Esileht » Pühapäevaks » Jutlus »

Jutlus

Võime eladagi üksnes Jumala armust ja abiga

NirgiMargit_sept2016

Jh 12:25–33 Tänane kirjakoht lubab heita pilgu Jeesuse Jeruusalemma tulekule palmipuudepühal ja sellele järgnevatele sündmustele. Aastast aastasse on meie tähelepanu kinnitunud piduliku rongkäigu hingeülendavasse sündmustikku. Jeesuse olemus, Jumala tahtega arvestamise sügavus saab ilmsiks alles pärast palmipuudepüha ringkäiku: tema kuningaks olemise kõrvalpildina. Jeesuselt oodati, et tema kuninglik väljakutse tagaks juutidele poliitilise võidu, ilmaliku rahu ja ...

Nüüd saab lõikaja palka

Jaanson, Mart

Vahepeal palusid jüngrid teda: „Rabi, söö!“ Aga tema ütles neile: „Minul on süüa rooga, mida teie ei tea.“ Siis arutasid jüngrid omavahel: „Kas keegi on talle süüa toonud?“ Jeesus ütles neile: „Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mu on läkitanud, ja lõpetan tema töö. Eks te ise ütle, et veel on neli kuud, ja siis tuleb lõikus? Vaata, mina ütlen teile: Tõstke silmad ja vaadake põlde: need on juba valged lõikuseks! Nüüd saab lõikaja palka ja kogub vilja igaveseks ...

Väsimatu lootusega püüelda Jumala poole

vilumaa_hedi_leks2013

Mt 19:27–30 Üks rikas mees mõtles oma elu jooksul vaid rahale ja surreski lasi endale kirstu kaasa panna suure kukru. Taevas nägi ta pikka lauda täis kõiksugu hõrgutisi. „Mis lõheleib maksab?“ – „1 kopikas.“ – „Aga pasteet?“ – „Ikka sama, siin on kõik sama hinnaga,“ vastati.  „Kui odav,“ mõtles mees rõõmuga ja tõstis kandiku täis. Kuid müüja ei võtnud ta kuldraha vastu: „Sa oled elus vähe õppinud!“ – „Miks minu raha siis ei kõlba,“ pahandas mees. „Siin arvestame ainult ...

Meie asi on kuulutada Kristust

Nigola,Toomas

Mk 9:38–41 Selle pühapäeva evangeelium ei ole midagi meie päevil nii levinud usulise ükskõiksuse taolist, mille kohaselt igaüks uskugu, mida aga tahab, kui ta ainult teisi ei häiri. Tänane vestlus on ümbritsetud ettekuulutustest Õnnistegija kannatuste, surma ja ülestõusmise kohta ning jüngritele antud juhistest tema nime tunnistamise kohta. Tähendab, pole kaugeltki ükskõik, mida inimesed usuvad, milliseid vaime appi kutsuvad või kelle nimel palvetavad. Jeesus räägib tema ...

Mööda vett, vabaks tontidest …

urmas nagel

Mt 14:22–33 Inimese peale mõeldes võib tabada end mõttelt, et ta pigem „laseb end elada“, kui et elab. Ta võtab elu nõnda, nagu talle näib, ega anna endale aega mõelda niisuguste küsimuste üle nagu elu tähendus, elu eesmärk, elu pühadus … Keskendutakse isiklike soovide rahuldamisele. Mõningasele küpsusele jõudnud kaasteelised püüavad oma panuse anda perekonna ja ühiskonna asjades aktiivselt kaasa lüües. Samas ei muretseta eriti selle pärast, millisel alusel need kohustused ...

Tunnistus elava Kristuse kohalolust

tiina

Jh 4:39–42 Need viimased salmid Samaaria naise loos on justkui pilt kuninglikust pulmapeost, kui kogu maailm saab lõplikult lepitatud. Inimesed, kes enne olid vaenujalal, on nüüd Kristuse kaudu ühendatud: Samaaria külarahvas, naine, Jee­sus ja tema jüngrid. Jüngreid küll nendes salmides ei mainita ja kutse saab justkui Jeesus üksi, kuid isegi siis, kui jüngrid Jeesusega külla kaasa ei läinud, teoloogilises mõttes algab osadus inimeste vahel siis, kui nad on avatud ...

Taevase peigmehe mõrsja

auksmann_enn_uus_v

Jh 4:5–26 Ka tänavu, mil ilmumispühale järgneval teisel pühapäeval loetakse meie kirikus evangeeliumi Jeesuse kohtumisest Samaaria naisega, on hea meeles pidada, et selle pühapäeva vanakiriklikuks evangeeliumiks on lugu Kaana pulmast. Õigupoolest on Kaana pulm vana pärimuse kohaselt üks kolmest sündmusest, mida tähistati Issanda ilmumise pühal. Meile on see päev tuntud eeskätt kolmekuningapäevana: Jeesust kummardama tulnud hommikumaa targad annavad tunnistust sellest, et ...

Jumala Tall

M6tsnik,Helmut

Jh 1:29–34 Sündmuse kirjeldus avab meile Jeesuse isiku kolme omadust: ta on igavene, „on olnud algusest peale“, ta on Jumala Tall, kes kannab maailma patud, ning ta on Vaimuga ristitu ja ristija. Kui Kristus tuleb su ellu, siis ta kastab sind oma Vaimuga. Kirjakoht algab sõnadega: „Järgmisel päeval nägi Johannes Jee­sust enda juurde tulevat ja ütles: „Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu“ (s 29). See on kõige jõulisem lause, mida iial ükski jutlustaja on ...

Et leiaksime taas üles pühaduse lätte

JYRKI VESA

Jh 1:1–14 Johannese jõulupüha evangeeliumist ei leia me jõuludele nii omaseid pilte karjastest või idamaa tarkadest, samuti ei kujutata siin Joosepit ja Maarjat. Me leiame siin vaid ühe tunnistaja: Ristija Johannese. Kõige olulisemas peab Johannes oma jõuluevangeeliumis ühte sammu teiste evangelistidega. Selles ei mainita küll Petlemma sünnikohta, aga rõhutatakse, et Jumala Poeg ei leidnud kohta omade, s.o inimeste keskel. «Ta tuli omade keskele, ent omad ei võtnud teda ...

Issand on lähedal

TuhkruArho_8.3.2015_f.TiiuPikkur-copy

Mt 1:18–24 Neljas advendinädal on inimeseks sündimise loo jutustamise aeg. Matteuse jagatud lugu saab eluliseks ja tähendusrikkaks loo jutustajale ja ka kuulajale kui tõelise elu lugu. Jutustust edasi andes muutub see lähedaseks ja pole enam võõras. Oskus teistmoodi näha ja vastuvõtjana tabada loo tuuma tähendab oskust minna loo sisse, siis pole enam võõristust ega võõrandumist. See advendipühapäev – Issand on lähedal – on pühendatud Jeesus-last ootavale Maarjale. Maarja ...

Igapäevane, imeline

piir,miina

Järgmisel päeval seisis Johannes jälle seal koos kahe oma jüngriga. Kui Jeesus läks neist mööda, ütles Johannes talle otsa vaadates: «Vaata, see on Jumala Tall.» Ja mõlemad jüngrid kuulsid, mida ta ütles, ja läksid Jeesusega kaasa. Jh 1:35–37 Jutlusepalve tuli, kui olin Soomes Pokrovas viimast nädalat ja ihuüksi. Siin sadas lund, lund, lund ... Hommikul kaevasin end öömajast välja peamaja ukseni, siis kassidele (Berta ja Nöpöneiti) süüa, enesele lonks kohvi ja poolteist ...

Rõõm Jeesuse tulekust

Lasting,Arvo

Advendiaja teisel pühapäeval süütame ootusaja kaks küünalt. Võrreldes nädalatagusega kasvab valgus kahekordseks. Jeesuse tulek läheneb üha. Lüheneb tema sündimise püha ootusaeg. See kasvatab meis elevust ja rõõmu, aga võib pingestada ka stressi. Kasvab lootus pikkadeks pühadeks, et olla koos omaenda perega, omastega, leiame aega sõpradele. On armas kinkida tähelepanu ja leida ise sooja tähelepanu. Koos põneva külakosti, kinkide ja piduliku meeleoluga ning erilise ...

Ajatu puudutab ajalikku

Roots,Marek2016

Mk 11:1–10 Taas alustame uut kirikuaasta ringi. Olen sageli mõelnud, kui tänuväärse võimaluse annab kristlaskonnale tõsiasi, et tohime rääkida kahest algusest: kirikuaasta ja n-ö ilmaliku aasta algusest. Eks ole see ju ilmekas märk sellest, kes on ristiinimene: nimelt keegi, kes arvestab ühtaegu nii praeguse nähtava kui ka tulevase, alles varjatud maailmaga. Kirikuaasta pole ju lihtsalt üks piiblijutustuste jada, vaid eelkõige elav kokkupuude Jumalaga tema Poja Jeesuse ...

Rõõmusõnum võidurõõmust!

KalleKõiv_2

Tn 7:9–10,13–14 Kätte on jõudnud kirikuaasta viimane pühapäev – igavikupühapäev, mida peetakse ühtlasi ka kuningas Kristuse pühaks. Jutluse aluseks on antud salmid Taanieli raamatust, kus Taaniel saab unenäos ilmutuse igavese valitsemise andmisest Inimese Pojale ehk siis kuningas Kristusele. Viimased nädalad on olnud nii eesti rahvale kui kogu maailmale sündmusterohked. Vahetult enne kirikuaasta lõppu lõppes (õigemini lõpetati) peaminister Taavi Rõivase valitsusaeg, lõppes ...

Lõpus ootab meid Issand!

Saak_Kaido

Am 4:12–13 Elame praegu hilissügiseses ajas ja õige pea hakkab üks kirikuaasta lõppema. Juba järgmine pühapäev ongi selle kirikuaasta viimane – igaviku­pühapäev ja kahe nädala pärast on esimene advendipühapäev – uue kirikuaasta algus. Tänast pühapäeva nimetatakse kalendris valvamispühapäevaks ja valvamisest, Issandaga kohtumise tunniks valmistumisest räägivad ka kõik tänaseks lugeda antud pühakirjatekstid. Prohvet Aamos ütles: siis valmistu, Iisrael, kohtama oma ...