Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Mõte pühapäevaks

Enese läbikatsumine

Jeesus ütleb: „Suurim teie seast olgu teie teenija! Kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse.“ (Mt 23:11–12) Statistiliselt pidavat Eestis levinuim elukutse olema klienditeenindaja. Seega oluline osa meie rahvast on koolitatud inimestega meeldivalt ja abivalmilt suhtlema. Miks aga põrkame alatasa kokku hoolimatusega? Ühte ja ammendavat vastust sellele küsimusele pole. Veel võimatum on leida universaalset lahendust, mis muudab ...

Soosinguajad

Selle suve küllusliku päikesepaistega võivad näiteks puhkajad, jäätisemüüjad, teemeistrid ja katusepanijad igati rahule jääda. Maaharijaid aga kiusab kurjasti pikale veninud põud. Põllumehe mure ulatub viimaks meie kõigi toidulauani. Mingi suurem või väiksem põhjus nurisemiseks leidub alati. Ning tugevasti sotsiaalvõrgustunud ühiskonnas piisab ju vähesest, et üleüldine hädakisa valla päästa. Eriti mugav on nuriseda ju niisuguste asjade üle, mille muutmine pole nuriseja enda ...

Issanda teenistuses 

Mõiste „kodanik“ on meile ehk selgem kui mõiste „kodakondne“. Demokraatlikus ühiskonnas on kodanikel valimisõigus. Rahvas on Eesti Vabariigis kõrgeim võim, kes valib endale valitsejad. Kas nii on ka Jumala riigis? Eesti õigekeelsussõnaraamatu järgi on kodakondne pere liige (k.a teenija, sulane vm palgaline). Tasub meeles pidada, et Jumala kodakondsetena oleme meie tema teenistuses, mitte vastupidi. Üksnes tema päralt on sõna ja meelevald kutsuda ja lähetada. Kunagi ...

Teevalmistaja

Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust. Gl 6:2 Täpsemalt ei saagi ristiusu praktikat sõnastada. Aga üksteise koorma kandmise tähenduse lahtimõtestamine on juba palju pikem lugu. Nagu praegusajal, nii oli ka Ristija Johannese päevil paljusid, kes kõik arvasid teadvat, kuidas õigesti elada. Neid oli kuulutamas Jeruusalemma peatänaval ja kindlasti kuulutati püha seadust templis. Kogu maal elas pühi ja vagasid mehi, kel igaühel tõest kindel arvamus. Aga ...

Kadunud ja jälle leitud 

Eesti on tilluke ning tundub, nagu kõik teaksid ja tunneksid kõiki. Ometi on alailma murelikke teateid kellegi kadumisest. Õnneks kuuleb ka rõõmusõnumeid elusalt ja tervelt leitutest. Paraku mitte alati. Sageli peab kurbusega tõdema, et inimese kaotsimineku traagikast oleks säästnud mõni väga lihtne inimliku hoolivuse avaldus kas kadunu või kaotanute poolt. Jeesus ütles: „Aga minge ning õppige, mis see on: Ma ei taha ohvrit, vaid halastust!“ (Mt 9:13a) Teine mõte viib ...

Kutse Jumala riiki

Eestlased on õnnelik rahvas juba seepärast, et meie kirikud on vanad ning täis sõnadeta jutlust Jumala riigist. Neis pühakodades olles tajume turvalist eraldatust. Kitsad ja kõrged aknad, paksud müürid ning võlvitud lagi moodustavad imelise terviku. Kogu ümbritsev elu ja melu jääb väljapoole. Sajanditevanuste võlvide all kulgeb aeg hoopis teises rütmis. Inimene on ajast aega vajanud Jumalaga kõnelemiseks eraldumist argipäevast. Vajame hetki, mil koorem maha panna, selga ...

Kaduvad ja kadumatud aarded

Albert Schweitzer (1875–1965), teoloog, misjonär ja Nobeli preemia laureaat, on öelnud, et suurim tunnustus inimesele on, kui saab öelda: „Ta on hea inimene.“ Siit jõuame ka selle pühapäeva mõttekäiguga kaduvatest ja kadumatutest aaretest  ikka usu ja armastuse juurde. Kaasinimestele suudab teadlikult head soovida ja teha vaid neid armastades. See aga ei nõua enamat ega vähemat kui kõike. Selles mõttes on armastus ja usk sarnased. Kummastki võib inimene luua endale ...

Varjatud Jumal

Kolmainupühaga algab kirikuaastas teine ehk väikeste pühade pool ehk kiriku poolaasta, milles pühapäevade teemad keskenduvad kristlasena siin maailmas elamisele. Olulisim ongi kolmainu Jumala pühaduse tundmine ja tunnistamine. Jumal on varjatud. Teda ei saa näha. Jumalasse saab vaid uskuda. Aastatuhandeid on otsitud teed Jumala olemuse saladuse mõistmiseks. Müsteerium on see endiselt. Usk on ootamatute avastuste tee. Umbes nagu kõrbeüksindusse pagenud prohvet Eelija ...

Püha Vaimu väljavalamine

Isa on mulle rääkinud, et tema lapsepõlves lauldi Tartu Maarja kirikus veel lõunaeestikeelsest lauluraamatust. Tänaseks oleme nii kirjakeelestunud, et kohalikus murdes jutlustada pole hädavajalik. Aga ilus on see küll, kui kuskil maakirikus kuuleb kantslist ehtsat kodukandi keelt. Jumal tuleb justkui lähemale. Piiblist leiame kaks väga otseselt keelega seotud lugu. Paabeli torn jäi lõpuni ehitamata. Jumal segas ära inimeste keele ning ehitajad ei saanud üksteisest aru (1Ms ...

Püha Vaimu ootus. Emadepäev

Tänavu on emadepäev, mille tähistamine sai alguse 10. mail 1908 Ameerika Ühendriikides Lääne-Virginias asuvas Graftoni kirikus ja mida Eestis esmakordselt peeti 1922. a Uderna koolis, sattunud kirikuaastas Püha Vaimu ootuse pühapäevale. Päevalauluks on kaunis Johann Crügeri koraal (KLPR 129) Paul Gerhardti tekstile, mis eestikeelses tõlkes algab sõnadega: „Mu hinge sisse tule, oh Looja Püha Vaim! Uut elu tõid Sa mulle, kui ilmale ma sain.“ See laulusalm ehitab kauni silla ...

Südame kõne Jumalaga

Austraalia parlamendis kehtib reegel, et aulised rahvaesindajad ei tohi kelleltki midagi paluda. Kord küsis üks saadikutest parlamendi infotunnis esinenud ministrilt: „Palun öelge meile …“ Parlamendi spiiker sekkus ja ei andnud ministrile võimalust vastamiseks ning rahva esindaja pidi oma küsimuse ümber formuleerima: „Öelge meile …“ Meie kultuuris oleks niisugune reegel natuke võõras. On ju meid kõiki lapsepõlvest alates õpetatud mõistma, et „palun“ ja „tänan“ on hea ...

Taevariigi kodanikuna maailmas

Viimase sajandi jooksul on pidevalt umbes 200 000 eestlast elanud laias maailmas. Torontos on minu praeguses koguduses inimesi, kellel korraga taskus Eesti, Kanada, USA, Inglismaa, Austraalia või Argentiina passid – vastavalt sellele, kus keegi neist pagulaste järeltulijana sündis. Reisida on nii ju mugavam, sest mitme riigi piiril tervitatakse: „Tere tulemast koju!“ Kui aga siin oma kodukirikusse koguneme, palvetame kodumaa eest Eesti hümni kolmandat salmi meenutades: „Su ...

Jumala rahva koduigatsus

Reisimine on muutunud kiireks ja mugavaks, aga koduigatsus jääb. Võib vaid aimata, kui suur võis olla muistsete maailmarändurite koduigatsus, kui pikad teekonnad kestsid aastaid. Aga olen tänapäevalgi näinud suurt ja eluaegset koduigatsust. Näiteks kunagi kodumaalt põgenenud või võõrsil sündinud eestlaste seas, kes laias ilmas elades kannavad südames igatsust kaotatud kodu või esivanemate maa järele. Kuni unelm tagasipöördumisest veel ootab realiseerumist, saab ju teha oma ...

Hea karjane

Mu esimestest ametiaastatest meenub, et maakogudustes tuli veel sajandivahetuse eel jumalateenistuste aega sobitada nii bussi sõiduplaani kui lüpsiaja järgi. Maarahva majapidamises olid ju ikka lehm ning mõned pudulojused. Ajad muutuvad. Tänased lapsed küsivad, et mida tegi karjane. Homsed lapsed hakkavad küsima, kes oli bussijuht. Vanas Testamendis võrreldakse Jumalat karjasega: „Issand on mu karjane …“ (Ps 23:1). Ka kuningaid nimetatakse Piiblis rahva karjasteks. VT ...

Ülestõusnu tunnistajad

Meidki on kutsutud ja valitud Ülestõusnu tunnistajateks, rõõmusõnumi kuulutajateks. Eesti kontekstis võib ju tunduda, et Kristuse järel käijate hulk on tagasihoidlik vähemus, kuid maailmas kokku on meid umbes 2,1 miljardit. Olgu ka see teadmine meile julgustuseks ja vajadusel argumendikski kristlastena ilmalikus riigis elades. Edetabelite ajastul küsitakse ikka, et kes oli esimene. Samas polegi see üldse asjatu küsimus ja pigem on nüüdisaja kontekstis päris aktuaalne ...