Laulu lugu«Hyfrydol» on 19. sajandi Walesi kirikuviis, mis on Maarjamaal tuntuks saanud eelkõige kiriku laulu- ja palveraamatu (KLPR) vahendusel. Tänu valsitaktilisele meetrumile ja meloodia hoogsale liikumisele on laul armastatud vaheldus tüüpilisele luterlikule koraalile. Viis on laialdaselt kasutusel, sisaldudes näiteks ka mormoonide lauluvaras.KLPR laulu 121 kohta kirjutas Mari Sagur aastal 2006 usuteaduse instituudis (UI) ...
Nii lauldi möödunud teisipäeva hommikul Haapsalu toomkirikus, kui algas lauluraamatuaastale pühendatud kolmepäevane koraalimaraton.Iga päev kaksteist tundi laulu, see on maraton, mille jooksul lauldi läbi kõik kiriku laulu- ja palveraamatu 484 laulu. Et täita ka viimane ettekavandatud tund lauluga, oleks võinud korrata kaanonit «Dona nobis pacem» ning lõpuks oleks nii lauljaile kui kuulajaile rahu saabunud ...
LauluraamatuaastaVestluses lauluraamatuaasta teemal ütles peapiiskop Andres Põder, et kirikumuusikud peavad tutvustama koguduste liikmetele laulude saamislugu.Lauludega on samuti nagu inimestega: kui me teame kellegi lugu, siis tunneme seda inimest lähemalt ja saame temast paremini aru. Martin Luther ütles: «On väga oluline, et igaüks teab, mida ja miks ta laulab.»Paljud eesti lauluraamatu laulud on pärit Saksamaalt – Eestis ei ...
Laulu lugu«Kiriku laulu- ja palveraamatus» on laul number 165 «Kui ma ka teed ei tea» paigutatud rubriigi «Pühakutepäev» alla. Kõnealune laul on seotud märterlusega ning selle juurde kuulub lugu Anna Margreth Cecil Erika Marion von Klotist, kes on sündinud 30. märtsil 1897. Esimese maailmasõja tõttu polnud tal võimalik Saksamaale sõita, seepärast jäi Marion von Klot Riiga, kus ta ...
Kaheksakümne aasta taguse suve üks tähtsamaid sündmusi oli 5. juulil aset leidnud Pärnumaa I vaimulik laulupidu. Algas see juba eelmisel õhtul vabaõhu-jumalateenistusega staadionil. Vaimulikku kosutust jagasid praost Grünberg, Eliisabeti koguduse õpetaja Hasselblatt ja õpetaja Haamer Pühalt. Muusikat tegid Tallinna ühendatud laulukoorid hr Biltse juhatusel. Pühapäeva hommikul oli Eliisabeti kirikus ...
«Trooni ees oli nagu klaasmeri, mägikristalli sarnane. Trooni keskpaigas ja trooni ümber oli neli olevust, täis silmi eest ja tagant,» kirjeldab nägemust taevasest jumalateenistusest piiblisalm Ilm 4:6.1841. aastal ehitatud Paldiski Nikolai kirik vajab uusi aknaid ja kogudus oma jõududega toime ei tule. Pühakoja aknad on väga halvas seisus ja sellepärast on talvel kirikus külm ja niiske. Kuigi annetada saab ...
Augustikuu tähised ööd panevad ikka igavikulistele ja elus olulistele asjadele mõtlema. Ja iseolemise seisukohast ongi august meie jaoks mõõtmatu: sel aastal tähistame iseseisvuse 20. aastapäeva, samuti esimese missio toimumist Haapsalus.Seepärast kutsutakse kõiki 19.–28. augustini Haapsallu osa saama tänu- ja kuulutusüritusest «Laul ja vabadus». Rohkem kui nädala jooksul toimuvad Läänemaa ...
Kätte oli jõudnud 1931. aasta juunikuu. Päike käis kõrgelt, oli aeg tulla välja prooviruumidest, et tuua laulupäevadel kuulajateni talve jooksul õpitud laulud.9.–16. juunini leidis Tallinnas aset XIII kirikupäev, mille haigestunud piiskopi asemel avas prof H. B. Rahamägi. Oma avakõnes tõi ta tähtsama saavutusena esile läinud detsembris toimunud kirikumuusika kongressi ja Kirikumuusika Sekretariaadi ...
17.–23. juunini toimub järjekordne Suure-Jaani muusikafestival, sedapuhku juba 14. korda. Jälle jõudis lävele jaaniaeg ja seega ka kõikidest muusikapidudest erilisim Suure-Jaanis. Erilisim, sest mitte kusagil mujal Eestis ei kõla ühe nädala jooksul helid järjest harfist gongini, inimhäälest orelini, viiulist sümfooniaorkestrini ning rahvalikust pühalikuni. Lisaks kohtumised huvitavate isikutega, võimalus ...
Laul «Oh Looja Vaim, nüüd hingesse» (KLPR 130) kuulub lauluraamatu vanimate laulude kihistusse. See on üks neist vähestest lauludest, mis annab hapra märgi meie kirikulaulu seotusest läänekiriku traditsioonilise lauluvaraga, mida tuntakse gregooriuse laulu nime all.Laulu «Oh Looja Vaim, nüüd hingesse» on rubriigis «Laulu lugu» juba käsitletud – Tauno Väinölä kirjutas ...
«Kristus on tõusnud» (KLPR 106) on üks tuntumaid ja armastatumaid ülestõusmispühade laule, mida lauldakse kõigis kristlikes kirikutes olenemata usutunnistusest. Laulus ülistatakse ülestõusmispüha müsteeriumi – Kristuse surmast ülestõusmist. «Kristus on tõusnud» on meie lauluraamatus pigem erandlik kui tüüpiline laul. KLPR annab laulu tekke kohta teada, et see on pärit XII ...
Aprillis 1931 peeti ülestõusmispühi, tähistati usuteadlaste seltsi aastapäeva ja sai kuulata mitmeid häid kontserte.19. aprillil tähistati piduliku jumalateenistusega ülikooli kirikus Akadeemilise Usuteadlaste Seltsi 10. aastapäeva. Jutlustas õpetaja M. Ostrov. Meeleolu süvendas ja kaunistas Cantate Domino segakoor. Üliõpilasmajja aktusele kogunenuid tervitas ladinakeelse sõnavõtuga seltsi esimees ...
1931. a märtsikuu esimesel päeval jõudis esiettekandeni prof Artur Kapi (1878–1952) oratoorium «Hiob». See oli tõeline suursündmus Eesti muusikaelus. Estonia kontserdisaal oli rahvast pilgeni täis. Kohal olid riigivanem, valitsuse liikmed, välissaadikud. Publik raatsis saalist lahkuda alles siis, kui Kapp juba istus Estonia Valges saalis oma ametivendadega, kes meistrit muidugi «elada» lasksid. Monumentaalne teos oli ...
Et üks pealtnäha tavaline klaver võib endas peita põnevat ajalugu, sündmusi, inimeste saatusi, seda näitab selgelt üks viimase aja huvitav leid – Tartu Kõrgema Usuteadusliku Seminari saalis asuv Saksa tiibklaver C. Bechstein. Aastani 1926 kuulus see pill Tartu ülikooliga seotud väljapaistvale tegelasele, baltisaksa päritolu terapeudile, 1877. aastal meditsiinidoktoriks saanud Karl Dehiole. Karl Gottfried Konstantin Dehio ...
Oli 1988. aasta kevad. Istusime Tallinnas Toompeal vanas konsistooriumi saalis ja algamas oli EELK Usuteaduse Instituudi õppekoori lauluharjutus prof Hugo Lepnurme ja tolleaegsete muusikaõpilaste juhtimisel. Tavapärast alguspalvet tõusis sel korral lugema üks pereisa, kes rääkis pisarsilmil hiljuti juhtunud loo. Ta soovitanud oma tütrel kooriproovi minemata jätta, sest käes oli eksamite aeg ja õppimisega kibekiire. ...