Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Järjejutt

Muslimid – sõbrad või vaenlased!? 1. osa

Elu maises maailmas on vaid mööduv lõbu lummuses ja pelk mäng (suurad 3.185; 6.32). 1. Kokkuvõtlikult võiks kõigepealt öelda, et kõik ei ole nii hea, kui sellest räägitakse, ja kõik ei ole ka nii halb, kui sellest tunnistatakse. Õpetus kolmainsusest Judaism, kristlus ja islam rajanevad ühisel algallikal – tooral e Vana Testamendi viiel Moosese raamatul. Meie Jumal ja teie Jumal on üks ja sama, ja me kuulame Teda, öeldakse Koraanis. Samuti kinnitatakse, et nii toora ...

Salme Raatma perele ja kirjandusele elatud elu 4. osa

4. See uus algus Soomes tõi Salmele lähemale Rootsi pagulaskonna, vähenes kirjavahetus Liidia Tuulsega, sest Soomest Rootsi helistamine oli odav ja Salme on öelnud, et Soomest oli kuidagi lihtsam ka Bernard Kangro Tulimullale kirju läkitada. Noored sarkastilised mehed Rootsis nagu Lepik, Mägi, Talve, Kolk ajakirja Sõna ümber, mis ilmus enne Tulimulda, lasid lendu mõiste «kirjutavad prouakesed». Seda silti püüdis Salme endast välja juurida – vahel õnnestus, enamikul puhkudel ...

Salme Raatma perele ja kirjandusele elatud elu 3. osa

3. Kalle Vellenurme, üks metsaülikoolile kodueestlaste küllakutsuja, kes kantseldas Ameerikas Ellen Niitu ja Jaan Krossi, kes hoidis meidki Visnapuu filmi tehes joone peal, ütles, et ainult KGB sai kasu vihkamise ja eriti vastandamise ideoloogiast. Ning Jaan Kross toob oma mälestustes näite oma emast, kes külastas teda Saksa ajal vanglas, ja küsib vaidluses Eesti külastamise vastasega, kas ema toetas sellega sakslasi. See selleks. Aga Salme julges Eestisse tulla. Kuigi ...

Salme Raatma perele ja kirjandusele elatud elu 2. osa

2. Tema enda sõnul: «See seitsmesaja-aastane valitsemine ja elu siin armsal Gottesländchenil – Maarjamaal, see likvideeriti kolme nädalaga ära, nagu oleksime mänguasjad, mis tõstetakse ühest kohast teise ja pannakse kusagil karpi, et nüüd lõpetame selle mängu ära ja algab üks teine.» Vajadus mõtete korrastamisel tulemus kirja panna muinasjutu või luuletuse kujul saatis Salmet kogu elu, niisamuti kui vajadus päevikusse märkmeid teha. Muide, abielludes sai mehega kokku ...

Salme Raatma perele ja kirjandusele elatud elu 1. osa

1. Salme Raatma elas meie keskel aastatel 1915–2008. Kodutalus oli komme iga lapse sünni puhul istutada nimeline õunapuu. Kümmekond aastat hiljem hakati ehitama uut eluhoonet ja Salme puu istutati teise kohta. Salme nägi selles ettekuulutust pagulaspõlvele. Salme Raatma, enne nimede eestistamist aastani 1935 Rosenberg, sündis Viljandimaal Helme vallas Liinakülas Aindujaagu talu peremehe tütrena. Õppis Helmes ja Tõrvas ning 1933–1938 Tartu ülikoolis kunstiajalugu, kirjandust ...

Sõna on kätel 6. osa

6. Aastatel 2004–2009 toimusid kord kuus küll viipekeelsed jumalateenistused Pärnus ja kuigi osalejaid oli suhteliselt vähe, kümmekond, olid need inimestele olulised. Paraku tõmbas majanduskriis ka sellele kriipsu peale – Pärnu Eliisabeti kogudus ei leidnud enam võimalust sõidukulude katteks. Pidevalt Pärnust Tallinna teenistusele sõita pole aga mõeldav, paar inimest siiski vahetevahel käib, kui ka muidu pealinna asja on. Pärnu kiituseks peab märkima, et kaks korda aastas, ...

Sõna on kätel 5. osa

5. Konsistoorium taotlust kinnitama ei rutanud. Avaldati kahtlust, kas kurdid ikka saavad hakkama koguduse sisulise juhtimisega ja majandamisega, parem oleks ikka jääda Püha Vaimu koguduse koosseisu, kes siis teeks kõik põhimõttelised otsused. Koguduseliikmetele oli selline otsus solvav ja tundus alavääristamisena. Oma ühingute haldamise ja tegevuse organiseerimisega saadakse hakkama, kuidas siis kogudusena ei saada? Vähe lohutas ka lubadus asja mõne aja pärast uuesti ...

Sõna on kätel 4. osa

4. Voldemar Ilja suhtus viipekeelse leerirühma avamisse üsna kahtlevalt, probleemina nägi ta eelkõige seda, kuidas nad hiljem hakkaksid osalema kogudusetöös. Loa ta siiski andis ja oktoobris 1994 alustas rühm kooskäimisi Nõmme Rahu kiriku leerisaalis. Paraku oli ülejäänud koguduse funktsionääride suhtumine üsna tõrjuv, vahel öeldi päris halvasti ning kui Gustav Piir 1995 Püha Vaimu koguduse õpetajaks valiti, kolis rühm kiiremas korras üle. Leeritunnid jätkusid palju ...

Sõna on kätel 3. osa

3. Viipekeel Eesti kirikus Kuigi Eesti kurdid õppisid kuni 1944. aastani koolis usuõpetust ning lõpetamisel konfirmeeriti koguduseliikmeteks, ei peetud neile Eesti Vabariigis ühtegi viipekeelset teenistust, polnudki ühtegi vaimulikku, kes seda oleks osanud. Üksikuid spetsiaalselt kurtidele mõeldud teenistusi pidas eelmise sajandi 30ndatel Tallinna Jaani kirikus õpetaja Stockholm, kes oli kurtide hulgas hinnatud oma selge kõne ja hea miimika pärast. Need teenistused aga olid ...

Sõna on kätel 2. osa

2. Kurtide omavahelises suht­luses jäi viipekeel püsima, kuid selle arengut pidurdas oraalse õpetusmeetodi võit tublisti. Ühiskonna silmis jäi viipekeel abivahendi rolli, arvati, et selles pole võimalik kõike väljendada ja seetõttu on selle kasutaja ka muidu piiratud mõtlemisvõimega ning harimatu. Püüd kurte iga hinna eest täielikult integreerida kuuljate maailma tõi kaasa kurtide kogukonna lõhes­tu­mise. Paljud kaotasid pärast kooli lõppu sideme kaas­õpilastega, kuid ka ...

Sõna on kätel 1. osa

1. Maailmas on ligi 7000 keelt. Enamikku nendest räägitakse hääle ja suuga, kuid on suur keelterühm, kus hääle asemel on kasutusel käed, miimika ja vahel kogu keha. Üldnimetus sellele rühmale on viipekeel. Arvatakse, et viipekeeli kasutab maailmas 70 miljonit inimest. Kes nad on? Enamasti kurdid, kõneraskustega vaegkuuljad, aga ka nende pereliikmed, tõlgid, õpetajad. Viipekeele isa Ajaloost on väga vähe teada, kuidas ammustel aegadel kurtidega suheldi ning kas ja kuivõrd ...

Piiblimaa Iraan 6. osa

6. Aga leidus ka mees, kes küllalt täpselt oskas meie ajalugu kirjeldada. Oma minevikku osatakse hinnata. Üks raskeim periood selles ajaloos oli kaheksakümnendatel toimunud sõda Iraagiga. Peale kahe aasta jooksul Khūzestāni provintsist Saddam Husseini vägede väljatõrjumist jätkus sõda veel kuus aastat, kuna Iraan soovis vallutada šiia pühad linnad Iraagis: Karbalā’ ja Najafi. Kokku hukkus sõjategevuses erinevatel andmetel 200 000 – 800 000 iraanlast. Iraanlaste austus ...

Piiblimaa Iraan 5. osa

5. Paljude linnade vahel on ainus, aga täiesti mõistlik liikumisvahend takso. Auto asub teele siis, kui neli sõidusoovijat on peal, tagaistmel reisijad maksavad veerandi võrra vähem kui eesreas istuja. 182kilomeetrise sõidu eest Kaspia rannikult Āstārāst Rashti tuli maksta kolm eurot. Nii odava sõidu puhul hakkad juba imestama, miks muud asjad, nagu hotell, kallid on. Kindlasti on selle põhjus odav bensiin. Iraan toodab oma kütused ise ja veel subsideerib seda. Samavõrd ...

Piiblimaa Iraan 4. osa

4. Kes istus õhtuti rohkem televiisori ees, see pööras ajatolla ekraanile ilmumisel pea ja teatas, et temast peame me väga lugu, ning jätkas vestlust. Isegi uhkes ja moodsas kaubamajas hakkas päikeseloojangul kõlama azana, tavaliselt minaretist kostev palvekutse, ning paljud kogunesid palveruumi. Tõsi, enamikus poodides jätkus kauplemine. Usukommete üle tunti uhkust, neid oldi valmis selgitama. Kuigi enamik iraanlasi on šiiidid, on piirkondlikke tavasid, mida mujal ei ...

Piiblimaa Iraan 3. osa

3. Edaspidi püüdsingi rohkem küsija ja kuulaja rollis olla, ise piirdusin vaid Iraani ilu ja inimeste külalislahkuse (siira) kiitmisega ning andsin sirvida väikest kaasavõetud pildialbumit oma perepiltidega. Aga selleski peitis end väike kultuurikonflikt. Nimelt oli ühel fotol meie koer, kelle nägemine tekitas mõneski võõristust. Viimane uudis, mida enne ärasõitu kuulsin, oli see, et Iraanis on kehtestatud koeraga jalutamise eest karistus 70 piitsahoopi. Kui selle kohta ...