Esileht » Pühapäevaks » Jutlus »

Kohtumine Jeesusega toob rahu

Aus_Jaak_ek

2Ms 33:18–23 Rahust kõneleb ka vana Siimeon. Ta ütleb, et võib nüüd rahus minna, sest tema silmad on näinud päästet. Jeesusega kohtumine tõi temale selle rahu. Võiks järeldada, et enne seda oli ta rahutu. Ilmselt ongi inimese elu rahutu ilma Jumalata ja tema armuta. Rahutu võib olla ka inimene, kes on kogenud Jumala ligiolu, aga kuidagi argised askeldused, igapäevaelu aitavad kaasa, et ikka jälle ja jälle tunneme rahutust. Olen mõned korrad sellest isiklikust kogemusest ...

Loota tuleb elavale Jumalale

Tanilas2017

Js 30:18–21 70 aasta eest kirjutas piiskop Johan Kõpp: „Praegu on palju rahutust, isegi ärevust maailmas. Mis on tulemas? Kõik märgid suruvad hinge üha kindlamal kujul tunde ja aimduse, et on valmimas suured ja otsustavad sündmused inimkonna elus, sündmused, mis ka meie isiklikku ja rahva saatust õige ligidalt haaravad. Kuhu need viivad? Kas suurele Harmagedonile, lõplikule võitlusele Kristuse ja tema vaenlaste vahel (Ilm. 16:16)? Need küsimused ei ole antud meile ...

Issand tahab elada pimeduses

LuupAare2 copy

2Ms 17:1–6 Pühapäeva teema on „Jeesus ilmutab oma jumalikku väge“. Kirikukalendris antud tekstikoht toob selle kohta näite Vanast Testamendist: Mooses lööb oma kepiga kaljut. Sellest tungib välja veeallikas ning joodab janust Iisraeli rahvast. Milline näide veel paremini sobiks teofaania ehk Jumala ilmumise rõhutamiseks? Meil inimestena on erinevad maailmavaated. Kas Jumal on ligidal või kaugel? Näitlikustagem meie mõtlemist paiknevana koordinaatteljestiku x-teljel. Ühe ...

Pärlid tumedal taustal

Ots,Tanel

Nl 3:22–26 Küsin jõulupeol armsalt, elus üksjagu kannatanud memmelt, mis on tema soov pühadeks ja uueks aastaks. Paljutähendusliku naeratusega vastab ta, „et ma hommikul saan ärgata ja jaksan tõusta; et kõigil mu lastel ja lastelastel läheks hästi; ja et ma ikka saan kõige eest kiita ja tänada“. Kas need soovid on liiga väikesed? Paljud meist oleks reastanud teistsuguseid märksõnu. Järele mõeldes on need kõige suuremad võimalikud soovid üldse. Märkan liigutust meie vestlust ...

Õnne ootusest ja ootuse õnnest

Laanepere,Taavi

1Ms 21:1–7 Advendiaja esimese pühapäeva jutluses küsib Tartu Ülikooli-Jaani koguduse õpetaja Triin Käpp, et millist Kristust me ootame ja millist vajame, ning jõuab kauni advendiaja sissejuhatuseni – südamerahu ootuseni Kristuses. Võib küsida, kas me kaldume ootama eelkõige seda, mida vajame kõige enam – seda, millest on kõige suurem puudus me ümber ja me sees, just nüüd ja praegu. Nii nagu on igale asjale siin ilmas oma aeg, nii on oma aeg ehk ka igal ootusel? Advendiaega ...

Lihtsad asjad

Saak_Kaido

Ml 3:23–24 On vana tarkus, et lihtsad asjad on siin elus tegelikult kõige olulisemad. Samas ei pruugi sageli selle lihtsa päriselt tõeks elamine kuigi kerge olla. Vähemalt tundub see meile eemalt vaadates sageli nõnda. Pealtnäha lihtsatest asjadest räägib ka see kirjakoht prohvet Malaki raamatust, mille kalender meile kolmandaks jõuluootuse pühapäevaks annab: laske oma südamed pöörata üksteise poole, vanemate südamed laste poole ja laste südamed vanemate poole – tehke seda ...

Jumala lunastav viha

Lahe_Jaan_ek copy

Js 35:3–6 Inimene on harjunud mõtlema Jumalast kui kellestki, kes on väljaspool aega ja ruumi ning teisel pool meie tunnetuse piire. Ega see mõte vale olegi – kui Nägija Johannes kirjeldab, et Jumala trooni ees oli „midagi, mis oli nagu klaasmeri“ (Ilm 4:6), tähendab see, et Jumal on sealpool nähtavat taevalaotust. „Jumal on taevas ja sina oled maa peal“, öeldakse Koguja raamatus (Kg 5:1). Ka siin ei ole taevas mitte paik ruumis, vaid Jumala olemise mõõde, mis eristab teda ...

Südamerahust algab kõik

Käpp,Triin2016

Lk 21:25–33(34–36) Kas olete märganud, milline on meie taevas hommikuti ja õhtuti? Pea igal hommikul ja õhtul saab nautida värvide mänge. Mäletan, et ühel õhtul viisin oma poega lasteaiast koju ja enam-vähem oleksin ümber kukkunud, sest kogu aeg oli vaja taevasse vaadata. Lihtsalt nii võimas oli see vaatepilt. Loodusvaatlused, looduse tõlgendamine, loodusega koos hingamine peaks ju eestlastele üpris omane olema. On ju see taganud meie ellujäämise ja edenemise, et on osatud ...

Igavik tähendab helgust ja kirkust

Kaido2018märts_0453

Mt 25:31–46 Sügisel loodus otsekui sureb. Lehed langevad, päevad muutuvad üha pimedamaks ja vihma kallab lõpmatult. Pole ime, et inimese mõtted liiguvad selle kõige taustal nii lähedaste kui enda eksistentsi lõppemisele. See on üks põhjus, miks novembrit ka hingedekuuks kutsutakse. Sel kuul võtab igavikupühapäev kirikuaasta viimase pühapäevana kokku kõik eelneva ja samas ka järgneva. Inimese üks põhiküsimusi on „Mis ootab mind pärast maise eksistentsi lõppu?“ ja ...

Valvamise rõõm

KlaasJaanus2009.sept_f.SirjeSemm

(Mt 25:1–13) Kallid inimesed! Jutluse kirjakoht on tähendamissõna ja nagu tavaks, on ka selle tähendamissõna taga Jeesuse päevade reaalne elu. Elu, mis mõneti kajastub ka tänases päevas. Ühe inglise turisti reisimuljete killuke 20. saj alguse Palestiinast kõlab nii: „Kui me lähenesime ühele Galilea linnale, nägin kümmet pidulikult riietatud tütarlast, kes tänaval musitseerisid ja tantsisid. Giid seletas, et siin on pulmad ja need tüdrukud on pruutneitsid, kes moodustavad ...

Meil on võimalik kuulda Tema sõna ja Teda usaldada

HydsiKristo22-23jaan2019_fKätlinLiimets_8

Ametimees ütles Jeesusele: „Issand, tule alla, enne kui mu laps sureb!“ Jeesus ütles talle: „Mine, sinu poeg elab!“ Ja inimene uskus sõna, mis Jeesus talle ütles, ning läks. Jh 4:49–50 Head isad, soovin kõigile head isadepäeva! Isadepäeva tähistamise traditsioon on pärit Ameerika Ühendriikidest, algatajaks Sonora Dodd. Sonora ema suri kuuenda lapse sünnitamisel ning isa William Smart tubli talupidajana pidi olude sunnil kasvatama üksinda üles vastsündinu ning viis suuremat ...

Olgu meil äratundmist tõelisest väärtusest

georg.glaase1

Ja Jeesus hakkas taas neile mõistu kõnelema: „Taevariik on kuninga sarnane, kes tegi oma pojale pulmad. Ja ta läkitas oma sulased kutsutuid pulmapeole paluma, aga need ei tahtnud tulla. Taas ta läkitas teisi sulaseid: „Öelge kutsutuile: Vaata, mu söömaaeg on valmis, mu härjad ja nuumveised on tapetud ja kõik on valmis, tulge pulma!“ Aga kutsutud ei hoolinud sellest ja läksid ära, kes oma põllule, kes oma kaubale, mõned aga võtsid sulased kinni, teotasid neid ja tapsid nad ...

Pattude andeksandmine taastab inimese osaduse taevase Isaga

teet

Mk 2:1–12 „Poeg, sinu patud on sulle andeks antud!“ ütles Jeesus halvatule, kelle ta sõbrad kanderaamil olid tema juurde toonud. Tolle aja juudid pidasid haigusi inimese uskmatuse või patu tagajärjeks. Patt ja kannatus oli neile tingimusteta kokku seotud. Kui sisemine osadus Jumalaga oli patu läbi rikutud, siis tuli selle karistuseks haigus. Seda tõdemust kasutab ka teemanlane Eliifas kannatavat Iiobit manitsedes: „Mõtle ometi: kes on süütult hukkunud ja kus on õiged ...

Armastus on suurim!

TammsaluLembit2019

Mt 22:34–40 Üsna varsti pärast siia ilma sündimist saab inimene teadlikuks reeglitest. Ikka ja jälle ütlevad täiskasvanud, et ära tee seda ja ära tee toda, tee seda niimoodi ja kui sa nii ei tee, siis juhtub naamoodi. Üldiselt peab laps siiski ära katsetama, kas ikka on nii, nagu öeldakse, ja siis on tagajärjeks muhk peas või villi põletatud näpud … Kasvatusteadlased räägivad, et inimese elule reeglite seadmine juba varasest lapsepõlvest peale on möödapääsmatult vajalik. ...

Mille eest tänada kõige Loojat

KoivKalle_kirikulehele2017_crop

Aga keegi rahva seast ütles Jeesusele: „Õpetaja, ütle mu vennale, et ta jagaks päranduse minuga!“ Jeesus ütles talle: „Inimene, kes mind on seadnud teie üle kohtumõistjaks või jagajaks?“ Ja ta ütles neile: „Vaadake ette ja hoiduge igasuguse ahnuse eest, sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!“ Ja Jeesus rääkis neile ka tähendamissõna: „Ühe rikka mehe põllumaa oli hästi vilja kandnud. Ja ta arutas endamisi: „Mis ma pean tegema? Mul ei ole kohta, kuhu oma ...