Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Mõte pühapäevaks

Valvake!

Kirikuaasta läheneb lõpule. Kirikuaasta eelviimane pühapäev kõneleb kõige lõpust, millega seondub valvamine, valmistumine surma, Kristuse taastulemise ja igaviku vastu. Tegu on teemadega, mis on inimese jaoks rasked ja keerulised. Kes meist ei tahaks elada õnnelikult siin maailmas ja mitte mõelda sellele, et kunagi peab paratamatult meie eksistents siin lõppema. Ometi on inimese surm ainus asi, mis on siin maailmas kindel. See saabub igaühele kord; mõnele varem, teisele ...

Andke üksteisele andeks

Iga inimene teeb vigu. Olles eksinud, on normaalne, et püüame seda heastada. Võime kahetseda oma vigu nii teise inimese kui Jumala ees ja paluda andeks. Inimesele endale on parem, kui ta saab oma eksimused andeks, sest süükoormaga elamine võib olla vägagi ränk. Andeks saamine on vabastav kogemus ja aitab eluga edasi minna ning loodetavasti suudame andeks saamise kogemuse mõjul tulevikus vältida neid vigu, mida oleme teinud. Andeks saamise kogemus on eluteel oluline. Vahel ...

Usuvõitlus

Kristlase ellu kuulub nii kahtlusi kui küsimusi ning on loomulik, et sageli inimene küsib oma südames, kas ma usun õigesti ja kas ma elan selle kohaselt, millesse usun. Inimese suhe Jumalaga peaks tähendama usaldust, kuid alati on küsimus, kas me usaldame Jumalat piisavalt. Nii on loomulik, et iga uskliku inimese hinges toimub aeg-ajalt ka usuvõitlus. Kord jäävad peale püsivad väärtused ja usaldus Jumala vastu, vahel aga astume kõrvale eluteelt ja sammume omi teid. ...

Jeesuse saadikud

Eestil on paljudes maailma riikides oma saatkond, mille ülesanne on esindada seal meie kodumaad. Välisesindused esindavad riigis, kus nad tegutsevad, meie poliitikat, arendavad majanduslikke ja kultuurilisi suhteid ja kaitsevad meie kodanikke. Tänu diplomaatilisele esindatusele suhtleme muu maailmaga. Kristlik kirik on Jumala riik ja meie oleme selle saadikud maailmas. See tähendab suurt vastutust, sest meie ülesanne on esindada Jeesust oma kaasinimestele. Diplomaadid ...

Usk ja uskmatus

On huvitav, et sarnase tähendusega sõnadel nagu usk ja usklik on Eesti elanike jaoks nii erinev tähendus. Kui küsida tänaval inimestelt, kas nad on usklikud, vastab enamik, et nad pole usklikud. Kuid kui küsida, kas nad usuvad Jumala või kõrgema jõu olemasolu, leiab suur osa, et keegi kõrgem on olemas. Usk on oluline, sest Jeesus ütles, et „kes usub, sellel on igavene elu“ (Jh 6:47). Nii sõltub inimese usust tema surmajärgne saatus. Kas pääsemiseks igavesse ellu piisab ...

Suurim käsk

Kui Jeesus elas meie maailmas, oli juutidel välja töötatud väga täpne seaduste ja käskude süsteem, mis oli suures osas kirjas Tooras ehk viies Moosese raamatus, aga millele olid vagad kirjatundjad koostanud ka oma seletusi ja tõlgendusi. Elati ühiskonnas, kus kõik oli reglementeeritud ning paraku tõdeti, et ükski inimene ei suuda kõiki neid käske ja määrusi täita. Tunne, et olen patune ega suuda kõiki reegleid järgida, oli paha, siit tulebki küsimus, milline käskudest on ...

Igapäevane leib

Kunagi piisas inimesele õnneliku elu elamiseks leivast ja tagasihoidlikust majast. Lõikustänupüha oli siis päev, mil oli saak koristatud ja inimene, kes sõltus üksnes looduse viljakusest, tõi oma tänu Loojale selle eest, et leib oli laual. Heal aastal piisas leivast uue viljasaagini, ikalduse korral aga ootas ees nälg. Inimene tajus, et kõik ei sõltu tema tööst, vaid Loojast, kes annab kord hea ilma, kord halva. Seepärast tänas põllupidaja Jumalat leiva eest. Tänapäeva ...

Jeesus annab elu

Sügisel kolletuvaid lehti vaadates tekib paratamatult mõte kaduvusest ja surmast. Alles hiljaaegu oli looduses veel palju jõudu, nüüd näeme juba närbumist ja närtsimist. Nii on paratamatult lood ka inimesega. Elu ja surma teema puudutab iga inimest siin maailmas. Peame nägema ka seda, kuidas meie lähedased inimesed muutuvad nõrgemaks ja haigemaks ning oluliste ligimeste matuserongis käimine on ütlemata valus kogemus. Nendel keerulistel hetkedel mõtleme, mis on pärast kõige ...

Jumala hoolitsus

Mure on inimese tunne, mis võib tema elu küllaltki olulisel määral häirida. Muretsedes mõtleme sageli kõige halvematele ees ootavatele stsenaariumidele ja kardame nende täitumist. Tegu on tundega, millest pole kasu, mis laastab inimest ja rikub tema tuju. Murest tasuks seetõttu vabaneda. Vabanemine pole aga sugugi lihtne, sest muretseja õigustab sageli oma tegevust sellega, et tulevikku peab ikka vaatama ja ka halbadele stsenaariumidele peab mõtlema. Selles lauses on ...

Tänulikkus

Meie ühiskond on varasema ajaga võrreldes palju muutunud. Poest väljudes hoiab tavaliselt ees sammuv inimene ust lahti ja tema järel tulev tänab teda selle eest. See on ilus komme aidata ligimest ja olla talle tänulik. Selline väline ja formaalne tänamine ei tähenda küll palju, kuid muudab üldise õhkkonna meie ümber heaks ja sõbralikuks. Kui formaalne tänulikkus kasvab, siis kuidas on siira, südamest tuleva tänulikkusega? Olen vaadanud kirikus eestpalvesoove, mida inimesed ...

Meie ligimene

Ligimese armastamine on üks keskseid kristlikke teemasid ja enamik end kristlaseks nimetavatest inimestest väidab, et hoolib oma ligimesest. Tegelikkus näeb aga vahel välja teistsugune. Tihti märkame vaid neid, kes on meile olulised ja kasulikud, ning unustame need, kes on meie jaoks võõrad. On loomulik, et pereliikmed kannavad üksteise eest hoolt ning kolleegid või naabrid üksteist toetavad. Ligimesearmastus aga võiks tähendada rohkemat kui vaid nende inimeste toetamist, ...

Jeesus – meie aitaja

Jeesus oli üks oma aja tuntumaid isikuid. Kus ta ringi liikus, seal oli kohe kohal ka rahvamass. Inimeste huvi tulenes sageli sellest, et Jeesus aitas hättasattunuid. Jeesuse ajal puudus korralik meditsiinisüsteem ja kui inimene oli haige, siis pidi ta sageli väga palju kannatama. Lähedase kannatuste nägemine oli ka omaste jaoks suureks probleemiks. Nii oli loomulik, et inimesed haarasid kinni igast võimalikust abistajast. Jeesuse imetegudest kõneleb Piibel. Ta aitas ...

Enese läbikatsumine

Tänapäeva inimene veedab küllaltki suure osa ajast internetis, jälgides seda, mida teised inimesed teevad. Nii tore on vaadata kellegi pilte ja märkida ära need, mis meeldivad. Sageli me ka arvustame teisi inimesi ja leiame, et nad pole ühes või teises asjas õigesti käitunud või sobivalt riides. Eriti kulmineerub see oluliste vastuvõttude puhul, nagu vabariigi aastapäeval, kus suur osa inimesi korraga arvab, et nende ülesanne on hinnata kellegi kleiti. Ka igapäevaelus võib ...

Soosinguajad

Iga hetk, mil elame siin maailmas, on Jumala kingitus meile. Iga päev, mil elame, on võimalik muuta asju paremaks ja teha elus korrektiive. Kahjuks tihti me ei oska headel päevadel kasutada oma võimalusi ning siis, kui need on mööda läinud, kahetseme ja tõdeme, et meie elu valikud on olnud ebaõiged ja nende tagajärjed on valusad. Pühapäeva sõnum kutsub meid mõtlema sellele, mida oma elus muuta ja parandada, sest nüüd on meie jaoks soosinguaeg ja võimalus elus muudatusi ...

Ustavus Jumala andide kasutamisel

Jumal on andnud igale inimesele mingi ande. Mõni inimene on tark ja oskab mõista maailmas toimuvat. Teine jälle on hea südamega ja märkab abivajajat. Kolmas on kunstiandega ja oskab luua kauneid asju. Mõnel on lauluanne. Osa inimesi on füüsiliselt tugevad ja suudavad palju jõuga ära teha. Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid andeid. Inimesest teeb looduse krooni see, et ta kasutab endale Jumala poolt antut teiste hüvanguks. Just tänu sellele toimib ühiskond, et igaüks ...