Jh 21:15–19 Peetrus oli pärast Jeesuse vangistamist öisel ajal ülempreestri õues oma õpetaja kolmel korral salanud. Pärast raskeid sündmusi Jeruusalemmas oli ta koos enamiku jüngritega tulnud tagasi kodukohta Galileasse. Jeesus küsib nüüd Peetruselt, kas ta armastab teda enam kui oma sõpru ja kaaslasi. See tähendab, kas me armastame Jeesust rohkem kui oma tööd ja sellega seotud töövahendeid, nagu Peetruse puhul olid selleks paat ja võrgud. Jeesuse küsimus puudutab ...

Nõnda ütleb vägede Issand: Kuigi see on neil päevil ime selle rahva jäägi silmis, kas peaks see olema ime ka minu silmis? küsib vägede Issand. Nõnda ütleb vägede Issand: Vaata, mina päästan oma rahva päikesetõusu maalt ja päikeseloojaku maalt. Ja mina toon nad tagasi Jeruusalemma elama: nad on mulle rahvaks ja mina olen neile Jumalaks, ustav ja õiglane. Sk 8:6–8 Jumala käes on kõik võimalik. Inimene ainult omaenese piiratuses arvab millegipärast, et Jumala võimete ...

Ho 6:1-3 Kas ikka päris tõesti kohe? Kui miski kõlab liiga hästi, siis … Mõnedki meist on saanud e-kirju, mis tõotavad ruttu rikkaks teha. Harilikult teatab säärases kirjas keegi tähtis pangategelane, et talle on teatavaks saanud viis, kuidas täitsa legaalsel moel üüratu summa endale saada. Selleks olevat tal vaja sinu abi, mis seisneb peamiselt oma andmete edastamises ja väikese summa ülekandmises. Vastutasuks lubab ta sulle kolmandiku või suisa poole saadaolevast ...

Sk 9:9–10 Tänane jutlus jõuab Eesti Kiriku lugejateni ajal, mil maailm võitleb koroonaviiruse pandeemiaga. Seda olulisem on meie jaoks prohvet Sakarja üleskutse rõõmustada. Ole väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaatamata keerulisele olukorrale on võimalik säilitada püsivat rõõmu ja rahu oma südames. Õndsad on need, kes oma südame seovad Jumala armuga, tema tegudega. Õnnis on, kes võtab vastu Kristuse pääste, mis sai avalikuks tema surmas ja ...

(Lk 13:31–35) Viies paastuaja pühapäev juhatab meid Kristuse kannatusaega. Jeesus on jõudnud Jeruusalemma lähedale. Tema töö rahva õpetaja ja tervendajana hakkab otsa saama, ainult mõned päevad veel. Kätte on jõudmas aeg viia täide ülempreesterlik teenistus – tuua ohver. Anda ohvriks iseennast, et lepitada inimkond Jumalaga – avada uks Jumala riiki kõigile, kes temasse usuvad, kes talle järgnevad. Nagu Jeesuse avaliku tegevuse alguses kiusas saatan teda kõrbes, ...

Maailmas on nii näljaseid inimesi, et Jumal saab neile ilmuda üksnes leiva kujul  (Ch. Dickens) Issand rääkis Moosesega, öeldes: „Ma olen kuulnud Iisraeli laste nurisemist. Räägi nendega ja ütle: Täna õhtul te sööte liha ja hommikul leiba kõhud täis. Siis te mõistate, et mina olen Issand, teie Jumal.“ Ja õhtul tulid vutid ning katsid leeri; ja hommikul oli kastekord leeri ümber. Ja kui kastekord oli haihtunud, vaata, siis oli kõrbe pinnal midagi õhukese soomuse ...

Jeremija rääkis Juuda vürstidele ja kogu rahvale, öeldes: „Issand on mind läkitanud prohvetlikult kuulutama selle koja ja selle linna kohta kõiki neid sõnu, mis te olete kuulnud. Ja nüüd parandage oma eluviise ja tegusid ja kuulake Issanda, oma Jumala häält, siis Issand kahetseb õnnetust, mida ta teile on tõotanud. Aga mina, vaata, olen teie käes; tehke minuga, nagu teie silmis on hea ja õige! Ometi teadke kindlasti, et kui te mind surmate, siis tõmbate süütu vere iseeneste ...

Neil päevil jäi Hiskija haigeks ja oli suremas. Ja prohvet Jesaja, Aamotsi poeg, tuli ta juurde ning ütles temale: „Nõnda ütleb Issand: Sea oma elumaja asjad korda, sest sa sured ega saa terveks!“ Siis pööras Hiskija oma näo seina poole ja palus Issandat, üteldes: „Oh Issand, meenuta ometi, kuidas ma sinu ees olen elanud ustavuses ja siira südamega ja olen teinud, mis sinu silmis hea on!“ Ja Hiskija nuttis kibedasti.  Aga Jesaja ei olnud veel väljunud keskmisest ...

Õnnis on mees, kes peab vastu kiusatuses, sest kui ta on läbi katsutud, siis ta saab pärjaks elu, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad. Ärgu kiusatav öelgu: „Jumal kiusab mind!“ Sest Jumalat ei saa kiusata kurjaga, tema ise ei kiusa kedagi. Pigem on nii, et igaüht kiusab ta enese himu, ahvatledes ja peibutades. Kui seejärel himu on viljastunud, toob ta ilmale patu, aga täideviidud patt sünnitab surma. Jk 1:12–15 Selle kirikuaasta paastuaja esimese pühapäeva ...

Mt 6:10 Peagi algaval paastuajal on mõistlik üle vaadata need asjad, mida rutiinselt teeme. Kindlasti on issameie nii meeles, et alati ei pruugi mõttega selle juures olla, kui palvetame. Kristlastena elame korraga mitmes riigis. Tähistades peatselt oma riigi sünnipäeva, on hea meenutada selle tulemist. 21. veebruaril 1935 kirjutas tollane Sindi õpetaja ajalehes Eesti Kirik: „Õnnelik on rahwas, kellele Jumal on kinkinud siin maailmas maa, mida ta wõib nimetada esiisadelt ...

Ho 10:12–13 Jumal väljendab Hoosea kaudu teda mitte järgivate inimeste tavalist käitumist. Enamasti ollakse enda silmis tark ja võimekas ning Jumalat pole vaja. Teadus on tänapäeval teinud suuri edusamme. Tehnika on selline, mida me ei tunne inimkonna minevikust. See võib jätta mulje, et oleme kõigeks võimelised. Teaduslikke teooriaid on hakatud uskuma sel kombel, et neist on saanud uued usundid. Aga teadus on pidevalt muutuv. Mingi aja jooksul tuleb uus või täpsustav ...

Mitte et ma selle oleksin saanud või oleksin juba täiuslik, aga ma püüan kätte saada seda, mille pärast Kristus Jeesus on minu kätte saanud. Vennad, ma ei arva endast, et ma selle olen kätte saanud, ühte aga ma ütlen: Ma unustan kõik, mis on taga, ja sirutun eesoleva poole, ma püüdlen sihtmärgi poole, Jumala üleva kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses. Fl 3:12–14 Päris väikesest lapsest peale on meil vaja tagasisidet oma tegemiste kohta. Me tahame teada, kuidas ...

2Ms 33:18–23 Rahust kõneleb ka vana Siimeon. Ta ütleb, et võib nüüd rahus minna, sest tema silmad on näinud päästet. Jeesusega kohtumine tõi temale selle rahu. Võiks järeldada, et enne seda oli ta rahutu. Ilmselt ongi inimese elu rahutu ilma Jumalata ja tema armuta. Rahutu võib olla ka inimene, kes on kogenud Jumala ligiolu, aga kuidagi argised askeldused, igapäevaelu aitavad kaasa, et ikka jälle ja jälle tunneme rahutust. Olen mõned korrad sellest isiklikust kogemusest ...

Js 30:18–21 70 aasta eest kirjutas piiskop Johan Kõpp: „Praegu on palju rahutust, isegi ärevust maailmas. Mis on tulemas? Kõik märgid suruvad hinge üha kindlamal kujul tunde ja aimduse, et on valmimas suured ja otsustavad sündmused inimkonna elus, sündmused, mis ka meie isiklikku ja rahva saatust õige ligidalt haaravad. Kuhu need viivad? Kas suurele Harmagedonile, lõplikule võitlusele Kristuse ja tema vaenlaste vahel (Ilm. 16:16)? Need küsimused ei ole antud meile ...

2Ms 17:1–6 Pühapäeva teema on „Jeesus ilmutab oma jumalikku väge“. Kirikukalendris antud tekstikoht toob selle kohta näite Vanast Testamendist: Mooses lööb oma kepiga kaljut. Sellest tungib välja veeallikas ning joodab janust Iisraeli rahvast. Milline näide veel paremini sobiks teofaania ehk Jumala ilmumise rõhutamiseks? Meil inimestena on erinevad maailmavaated. Kas Jumal on ligidal või kaugel? Näitlikustagem meie mõtlemist paiknevana koordinaatteljestiku x-teljel. Ühe ...