Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Mõte pühapäevaks

Usk ja uskmatus

Prohvet Jeremija palvetas: „Tee mind terveks, Issand, siis ma saan terveks; aita mind, siis ma saan abi“ (Jr 17:14). Tänapäeval räägitakse palju tervisest. Me kõik tahame olla terved, sest selles – nii vähemalt öeldakse – peitub üks õnnelikkuse saladusi. Ka Jeesuse juurde tulid paljud inimesed just oma tervisemuredega. Evangelist Luukas jutustab: „Aga kui päike oli loojunud, tõid kõik, kellel oli mitmesugustes tõbedes haigeid, need tema juurde. Ja Jeesus pani oma käed ...

Suurim käsk

Johannes kirjutas: „See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda“ (1Jh 4:21). Tema, Jeesus, võttis Moosese seadused kokku kahte käsku: armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ning armasta oma ligimest nagu iseennast (Mt 22:37,39). Need kaks armastuse viisi kuuluvad kokku nagu inimese kaks jalga. Kuid kas armastada saab käsu peale? Ei, sest tõeline armastus tärkab eelkõige millegi ...

Igapäevane leib

Vana Testamendi laulik ütleb: „Kõikide silmad ootavad sind ja sina annad neile nende roa omal ajal; sina avad oma käe ja täidad kõik, mis elab, hea meelega“ (Ps 145:15–16). Need sõnad võtavad hästi kokku tõsiasja, et kogu loodu oleneb viimselt oma Looja heldusest ja armurikkusest. Martin Luther seletab Jumala loomistööd järgmiselt: „Mina usun, et Jumal on mind koos muu looduga loonud, andnud mulle ihu ja hinge, silmad, kõrvad ja kõik ihuliikmed, mõistuse ja kõik meeled ning ...

Jeesus annab elu

Apostel Paulus kirjutas, et Kristus Jeesus „on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse“ (2Tm 1:10). Imelikud sõnad! Paulus, kes teadis hästi, et ühel päeval ta sureb, kuulutab ometigi, et Jeesus on kõrvaldanud surma. Enamgi veel: see kuulutus on kujunenud kristliku kiriku üheks peasõnumiks. Usus sellesse käib ristiinimene oma maist teekonda, kujundab oma mõtteid ja tegusid – ning selles lootuses heidetakse lahkunule kord kolm peotäit ...

Jumala sõnumitoojad

Mihklipäev tuletab meelde, et Jumala kaas- tööliste hulgas on ka inglid. Pühakirjas öel- dakse inglite kohta lihtsalt ja selgelt: „Eks nad kõik ole vaid teenijad vaimud, läkitatud abistama neid, kes ükskord pärivad pääste“ (Hb 1:14). Tänapäeval pakub inglite maailm paljude- le huvi. Mõnikord näib, et ingleid austatak- se nende endi pärast – unustades seejuures nende päritolu ja ülesande. Nägija Johannes, kuuldes inglit rääkimas, tahtis tema ette maha heita, ent too keelas: ...

Tänulikkus

Vana Testamendi laulik ütleb: „Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu!“ (Ps 103:2). Jah, tänulik inimene on õnnelik inimene. Temas elab rõõm, sest ta suudab ka piskus näha paljut, ta suudab imestada ja imetleda, ta on tähelepanelik ja seesmiselt ergas. Ta ei pea midagi oma elus iseenesestmõistetavaks, vaid tahab kõige ees hardusega kummarduda. Tänulikkus on ühtlasi mälu küsimus. See aitab meeles pidada meile osaks saanud head. Jumala tegude ...

Meie ligimene

Kui kõikidel inimestel, nagu kõneleb Piibel, seisab ees kohtupäev, siis tekib paratamatult küsimus: mille põhjal Jumal otsustab meie viimse saatuse? Mida teha või tegemata jätta, et pääseda igavesest hukatusest ja jõuda igavesse ellu? Kohtupäevast rääkides ütles Jeesus: „Mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle“ (Mt 25:40). Jeesus tõstis esile näljaste toitmist, januste jootmist, kodutute vastuvõtmist, haigete ja ...

Jeesus – meie aitaja

Evangeeliumid jutustavad, et Jeesus aitas sageli just neid, kellel maailma silmis polnud enam mingit lootust. Näiteks ühte naist, kellest evangelist Markus kirjutab, et too „oli olnud kaksteist aastat veritõves ning palju saanud kannatada arstide käes ja ära kulutanud kõik, mis tal oli, ega olnud saanud mingit abi, vaid pigem oli ta tõbi läinud halvemaks“ (Mk 5:25–26). Võiks öelda, et naine oli Jeesuse juurde tulles nagu maha surutud, kohe murduv pilliroog või nagu ...

Enese läbikatsumine

Tänapäeval näib, et inimesega tegeldakse rohkem kui kunagi varem. Nüüdisaegsed teadmised sellest, kuidas töötab meie keha või toimib meie psüühika, ületavad mäekõrguselt kõik varasema. Ja ometigi: mil määral teame, kes me tegelikult oleme, mille jaoks elame ja kuhu suundume? Piiblis kõlab üleskutse end Jumala ees läbi katsuda. See tähendab, et astume korraga teistsuguse mõõdupuu juurde või asetume teistsugusesse valgusesse. Taolise enese läbikatsumise juures öeldakse meile: ...

Soosinguajad

Ajad ja võimalused pole alati ühesugused. Külviajal ei saa lõigata ega lõikuse ajal külvata. Sama kehtib ka inimese vaimses elus. Keegi ehk ütleb: „Eks Jumala peale võin mõelda ka siis, kui kõik muu on tehtud!“ Ometi tuletab apostel Paulus meelde: „Ennäe, nüüd on ülisoodsus aeg! Ennäe, nüüd on päästepäev!“ (2Kr 6:2). Ja teisal öeldakse: „Täna, kui teie tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks“ (Hb 3:15). Kuid mille põhjal võiksin teada, et Jumal just minuga ...

Ustavus Jumala andide kasutamisel

Jeesus ütles: „Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem“ (Lk 12:48). Neid väga elulähedasi sõnu mõistavad hõlpsalt ka mittekristlased. Mida kaalukam ülesanne, seda suurem vastutus! Paistab, et Jeesus kõneleski siinkohal eelkõige inimese vastutusest. Elu on tähendusrikkam, kui oskame argipäevas ette kujutada. Kõik meie sõnadki pannakse kord vaekaussidele. „Ma ütlen teile, et inimesed peavad kohtupäeval ...

Tõde ja eksitus

Piiblis antakse inimesele hinnang Jumala silmade kaudu. See hinnang on tõene, sest selle taga seisab Tema, kes valmistas kõik ja kelle ees pole saladusi. Apostel Paulus kirjutas efeslastele: „Jumal on teinud elavaks ka teid, kes te olite surnud oma üleastumistes ja pattudes“ ning „Varem te olite pimedus, nüüd aga olete valgus Issandas“ (Ef 2:1, 5:8). Pole just meeldiv, kui keegi ütleb, et su varasem elu oli tegelikult surm ja su valgus oli pimedus. Ometi jõutakse tõelisele ...

Kutse Jumala riiki

Jeesuse sõnad „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina anna teile hingamise!“ (Mt 11:28) on paljudele tuttavad. Oleme nendega harjunud. Kuid päeval, mil Jeesus need sõnad esmakordselt ütles, võisid kuulajad tõsiselt jahmuda. Kes on see inimene, kes räägib nagu see, kellel on taevane meelevald?! Kuidas ta tohib öelda, nagu ütles kord Jumal: „Mina vabastasin tema õla koorma alt, tema käed pääsesid korvide kandmisest“ (Ps 81:7)? Kas Jeesus saab tõesti ...

Kaduvad ja kadumatud aarded

Tänapäeval räägitakse sageli aja ja vahendite paremast kasutamisest. Et seda teha, tuleb esmalt küsida, mille jaoks üldse tasub kulutada elu. Panustada tuleks ju sellesse, mis püsib ja millel on tulevikku ka pikas perspektiivis. Või teisiti: milliste aarete nimel tasub pingutada, isegi võidelda? Jeesus ütles: „Ärge koguge endile aardeid maa peale, kus koi ja rooste neid rikuvad ja kuhu vargad sisse murravad ja varastavad! Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste ...

Varjatud Jumal

Jah, Jumal on varjatud. Kui see oleks teisiti, siis ei öeldaks Piiblis: „Ilma usuta on võimatu olla meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas“ (Hb 11:6). Usku vajame seal, kus näeme vaid osaliselt või ei näe hetkel veel üldse. Seetõttu kirjutab ka apostel Paulus: „Me käime usus, mitte nägemises“ (2Kr 5:7). Jumal on inimese eest varjatud kahel põhjusel. Esmalt seepärast, et ta on Jumal. Isegi siis, kui jõuame kord usust nägemisse, kaduvusest ...