palve ja usk

Tõsine palve on alati ühtaegu usutunnistus. Palvetades usun ju, et Jumal on olemas, kuuleb mind ja vastab. Seepärast kuuluvad palve ja usk olemuslikult kokku. „Aga ilma usuta on võimatu olla [Jumalale] meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad“ (Hb 11:6). Kuid palveks on tarvis ka julgust. Kui Mooses saadeti Egiptuse vaarao juurde, et too laseks Iisraeli rahval minna, ütles Mooses kohkununa: „Kes ...

Jeesus – kiusatuste võitja

Martin Luther tõdeb suures katekismuses, et kuigi inimene ei suuda kiusatusi vältida, tuleb meil Jumalalt jõudu paludes neile vastu seista. Lutheri sõnul lähtuvad kiusatused kolmest allikast: meie ihulikkusest, meid ümbritsevast maailmast ja kuradist. Viimast kinnitab ka nädala juhtsalm: „Selleks ongi Jumala Poeg saanud avalikuks, et ta tühistaks kuradi teod“ (1Jh 3:8b). Salmist nähtub, et saatan tegutseb. Ta ilmus inimeste maailma juba Eedeni aias ning paljastas end ...

Jumala armastuse ohvritee

Jeesus ütles kord oma jüngritele: „Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest“ (Jh 15:13). Kui nüüd pühapäeva juhtsalmis kõlavad Jeesuse sõnad: „Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast“ (Lk 18:31), siis mõistame, miks valis Issand just Kolgata ristile kulgeva tee. Mõnikord kahtleme, kas Jumal ikka armastab inimest, kuna maailmas on nii palju kannatusi. Või küsime ...

Jumala sõna külv

Pühapäeva juhtsalm „Täna, kui teie tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks“ (Hb 3:15) kinnitab meile esmalt seda, et Jumal kõneleb. Ta pole anonüümne looja, kes ei saa või ei tahagi kummarduda oma loodu juurde. Tal on arusaadav hääl, mille leiame eelkõige Piiblist – Jumala sõnast. See hääl kõlab läbi ajaloo kuni aegade lõpuni. Jumala hääl otsib inimeses kõige isiklikumat ruumi: meie südant. See on juhtsalmi teine sõnum. Süda tähendab meie elu keskust. Paika, kuhu ...

Teenimatu arm

Pühapäeva juhtsalm „Me ei heida oma anumisi su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid sinu suure halastuse pärast“ (Tn 9:18) on osa prohvet Taanieli palvest. Pühakirja uurides märkas ta, et Jumala seatud Paabeli vangipõlve karistusaastad hakkavad lõppema ning rahval on lootust naasta kodumaale ja taastada purustatud Jeruusalemm. Kuid kõik see võis teostuda üksnes pattu kahetsedes ja meelt parandades. Võõrsile tuldi kord musta südamega, ent tagasi tuli minna puhta ...

Kahesugune külv

Jeesus räägib kahest külvajast: Jumalast ja „vihamehest“ ehk saatanast. Sellega kõlab kokku ka pühapäeva juhtsalm Pauluselt: „Issand toob valguse ette pimedusse varjunud asjad ning teeb avalikuks inimsüdamete kavatsused“ (1Kr 4:5b). Apostelgi mõtleb külvitööle – ja hoiatab enneaegse kohtupidamise eest. Ta kirjutab: „Mina istutasin, Apollos kastis, kuid Jumal laskis kasvada. Nõnda siis ei ole midagi see, kes istutab, ega see, kes kastab, vaid Jumal, kes kasvatab.“ Ja lisab: ...

Loodusjõudude Issand

Kui Jeesus vaigistas Galilea järvel tuule ja veemöllu, lõid jüngrid kartma. Enne seda kartsid nad laineid, mis ähvardasid paadi uputada, kuid veel enam vapustas neid Jeesuse sõnast lähtuv meelevald. Nad küsisid isekeskis: „Kes küll tema on, et ta käsutab ka tuuli ja vett ning need kuulavad tema sõna?“ (Lk 8:25). Vanas Testamendis öeldakse sageli, et Jumal on kardetav. Eeloleva pühapäeva juhtsalmis hüüab laulik: „Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma ...

Jeesus äratab usule

Sõnum sellest, et Jeesus äratab meid usule, on kristlikus õpetuses ja elus suure tähtsusega. Pattulangemise tõttu puudub inimesel loomulik võime Jumalat usaldada. Märkame oma loomuses pigem mässu ja vastuseisu Jumala sõnale, tema seadustele. Seetõttu saab vaid Jumal äratada inimsüdame ja näidata teed uude osadusse temaga. Ülestõusnud Jeesus avas jüngrite mõistuse, nii et nad taipasid korraga kogu pühakirja Kristuse valguses (Lk 24:45). Samuti avas Issand purpurimüüja ...