Laulu lugu«Kiriku laulu- ja palveraamatus» on laul number 165 «Kui ma ka teed ei tea» paigutatud rubriigi «Pühakutepäev» alla. Kõnealune laul on seotud märterlusega ning selle juurde kuulub lugu Anna Margreth Cecil Erika Marion von Klotist, kes on sündinud 30. märtsil 1897. Esimese maailmasõja tõttu polnud tal võimalik Saksamaale sõita, seepärast jäi Marion von Klot Riiga, kus ta ...
Kaheksakümne aasta taguse suve üks tähtsamaid sündmusi oli 5. juulil aset leidnud Pärnumaa I vaimulik laulupidu. Algas see juba eelmisel õhtul vabaõhu-jumalateenistusega staadionil. Vaimulikku kosutust jagasid praost Grünberg, Eliisabeti koguduse õpetaja Hasselblatt ja õpetaja Haamer Pühalt. Muusikat tegid Tallinna ühendatud laulukoorid hr Biltse juhatusel. Pühapäeva hommikul oli Eliisabeti kirikus ...
«Trooni ees oli nagu klaasmeri, mägikristalli sarnane. Trooni keskpaigas ja trooni ümber oli neli olevust, täis silmi eest ja tagant,» kirjeldab nägemust taevasest jumalateenistusest piiblisalm Ilm 4:6.1841. aastal ehitatud Paldiski Nikolai kirik vajab uusi aknaid ja kogudus oma jõududega toime ei tule. Pühakoja aknad on väga halvas seisus ja sellepärast on talvel kirikus külm ja niiske. Kuigi annetada saab ...
Augustikuu tähised ööd panevad ikka igavikulistele ja elus olulistele asjadele mõtlema. Ja iseolemise seisukohast ongi august meie jaoks mõõtmatu: sel aastal tähistame iseseisvuse 20. aastapäeva, samuti esimese missio toimumist Haapsalus.Seepärast kutsutakse kõiki 19.–28. augustini Haapsallu osa saama tänu- ja kuulutusüritusest «Laul ja vabadus». Rohkem kui nädala jooksul toimuvad Läänemaa ...
Kätte oli jõudnud 1931. aasta juunikuu. Päike käis kõrgelt, oli aeg tulla välja prooviruumidest, et tuua laulupäevadel kuulajateni talve jooksul õpitud laulud.9.–16. juunini leidis Tallinnas aset XIII kirikupäev, mille haigestunud piiskopi asemel avas prof H. B. Rahamägi. Oma avakõnes tõi ta tähtsama saavutusena esile läinud detsembris toimunud kirikumuusika kongressi ja Kirikumuusika Sekretariaadi ...
17.–23. juunini toimub järjekordne Suure-Jaani muusikafestival, sedapuhku juba 14. korda. Jälle jõudis lävele jaaniaeg ja seega ka kõikidest muusikapidudest erilisim Suure-Jaanis. Erilisim, sest mitte kusagil mujal Eestis ei kõla ühe nädala jooksul helid järjest harfist gongini, inimhäälest orelini, viiulist sümfooniaorkestrini ning rahvalikust pühalikuni. Lisaks kohtumised huvitavate isikutega, võimalus ...
Laul «Oh Looja Vaim, nüüd hingesse» (KLPR 130) kuulub lauluraamatu vanimate laulude kihistusse. See on üks neist vähestest lauludest, mis annab hapra märgi meie kirikulaulu seotusest läänekiriku traditsioonilise lauluvaraga, mida tuntakse gregooriuse laulu nime all.Laulu «Oh Looja Vaim, nüüd hingesse» on rubriigis «Laulu lugu» juba käsitletud – Tauno Väinölä kirjutas ...
«Kristus on tõusnud» (KLPR 106) on üks tuntumaid ja armastatumaid ülestõusmispühade laule, mida lauldakse kõigis kristlikes kirikutes olenemata usutunnistusest. Laulus ülistatakse ülestõusmispüha müsteeriumi – Kristuse surmast ülestõusmist. «Kristus on tõusnud» on meie lauluraamatus pigem erandlik kui tüüpiline laul. KLPR annab laulu tekke kohta teada, et see on pärit XII ...
Aprillis 1931 peeti ülestõusmispühi, tähistati usuteadlaste seltsi aastapäeva ja sai kuulata mitmeid häid kontserte.19. aprillil tähistati piduliku jumalateenistusega ülikooli kirikus Akadeemilise Usuteadlaste Seltsi 10. aastapäeva. Jutlustas õpetaja M. Ostrov. Meeleolu süvendas ja kaunistas Cantate Domino segakoor. Üliõpilasmajja aktusele kogunenuid tervitas ladinakeelse sõnavõtuga seltsi esimees ...
1931. a märtsikuu esimesel päeval jõudis esiettekandeni prof Artur Kapi (1878–1952) oratoorium «Hiob». See oli tõeline suursündmus Eesti muusikaelus. Estonia kontserdisaal oli rahvast pilgeni täis. Kohal olid riigivanem, valitsuse liikmed, välissaadikud. Publik raatsis saalist lahkuda alles siis, kui Kapp juba istus Estonia Valges saalis oma ametivendadega, kes meistrit muidugi «elada» lasksid. Monumentaalne teos oli ...
Et üks pealtnäha tavaline klaver võib endas peita põnevat ajalugu, sündmusi, inimeste saatusi, seda näitab selgelt üks viimase aja huvitav leid – Tartu Kõrgema Usuteadusliku Seminari saalis asuv Saksa tiibklaver C. Bechstein. Aastani 1926 kuulus see pill Tartu ülikooliga seotud väljapaistvale tegelasele, baltisaksa päritolu terapeudile, 1877. aastal meditsiinidoktoriks saanud Karl Dehiole. Karl Gottfried Konstantin Dehio ...
Oli 1988. aasta kevad. Istusime Tallinnas Toompeal vanas konsistooriumi saalis ja algamas oli EELK Usuteaduse Instituudi õppekoori lauluharjutus prof Hugo Lepnurme ja tolleaegsete muusikaõpilaste juhtimisel. Tavapärast alguspalvet tõusis sel korral lugema üks pereisa, kes rääkis pisarsilmil hiljuti juhtunud loo. Ta soovitanud oma tütrel kooriproovi minemata jätta, sest käes oli eksamite aeg ja õppimisega kibekiire. ...
Nagu laulupidudel tavaks, tulevad suurpeole esinema ka pasunakoorid ja puhkpilliorkestrid. Seekord koguneb laulukaare alla kolm pasunakoori ja seitse puhkpilliorkestrit, ütleb üks üldjuhtidest Kahro Kivilo. «Lähen sel aastal vaimulikule laulupeole lootusrikka tundega, sest eelproovid läksid üsna hästi, eriti Põhja-Eestis,» ütleb ühendpuhkpilliorkestri dirigent.Kahro Kivilo tõstab teiste esinejate seast esile ...
Laulupeol esitletakse äsja valminud kogumikku «Vaimulikud laulupeod».Raamatu eellugu sai alguse sellest, et Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dirigeerimise osakonna üliõpilane Merle Lend kirjutas diplomitöö «Üleriigilised vaimulikud laulupäevad ja laulupeod». Vaimulike laulupäevade kõrgaeg jäi küll 1930ndatesse ja siis tuli pikk vaheaeg, ent ka viimase kahekümne aasta jooksul, mil nende uurimine ...
Palju aega tagasi kirjutas poetess Marie Under luuleread: «Ju toomehelbed jätnud jumalaga / ja sirelite õitseaeg on käes: / kõik pungad pakatavad täies väes, / kõik põõsad sinetavad maja taga.»Möödunud on aastakümned ja aastasajad, aga üks on alati kindel: igal kevadel puhkevad toomingad ja sirelid ning täidavad inimeste meeled uue lootuse ja rõõmuga. Hing otsekui ihkaks laulda, ...