1Kr 1:20–25 Jutluse aluseks olevas pühakirjalõigus kõlavad korduvalt kaks sõna: tarkus ja narrus. Viimase asemel tahaksin meelsamini kasutada sõna rumalus, nii nagu seisab kirjas juba 1715. aasta Uues Testamendis. Piibli 1968. aasta välja­andes seisab siinkohal aga sõna jõledus, mis ei ole minu arvates stilistiliselt eriti õnnestunud sõnavalik. Meil on välja kujunenud suhteliselt kindlad ja piiritletud arusaamad nende sõnade tähenduse kohta. Kui me nüüd oleme kokku ...

Rm 9:11–23 „Sa ära Kristust unusta, Ta sündis sulle vennaks, et võtta sinult surm ja süü, tõi ohvriks iseennast“ (KLPR 269,1), on meie lauluraamatus ühe laulu sõnad, mis rõhutavad, et Kristust Jee­sust tuleb alati meeles pidada ja teda ka tänada. See kõik on sündinud tänu Jumala armule ja halastusele. Kui sa tunned, et oled Jumala heade kavatsuste ja valikute osa, siis anna talle tänu. Meie usku aitavad hoida pühakirja tõotused, mis meie jaoks pole lihtsalt kuldsalmid, ...

2Kr 1:3–7 Paulus ütleb, et Jumal on „halastuse Isa ja kõige lohutuse Jumal“. Seda ei tee Paulus mitte vastandumiseks Vanale Testamendile ja selle karmusele. Ta ei kirjuta tagamõttega „vaata, sina Mooses, kes sa kirjutada ei oska, vaata, sina Eelija, kes sa käituda ei oska, mina kirjutan nüüd ilusamini!“. Pigem pean ma ütlema, et Paulus, öeldes „halastuse Isa ja lohutuse Jumal“, hoopis jäljendab Vana Testamenti. On ju Paulus õppinud Jeesuselt, et Jumal on Isa. Ka Vana ...

Paulus, Jumala sulane ning Jeesuse Kristuse apostel Jumalast valitute usu järgi ja selle tõe tunnetuse järgi, mis vastab jumalakartusele, igavese elu lootuse põhjal, mille Jumal, kes ei valeta, on tõotanud enne igavesi aegu, ja kes on määratud ajal teinud oma sõna avalikuks jutlustamise läbi, mis on usaldatud minu kätte Jumala, meie Päästja käsu kohaselt. Tt 1:1–3 Tänane pühapäev kõneleb meile Jeesusest ilmutamas oma jumalikku väge, mille läbi võis avalikuks ja ilmsiks ...

Gl 3:23–29 Arm ja rahu kasvagu meis meie Issanda ja õnnistegija Jeesuse Kristuse tundmise kaudu! 7. jaanuari teemaks on püha ristimise and ning kõik püha tekstid räägivad meile ristimise armust. Neid tekste üheskoos tüpoloogiliselt vaadeldes avaneb meie ees teekond, mille nägemine aitab mõista nähtamatuid tähenduse niite, mis pühakirja läbivad. Pühapäeva teemas on kaks alajaotust: Esiteks on Vana Testamendi tekst, mille tähendus avab ristimise tähenduse sümboolikat. Teiseks ...

Rm 15:8–13 Praegusel kohati hüsteerilisel kõigi võrdseks tunnistamise ja kõige võrdseks sundimise ajajärgul kipub varju jääma tõsiasi, et erinevused tähendavadki ebavõrdsust. Meeste ja naiste, noorte ja eakate inimeste, suurte ja väikeste rahvaste võrdsus võib teostuda mingil abstraktsel tasandil, tegelikus elus aga ilmneb, et igaühe kaasasündinud võimed ja loomus, elu- ja ajalugu annavad nii võimalusi kui seavad ka piiranguid. Kas vähemalt jumalariigis leiame ...

Rm 16:25–27 Eeloleva pühapäeva teemaks on kutse valmistada teed tulevale Issandale. Õigus tasandada teed ja teha väravad kõrgeks on kohane neile, kes seda tööd teha tahavad ja oskavad. Selleks, et tee tuleks tasane ja sirge, et käänakud, langused ja tõusud oleks õigesti ja hästi välja mõõdetud, tuleb päris palju vaeva näha. Seda enam on see keeruline, et meid ei ole kutsutud ehitama teetammi läbi soode ja rabade, vaid läbi inimsüdamete arvamiste ja mõtlemiste üksmeelsuste ...

Olge nüüd pika meelega, vennad, Issanda tulemiseni! Vaata, põllumees ootab kallist põlluvilja pika meelega, kuni ta saab varase ja hilise vihma. Olge siis teiegi pika meelega, kinnitage oma südant, sest Issanda tulemine on lähedal!   Jk 5:7–8 Kui meie lapsed olid veel väiksed ja palusime neil aastaaegu nimetada, siis vastas kord väike tütreke vahvasti: „Kevad, suvi, sügis, advent!“ See tore jõulude ootuse aeg on taas kätte jõudnud, esimene advendipühapäevgi juba seljataga ...

Ilm 3:20–22 Õnnistatud, rõõmsat ja mõttekat advendiaja algust, head sõbrad. Samuti Issanda armust ja ligiolust saadetud uut kirikuaastat. Olgu ka üle öeldud meie algava aasta juhtsalm: „Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle tema on valinud enesele pärisosaks.“ (Ps 33:12) Advendiaeg viib meie mõtted Kristuse tulemisele. Õieti tema kolmele tulemisele: tulemisele lihas ehk alanduses, teistkordsele tulemisele aus ja väes ning Kristuse tulemisele igal päeval oma ...

Mt 25:31–46 Jeesus Kristus ütleb: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle“ (Mt 25:40). Keegi on kunagi toonud sellise võrdluse, et kui sa jätad tänaval kerjusele raha andmata, siis oled sa tegelikult jätnud selle Jeesusele andmata. See on päris tabav võrdlus, milles on oma mõte ja tõde sees. Ütleb ka Jeesus ise, et mida oleme jätnud tegemata teistele, seda oleme jätnud tegemata talle. ...

Vaadake ette, valvake, sest teie ei tea, millal see aeg on käes! Nii nagu inimene, kes reisis võõrsile ja jättis oma maja, andes sulastele meelevalla, igaühele tema töö, ja uksehoidjal käskides valvata, nõnda valvake nüüd, sest te ei tea, millal majaisand tuleb, kas õhtul või keskööl või kukelaulu ajal või varahommikul, et ta äkitselt tulles ei leiaks teid magamas. Aga mida ma ütlen teile, ütlen kõigile: Valvake! Mk 13:33–37 Inimese elukaar on täidetud alaliste ootusega: ...

Mt 18:15–22 Meile tänaseks antud kirikuaasta teema „Andke üksteisele andeks“ puudutab ühel või teisel viisil meid kõiki. Vaevalt on meie keskel inimest, kelle vastu tema arvates ei oleks eksitud või kes ise ei oleks ligimese vastu patustanud ja seejärel poleks pidanud andeks paluma või andeks andma. Kuidas elada ja toimida kristlasena koguduses? Terve Matteuse evangeeliumi 18. peatükk tegeleb koguduse vaimuliku ja praktilise elu korraldamisega. Jeesus annab selles aluse, ...

Ja variserid ja saduserid astusid Jeesuse juurde ning kiusates nõudsid, et ta näitaks neile tunnustähte taevast. Tema aga kostis: „Õhtu jõudes te ütlete: „Ilus ilm tuleb, sest taevas punetab.“ Ja varahommikul te ütlete: „Täna tuleb rajuilm, sest taevas punetab ja on sompus.“ Taeva palge üle otsustada te oskate, aegade tunnustähtede üle aga ei suuda. See kuri ja abielurikkuja sugupõlv nõuab tunnustähte, aga talle ei anta muud kui prohvet Joona tunnustäht.“ Ja ta jättis nad ...

Ma tahan nüüd laulda oma armsamast, mu armsama laulu tema viinamäest. (Js 5:1) Jumal armastab oma loodut. Ta armastab igat inimest, kõiki eranditult, ja tahab, et meil läheks kõik hästi. Et tema armastus ka inimestele head teeks, on ta seadnud majakorra ehk reeglid, õpetused ja korra, mille pidamisel inimkond kestab ja harmooniliselt elada saab. Aga inimene ei ole tahtnud Jumala armastust sellisel korraldaval kujul vastu võtta. Inimlaps tahab (nõuab) sageli üksnes ...

Jh 9:24–38 Sünnist saadik pime inimene on saanud nägijaks. Jeesus tegi süljest ja maapõrmust muda, võidis sellega pimeda silmi ning saatis ta Siiloahi tiigi äärde silmi pesema. Võib vaid kujutleda, kuidas muutus nägijaks saanu elu või kuidas ta omade keskele tagasi pöördus. See võidurõõm on kahtlemata suurem kui võit valimistel või spordivõistlusel. Kuidas sellist võidutunnet nimetada? Uue elu võit? Võit mineviku üle, võit oma sünnioleku üle? Kõik need nimetused on rohkemat ...