Esileht » Pühapäevaks » Jutlus »

Meie tulevik on taevas

Jeesus ütles oma jüngritele: „Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse! Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nõnda ei oleks, kas ma siis oleksin teile öelnud, et ma lähen teile aset valmistama? Ja kui ma olen läinud ja teile aseme valmistanud, tulen ma jälle tagasi ja võtan teid kaasa enese juurde, et teiegi oleksite seal, kus olen mina. Ja kuhu ma lähen, sinna te teate teed.“ Toomas ütles talle: „Issand, me ei tea, kuhu sa lähed, kuidas me siis ...

Jeesus on uks

„Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes ei lähe lambatarasse uksest, vaid ronib üle mujalt, see on varas ja röövel. Aga kes läheb sisse uksest, on lammaste karjane. Temale avab uksehoidja ning lambad kuulevad ta häält, tema hüüab oma lambaid nimepidi ning viib nad välja. Kui ta on kõik omad välja ajanud, käib ta nende ees ning lambad järgnevad talle, sest nad tunnevad tema häält. Aga võõrale nad ei järgne, vaid põgenevad ta juurest, sest nad ei tunne võõraste häält.“ Selle ...

Ülestõusnud Kristus parandab meie meelt

Lk 24:36–49 Kogeme oma elus keerulisi inimsuhete probleeme, mis paraku ulatuvad delikaatsetessegi olukordadesse. Neid ei suudeta hõlbustada leinapuhkudelgi. Hiljuti kohtusin lahkunu perekonnaliikmetega eraldi palvehetkedeks, sest üheskoos ei suudetud väsinud ema saata. Siin seisid meeles varasemad suhteprobleemid lahkunu elust ning nii tekkis vaidlusi lahkunule õige hauaplatsi ja puhkepaiga valimisel. Ilmselt leidis tuhastatud ema urn kõiki omakseid rahuldava matusekoha ...

Ajalik surm ei jää kaugeltki viimaseks

Mt 28:1–8 Kas keegi teist on mänginud niisuguseid arvutimänge, kus tuleb vaadata, et surma ei saaks? Kas teate, mis juhtub arvutimängudes siis, kui keegi surma saab? On mitu elu, eks? Alati saab uue võimaluse? Küllap teate siiski, et päriselus nii ei ole. Kui kellegagi päriselus juhtuks need hirmsad asjad, mis multikates või arvutimängudes tihti juhtuvad – kes teab, see teab ja kes ei tea, parem ongi –, siis võib inimene eluks ajaks vigaseks jääda või suisa ära surra ...

Tempel puhtaks!

Ja Jeesus tuli pühakotta ja ajas välja kõik, kes pühakojas müüsid ja ostsid, ning lükkas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid. Ja ta ütles neile: „Kirjutatud on: Minu koda hüütagu palvekojaks, aga teie teete selle röövlikoopaks!“ Pühakojas astus ta juurde pimedaid ja jalutuid ning ta tegi nad terveks. Kui ülempreestrid ja kirjatundjad nägid imesid, mida Jeesus tegi, ning poisse, kes pühakojas hüüdsid: „Hoosanna Taaveti Pojale!“, siis nende meel läks pahaseks ...

Kristlane ei ole kaitstud soovi eest rõõmusõnumit muuta

Jeesus rääkis: Üks inimene istutas viinamäe ja piiras aiaga ja õõnestas kaljusse surutõrre ja ehitas valvetorni. Siis ta andis selle rentnike kätte ning reisis võõrsile. Ja parajal ajal läkitas ta sulase rentnike juurde, et see võtaks rentnike käest vastu andami viinamäe viljast. Rentnikud võtsid aga sulase kinni, peksid teda ja saatsid minema tühjade kätega. Ja taas läkitas ta nende juurde teise sulase. Sellele nad lõid pähe ja teotasid teda. Ja ta läkitas veel teise ja ...

Vaid armulaual kasvame Jumala kogemises

Jh 6:48–58 Käsitledes ükskord koguduse piiblitunnis Johannese ilmutuse raamatut, tuli kõneks Antikristus. Milline ta on? Kuidas peaks kristlane ta ära tundma?  Lugedes ilmutusraamatu apokalüptilisi pilte hea ja kurja võitlusest ning kirjeldusi metsalisest, võib jääda mulje, et Antikristus on midagi kujuteldamatult jõledat. Lugu võib olla aga hoopis vastupidine. Nii nagu esimene kiusaja paradiisiaias esitles end meeldiva ja ülendavana, on viimane sellest veel ...

Isast sündinud enne kõiki aegu

Jh 8:46–59 Naatsareti Jeesus pidi surema, sest osade juutide silmis pani ta toime usulise kuriteo, omistades inimesena enesele jumaliku päritolu.  Kui ta seisis suurkohtu ees, toodi kohale tunnistajad, kes väidetavalt olid kuulnud teda ütlemas teotavaid sõnu templi kohta jne. Aga lõpuks otsustas asja Jeesuse vastus ülempreestri küsimusele: „Kas sina oled Messias, Kiidetava Poeg?“ Markuse järgi kostis Jeesus: „Mina olen see, ja te näete Inimese Poja istuvat Väe ...

Aeg otsida üles see, mida seni pole tähele pannud

Lk 7:36–50 Armu ja rahu Jumalalt, meie taevaselt Isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt, meie Õnnistegijalt ja Lunastajalt. Sellel nädalal on paastuaja teine pühapäev. Mõtiskluse ja enesesse süüvimise aeg on kirikuaasta rütmis liikumas. Tore, et Jeesus meid korraldab ja juhib. Issand ise rääkis meiega pühakirja vahendusel usust, andeksandmisest-lunastamisest, päästmisest. Kõikide asjade algus ja lõpp ja ka keskpaik on Issandas, meie Jumalas. Issand ise on kogu aeg ...

Jeesus on kuradi ära võitnud

Mk 1:12–13 Jeesus oli kõrbes nelikümmend päeva kuradi kiusata. Evangelistid Matteus ja Luukas räägivad sellest palju pikemalt kui napisõnaline Markus. Nad teavad kõnelda kolmest korrast, kui kurat käis Jeesust kiusamas. Esimesel korral käskis ta Jeesusel teha kivid leibadeks, teisel korral käskis pühakoja harjalt alla hüpata ja kolmandal korral viis ta mäe tippu, näitas maailma au ja hiilgust ning lubas selle kõik Jeesusele, kui Ta teda kummardab.  See mäe tippu ...

Meiegi tohime võtta tõsiselt Jumala tõotust

Mk 10:32–45 Jeesus on koos oma jüngritega teekonnal, mis kujuneb talle viimaseks palverännakuks, üles Jeruusalemma. Jeesus oli olnud sellel teel juba alates kirgastusmäe kogemusest ka siis, kui ta pidi selleks läbima merepinnast madalama Surnumere oru. Selle kogemuse valguses kõlavad tähendusrikkalt psalmi 23 sõnad: „Ka kui ma kõnniksin surmavarju orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; su karjasekepp ja su sau, need trööstivad mind“ (Ps 23:4). „Vaata, me ...

Jumala sõna ei tohiks lahjendada tarkuse umbrohuga

Mt 13:31-33 Sexagesima on tõlkes kuuekümnes. Umbkaudu kuuskümmend päeva on jäänud Kristuse ülestõusmise pühani, kirikuaasta suurima pühani. Suurima seepärast, et tunnistus ülestõusmisest on kristliku usu kese. Peetrus kirjutab: „Kiidetud olgu Jumal, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist“ (1Pt 1:3). Kui võtta see tunnistus ära kristlikust kuulutusest, ei jää sisuliselt alles enam midagi. Seega, ...

Meie jaoks on künni- ja külviaeg

Lk 17:7–10 Jeesus jutustab loo peremehest ja sulasest, kes päeval töötavad koos ja õhtul tulevad koju. Meid ehmatab selle jutustuse juures hoolimatus: peremees näitab, kes on tema ja kes sulane, öeldes õhtul, et mina istun maha, sina too seda ja teist, kuni mina söön, ja siis pärast võid ise süüa. Nad elavad ühe katuse all, harivad sama maad, milleks klassivahe? Põhja-Euroopa inimestena oleme harjunud viisakuse ja võrdsusega. Põhjus, miks Jeesus klassivahet näitab, on ...

Tervenemine Jeesuse kaudu on võimalik

Siimona ämm lamas voodis palavikus. Ja otsekohe räägiti Jeesusele temast. Ja Jeesus astus ta juurde, võttis tema käest kinni ja aitas ta üles. Ja palavik lahkus Siimona ämmast ning ta teenis neid. Aga õhtu jõudes, kui päike oli loojunud, toodi Jeesuse juurde kõik haiged ja kurjast vaimust vaevatud; terve linn oli kogunenud maja ukse ette. Ja ta tervendas paljusid, kes põdesid mitmesuguseid haigusi, ning ajas välja palju kurje vaime ega lubanud kurjadel vaimudel rääkida, ...

Jumala sõna on loov vägi

Jeesus rullis raamatu lahti ja leidis koha, kuhu oli kirjutatud: „Issanda Vaim on minu peal, seepärast on ta mind salvinud. Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid, kuulutama Issanda meelepärast aastat.“ Ja keeranud raamatu kokku, andis Jeesus selle sünagoogi teenri kätte ja istus maha. Ja kõikide silmad sünagoogis vaatasid ainiti teda. Tema hakkas neile rääkima: „Täna on see ...