Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Mõte pühapäevaks

Igapäevane leib.  lõikustänupüha

„Kõikide silmad ootavad sind ja sina annad neile nende roa omal ajal“ (Ps 145:15). Mäletan, kuidas mu lapsepõlve kodukiriku altar ehiti lõikustänupühaks sügisandidega. Õunad, köögiviljad ja juurikad on ju pilkuköitvalt värviküllased. Ühel aastal, mil öökülm näpistas õitsvaid viljapuid ja põuas jäi kiduraks kõik muu, oli altarile koduaedadest tänu märgiks tuua vaid pisikesi kartulipabulaid. Iluehteks said tookord kirevad lehed. Issanda and ju seegi. Esimese vihje ...

Usk ja uskmatus

„Siis ütlesid mõned rahva seast, kes seda (Jee­suse) kõnet kuulsid: „Tema on tõesti prohvet.“ Teised ütlesid: „Tema on Messias.“ Aga paljud ütlesid: „Ega siis Messias tule Galileast?““ (Jh 7:40–41) Nõukogude koolisüsteemi ateistlik ajupesu tagus minu põlvkonna lastele pähe, et usk on mõttetus ning usuvabadus tähendab õigust religiooni teemadel harimatuks jääda. Nüüdisajal seatakse juba kahtluse alla ilukirja õppimine ja õigekirja oskuse nõue. Tahvel ja kriit ning sulepea ...

Suurim käsk

Paavst Franciscuse äsjase visiidi eel on rõhutatud, et praegune Rooma kirikupea on valmis suhtlema kõige erinevamate inimestega. Tal on julgustav sõnum neilegi, keda nii mõnedki kristlased suisa tõrjuvad. Püha isa võtab järelikult täie tõsidusega apostel Johannese tunnistust: „See käsk on meil temalt (Issandalt) endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda“ (1Jh 4:21). Igati järgimist vääriv eeskuju kogu kristlikule kirikule ja kõigile teistelegi. Kui ma veel ...

Kristlase vabadus

74 aastat tagasi toimus suurpõgenemine. Kümned tuhanded eestlased pagesid punavõimu terrori eest. Eesti vabadus muutus pooleks sajandiks vaid unistuseks. Neile, kes julgesid noil aastail püsida kiriku osaduses, sai usk Jumalasse tõelise hingelise vabaduse kogemuseks. Jumala ime on, et tagakiusatud kirikule anti jõudu püsima jääda. Ja nii uskumatu kui see ka täna ei tundu – kirik avaldas oma mõju ühiskonnas ka neil aegadel. Pelgalt sellegagi, et kirik jäi kestma. Täna võime ...

Jeesus annab elu 

Jumala rahvas on kangekaelne olnud aegade algusest peale. Juba pattulangemise loos püüab Aadam oma patu naise kaudu Looja kaela ajada: „Naine, kelle sina mulle kaasaks andsid …“ (1Ms 3:12). Ju sealt taoline vastalisus pärinebki. Ka suurte jumalameeste lugudest leiame küllaga näiteid heitlemisest Jumala tahtmise vastu. Neil tuli läbida usuküpsuse katse, sest südamest, kus pole kahtlust olnud, pole mõtet usku otsidagi. Pühapäeva evangeelium Jh 5:19–21 on tegelikult sellele ...

Jumala hoolitsus

Murelikuks teevad meid ikka ajalikud asjad, need, mida koi ja rooste rikuvad. Me alailma muretseme – leiva lauale, riided selga, katuse peakohale, rattad alla. Ka lapsed muretseme majja. Ugrimugrilikus elutõsiduses tundub lausa kohatuna Peetruse üleskutse: „Heitke kõik oma mure tema (Issanda) peale, sest tema peab hoolt teie eest“ (1Pt 5:7). Nüüdisaegne mõistujutt pajatab. Kord suri keegi ausalt rikkaks saanud töökas mees. Peetrus võttis ta taevaväravas vastu ning juhatas ...

Tänulikkus

Koguja on öelnud: „Tühisuste tühisus, kõik on tühine! Mis kasu on inimesel kogu oma vaevast?“ (Kg 1:2b–3a) Kuigi elu on mugavam kui kunagi varem, luurab meid ikka masendus ja depressioon. Tunded kuuluvad loomuliku osana elu juurde. Naer ja pisarad on terve hingega inimese tunnused. On hetki, mil lihtsalt pole võimalik ilutseda, ja väsimust, mil tundub, et tühi kõik. Kuidas aga jõuda Koguja tänuliku elutarkuseni, et „Ei ole inimesel midagi paremat kui süüa ja juua ja lasta ...

Meie ligimene

Tuumafüüsik Enrico Fermi (1901–1954) olevat 1950. a kord lõunalauas kaaslastelt küsinud: „Kus nad (tulnukad kosmosest) kõik siis on?“ Sellele retoorilisele küsimusele vastab ta teadustöös „Fermi paradoks“. Eeldades, et elu ja samuti intellekti areng on isetekkeline, peaks meile nähtavas ilmaruumis leiduma piisav hulk tähesüsteeme, kus soodsatel tingimustel leidub elu. Fermi arvutuste kohaselt kuluks taoliselt arenenud intellektiga eluvormidel ilmaruumis arvestatava ...

Jeesus – meie aitaja

Jeesus aitab meid. Aga kuidas? Pühapäeva evangeelium Jh 9:1–41 jutustab ilmeka loo pimedana sündinu nägijaks saamisest ning sellest, mida kõike tollest Jeesuse imeteost siis arvama hakati. Eelmise nädala lõpus oli Paides arvamusfestival. Mind kõnetas seekord eriti arutelu pseudoteaduste pealetungist. Jah! Kunagi kujundas ühiskonda valdavalt usk. Siis tuli teaduse ja tehnika revolutsioon, mis ideoloogiliselt vastandas usu ja teaduse. Nüüd pole enam vaja ka teadust, sest ...

Enese läbikatsumine

Jeesus ütleb: „Suurim teie seast olgu teie teenija! Kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse.“ (Mt 23:11–12) Statistiliselt pidavat Eestis levinuim elukutse olema klienditeenindaja. Seega oluline osa meie rahvast on koolitatud inimestega meeldivalt ja abivalmilt suhtlema. Miks aga põrkame alatasa kokku hoolimatusega? Ühte ja ammendavat vastust sellele küsimusele pole. Veel võimatum on leida universaalset lahendust, mis muudab ...

Soosinguajad

Selle suve küllusliku päikesepaistega võivad näiteks puhkajad, jäätisemüüjad, teemeistrid ja katusepanijad igati rahule jääda. Maaharijaid aga kiusab kurjasti pikale veninud põud. Põllumehe mure ulatub viimaks meie kõigi toidulauani. Mingi suurem või väiksem põhjus nurisemiseks leidub alati. Ning tugevasti sotsiaalvõrgustunud ühiskonnas piisab ju vähesest, et üleüldine hädakisa valla päästa. Eriti mugav on nuriseda ju niisuguste asjade üle, mille muutmine pole nuriseja enda ...

Issanda teenistuses 

Mõiste „kodanik“ on meile ehk selgem kui mõiste „kodakondne“. Demokraatlikus ühiskonnas on kodanikel valimisõigus. Rahvas on Eesti Vabariigis kõrgeim võim, kes valib endale valitsejad. Kas nii on ka Jumala riigis? Eesti õigekeelsussõnaraamatu järgi on kodakondne pere liige (k.a teenija, sulane vm palgaline). Tasub meeles pidada, et Jumala kodakondsetena oleme meie tema teenistuses, mitte vastupidi. Üksnes tema päralt on sõna ja meelevald kutsuda ja lähetada. Kunagi ...

Teevalmistaja

Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust. Gl 6:2 Täpsemalt ei saagi ristiusu praktikat sõnastada. Aga üksteise koorma kandmise tähenduse lahtimõtestamine on juba palju pikem lugu. Nagu praegusajal, nii oli ka Ristija Johannese päevil paljusid, kes kõik arvasid teadvat, kuidas õigesti elada. Neid oli kuulutamas Jeruusalemma peatänaval ja kindlasti kuulutati püha seadust templis. Kogu maal elas pühi ja vagasid mehi, kel igaühel tõest kindel arvamus. Aga ...

Kadunud ja jälle leitud 

Eesti on tilluke ning tundub, nagu kõik teaksid ja tunneksid kõiki. Ometi on alailma murelikke teateid kellegi kadumisest. Õnneks kuuleb ka rõõmusõnumeid elusalt ja tervelt leitutest. Paraku mitte alati. Sageli peab kurbusega tõdema, et inimese kaotsimineku traagikast oleks säästnud mõni väga lihtne inimliku hoolivuse avaldus kas kadunu või kaotanute poolt. Jeesus ütles: „Aga minge ning õppige, mis see on: Ma ei taha ohvrit, vaid halastust!“ (Mt 9:13a) Teine mõte viib ...

Kutse Jumala riiki

Eestlased on õnnelik rahvas juba seepärast, et meie kirikud on vanad ning täis sõnadeta jutlust Jumala riigist. Neis pühakodades olles tajume turvalist eraldatust. Kitsad ja kõrged aknad, paksud müürid ning võlvitud lagi moodustavad imelise terviku. Kogu ümbritsev elu ja melu jääb väljapoole. Sajanditevanuste võlvide all kulgeb aeg hoopis teises rütmis. Inimene on ajast aega vajanud Jumalaga kõnelemiseks eraldumist argipäevast. Vajame hetki, mil koorem maha panna, selga ...