Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Mõte pühapäevaks

Kaduvad ja kadumatud aarded

Aare tähendab suurt varandust, mille väärtus ajaga mitte ei kahane, vaid kasvab. Kui inimestega rääkida, siis sõnades teavad nad enamasti, mis on elu tõelised väärtused. Tihti räägitakse, et oluline on olla lähedastega, jätta jälg endast maailma ja uskuda Jumalasse. Kui aga asi jõuab tegudeni, siis kipuvad need püsiväärtused asenduma palju argisemate ja kaduvamatega nagu raha ja asjad. Tänapäeva maailmas tajume selgelt, kui vähe on neid asju, mida võib pidada tõeliseks ...

Varjatud Jumal

Jumala olemasolu küsimus on tänapäeva inimesi huvitav teema. See on hea, et inimesed mõtlevad Jumalaga seotud küsimuste üle. Samas võib märgata, et sageli ei vii sellised filosofeerimised kuhugi edasi. Põhjus on selles, et Jumal on püha ja inimmõistus ei suuda teda analüüsida, sest tegu on kellegagi, kes on meist piisavalt palju erilisem. Sõites Tallinnast Tartusse võib tunduda, et maakera on lapik, kuid vaadates kosmosest kogu pilti, võib näha, et see on ümmargune. ...

Püha Vaimu väljavalamine

Usu juures on palju sõnadega seletamatut, kuid siiski kogetavat. Püha Vaimu väljavalamine nelipühil on üks selliseid sündmusi. Inimestena ei saa me sugugi sõnadesse panna neid tundeid, mida jüngrid kogesid, kui Jumala Vaim nende peale laskus. Samuti ei suuda me täpselt ära seletada, mismoodi Püha Vaim tuli. Kuid me võime näha Püha Vaimu tulemise tulemusi. Püha Vaimu väljavalamine muutis jüngrite usku ja suhtumist Kristusesse. Kui nad seni kartsid tunnistada oma usku ...

Püha Vaimu ootus

Taevaminemispüha (25. mai) oli Jeesuse maapealse etapi triumfaalne lõpetus. Ta läks tagasi taevasse ja kõik võisid veenduda, et Kristus oli tõeline Jumala Poeg, kes naasis Isa juurde. Päästja maapealne elu jäi seljataha ja ta läks koju. Jüngrite jaoks oli see ühest küljest tõendus sellest, et nad olid järginud õiget õpetajat, teisalt aga tähendas see neile kellestki olulisest lahkumist. Ilmselt oli nende südames palju küsimusi, mis olid seotud tulevikuga. Nad tahtsid teada, ...

Südame kõne Jumalaga

Inimsuhete üheks aluseks on suhtlemine ja kõnelemine oma kaasinimesega. Kõneldes võime väljendada nii oma rõõmu või muret kui pahameelt. Selles suhtluses tulevad esile inimese kõige sügavamad tunded nagu austus, armastus, hoolivus. Rasketel teemadel kõnelemistki on vaja, sest vaid nii jõuame mingi lahenduseni. Jumalaga kõnelemise viisiks on palve. Sõna palvetama on eksitav, sest see näitab, et inimene palub midagi. Enamasti olemegi egoistlikult oma probleemidele lahendust ...

Taevariigi kodanikuna maailmas

Kristlaseks saab inimene ristimises, mis tähendab tema vastuvõttu taevariigi kodanike hulka. Ristimisest alates on inimesel kõik taevariigi kodaniku õigused ja kohustused. Nagu maises elus kannab riik oma kodaniku eest hoolt, nõnda hoolitseb Jumal oma lapse eest. Jumal annab meile seda, mida vajame. Tema kuuleb meie palveid ja aitab meid nii, nagu on meile kõige parem. Isegi surm ei saa lahutada inimest Jumala armastusest, vaid on ukseks igavesse ellu. Nii võib taevariigi ...

Jumala rahva koduigatsus

Kodu on eestlaste jaoks väga olulise tähendusega. Kui mujal maailmas suur osa inimesi üürib korterit, et oleks lihtsam vahetada elukohta, siis meil on auasi omada oma kodu. Meie rahva jaoks on kõige valusamad asjad olnud kodust võõrale maale küüditamised, sest need on lõiganud katki sidemed oma kodu, sugulaste, kultuuri ja keelega. Olles kodust eemal, on loomulik, et tunneme koduigatsust, sest kodu annab turvatunnet ja seal on hea olla. Nii on meil, eestlastel, lihtne ...

Hea karjane

Kui Jeesus õpetas, siis kasutas ta näiteid igapäevaelust ja kuulajad mõistsid tänu sellele paremini Kristuse õpetuse tähendust. Hea karjase teema on hea näide sellest. Iga inimene teadis, mis tööd karjane teeb, ja sai aru, milline on hea ja milline halb karjane. Nii nagu kõigi muude töödegagi, on ka heaks karjaseks olemise juures oluline suhtumine töösse, see tähendab oma karja. Hea karjane armastab nii oma tööd kui karja ja teeb kõike südamega. Jeesus oli hea karjane, ...

Ülestõusnu tunnistajad

Ülestõusmispüha õhtupoolikul, kui olin kirikust koju naasnud, avasin arvuti, et vaadata, mis on vahepeal Facebookis toimunud. Kümned inimesed olid tervitanud oma sõpru traditsioonilise kristliku tervitusega „Kristus on üles tõusnud“. Teised soovisid lihtsalt häid pühi. Kolmandad panid üles pilte. Mõned inimesed olid kirja pannud ka sügavaid mõtteid, millesse pidanuks süüvima. Postitusi lugedes kogesin, et ilmselt on kirjutajatel isiklik kogemus, mis paneb neid pühade ajal ...

Kristus on surnuist üles tõusnud!

Elu pimedatel hetkedel vajab inimene kinnitust, et pimedus ei valitse maailma. Ülestõusmispühad kinnitavad seda. Pühade eel tundus, et maailmas võidutseb kurjus ja pimedus. Jeesus, kes oli aidanud paljusid, löödi risti ja keegi abisaanutest ei julgenud tema eest välja astuda. Isegi kõige ustavamad jüngrid pugesid peitu ja salgasid ära oma õpetaja. Vaid salaja julges üks Jeesuse järgijatest, Arimaatia Joosep, paluda Pilaatuselt luba matta Jeesus kaljusse raiutud hauda. Surm ...

Aukuninga alandustee

Mida tähtsam valitseja saabub riigivisiidile, seda rangemad on tema vastuvõtmise reeglid. Kõik algab vastuvõtuga lennujaamas, kus järgitakse alati kindlat protokolli. Seejärel sõidetakse uhke autoga linna tänavatel ja liiklus pannakse riigijuhi saabumise ajaks kinni. Kõikjal on politseinikud, kes valvavad, et kõrge külalise vastu ei saaks panna toime terrorirünnakut. Selline on tänapäeva tähtsa riigijuhi saabumine. Jeesuse ajal tuli valitseja alati uhke sõjaratsu seljas ja ...

Kannatuse pühapäev

Minult on küsitud lugematu arv kordi sama küsimust: miks inimene peab kannatama? Sageli on selles küsimuses ka süüdistav alatoon, millega antakse märku, et Jumal ei tohiks meil lasta kannatada. Sellistele küsimustele-süüdistustele on sageli raske vastata. Kannatusi ei saa õigustada. Kuid ometi kuuluvad need inimeseks olemise juurde alates inimkonna pattulangemisest. Kui selles maailmas poleks kannatusi, siis me ju ei elaks patuses maailmas, vaid hoopis paradiisis. Praegusse ...

Eluleib

Inimesel on eluks vaja väga paljusid asju ning raske on neid reastada selle järgi, milline on kõige olulisem. Üks on aga kindel, et ilma söömata-joomata ei pea inimene kaua aega vastu. Seda teades pööras ka Jeesus tähelepanu inimeste maistele vajadustele ning toitis ime läbi viis tuhat meest. Inimese füüsilised vajadused läksid Jeesusele korda. Mõeldes sellele, et inimene ei saa ilma söögita hakkama, kõneles Jeesus endast kui eluleivast. Pühakirjast näeme, et olulised on ...

Jeesus – kurjuse võimu võitja

Kui alustada päeva hommikul raadio kuulamisega, võib kuulda, kui palju on juhtunud meie ümber kurja alates liiklusõnnetustest, mille on põhjustanud purjus juhid, ja lõpetades terrorirünnakutega kusagil maailma suurlinnas. Kannatajateks on tavaliselt süütud inimesed. Kurjus tungib ka meie koju, nii oli presidentki sunnitud vabariigi aastapäeva kõnes pühendama olulise osa perevägivallale ja selle vastu võitlemisele. Vägivald saab sageli alguse kodust, jätkub koolis ja hiljem, ...

Palve ja usk

Meie maailmas on palju häda ja viletsust. Ning loomulik on, et aeg-ajalt puudutab see eluteel ka meid endid. Sellistes keerulistes olukordades on huvitav vaadata, mida inimene teeb. Mõni satub raskustest masendusse, nuriseb ega oska näha ühtegi valguskiirt. Teised püüavad lahendada olukorda tulemusele jõudmata ja kaotusega leppimata. Kristlasel on elu keerulistes olukordades lihtsam, sest ta pole üksi, tema kõrval on Jumal. Ta ei pea sattuma masendusse ega tundma ...