Mt 6:19–23 Oleme reformatsiooni juubeliaasta tähistamise lõpusirgel, 31. oktoober ei ole enam kaugel. Tehtut on peagi seljataha jääval juubeliaastal palju. Milliseks kujuneb sel ajal külvatust võrsuv vili ning millisesse aita see paigutub, hakkame nägema niipea, kui terad võrsuvad ja saabub lõikus. Kogeme lootusetunnet, kui võime tõdeda, et aidad on täitunud soovitud ja oodatud viljaga. Kas saaksime praegu juubeldada, kui aastasadade vältel oleks keskendutud üksnes ...

Ps 103:19–22 Lõuna-Rootsis Lundi toomkirikus on tähelepanuväärne skulptuur, mis kujutab keerubitega ümbritsetud tühja trooni. Need keerubid ei ole ainult valvurid, vaid nad tuletavad ka meelde Jumala ligiolekut. Kui selles pühakojas või mõnes teises jääme vaiksesse palvesse, siis saame kogeda sama, mida prohvet Jesaja taevalikus templis. Kokku puutudes pühadusega tunneb inimene oma patusust ja väiksust, aga paljud tänapäeva inimesed ei taha seda tunda ega kogeda, vaid ...

Kui nad teed käisid, astus Jeesus sisse ühte külla. Keegi naine, Marta nimi, võttis ta vastu. Ja sel naisel oli õde, keda hüüti Maarjaks. Maarja istus maha Issanda jalgade juurde ja kuulas tema kõnet. Marta aga oli ametis mitmesuguste toimetustega. Ja ta tuli Jeesuse juurde ning ütles: „Issand, kas sa ei hooli sellest, et mu õde jättis mu üksinda toimetama? Ütle talle nüüd, et ta tuleks mulle appi!“ Aga Issand vastas talle: „Marta, Marta, sa muretsed ja vaevad ennast paljude ...

Pärast seda oli juutide püha ja Jeesus läks üles Jeruusalemma. Aga Jeruusalemmas on Lambavärava juures tiik, mida heebrea keeles hüütakse Betsata; sellel on viis sammaskäiku. Siin lamas suur hulk haigeid, pimedaid, jalutuid, halvatuid [kes ootasid vee liikumist, sest aeg-ajalt tuli ingel alla tiiki ja segas vett. Kes nüüd esimesena pärast veesegamist sisse astus, sai terveks, ükskõik mis haiguses ta oli]. Aga seal oli inimene, kes oli olnud haige kolmkümmend kaheksa aastat. ...

(Mt 5:43–48) Tänapäeva ilmalikuks muutunud maailmas ei saa me sageli enam öelda isegi Vana Testamendi rahvale omaselt: „Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast.“ Või kui suudamegi seda öelda südant kõvaks tehes, siis lisame, aga see ei ole ju võimalik, isegi täita selle nõude esimest poolt, rääkimata siis sellest, mida ütleb Jeesus: „Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma taevase Isa lasteks – tema laseb ju oma ...

Mt 12:33–37 Variserid süüdistasid Jeesust koostöös saatanaga. Nimelt et Jeesus ajab saatana abil välja kurje vaime. Pühapäeva evangeelium on lõpuosa Jeesuse vastusest variseridele. Variserid peavad nõustuma, et Jeesuse teod on head. Ta aitab hädalisi. Käesolevas juhtumis teeb Jeesus kuuljaks ja nägijaks inimese, kes oli enne tumm ja pime. Mida tähendab peres selline inimene? Tõenäoliselt enamik meist ei oska isegi ette kujutada, mida tähendab see sellele inimesele ja ta ...

Mt 21:28–32 Jeesus jutustab 1. sajandi Jeruusalemmas rahvahulgale väga mõistetava loo 21. sajandi perekonnast. Isa küsib lapselt, kas ta tuleks issile appi. Laps vastab, et ei viitsi, ja jääb nohisema oma nutitelefoni juurde. 1. saj kuulaja küsib: „Kus on püksirihm? Mis inimene sinust saab, kui sa ei taha olla seal, kus su isa? Mida käsib Mooses teha pojaga, kes …“ Kui Jeesus räägib tüli alustuse loo, viitab ta vanale mõttemustrile: kaks poega, kaks erinevat elu. Selliseid ...

Lk 4:23–30 Hea kirikuline, hea lugeja, kuulaja, hea õde ja vend, tõsiselt jumalasõna selgituseks nüüd sea valmis end! On teemaks täna prohvetid ja nende austus kodumaal. Üks neist elas me oma riigis veel üsna hiljutisel a’al – kui mööda suure linna tänavaid prohvet Kaarel ringi käis, kel sõnum oli mehine, üheselt selge ja rikkalt vaimu täis. Ei prohvetil endal suurt rõõmu olnud oma kuulutusetööst, kui päästa püüdis maad ja rahvast tulevast pimeduseööst. Ta ...

Mt 25:14–30 Rahast ei sobi rääkida, ammugi veel kirikus – see mõte on nii levinud ja paraku vahel ka endal meeles mõlkunud. Ometi elame ju mitte veel taevariigis, vaid materiaalses maailmas ja seepärast peavad rahaasjadega tegelema ka kirikuinimesed. Jeesus ei tunne mingit valehäbi, kui ta oma tähendamissõnas jutustab rahast ja selle kasutamisest. Tähendamissõna ei ole meile aga antud mitte äritegevuse õppimiseks, vaid see räägib taevariigi ootusest ja selleks ...

Mt 25:31–46 (Tähendamissõna viimsest kohtust) Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt ja meie Issandalt Jeesuselt Kristuselt! Sel aastal tähistame 500 aasta täitumist luterlikust reformatsioonist ja 100 aastat Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku sünnist. Nende suurte sündmuste taga olid elavad inimesed, kes neid asju korraldasid. EELK jaoks üheks oluliseks isikuks oli Johan Kõpp, kelle iseloomustamiseks toon mõned mõtted. Muidugi on meil põhjust Jumalat tänada õp Margit ...

Jeesus ütleb: „Minge sisse kitsast väravast, sest lai on värav ja avar on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes astuvad sealt sisse! Kuid kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad.“ (Mt 7:13–14) Meie ees on ainult kaks salmi Jeesuse mäejutlusest. Seda ei ole palju, aga need annavad meile piisavalt ainet mõtlemiseks. On ju mäejutlus Jeesuse õpetuste kogu, mis annab meile juhtnööre elu mitmesugusteks juhtumiteks. ...

Lk 15:11–32 Kadunud poja lugu on üks tuntumaid piiblilugusid, sest selles tulevad esile inimese kõige sügavamad tunded. Esimene, mis seda lugu lugedes silma torkab, on poja soov asju kätte saada enne, kui selleks tuleb õige aeg. Kui tegu on isa pärandusega, mida poeg enne isa surma kätte soovib saada, siis on esmapilgul tegu kohatu sooviga. Teisalt on taustal tolleaegne maailm, kus esimene poeg päris kogu varanduse, teine aga sai vaid rahasumma, millega võis minna otsima ...

Lk 19:1–10 Lugu on meile kõigile teada: Sakkeus, tölner, otsib Jeesust, aga et ta on lühike mees, siis ronib puu otsa. Aga miks ta ikka pidi sinna puu otsa ronima? Tõenäoliselt oli võimalik Jeesust kuulda ka rahvahulga seas olles, teised ei hakanud puude otsa ronima. Oli ju ka hetki, kus Jeesuse kõneldes tõenäoliselt rahvahulk tema ümber istus maha. On siis vaja hakata arutult kuhugi ronima nagu Rammsteini kontserdil, et asja paremini näha? Luukas ütleb meile, et Sakkeus ...

(Mt 13:44–46) Jeesuse tänased kaks lühikest tähendamissõna peaksid huvi pakkuma iseäranis aaretejanulistele lugejatele. Ta õpetab, kuidas kõige kallimat varandust omandada ja endale kindlustada. Me kõik ei himusta suuri aardeid. Paljud lepivad oma elus vaid hädavajalike andidega ning paljudel on lihtsalt oma kindlad soovid ja vajadused, mis meie elu rahuldavad, ning puudub iha kallimate aarete järele. Kuid rohkesti on kodanikke, kellele on tähtis koguda aardeid üha juurde, ...

Jh 15:1–10 Kolmainupüha järgneb kirikuaasta kolmele suurele pühale ning võtab kokku jõulude, ülestõusmise ja nelipüha tähenduse. Kolmainupüha tuletab meile meelde Jumala pühadust, kuidas ta on imelisena üle inimlike mõtete ja inimliku kujutlusvõime. Inimesel on raske mõista isegi kogu meile teadaoleva maailma avarust ja rikkust, rääkimata sellest reaalsusest, mille olemasolu me vaid aimame, kuid ei tunne. Inimene unustab nii kergesti, et seisame igal eluhetkel suure ...