Lääne-Harju vallas Harju-Risti külas asuv Risti kirik tahab tagasi Niguliste kirikus eksponeeritud vanu puitskulptuure ning kiriku põranda alt leitud ajaloolisi münte. Risti kiriku kogudus pöördub riigi vastu tsiviilkohtusse, et lahendada aastaid kestnud vaidlus, kellele peaksid kuuluma Risti kirikust aastatel 2010-2011 leitud 1197 ajaloolist münti. Samuti soovib kogudus tagasi enda valdusesse nõukogude ajal kirikust restaureerimisele viidud 14. sajandil nikerdatud ...

24. veebruaril 2019 , Tallinna Toompea Kaarli kirikus Armu teile ja rahu Jumalalt meie Isalt ja meie Issandalt Jeesuselt Kristuselt!  Valisin tänase Eesti pidupäeva jutluse mõtete aluseks pühakirjakoha apostel Pauluselt: „Ärgu olgu teil ühtki muud võlga kellegi vastu kui ainult võlg üksteist armastada; sest kes armastab teist, on Seaduse täitnud.“ (Rm 13:8) Juba pea kaks aastat on Eestis ja eestlaste asupaikades kõikjal maailmas, tähistatud erinevate ...

EELK peapiiskop Urmas Viilma ütles ERR.ee saates "Otse uudistemajast", et religioonialane kirjaoskus muudab inimesed sallivamaks kõige teistsuguse suhtes. Kuigi Viilma poolt hiljuti koostatud ristiinimese kompass tekitas palju poleemikat, lubas ta koostada uue analüüsi pärast valimisi. Viilma märkis, et kui nõukogude okupatsiooni lõppedes maailm meie jaoks uuesti avanes ja inimeste kokkupuuted teiste religioonidega sagenesid, on religioonialane teadmatus Eesti ...

Haigekassa otsustas jätkata diakooniahaigla hospiitsi rahastamist vähemalt nii kaua, kuni kestab diakooniahaigla kohtutee. See tähendab, et hospiits ei pea märtsi lõpus uksi sulgema. Samuti plaanib haigekassa tulevast aastast muuta hopsiitsteenuse rahastamise süsteemi. Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane lubab, et kui diakooniahaigla kaebab esimese astme kohtuotsuse edasi, pikendab haigekassa lepinguid praeguste teenustepakkujatega veel vähemalt kvartaliks, ...

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma avalikustas sotsiaalmeedias võrdluse riigikogu valimistel osalevate erakondade programmidest kirikute nõukogu ettepanekute kohta. Viilma "Ristiinimese kompassi" kohaselt tuleks valida Keskerakonda. Viilma kirjutas Facebookis, et 5. septembril 2018. aastal saatis Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) parlamendis esindatud erakondadele dokumendi „Eesti Kirikute Nõukogu ettepanekud erakondadele seonduvalt 2019. ...

Kas on võimalik, et kristlased toetavad eutanaasiat? Johann-Christian Põder otsib vastust. Debatt eutanaasia ja abistatud enesetapu eetilise ja õigusliku lubatavuse üle on juba praegu andnud meie eetilisse arutelukultuuri väärt materjali. Selle üle on põhjust rõõmustada. Bioeetilisest vaatenurgast tõstaksin esile filosoof Margit Sutropi hõlmava ja tundliku probleemikaardistuse. Sutrop osutab muu hulgas, et "isegi kui jätta kõrvale religioossed põhjendused /-/ on ...

Praegu ravimatuks tunnistatavatele patsientidele tuleb kiiremas korras tagada inimväärikust austav elu – mitte surm – ning meditsiiniliselt ja hoolekandeliselt pädev teenus, selle asemel et nad iseenda, omaste ja vikatimehe hooleks jätta, kirjutab Meego Remmel. Inimväärikust tuleb ühtviisi austada kõigi inimeste suhtes, sõltumata kellegi kõrvalistest tunnustest inimene olemise seisukohalt. Eesti õigusruumis kehtiva ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni (artikli ...

Teisipäeval saatis Haigekassa välja teate, et Hospiitsteenus on abivajajatele tagatud“. Diakooniahaigla esindajad kinnitavad, et see on eksitav. „Haigekassa kinnitab oma pressiteates, et hospiitsteenus on igal juhul tagatud kõigile ravikindlustatud patsientidele, kes seda vajavad ja kohtuvaidlus ei mõjuta teenuse kättesaadavust. Kahjuks ei vasta see väide tõele,“ kinnitab EELK avalike suhete spetsialist Regina Hansen. EELK Tallinna Diakooniahaigla hospiitsteenust on ...

Septembris möödub 75 aastat eestlaste massilisest põgenemisest naasva Nõukogude terrori eest. Suure mineku aastapäeva tähistatakse ka 20. septembril Haapsalus. Peaminister Jüri Ratas lubas piiskop Tiit Salumäele, et tuleb sel päeval Haapsallu. Suurpõgenemise mälestusjumalateenistus on 19. septembril Tallinnas Jaani kirikus. ”Ja meil 20. septembril Rannarootsi muuseumi ees,” ütles piiskop Salumäe. “Sest minu teada ühtegi sammast Eestis rohkem suurpõgenemisele ei ole, ...

Kuressaare Laurentiuse kiriku kellatorni renoveerimisel leiti kaks kapslit, üks 1933. ja teine 1988. aastast. Kuressaare Laurentiuse kiriku torni kupli osa renoveerimise käigus eemaldati kiriku tornis olev rist, selle all olev muna ja tuulelipp. Tööde käigus parandatakse kiriku torni plekid, kullatakse muna, tuulelipp ja rist. Muna seest leiti kaks kapslit. Suuremas, 1933. aastal paigaldatud kapslis asuval ürikul kirjeldatakse kiriku ajalugu. Väiksemas kapslis olev ...

Ida-Läti ja Latgale: Aglona, Ludza ja Alūksne 28.-29. juuni 2019 TARTUST REISIKAVA: 1. päev R 28. juuni Väljasõit kell 7.00 Tartust Vanemuise alumisest parklast. Alustame teekonda Ida-Lätisse. Räägime Lätimaast ja lätlastest. Vahetult enne Läti piirile jõudmist teeme lühikese kohvi- ja jalasirutuspeatuse Metsavenna talus. Jätkame teekonda Aglonasse. Aglona on Läti tähtsaim katoliku usu vaimne keskus ja maailma mastaabis pühapaik, kuhu igal aastal Neitsi Maarja ...

Ida-Läti ja Latgale: Aglona, Ludza ja Alūksne 2.-3. august 2019 TALLINNAST REISIKAVA: 1. päev R 2. august Väljasõit kell 5.00 Tallinnast Vene Kultuurikeskuse eest (Mere puiestee 5). Alustame teekonda Ida-Lätisse. Räägime Lätimaast ja lätlastest. Vahetult enne Läti piirile jõudmist teeme lühikese kohvi- ja jalasirutuspeatuse Metsavenna talus. Jätkame teekonda Aglonasse. Aglona on Läti tähtsaim katoliku usu vaimne keskus ja maailma mastaabis pühapaik, kuhu igal ...

Mõni nädal tagasi jõudis meediasse kirikuõpetaja jõulujutlus, mis tekitas küsimuse, kas vaimulik pole mitte erakonna poliitika kantslisse toomisega üle piiri läinud. Kuna mitmed EELK vaimulikud kuuluvad erakonda ning ka peapiiskop Urmas Viilma on olnud Isamaa liige, istusime peapiiskopiga maha ja rääkisime kiriku ja poliitika seotusest Eesti ühiskonnas. Olete avaldanud toetust vaimulike kaasalöömisele poliitikas. Miks see on teie arvates vajalik? Ma ei saa ...

Olen väga tänulik, et Ene-Margit Tiit on Õhtulehes kirjutanud tänuväärse selgituse, et põhjendada järgmise rahvaloenduse registripõhist korraldamist. Siiski tuleb mul korrigeerida auväärt rahvastikuteadlase üht, ilmselt teadmatusest välja käidud väidet. Nimelt kirjutab autor: "Kahju on aga sellest, et kirik ei ole enam kui kolmsada aastat tagasi alguse saanud koguduseliikmete registreerimise traditsiooni jätkanud ja ootab statistilisi andmeid ...

Me elame religioosse katkestuse järgsel ajal, mil usust ei mõelda enam nii nagu 100, 50 või 25 aasta eest. Milliseid tendentse võib Eesti usuelus märgata, kirjutavad Tartu Ülikooli usuteaduskonna vanemteadurid Atko Remmel ja Priit Rohtmets. Tänapäeval mõjutab Eesti religioosset maastikku kõige enam nõukogude perioodi religioosne katkestus. 1920.–1930. aastatel käsitleti kirikut ühiskonna moraalse selgroona ja haridust väärtustavat protestantlust eestlaste ...