2019. aastal täitub 700 aastat Tallinna Toomkooli esmamainimisest ajalooallikates. Tegemist on vanima tegutseva kooliga Eestis, ühe vanemaga kogu Läänemere regioonis. Selle puhul avas Tallinna linnamuuseum koostöös toomkooliga näituse "Tallinna Toomkool – Eestimaa hariduse nurgakivi." Ajaloonäitus kirjeldab toomkooli näitel hariduselu kujunemist Eestimaal läbi sajandite kuni 20. sajandi keskpaigani. Edasi loe ERR Uudistest.
EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu otsustas valida Maarja medali ja kultuuripreemia 2019 laureaadiks professor emeeritus Kalle Kasemaa. EELK Piiskopliku Toomkoguduse Maarja medal ja kultuuripreemia on asutatud 2000. aastal. Medal koos rahalise preemiaga antakse isikule, kes on oma tegevusega andnud märkimisväärse panuse Eesti kultuuriellu, süvendanud ja levitanud kristlikke väärtusi ning kelle tegevus on puudutanud otseselt või kaudselt Tallinna ...
Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) juhtidel on kavas sõita novembris Moskvasse, kus kohtutakse nii Moskvas elavate eestlaste kui ka patriarh Kirilliga. Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill oli Eestis visiidil 2013. aastal ja see oli tema esimene ning seni ka ainus ametlik visiit Eestisse patriarhina, vahendas "Aktuaalne kaamera". EELK peapiiskop Urmas Viilma meenutas, et ka siis kohtus patriarh Kirill EELK peapiiskopiga, kes oli toona Andres Põder. ...
Kose Püha Nikolause kiriku torn on alates kevadest tellingutes ning ootab vana laastukatuse asendamist. Torni sõrestik ning talad on tänaseks uuendatud. Samas kõrval asuvas pastoraadis käib aga teise korruse ehitus. Kose Püha Nikolause kogudus on aleviku ja laiemalt kogu ümbruskonna vanim tegutsev organisatsioon. Esimene mainimine on kirikul aastal 1231. Ei ole seda sulgenud aeg, sõjad ega raskemadki poliitilised olud. “Kõik ajad oleme üle elanud. Muud vanad ...
Üleskutse Tänavu möödub 75 aastat eestlaste suurpõgenemisest läände. Meenutamaks neid aegu, kui kümned tuhanded eestlased olid terrorihirmus sunnitud maha jätma oma kodud ja põgenema läände, kutsume kõiki kaasmaalasi nii välisriikides kui kodumaal 19.septembril heiskama meie sinimustvalged lipud ja helistama kirikukelli. Eesti Lipu Selts Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu Eesti Kultuuriseltside Ühendus
Tartu Maarja kiriku torni taastamiseks vajaminevast miljonist eurost sai kokku veerand. Kirik tähistas seda pühapäeval, mis oli ühtlasi ka ussimaarjapäev, tänukontserdiga. Maarja kiriku renoveerimist on juba alustatud kiriku sees, valmis on uued põrandad ja trepid. Kiriku torni taastamiseks on appi tuldud ka väljastpoolt Eestit. "Annetusi on kogutud erinevates riikides, kõige rohkem on meile ka varasemalt juba abi andnud meie sõbrad Soomest ja tegelikult ka ...
Armsad õpilased, lapsevanemad, õpetajad – kogu koolirahvas! Moraalselt õigete otsuste ja valikute aluseks ühiskonnas on head ja usaldusväärsed teadmised nii nähtavast kui nähtamatust maailmast. Sellele pinnasele ehitab iga noor inimene oma väärtuste hoone – oma elu. Just koolieas saadud teadmised ligimesearmastusest saavad hooliva ja armastava ühiskonna ehitusmaterjaliks, mida on kasutatud Jumala palgest peegeldunud inimnäolise maailma rajamiseks. Seepärast peab iga uus ...
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma utsitab inimesi annetama raha, et taastada Keila lähedale Kumnasse usureformaator Martin Lutheri mälestussammas. Omalt poolt kaaluvad panustamist ka Keila linn ja Harku vald. "Leedu luterlased on suutnud katoliikliku Leedu pealinna Vilniusesse püstitada annetuste toel Martin Lutheri kuju. Eestis Keila lähedal asunud Martin Lutheri kuju, mille kommunistid pärast sõda hävitasid ja mis rahvajuttude ...
Diakooniahaigla hospiitsi rahastamine, mis vahepeal ähvardas lõppeda, jätkub koostöös Põhja-Eesti regionaalhaiglaga. Samuti kavatseb haigekassa muuta hospiitsteenuse rahastamise korda. Tõenäoliselt muutub see juba tulevast aastast. Veel kevadel oli õhus võimalus, et diakooniahaigla hospiitsil tuleb raha puudusel uksed sulgeda, kuid nüüdseks on vähemalt aasta lõpuni lahendus olemas. Diakooniahaigla hospiitsosakonnas on 12 kohta ja see on mõeldud patsientidele, ...
Me oleme endiselt ja üheskoos samal teel, kuhu 28 aasta eest ennast seati. Eesti riigi endaga, meie iseseisvuse, vabaduse, demokraatia ning oluliste põhiväärtustega on üldjoontes siiski kõik väga hästi korras. Seda enam vajab ühiskond praegu kogu rahva ning poliitikute ühtsust ja koosmeelt kinnitavat emotsiooni, kirjutab peapiiskop Urmas Viilma taasiseseisvumispäeva puhul. Tänasel poliitiliselt pingutatud taasiseseisvumispäeval on paslik meenutada, kui karm oli ...
Haapsalus tähistati linnaõiguste saamise 740. aastapäeva läbi vanalinna toomkirikusse kulgenud protsessiooni ja sellele järgnenud piduliku jumalateenistusega, kus loeti ette linna asutamisürik. Arheoloog Anton Pärna sõnul oli 1279. aastaks, mil Haapsalu linnaks kuulutati, asula selles kohas olnud juba tõenäoliselt enam kui paarkümmend aastat. Haapsalu rajati väina äärde, mis eraldas praegust Noarootsi poolsaart mandrist ja oli ilmselt tuntud meretee. Holmide ehk ...
20 aastaga on Kuressaare Laurentiuse kiriku restaureerimise- ja renoveerimistöödega jõutud põrandast torni tipu - kuldse ristini. Ja raha on selleks kulunud üle 1,8 miljoni euro. Aga päris ideaalses korras kirik veel pole. Neljapäev oli see päev, kui loodetavasti taas sajanditeks kiriku torni tõstetud risti, tuulelippu ja tornikuuli sai nii lähedalt uurida. Pärast kirikusümboolika õnnistamist ja tulevaste põlvkondade jaoks tornikapslisse pandud ajaloolise üriku ...
Sel aastal möödub Vormsi Püha Olavi kiriku rajamisest 800 aastat. Pidupäeva tähistati esmaspäevasel olavipäeval, mis on Vormsi rahva jaoks igal suvel tähtis püha. Vormsi Püha Olavi kiriku lasi 1219. aastal ehitada Taani kuningas Valdemar II. Algsest puukirikust on alles vaid praeguse pikihoone alused vundamendikivid. Kooriruum ehitati 13. sajandi teisel poolel juba kivist ja on säilinud tänaseni, vahendas "Aktuaalne kaamera". Kunagine puust pikihoone hävis ...
4. juulil lahkus meie seast 56-aastasena usundiloolane, klassikaline filoloog, tõlkija ja Tartu ülikooli usuteaduskonna patristika ja klassikaliste keelte lektor Marju Lepajõe. Marju Lepajõe sündis 28. oktoobril 1962. aastal. Ta lõpetas Tartu ülikooli filoloogiateaduskonna eesti filoloogia erialal 1985. aastal (diplomitöö "Johannes Gutslaffi "Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam" tõlge", juhendaja Huno Rätsep). Aastail 1988–1991 oli ta ...
