Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Järjejutt

Saksimaal ja Tüüringis, kus elasid Luther ja Bach 3. osa

3. 1228. aastal astus Elisabeth frantsisklaste ordusse. Ordu toel saigi ta oma eluajal heategevust teha ning laiendada. 1235. aastal kuulutas paavst Gregorius IX Elisabethi pühakuks ja teda peetakse ordu üheks suuremaks pühakuks. Elisabethi ennastohverdav elu äratas imetlust kogu kristlikus maailmas, temast on mitmeid pärimusi. Kord südatalvel läinud ta lossist välja, kaasas põlletäis toitu vaeste jaoks. Teel kohtas ta oma abikaasat, kes küsis, mis tal põlle sees on. Kui ...

Saksimaal ja Tüüringis, kus elasid Luther ja Bach 2. osa

2. Igaüks mõistku lugeda, seal on tee Jumalani Luterlikus kultuuriruumis, samuti Eestis levinud vennastekoguduse liikumine oli üheks alusepanijaks eestlaste rahvuseks ühendamisel. Martin Lutheri ja usupuhastuse ehk reformatsiooni mõjul õpiti rahva seas usku mõistma võimsa vaimse jõuna, mis ühendab inimese ja Jumala. Luterlus rõhutab hariduse tähendust iga üksikindiviidi jaoks, ergutades koolihariduse arendamist. Kindlasti tuli siit tõuge üldhariduse alustele ja levikule ...

Saksimaal ja Tüüringis, kus elasid Luther ja Bach 1. osa

1. Septembris käisime vaimulikul reisil Saksamaal, paikades, kus tegutsesid Martin Luther (1483–1546) ja Johann Sebastian Bach (1685–1750). Protestantliku Eesti jaoks olulised suurkujud. Varem oli Tallinna Saksa koguduse õpetaja Matthias Burghardt viinud huvilisi ja ametivendi Lutheriga seotud paiku uurima. Sealt sai seeme mulda. Uuesti võttis teema üles oreliprofessor Andres Uibo, kes usub, ja paljud usuvad koos temaga, et luterliku reformatsiooni tähendus Eesti- ja ...

Muslimid – sõbrad või vaenlased!? 4. osa

4. Kui pagulane seisab valiku ees, kas meie peaministrit kuulata või Koraani järgida, siis võime väga kergelt ära arvata, mida nad teevad – keegi neist ei taha põleda põrgus igaveses tules. Ei maksa peita pead liiva alla ja öelda, et kõik on hästi, päike on lihtsalt kuum ja hea, kui sul samas saba juba põleb. Põgenike hulgas on kindlasti neid, kes on olnud sunnitud põgenema oma tõekspidamiste pärast, kuid asja põhiolemuses on siiski tegemist ulatusliku islami invasiooniga ...

Muslimid – sõbrad või vaenlased!? 3. osa

3. Koraan käsib jõuga ja kui vaja, siis sõjaga vastu hakata ja õiglaselt karistada süüdlasi, kui on tegemist invasiooni, ülekohtu, Jumala või pühade asjade teotamisega; tasu kurjuse eest on kurjus samavõrra, kuid kes andestab ja otsib lepitust rahus, (sellele) tasub Jumal. Kästud on ustavalt lepinguid pidada. Kõige selle juures ei ole nende aulisus ja tasu, kes koju jäävad, võrreldav nendega, kes Jumala asja eest võitlusse lähevad. Kas tapetakse või ta võidab, anname me ...

Muslimid – sõbrad või vaenlased!? 2. osa

2. Koraani tähtsamad nõudmised Islami viis põhisammast on usutunnistus (śahada), rituaalne palve (salat), iga-aastane paastumine (saum), palverännak Mekasse (hadz), almuste jagamine (zakat). Siia juurde on kuuendana seatud püha sõda (džihaad), mis võib olla nii inimese sees kui võitlus iseendaga või siis inimesest väljas, võitlus Allahi asja eest. Koraani tähtsamad nõudmised on pidada seatud palvekordi, anda almust, olla head oma vanemate, sugulaste, leskede, orbude, ...

Muslimid – sõbrad või vaenlased!? 1. osa

Elu maises maailmas on vaid mööduv lõbu lummuses ja pelk mäng (suurad 3.185; 6.32). 1. Kokkuvõtlikult võiks kõigepealt öelda, et kõik ei ole nii hea, kui sellest räägitakse, ja kõik ei ole ka nii halb, kui sellest tunnistatakse. Õpetus kolmainsusest Judaism, kristlus ja islam rajanevad ühisel algallikal – tooral e Vana Testamendi viiel Moosese raamatul. Meie Jumal ja teie Jumal on üks ja sama, ja me kuulame Teda, öeldakse Koraanis. Samuti kinnitatakse, et nii toora ...

Salme Raatma perele ja kirjandusele elatud elu 4. osa

4. See uus algus Soomes tõi Salmele lähemale Rootsi pagulaskonna, vähenes kirjavahetus Liidia Tuulsega, sest Soomest Rootsi helistamine oli odav ja Salme on öelnud, et Soomest oli kuidagi lihtsam ka Bernard Kangro Tulimullale kirju läkitada. Noored sarkastilised mehed Rootsis nagu Lepik, Mägi, Talve, Kolk ajakirja Sõna ümber, mis ilmus enne Tulimulda, lasid lendu mõiste «kirjutavad prouakesed». Seda silti püüdis Salme endast välja juurida – vahel õnnestus, enamikul puhkudel ...

Salme Raatma perele ja kirjandusele elatud elu 3. osa

3. Kalle Vellenurme, üks metsaülikoolile kodueestlaste küllakutsuja, kes kantseldas Ameerikas Ellen Niitu ja Jaan Krossi, kes hoidis meidki Visnapuu filmi tehes joone peal, ütles, et ainult KGB sai kasu vihkamise ja eriti vastandamise ideoloogiast. Ning Jaan Kross toob oma mälestustes näite oma emast, kes külastas teda Saksa ajal vanglas, ja küsib vaidluses Eesti külastamise vastasega, kas ema toetas sellega sakslasi. See selleks. Aga Salme julges Eestisse tulla. Kuigi ...

Salme Raatma perele ja kirjandusele elatud elu 2. osa

2. Tema enda sõnul: «See seitsmesaja-aastane valitsemine ja elu siin armsal Gottesländchenil – Maarjamaal, see likvideeriti kolme nädalaga ära, nagu oleksime mänguasjad, mis tõstetakse ühest kohast teise ja pannakse kusagil karpi, et nüüd lõpetame selle mängu ära ja algab üks teine.» Vajadus mõtete korrastamisel tulemus kirja panna muinasjutu või luuletuse kujul saatis Salmet kogu elu, niisamuti kui vajadus päevikusse märkmeid teha. Muide, abielludes sai mehega kokku ...

Salme Raatma perele ja kirjandusele elatud elu 1. osa

1. Salme Raatma elas meie keskel aastatel 1915–2008. Kodutalus oli komme iga lapse sünni puhul istutada nimeline õunapuu. Kümmekond aastat hiljem hakati ehitama uut eluhoonet ja Salme puu istutati teise kohta. Salme nägi selles ettekuulutust pagulaspõlvele. Salme Raatma, enne nimede eestistamist aastani 1935 Rosenberg, sündis Viljandimaal Helme vallas Liinakülas Aindujaagu talu peremehe tütrena. Õppis Helmes ja Tõrvas ning 1933–1938 Tartu ülikoolis kunstiajalugu, kirjandust ...

Sõna on kätel 6. osa

6. Aastatel 2004–2009 toimusid kord kuus küll viipekeelsed jumalateenistused Pärnus ja kuigi osalejaid oli suhteliselt vähe, kümmekond, olid need inimestele olulised. Paraku tõmbas majanduskriis ka sellele kriipsu peale – Pärnu Eliisabeti kogudus ei leidnud enam võimalust sõidukulude katteks. Pidevalt Pärnust Tallinna teenistusele sõita pole aga mõeldav, paar inimest siiski vahetevahel käib, kui ka muidu pealinna asja on. Pärnu kiituseks peab märkima, et kaks korda aastas, ...

Sõna on kätel 5. osa

5. Konsistoorium taotlust kinnitama ei rutanud. Avaldati kahtlust, kas kurdid ikka saavad hakkama koguduse sisulise juhtimisega ja majandamisega, parem oleks ikka jääda Püha Vaimu koguduse koosseisu, kes siis teeks kõik põhimõttelised otsused. Koguduseliikmetele oli selline otsus solvav ja tundus alavääristamisena. Oma ühingute haldamise ja tegevuse organiseerimisega saadakse hakkama, kuidas siis kogudusena ei saada? Vähe lohutas ka lubadus asja mõne aja pärast uuesti ...

Sõna on kätel 4. osa

4. Voldemar Ilja suhtus viipekeelse leerirühma avamisse üsna kahtlevalt, probleemina nägi ta eelkõige seda, kuidas nad hiljem hakkaksid osalema kogudusetöös. Loa ta siiski andis ja oktoobris 1994 alustas rühm kooskäimisi Nõmme Rahu kiriku leerisaalis. Paraku oli ülejäänud koguduse funktsionääride suhtumine üsna tõrjuv, vahel öeldi päris halvasti ning kui Gustav Piir 1995 Püha Vaimu koguduse õpetajaks valiti, kolis rühm kiiremas korras üle. Leeritunnid jätkusid palju ...

Sõna on kätel 3. osa

Eestis loodi esimene kurtide kool pastor Ernst Sokolowski algatusel 1866. a Vändrasse. Tänapäeval seisab uhke maja räämas ja unustatuna. Arhiiv 3. Viipekeel Eesti kirikus Kuigi Eesti kurdid õppisid kuni 1944. aastani koolis usuõpetust ning lõpetamisel konfirmeeriti koguduseliikmeteks, ei peetud neile Eesti Vabariigis ühtegi viipekeelset teenistust, polnudki ühtegi vaimulikku, kes seda oleks osanud. Üksikuid spetsiaalselt kurtidele mõeldud teenistusi pidas eelmise sajandi ...