Esileht » Pühapäevaks » Jutlus »

Jutlus

Issand on lähedal

TuhkruArho_8.3.2015_f.TiiuPikkur-copy

Mt 1:18–24 Neljas advendinädal on inimeseks sündimise loo jutustamise aeg. Matteuse jagatud lugu saab eluliseks ja tähendusrikkaks loo jutustajale ja ka kuulajale kui tõelise elu lugu. Jutustust edasi andes muutub see lähedaseks ja pole enam võõras. Oskus teistmoodi näha ja vastuvõtjana tabada loo tuuma tähendab oskust minna loo sisse, siis pole enam võõristust ega võõrandumist. See advendipühapäev – Issand on lähedal – on pühendatud Jeesus-last ootavale Maarjale. Maarja ...

Igapäevane, imeline

piir,miina

Järgmisel päeval seisis Johannes jälle seal koos kahe oma jüngriga. Kui Jeesus läks neist mööda, ütles Johannes talle otsa vaadates: «Vaata, see on Jumala Tall.» Ja mõlemad jüngrid kuulsid, mida ta ütles, ja läksid Jeesusega kaasa. Jh 1:35–37 Jutlusepalve tuli, kui olin Soomes Pokrovas viimast nädalat ja ihuüksi. Siin sadas lund, lund, lund ... Hommikul kaevasin end öömajast välja peamaja ukseni, siis kassidele (Berta ja Nöpöneiti) süüa, enesele lonks kohvi ja poolteist ...

Rõõm Jeesuse tulekust

Lasting,Arvo

Advendiaja teisel pühapäeval süütame ootusaja kaks küünalt. Võrreldes nädalatagusega kasvab valgus kahekordseks. Jeesuse tulek läheneb üha. Lüheneb tema sündimise püha ootusaeg. See kasvatab meis elevust ja rõõmu, aga võib pingestada ka stressi. Kasvab lootus pikkadeks pühadeks, et olla koos omaenda perega, omastega, leiame aega sõpradele. On armas kinkida tähelepanu ja leida ise sooja tähelepanu. Koos põneva külakosti, kinkide ja piduliku meeleoluga ning erilise ...

Ajatu puudutab ajalikku

Roots,Marek2016

Mk 11:1–10 Taas alustame uut kirikuaasta ringi. Olen sageli mõelnud, kui tänuväärse võimaluse annab kristlaskonnale tõsiasi, et tohime rääkida kahest algusest: kirikuaasta ja n-ö ilmaliku aasta algusest. Eks ole see ju ilmekas märk sellest, kes on ristiinimene: nimelt keegi, kes arvestab ühtaegu nii praeguse nähtava kui ka tulevase, alles varjatud maailmaga. Kirikuaasta pole ju lihtsalt üks piiblijutustuste jada, vaid eelkõige elav kokkupuude Jumalaga tema Poja Jeesuse ...

Rõõmusõnum võidurõõmust!

KalleKõiv_2

Tn 7:9–10,13–14 Kätte on jõudnud kirikuaasta viimane pühapäev – igavikupühapäev, mida peetakse ühtlasi ka kuningas Kristuse pühaks. Jutluse aluseks on antud salmid Taanieli raamatust, kus Taaniel saab unenäos ilmutuse igavese valitsemise andmisest Inimese Pojale ehk siis kuningas Kristusele. Viimased nädalad on olnud nii eesti rahvale kui kogu maailmale sündmusterohked. Vahetult enne kirikuaasta lõppu lõppes (õigemini lõpetati) peaminister Taavi Rõivase valitsusaeg, lõppes ...

Lõpus ootab meid Issand!

Saak_Kaido

Am 4:12–13 Elame praegu hilissügiseses ajas ja õige pea hakkab üks kirikuaasta lõppema. Juba järgmine pühapäev ongi selle kirikuaasta viimane – igaviku­pühapäev ja kahe nädala pärast on esimene advendipühapäev – uue kirikuaasta algus. Tänast pühapäeva nimetatakse kalendris valvamispühapäevaks ja valvamisest, Issandaga kohtumise tunniks valmistumisest räägivad ka kõik tänaseks lugeda antud pühakirjatekstid. Prohvet Aamos ütles: siis valmistu, Iisrael, kohtama oma ...

Vaevanägemine Issandas ei ole tühine

georg.glaase1

Igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all: aeg sündida ja aeg surra, aeg istutada ja aeg istutatut kitkuda; aeg tappa ja aeg terveks teha, aeg maha kiskuda ja aeg üles ehitada; aeg nutta ja aeg naerda, aeg leinata ja aeg tantsida; aeg kive pilduda ja aeg kive koguda, aeg kaelustada ja aeg kaelustamisest hoiduda; aeg otsida ja aeg kaotada, aeg hoida ja aeg ära visata; aeg rebida ja aeg õmmelda, aeg vaikida ja aeg rääkida; aeg armastada ja aeg vihata, ...

Katkine ja terve meel

kibur 2013

Ole kiidetud, Issand, meie isa Iisraeli Jumal, ikka ja igavesti! Sinul, Issand, on suurus ja vägevus, ilu ja hiilgus ja au, kõik, mis on taevas ja maa peal. Sinul, Issand, on kuningriik ... (1Aj 29:10–11) Armsad õed ja vennad Kristuses! Pühapäeva teema on «Kahe riigi kodanik», kus Õnnistegija esitab evangeeliumis meisterlikult, nagu alati, risti sümboolikat, viidates horisontaalsele ja vertikaalsele mõõtmele meis ja meie ümber. Jeesust püütakse seal lõksu meelitada ...

Inimese loomuses on andestada

Siim,Joel

Kui Joosepi vennad nägid, et nende isa oli surnud, siis nad ütlesid: «Kui Joosep meid nüüd vihkab ja tõesti tasub meile kätte kõige kurja eest, mis me temale oleme teinud?» Ja nad käskisid Joosepile öelda: «Su isa andis käsu, enne kui ta suri, ja ütles: Öelge Joosepile nõnda: Anna ometi andeks oma vendade üleastumine ja patt, et nad sulle on kurja teinud! Seepärast anna siis nüüd andeks oma isa Jumala sulaste üleastumine!» Ja Joosep nuttis, kui temale seda räägiti. Siis ...

Usaldus Jeesuse vastu on ime

Nigola,Toomas

Jh 4:46–53 Evangelist Johannes jutustab selle pühapäeva evangeeliumiloo sissejuhatuseks, et kui Jeesus nüüd tuli Galileasse, «võtsid galilealased tema hästi vastu, sest nad olid näinud, mida kõike ta oli teinud pühade ajal Jeruusalemmas». Neist sõnadest kumab läbi pisuke iroonia: jah, Jeesust võeti Galilea Kaanas hästi vastu, aga mitte nii, nagu olnuks õige – uskudes temasse, võttes tõsiselt tema kuulutust ja meelt parandades –, vaid nagu meelelahutajat ja imemeest. Jürgen ...

Jumala armust omal maal

Sääsk, Kristi

Sest Issand, su Jumal, viib sind heale maale, veeojade, allikate ja sügavate vete maale, mis voolavad orgudes ja mägedes, nisu, odra, viinapuude, viigipuude, granaatõunapuude, õlipuude ja mee maale, maale, kus sa ei söö leiba kehvuses, kus sul midagi ei puudu, maale, mille kivid on raud ja mille mägedest sa saad raiuda vaske. Kui sa sööd ja su kõht saab täis, siis kiida Issandat, oma Jumalat, hea maa pärast, mille ta sulle andis! Hoia, et sa ei unusta Issandat, oma Jumalat, ...

Võimatuse võimalikkus

rosma

1Ms 15:1–6 Piibli alglood võluvad oma lihtsuse ja samas vaevu hoomatava sügavusega. Lugu Jumala sõbrast Aabrahamist ei ole selles osas erinev. Mehe esialgne nimi Aabram tähendab heebrea keeles «kõrge isa». Lisasilp tema uues nimes Aabraham viitab Jumalale ning Jumalaga sõlmitud lepingule. Aabraham on kohtumispaigaks kolmele maailmareligioonile – nii judaism, kristlus kui ka islam peavad temast lugu kui usuisast. Selleks on ka põhjust, sest Aabrahami lugu selgitab meile, mis ...

Kas ja kus on meil lootust?

Ollino_Arvet_leks

Jutluse aluseks olen võtnud saabuva pühapäeva teksti Moosese viiendast raamatust, milles öeldakse: «Kuule, Iisrael! Issand, meie Jumal Issand, on ainus. Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest! Ja need sõnad, mis ma täna sulle annan, jäägu su südamesse! Kinnita neid oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes! Seo need märgiks oma käe peale ja olgu need naastuks su ...

Uskumise mõttest

toompuu_tauno-copy

Js 44:21–23 Aeg-ajalt tuleb usklikul inimesel ikka selgitada mõnele uudishimulikule, miks ta usklik on. Inimesel, kes ise ei ole võimeline vähemalt taolisel ja selgel moel olema religioosne, on keeruline usu mõttest aru saada. Üks on intellektuaalne tasand: miks peaks keegi pidama reaalseiks asju, mida tegelikult olemas ei ole. Teine on moraalne pool ja väljendub arusaamas, et uskliku inimese elu on ikka tublisti tühjem kui sellel, kes religiooni ikkest vaba. Seda ei tohi ...

Lugu mehest, kes leidis tõelise elu

Toomet,Illimar

Kui mees sureb, kas ta ärkab jälle ellu? Ma ootaksin kogu oma sundaja, kuni mu vabastus tuleb. Sa hüüaksid ja ma vastaksin Sulle, Sa igatseksid oma kätetööd. (Ii 14:14–15) Kohates ühte sündimisest saadik pimedat inimest, küsisid Jeesuse jüngrid: «Kes on teinud pattu, kas tema ise või ta vanemad, et ta on sündinud pimedana?» Sarnaselt võisid nad mõelda ka Naini lesknaisest, kelle poja matuserongkäiguga nad teel kohtusid. Naisele, kes oli kaotanud oma mehe ja ainsa poja, ei ...