Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Mõte pühapäevaks

Sinu Kuningas tuleb kirkuses

Käesoleva maailma lõpuaegadest rääkides ütles Jeesus jüngritele: „Aga kui kõik see hakkab sündima, siis tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb!“ (Lk 21:28). Üles tõstetud pilk tähistab kristlikku lootust. Seal, kus paljud jäävad hingetuks maailma peale tulevate sündmuste kartuses ja ootuses, innustatakse Jumala rahvast vaatama kõrgemale ja kaugemale. Koos Vana Testamendi laulikuga tohime öelda: „Ma tõstan oma silmad mägede poole, kust tuleb mulle abi? ...

Sinu kuningas tuleb alandlikkuses

Prohvet Sakarja kaudu öeldakse: „Ole väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja. Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas.“ (Sk 9:9) Iisraeli rahva olukord polnud kerge. Paganad olid laastanud nende maa ning hävitanud Jeruusalemma ja seal asunud pühakoja. Siis aga kõlas prohvetlik ettekuulutus, mis pidi muutma leinajad rõõmsaks, täitma nende suu hõiskamisega. Vaata, sulle tuleb sinu ...

Kristus – taeva ja maa Issand

Kirikuaasta lõpul tuletatakse meelde: „Me kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees“ (2Kr 5:10). Teade Jumala tulevasest kohtupäevast pole mõeldud hirmutamiseks. Vastupidi, see on osa kristlikust rõõmusõnumist. Jumalik kohus teeb võimalikuks uue maailma, millest kirjutab nägija Johannes: „Vaata, Jumala telk on inimeste juures ning tema asub nende juurde elama ning nemad saavad tema rahvaiks ning Jumal ise on nende juures nende Jumalaks. Tema pühib ära iga pisara ...

Valvake!

Jeesus õpetas jüngreid: „Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu“ (Lk 12:35). Piibli kontekstis tähendab niuete vöötamine ja lambitule hoidmine ärkvelolekut ning valmidust tegutseda. Egiptuse orjusest lahkumise ööl, paasasöömaajal, pidi Iisraeli rahvas end samuti vöötama, et alustada Jumala märguande peale teekonda tõotatud maale (2Ms 12:11). Prohvet Jeremijal kästi vöötada niuded ja kuulutada seejärel kõik, mida Jumal talle ütleb (Jr 1:17). Seal, kus rihmad lastakse ...

Usuvõitlus

Apostel Paulus kirjutas Roomas asuvale kogudusele: „Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga!“ (Rm 12:21). Paulus peab siinkohal silmas kurjust, mida ristirahvas paratamatult kogeb oma usu ja kristliku eluviisi tõttu. Jeesus ütles kord oma jüngritele: „Kui te oleksite maailmast, siis maailm armastaks teid kui omi, aga et teie ei ole maailmast, vaid mina olen teid maailmast ära valinud, seepärast maailm vihkab teid“ (Jh 15:19). Apostel Peetrus tõdes ...

Pühade osadus

Apostel Paulus kirjutas: „Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed“ (Ef 2:19). Nende sõnadega pidas apostel silmas tohutut murrangut Jumala valitud rahva ja ülejäänud paganliku maailma vahel. Vana Testamendi ajal ei tohtinud ümberlõikamata inimesed tulla Jumala pühamusse ega süüa ka paasatalle, millega meenutati Iisraeli rahva pääsemist Egiptuse orjusest. Nüüd aga, Jeesuse kui tõelise Paasatalle ohvri tõttu, ...

Usk ja uskmatus

Prohvet Jeremija palvetas: „Tee mind terveks, Issand, siis ma saan terveks; aita mind, siis ma saan abi“ (Jr 17:14). Tänapäeval räägitakse palju tervisest. Me kõik tahame olla terved, sest selles – nii vähemalt öeldakse – peitub üks õnnelikkuse saladusi. Ka Jeesuse juurde tulid paljud inimesed just oma tervisemuredega. Evangelist Luukas jutustab: „Aga kui päike oli loojunud, tõid kõik, kellel oli mitmesugustes tõbedes haigeid, need tema juurde. Ja Jeesus pani oma käed ...

Suurim käsk

Johannes kirjutas: „See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda“ (1Jh 4:21). Tema, Jeesus, võttis Moosese seadused kokku kahte käsku: armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ning armasta oma ligimest nagu iseennast (Mt 22:37,39). Need kaks armastuse viisi kuuluvad kokku nagu inimese kaks jalga. Kuid kas armastada saab käsu peale? Ei, sest tõeline armastus tärkab eelkõige millegi ...

Igapäevane leib

Vana Testamendi laulik ütleb: „Kõikide silmad ootavad sind ja sina annad neile nende roa omal ajal; sina avad oma käe ja täidad kõik, mis elab, hea meelega“ (Ps 145:15–16). Need sõnad võtavad hästi kokku tõsiasja, et kogu loodu oleneb viimselt oma Looja heldusest ja armurikkusest. Martin Luther seletab Jumala loomistööd järgmiselt: „Mina usun, et Jumal on mind koos muu looduga loonud, andnud mulle ihu ja hinge, silmad, kõrvad ja kõik ihuliikmed, mõistuse ja kõik meeled ning ...

Jeesus annab elu

Apostel Paulus kirjutas, et Kristus Jeesus „on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse“ (2Tm 1:10). Imelikud sõnad! Paulus, kes teadis hästi, et ühel päeval ta sureb, kuulutab ometigi, et Jeesus on kõrvaldanud surma. Enamgi veel: see kuulutus on kujunenud kristliku kiriku üheks peasõnumiks. Usus sellesse käib ristiinimene oma maist teekonda, kujundab oma mõtteid ja tegusid – ning selles lootuses heidetakse lahkunule kord kolm peotäit ...

Jumala sõnumitoojad

Mihklipäev tuletab meelde, et Jumala kaas- tööliste hulgas on ka inglid. Pühakirjas öel- dakse inglite kohta lihtsalt ja selgelt: „Eks nad kõik ole vaid teenijad vaimud, läkitatud abistama neid, kes ükskord pärivad pääste“ (Hb 1:14). Tänapäeval pakub inglite maailm paljude- le huvi. Mõnikord näib, et ingleid austatak- se nende endi pärast – unustades seejuures nende päritolu ja ülesande. Nägija Johannes, kuuldes inglit rääkimas, tahtis tema ette maha heita, ent too keelas: ...

Tänulikkus

Vana Testamendi laulik ütleb: „Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu!“ (Ps 103:2). Jah, tänulik inimene on õnnelik inimene. Temas elab rõõm, sest ta suudab ka piskus näha paljut, ta suudab imestada ja imetleda, ta on tähelepanelik ja seesmiselt ergas. Ta ei pea midagi oma elus iseenesestmõistetavaks, vaid tahab kõige ees hardusega kummarduda. Tänulikkus on ühtlasi mälu küsimus. See aitab meeles pidada meile osaks saanud head. Jumala tegude ...

Meie ligimene

Kui kõikidel inimestel, nagu kõneleb Piibel, seisab ees kohtupäev, siis tekib paratamatult küsimus: mille põhjal Jumal otsustab meie viimse saatuse? Mida teha või tegemata jätta, et pääseda igavesest hukatusest ja jõuda igavesse ellu? Kohtupäevast rääkides ütles Jeesus: „Mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle“ (Mt 25:40). Jeesus tõstis esile näljaste toitmist, januste jootmist, kodutute vastuvõtmist, haigete ja ...

Jeesus – meie aitaja

Evangeeliumid jutustavad, et Jeesus aitas sageli just neid, kellel maailma silmis polnud enam mingit lootust. Näiteks ühte naist, kellest evangelist Markus kirjutab, et too „oli olnud kaksteist aastat veritõves ning palju saanud kannatada arstide käes ja ära kulutanud kõik, mis tal oli, ega olnud saanud mingit abi, vaid pigem oli ta tõbi läinud halvemaks“ (Mk 5:25–26). Võiks öelda, et naine oli Jeesuse juurde tulles nagu maha surutud, kohe murduv pilliroog või nagu ...

Enese läbikatsumine

Tänapäeval näib, et inimesega tegeldakse rohkem kui kunagi varem. Nüüdisaegsed teadmised sellest, kuidas töötab meie keha või toimib meie psüühika, ületavad mäekõrguselt kõik varasema. Ja ometigi: mil määral teame, kes me tegelikult oleme, mille jaoks elame ja kuhu suundume? Piiblis kõlab üleskutse end Jumala ees läbi katsuda. See tähendab, et astume korraga teistsuguse mõõdupuu juurde või asetume teistsugusesse valgusesse. Taolise enese läbikatsumise juures öeldakse meile: ...