4. Muidugi tuli ka kriitikat, eriti traditsiooniliste jõululaulude, näiteks „Püha öö“ muutmise kohta. Samas leidis Ingvar Luhaääre sisuliselt uustõlkeline „Nii elevil ja rõõmus“ (KLPR 6) igati tunnustust. Eriti karm kriitik oli praost Albert Soosaar. Tema meelest ei tohtinud muuta isegi tõlget, sest see rikkunuks ära õpetusliku sisu ja kogudusele armsaks saanud sõnastuse.  Keeruline oli leida tasakaalu kirikulaulu poeetilise vormi ja õpetusliku sisu vahel. ...

3. Redigeerimisega asjad muidugi nii kergelt ei läinud. Probleemid algasid juba valikutest. Ei tahetud ju välja jätta luterlikke tuumiklaule, kuigi mitmed neist olid dubleerivad ja kergekaalulised. Lutheri enda lauludega oli asi mõistagi lihtsam. Mart Jaanson, kes on teinud ära suure töö luterlike tuumiklaulude määramisel6, on tuvastanud 319 tuumiklaulu, millest KLPRis on 153, seega 32,8% laulude üldarvust. Ta leiab, et kui tuleviku laulikus oleks 1000 laulu, ...

2. 1986. aasta oktoobris kinnitas Välis-Eesti piiskoplik nõukogu Torontos koostatud lauluraamatu uuendamise kava. Järgmisel aastal täiendati komiteed piiskop Karl Raudsepa, assessor Tõnis Nõmmiku ja õp Oskar Knadenteichiga, peagi lisandus ka õp Gustav Piir. Läbi töötati kõik senised 748 laulu ning lisaks veel 900 laulu erinevatest allikatest.3 Tundus, et need kaks rööbast, üks kodumaal ja teine võõrsil, jäävadki kulgema paralleelselt. Laulva revolutsiooni ...

2018. a EELK UI kirikumuusikute suvesessist osavõtnud pärast kontserti Pühalepa kirikus: (vasakult) Kristel Aer, Ester Ilves, Virge Kadarik, Kersti Petermann, Helle Suurlaht, Katre Hödemann, Olga Gams ja orelipingil istuv Pühalepa koguduse organist Helle Nittim. Erakogu. Kaunis pilt kirikumuusikust, kes igaks pühapäevaks valmistab ette kirikuaastasse sobiva ning kõrgel kunstilisel tasemel orelimuusikaga jumalateenistuse, lisaks juhatab ka koguduse koori ning ...

1. Kuna tänavu möödub 30 aastat „Kiriku laulu- ja palveraamatu“ ilmumisest, on kindlasti põhjust selle väljaande saamislugu meenutada. Püüan seda teha oma subjektiivsest vaatenurgast, toetudes peamiselt Ivar-Jaak Salumäe mõtisklustele hümnoloogilises kogumikus „Kelle laule me laulame“ (2001) ja Usuteaduslikus Ajakirjas nr 2, 2003, samuti põgusale tööle arhiivimaterjalidega.  Sirvinuna seal tuhandeid lehekülgi, tõstatab Salumäe küsimuse: kas sellesisulised ...

Tuuliki Jürjo Taagepera kiriku oreli juures. Villu Jürjo. EELK kogudustes mängib orelit 150 kirikumuusikut. Keskmiselt on meie organist maakogudust teeniv 55aastane naisterahvas, kellel EELK kutsekategooriat ei ole, kuid mingi muusikalise õppeasutuse on ta siiski lõpetanud. Küll mitte tingimata oreli erialal.  Sellest määratlusest leiab mitu küsimust. Miks üle 50aastane, kuhu jäävad noored? Miks just naisterahvas, kas siis mehi polegi? Miks meie organistidel EELK ...

Haapsalu toomkiriku orel, mis Eestisse jõudes ehitati põhjalikult ümber. 2 x Erakogu. Kirikuorel ehitatakse ideaalolukorras konkreetsesse ruumi, arvestades selle suurust, kuju ja akustikat – nii saab üldjuhul kõige parema lõpptulemuse. Piltlikult öeldes on see nagu rätsepa õmmeldud rõivastega, mis tehakse kandjale, arvestades tema kehaehitust. Me kõik teame, et alati ei ole võimalik hankida kohe uut ja spetsiaalset rõivast ning tegeleda tuleb kohandamisega. Sama ...

Tartu Pauluse Pascheni orelil on 56 registrit, 3650 vilet. Valminud 2015. a. Arhiiv. „Orel on helimaja,“ nentis üks laps, kes ekskursiooniga Tartu Pauluse kiriku orelit vaatamas käis.  Elumaja ehitamise kulgu tunnevad paljud, aga „helimaja“ ehitamisega on vähesed lähedalt kokku puutunud. Ka oreli kui instrumendiga pole tänapäeva inimesed ülemäära lähedased. Enne sõbraks saamist on vaja saada tuttavaks. Kandku alljärgnev kirjutis lugejat edasi oreliga tutvumise ...

32 registriga barokkoreli ehitas Kriisa Oreliehitus OÜ eesotsas orelimeister Hardo Kriisaga. Prospekti kujundas klaasikunstnik Rait Prääts. Pill pühitseti 2010. aastal. Nõukogude okupatsioon ei võimaldanud ehitada kirikutesse oreleid, seetõttu seisime 2010. aastal ajaloolise sündmuse ees: valmis suurim Eesti orelimeistri töö ja Eesti kunstniku kavandatud oreliprospekti tervikkompositsioon pärast II maailmasõda. 2007. aastal valmis kunstnik Rait Präätsa tööna kiriku ...

Orelimeistrite dünastiale panid aluse vennad Kriisad Juhan, Jakob ja Tannil. Arhiiv. Kombinatsioon jumalikust talendist ja inimlikust tahtest, maamehe visadusest ja talumehe töökusest tegi Haanja mõisamoonaka lastest tunnustatud orelimeistrid. Vendade Kriisade loodud pillidest on paljud tänini meie kirikutes koguduse muusikaelu tugisambaks.  On muljetavaldav, et just Võrumaa majanduslikult vaesemaks piirkonnaks arvatud künklikust Haanjast on Eesti ...

Orelimeister Olev Kents 2013. aastal Puhja kiriku oreli restaureerimist alustades. Kaks ja pool aastat väldanud protsess kandis oodatud vilja, aidates vana väärika pilli uuele elule.               Tiit Kuusemaa Uskumatult rikkalik Eesti orelikultuuri pärand paneb küsima, kelle kohustus ja vastutus on Eesti orelite korrashoid ja kuidas me seda ülesannet peaksime täitma.  Juriidiliselt on orelite nagu muudegi kirikus asuvate kunstiväärtuste omanik enamasti kogudus. ...

Juuru Mihkli kiriku oreli uuele elule aitamisse on Göran Grahn saanud oma osa anda. Ta on rõõmus, et nüüd on see omapärase helitämbriga pill heas korras ja regulaarselt hooldatud.       Endel Apsalon   Enam kui 30 aastat on rootslasest oreliekspert Göran Grahn aidanud nõustada Eesti orelite korrastamist. Tehes seda suurest austusest pillide kuninga vastu ning mõistes koguduste kesist majandusseisu, pole ta paljudel juhtudel küsinud oma töö eest omanikult ...

Tallinna Toompea Kaarli kiriku Walckeri orel, tänini suurim kirikuorel Eestis, mõjub oma prospekti näokuse ja kõla võimsusega. Erik Peinar. Tallinna Kaarli kirikus asuv Walckeri orel on tänini Eesti suurim, aga omab ka tähtsat kohta Euroopa väärtuslikemate ajalooliste orelite seas. Oleme Kaarli kiriku ehitamise juubeliaastas. Kui kiriku sissepühitsemispäeval, 1870. aasta IV advendil, tervitas kogudust Gustav Normanni valmistatud uus orel, siis 1923. aastal ...

Tallinna Toompea Kaarli kiriku oreliviled. Erik Peinar. Et iga orel ise näitab, kui palju ja mis- moodi teda on vaja remontida, tuli ilmsiks ka Tallinna Kaarli oreli kapitaalremondi korral. Selle oreli kapitaalremondist on nüüd juba mitu aastat, kuid saan endiselt pilli hooldama minnes sellest tööst rõõmu tunda. Otsus nii suur töö vastu võtta ei tulnud kergelt, sest aukartus selle unikaalse instrumendi ees oli väga suur. Võisin tunda suurt koguduse toetust ja ...

Vigala Maarja kirikus asub tänini Müllverstedti poolt 1886. aastal algselt Tartu Peetri kirikule ehitatud orel. Vigalasse 1888. aastal toodud pill avaldab muljet kirikuruumi täitva erilise kõlaga. Endel Apsalon Tallinna rahvusvahelise orelifestivali ellukutsujana 1987. aastal ei osanud ma toona veel arvata, et juba paari aasta pärast saavad nimekad muusikud tulla laiast ilmast Eestisse. Aga juba 1989. aastal toimusid festivalikontserdid üle Eesti, kus tol ajal ei olnud ...