Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Kristus on surnuist üles tõusnud!

Suur reede on nii suur püha, et rohigi ei kasva; ülestõusmispüha hommikul päike mängib ja tantsib – nii on öelnud vanarahvas, kes tänapäevases mõttes elas kogu aeg kriisiolukorras. Raske töö, viletsad elutingimused ja kehv toit, sageli kimbutavad haigused ja muud laastavad hädad ei röövinud neilt ometi selget ja samas rahvapärast kujundlikku usuvaadet. Saaremaal Kihelkonnal võis enne II maailmasõda näha vaikse nädala „rätikukeelt“: kui suurel reedel kandsid naised ...

Aukuninga alandustee

Palmipuudepühaga algaval vaiksel nädalal jälgime Jeesuse elu viimaseid sündmusi. Jeesus ratsutab kuninglikult Jeruusalemma vastu oma surmale ja ülestõusmisele. Teda ootab ees vahistamine, kannatus ja rist, Jeesuse sõnum oma jüngritele on aga, et nende mure ja lein muutub rõõmuks. Jeesuse kannatusteekond on kogu inimkonna kannatustee ning tema võit surma üle meie lootus, vabadus ja rõõm. Vaikse nädala sündmused ei ole seetõttu vaid hetkelised mure- ja rõõmusähvatused, ...

Kannatuse pühapäev

Paastuaja viies pühapäev Judica (ld ’mõista mulle õigust’) tähistab kannatusaja algust, mis kestab suure nädala lõpuni. Aeg, mil kogu kristlaskond on süvenenud Kristuse kannatusloosse, on aasta-aastalt olnud süvenevas kontrastis ümbritseva maailmaga, mis samal ajal kevadisi pidutsemis­tuure kogub. Sel aastal on teistmoodi, inimesed püsivad eriolukorra tõttu kodudes, kultuuri- ja lõbustusasutused on suletud, tänaval või poes liikudes kohtab kõige enam langetatud või ...

Eluleib

Kätte on jõudmas Laetare- (ld ’rõõmustage’) pühapäev, mis tähistab paastuaja keskpaika. Seda päeva kutsutakse ka leivapühapäevaks, sest etteantud pühakirjatekstid kõnelevad inimese vajadusest vaimuliku toidu järele.  Jeesus ütleb: „Ärge nõutage rooga, mis hävib, vaid rooga, mis püsib igaveseks eluks“ (Jh 6:27). Ajal, mil inimesed hirmus koroonaviiruse ees endale koju toidu- ja esmatarbekaupu varuvad, on hea seda manitsust tähele panna ning hoolitseda selle eest, ...

Jeesus – kurjuse võimu võitja

Paastuaja 3. pühapäev kannab ladinakeelset nimetust Oculi (silmad): „Mu silmad on alati Issanda poole, sest tema tõmbab mu jalad võrgust välja“ (Ps 25:15). Pilgu õiges suunas hoidmisest kõneleb ka nädala juhtsalm, kus Jeesus ütleb: „Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile“ (Lk 9:62). Me oleme loodud Jumala näo järgi ja meie meeledki on üks osa tema loomingust. Kõik, millele suuname oma meeled ja millele oleme avatud, mõjutab ja ...

Palve ja usk

Ees ootab paastuaja teine pühapäev, mille ladinakeelne nimetus Reminiscere („tuleta meelde“) on pärit 25. psalmist: „Tuleta meelde, Issand, oma halastust ja heldust, sest need on maailma ajastu algusest!“ Need on palvesõnad. Alandudes palvele usume ja loodame, et Jumal kuuleb meid, et ta ei ole meid unustanud ja tunneb meile kaasa.  Me palume, et ta tuleks meie hädade ja haiguste, usu ja kahtluste, lootuse ja lootusetuse keskele ning juhiks meie elu. Palveid on ...

Jeesus – kiusatuste võitja

Tuhkapäeval algab paastuaeg, mis vältab ülestõusmispühadeni. See aeg kutsub meid keskenduma ja süvenema Kristuse kannatusse ja lunastustöösse, heitma pilku oma hinge ja teravdama kristliku usu fookust. Kristuse kannatuslooga on seotud Euroopa kultuuri kauneimad varad muusikas, kujutavas kunstis ja kirjanduses. Nendest osasaamine on oluline, et tunnetada oma kristlikke juuri ja ühtsust maailma kristlaskonnaga praegusel traditsioonide unustamise ja vaimsetesse otsingutesse ...

Jumala armastuse ohvritee

Viimane pühapäev enne suurt paastu viib meie mõtted pöördepunktile Jeesuse elus. Ta oli alustamas oma kannatusterohket teekonda Jeruusalemma, teades, mis teda ees ootab. Kogu tema varasem elu oli olnud ettevalmistus selleks. Vaadates aga tuleviku sügavikku, haarasid Jeesustki ehmatus ja hirm, tema missioon oli jõudnud punkti, kust ei olnud enam tagasiteed. Vaid ühe otsustava sammu astumine tõotas vallandada ahelreaktsiooni, traagiliste sündmuste jada, mille lõpus oli ...

Jumala sõna külv

Jumala sõna on nagu elusorganism, sel on omadus kasvada ja areneda. Inimese süda on pinnas, millesse Jumal külvab oma sõna seemne. Tema soov on, et me ei teeks südant kõvaks, vaid avaksime oma sügavama olemuse tema tahtele. Süda on isiksuse raskuskese ja selle olukorrast sõltub, millised on meie mõtted ja tunded, soovid ja kavatsused. Siiraki raamatus on öeldud, et „kõva süda koormatakse valudega ja patune lisab patule patu“ (3:27). Eesti kirjandusest leiame Vargamäe ...

Teenimatu arm

Erakordselt sooja talve tõttu oleme mõtetega ehk sagedamini kevades kui tavaliselt. Kirikuaasta pöörab oma pilgu kevade suunas aga olenemata lumest ja ilmast igal aastal kindlal ajal. See ei ole küll kindel kuupäev, vaid tähiseks on pühapäev, millest jääb seitsekümmend päeva ülestõusmispühadeni. Algamas on paastuaja eelne aeg, kuhu jääb kolm pühapäeva ja esimene neist on pühendatud Jumala armule. Jumala armu jaoks puuduvad inimlikud mõõdupuud, tema aarded ei ole aga nagu ...

Kristus – Jumala kirkuse sära

Küünlapäev viib meid aega, mil Jeesus oli neljakümnepäevane. Moosese seaduse järgi kuulusid esmasündinud poeglapsed Jumalale ja nende eest tuli tuua ohver. Templisse ohvriandi tegema tulnud püha perekonna juurde astus vana mees, võttis Jeesus-lapse oma kätele ja tänas Jumalat. Luuka evangeeliumist tunneme seda palvet Siimeoni kiituslauluna. Siimeon tuli templisse Jumala Vaimu juhatusel. Jeesus-last kätel hoides ei näinud ta temas ainult väikest abitut last, vaid eelkõige ...

Jeesus äratab usule

Jeesus puutus oma kuulutustöös kokku väga erineva taustaga inimestega. Tema enda sõnul ei olnud teda „läkitatud muude kui Iisrae­li soo kadunud lammaste juurde“ (Mt 15:24), aga tema kuulajate hulgas oli juba varakult ka teiste rahvaste esindajaid. Need, kes teda vastu võtsid ja temasse uskusid, said vaatamata oma ühiskondlikule, sotsiaalsele või rahvuslikule päritolule kogeda Jumala armu ja andeksandvat väge. Jeesuse maine tegevus oli küll ajaliselt ja ruumiliselt ...

Jeesus ilmutab oma jumalikku väge

Jeesus alustas oma avalikku tegevust jumaliku meelevallaga, kohates nii imestust, imetlust kui raevu. Küsiti ja kaheldi, kes ta selline õigupoolest on. Jeesuse esimesed imeteod ja kõned on nagu visiitkaardiks tema mõistmise juurde: tõotatud Messias on tulnud tooma armu ja tõtt ning päästma oma rahvast pattudest. Eeloleva pühapäeva kirjakohad mõtestavad Jeesuse missiooni läbi janu teema. Janu tundis Iisrael kõrbeteekonnal, janu tundis Jeesus oma maise elu päevil ja janu ...

Ristimise and

Jõulud ja Jeesuse lapsepõlvelood on jäänud seljataha. Saabuval pühapäeval mõtleme juba täiskasvanud Jeesusele, kes seisis oma avaliku tegevuse alguses. Jeesus läks Ristija Johannese juurde meeleparandusristimisele, järgides oma kutsumust: jumalikku olemust ja alandlikku loomust. Johannes kinnitas Jeesuse ristimise järel: „Ma nägin Vaimu tuvina taevast laskuvat ja tema peale jäävat“ (Jh 1:32). Nii nagu karjased olid sõime järgi ära tundnud oma Päästja, tundis Johannes Vaimu ...

Püha Perekond

Vana Testamendi laulik ilutseb: „Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel“ (Ps 111:2). Kristlike jõulupühade keskmes on kuulutus sellest, et Jumal, taeva ja maa Looja, tuleb inimesena maailma, sünnib maisesse perekonda. Jeesuse kohta öeldi: „Eks ta ole see puusepa poeg? Eks tema ema hüüta Maarjaks ja ta vendi Jaakobuseks ja Joosepiks ja Siimonaks ja Juudaks? Ja eks ta õed ole kõik meie juures?“ (Mt 13:55–56). Teisal aga põrutati talle: „Me ei ...