Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Järjejutt

Me kõik vajame rahu ja turvalisust

1. 2014. aasta jääb ajalukku kui varjamatute vastuolude ja pingete eskaleerumise aasta, mil oma eesmärkide saavutamiseks kasutasid vägivalda mitmed agressorid. Ükski suurem konflikt paraku lõppenud aastal lahendust ei leidnud, küll aga tekkis uusi juurde. Meile geograafiliselt lähimad on olnud Ukraina sündmused, täpsemalt Venemaa agressioon Ukrainas. Teine rahvusvaheliselt keskne teema oli möödunud aastal sunniitide islamistliku terroriorganisatsiooni Islamiriik (ISIS, ...

Palverännakute renessanss 4. osa

4. Palverännakud on erinevates religioonides ja uue vaimsuse praktiseerijate hulgas üha enam populaarsust kogumas. Nii on näiteks Jaakobitee külastajate arv stabiilselt kasvanud alates 1980. aastate keskpaigast, ulatudes 2013. aastal 215 880 palverändurini. Ka Eestis on palverännakutega seonduv hoogustunud: meil on tekkinud juba märkimisväärne hulk neid rändureid, kes palverändurlusega regulaarselt tegelevad ja rännakutel käivad, kirjutatud on mitmeid palverändurlust ...

Palverännakute renessanss 3. osa

3. Religioosse inimese jaoks on loomulik end ränduriga samastada, sest enamik religioone võrdleb inimese elu teel olemisega. Palverännak on peale füüsilise liikumise ja pühade paikade külastamise paralleelrännak iseendasse ja oma usumaailma, palverännakul kohtuvad vahetult profaanne ja sakraalne maailm. Palverännakud ei ole olnud ega ole ka tänapäeval oma ehedaimas vormis meeleolukad reisid või oma füüsilise võimekuse proovilepanekuks või enesetõestuseks ettevõetavad ...

Palverännakute renessanss 2. osa

2. Paljud märtrid tunnistati pärast surma pühakuteks ning pühakute kultusest kujunes kiiresti mõjus kaart vaimulike omavahelises, aga ka mõjukate ilmikutega peetud võimuvõitluses. Palverännakute kõrgaeg oli XII–XVI sajand, mil palverändurite teed läbisid Euroopat risti ja põiki. Kes lõuna poole palverännakule minna ei saanud, suundus põhja poole. Püha maa lõplik langemine muslimite kätte lõpetas kristlaste palverännakud sinna ja tõstis Euroopas asuvate palverännakute ...

Palverännakute renessanss 1. osa

1. Ole tema kaaslane teekonnal, teejuht ristteedel. Anna talle jõudu, kui ta on nõrk, kaitset ohtude keskel, peavarju teekonnal, varju päikese eest, valgust pimeduses, lohutust meeleheites ja kindlust tema otsuses!  Santiago de Compostela teelise ajalooline palve Suvel leitakse tavapärasemast rohkem aega ja võimalusi ringi liikumiseks nii Maarjamaal kui ka kaugemal. Seda muu hulgas selleks, et avastada ja kogeda midagi uut või taasleida unustatud vana. Üks aastatuhandete ...

Eesti luterlikud kirikupead alates EELK loomisest 2. osa

Tooming,Alfred

(algus EK nr 43, 29.10.2014.) Peapiiskop Alfred Tooming 05.07.1907 Harju-Jaani kihelkond – 05.10.1977 Tallinn. Kasvas talupidaja peres. Tallinna Jakob Westholmi gümnaasium. Tartu ülikool, usuteadus 1927–1932. Prooviaasta Äksi ja Võnnu kogudustes 1933–1934. Ordineeriti 02.09.1934 Tallinna toomkirikus. 1934 Võnnu kog abiõp. 1934–1935 Käina kog õp. 1935–1949 Harju-Jaani kog õp (1941–1945 Punaarmees). 1949–1967 Viljandi Pauluse kog õp ja Viljandi praost. 1954–1967 ...

Eesti luterlikud kirikupead alates EELK loomisest

Kukk2, Jakob

Piiskop Jakob Kukk 09.09.1870 Tartu-Maarja kihelkond – 25.07.1933 Tallinn. Kasvas talupidaja peres. Tartu Hugo Treffneri gümnaasium. Tartu ülikool, usuteadus 1891–1895. Prooviaasta Rõuges 1897–1898. Ordineeriti 18.01.1899 Riias. 1899–1900 Võru praostkonna vikaarõp. 1900–1902 Rõuge kog abiõp. 1902–1904 Peterburi Jaani kog abiõp. 1904–1905 Tartu Maarja kog abiõp. 1905–1906 Teškovo kog õp Ingerimaal. 1906–1921 Keila kog õp. 1919–1933 EELK piiskop. 1927–1933 Tallinna ...

Maarjamaa lugu

maarjamaa_banner1 copy

(Algus EK nr 33, 27.8.2014.) III. ÜHINE KIRIK? Maarjamaa märtrid Te peate olema minu tunnistajad, ütles Jeesus (Ap 1:8). Eesti tunneb tuhandeid tunnistajaid, eriti seisavad meeles äsjase ateismiaja omad, Maarjamaa märtrid. Kui Jõhvi koguduse õpetajalt Karl Hesselt nõuti, et ta tunnistaks kõik oma jutlused pettuseks, ja ta keeldus, torgati tal silmad peast ja lasti päev hiljem maha. Oma elu on andnud suur hulk teisigi – mitte ainult piiskopid (nt Platon, Peeter ja ...

Maarjamaa lugu 8. osa

põlva kirik_riho.Semm

(Algus EK nr 33, 27.8.2014.) «Vene kirik» Aastal 1845 alanud massiline kirikuvahetus jagab meie Vene aja (1710–1918) kaheks väga erinevaks perioodiks. Esimesel kehtis nn Balti erikord, mis jättis siinsele vaimulikkonnale palju vabamad käed kui Rootsi ajal, olgugi et ka tsaaril oli oma riigikirik. Teisel perioodil (1845–1918) sünnib sadakond Eesti õigeusukogudust: 1897. a rahvaloenduse ajaks oli neis juba ligi 110 000 usklikku. Sellel perioodil aitab riigikirik uusi kogudusi ...

Maarjamaa lugu 7. osa

maarjamaa_banner1 copy

(Algus EK nr 33, 27.8.2014.) «Poola kirik» Me nimetame Poola ajaks neid nelja aastakümmet, mil Lõuna-Eesti oli Poola valduses (1582–1629) ja mil siin püüti kehtestada uut kirikukorda, mida võiks nimetada «Poola kirikuks». Selle keskuseks loodi 1585. a Võndu (praegu Cēsis) uus piiskopkond, eestlaste asualal sündis aga juba 1582. a Collegium Derpatense (Tartu Kolleegium), millest sai meie esimese ülikooli eelkäija. On vaja rõhutada, et kolleegiumi asutajad ei rääkinud ...

Maarjamaa lugu 6. osa

maarjamaa_banner1 copy

(Algus EK nr 33, 27.8.2014.) Ajastu lõpuks võib pidada aastat 1940 («baltisakslaste kojukutsumist»), mil Eestist lahkus 65 EELK pastorit. Ent kuidas on lood kirikulooga? Paar aastat varem oli ilmunud Olaf Silla «Eesti kirikulugu», mille arvustaja leidis, et Eesti kirikuloo asemel olime saanud järjekordse Balti kirikuloo. Silla raamatu kõrvale ei ole aga tänini midagi võrreldavat ilmunud. Praegu käibiva Eesti üldajaloo saime Soome autorilt – kas jääme ootama, kuni mõni ...

Maarjamaa lugu 5. osa

maarjamaa_banner1 copy

(Algus EK nr 33, 27.8.2014.) Ajaloolased hoiduvad õigustatult usulistest põhjendustest, kuid ei saa neid ka välistada; seevastu on meil, siinsel ristirahval, Maarjamaa teema-aasta puhul põhjust nende asjade üle järele mõelda. Õnneks on meil olemas Henriku põhjalik jutustus võitluste tegelikust käigust, mille lugemist võib kõigile soovitada. A.D. MMXV – Lateraani kirikukogu Võib öelda, et Maarjamaa kirikulugu algab Issanda aastal 2015. Riiast lähtunud sõjaretki oli küll ...

Maarjamaa lugu 4. osa

maarjamaa_banner1 copy

(Algus EK nr 33, 27.8.2014.) Orduvennad Ristige nad Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ning õpetage neid pidama kõike, mida mina olen käskinud teid pidada, ütles Kristus (Mt 28:19j). Vastristitud vajasid õpetust. Seda hakkasid jagama vaimulikud vennaskonnad, keda eestikeelne trükisõna nimetab sageli üldistavalt ordudeks. Maarjamaalasel on põhjust meeles pidada eriti kaht: tsistertslased ja dominiiklased. Nende kõrval tegutses ka mõõgavendade ordu, kuid nende ülesandeks ...

Maarjamaa lugu 3. osa

maarjamaa_banner1 copy

(Algus EK nr 33, 27.8.2014.) Röövlid & rüütlid, tuli & mõõk Võib öelda, et lepinguid sõlmiti, peeti aus ja murti meie mail nagu mujalgi. Ent ka röövleid oli – nii maal kui merel. Üldiselt peeti lepingutest kinni, kuid Läänemerel seilasid ka piraadid, kes ei hoolinud lepingutest; turvamehi vajasid kaubalaevad – jah, nii nagu praeguse Somaalia mail –, ent ka Läänemere-äärsed asulad, kus meie esiisad käisid tule ja mõõgaga röövimas, tapmas ja põletamas. Saagiks tõid ...

Maarjamaa lugu 2.osa

maarjamaa_banner1 copy

(Algus Eesti Kirikus nr 33, 27.8.2014.) Meie apostel Meinhard Paljud rahvad on meie peale kadedad Läti Henriku kroonika pärast, mis kirjeldab esimeste koguduste sündi meie maal – pealegi nii köitvalt, et on nauditav tänapäevaselegi lugejale. Aastaid 1180–1227 valgustava raamatu kirjapanijaks on sündmustes osalenud misjonär Henrik. Õnne on meil olnud ka sellega, et tervelt kaks kolmandikku teosest (19 peatükki 30st) räägib eestlastest. Õnne lõpuks sellegagi, et tervikuna ...