Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Järjejutt

Tahaksin andeks anda 6. osa

andeksand

6. Ega 100 teenaritki polnud väike raha, kuid kui seda võrrelda summaga, mille teine mees oli saanud andeks, oli tegu väikse pinnuga suure palgi kõrval, kui kasutada Jeesuse poolt Luuka evangeeliumis toodud võrdpilti (Lk 6:41–42). Selleski kõneleb Jeesus andeksandmisest ja sellest, kui raske see meile on. Hoiame pigemini palki enda silmas, kui anname andeks ligimesele nende väikesed vead. Kõneldes palgist silmas, mõtleb Jeesus patu rikutust, mis elab meis. Tavaliselt me ...

Tahaksin andeks anda 5. osa

andeksand

5. Andeksandmine ei tähenda ülekohtu aktsepteerimist. See ei vabasta ebaõigluse ajalikest tagajärgedest. Kuigi kiviga aknad puruks löönu saab oma teo andeks, ei saa aken sellest terveks, vaid väljast tuleb ikka sisse külm õhk. Me ei tohiks aktsepteerida ülekohut, kuigi anname väärate tegude tegijale andeks. Ja kui anname andeks, võtame selle riski, et meie vastu eksitakse uuesti. Aga sama riski võtab endale ka Jumal, andes meile andeks. Andeksandmine ei tähenda ...

Tahaksin andeks anda 4. osa

andeksand

4. On tõenäoline, et ta eeldas seda, et eksija palub temalt andeks. Jeesus kõneles Luuka evangeeliumis seitse korda toimuvast kahetsemisest: «Jälgige end: kui su vend patustab, siis noomi teda, ja kui ta kahetseb, anna talle andeks! Ja kui ta ka seitse korda päevas sinu vastu patustab ja seitse korda sinu poole pöördub, öeldes: «Ma kahetsen», andesta ikka talle!» (Lk 17:3–4) Matteuse evangeeliumis ei pöörata sellele kahetsemise aspektile tähelepanu, mistõttu võime oletada, ...

Tahaksin andeks anda 3. osa

andeksand

3. Ebaõiglust kogenud inimene, kes kordab oma mõtetes kogu aeg toimunut, pole ka ise õnnelik, kuigi tal oleks seeläbi trump tagataskus. Kui sellest loobumine tundub liiga suur ohverdus, siis võib ta hakata oma mõtetes kauplema. Kui valesti käitunu tuleb piisavalt alandlikult andeks paluma, siis võin isegi võib-olla anda andeks. Ja kui ta palub avalikult vabandust nii, et kõik saavad tema jultumusest teada, siis äkki võin anda andeks. Kauplemise probleem tundub olevat ...

Tahaksin andeks anda 2. osa

andeksand

2. Kui tegu on toodud valguse kätte, siis see võetakse vastu oma koleduses just sellisena, nagu see on, aga selle süüdimõistev jõud on lõppenud ja jääb seljataha. Nõnda aitab andeksand tajuda, et andestamise päev on uue alguse päev. Seetõttu toob andeksandmine ajaga kaasa ka unustuse. Andestamine tervendab peale hinge ka ihu. Andeksand on tervistav. Mitmed haigused on põhjustatud inimese sisse kuhjunud vihast ja kibestumisest. Seetõttu on maailma kõige tervendavamad ...

Tahaksin andeks anda 1. osa

andeksand

Jukka Norvanto (snd 23. oktoobril 1957 Posios) on Soome raadiopastor. Ta on Soomes tuntud kui programmi «Piibel kaanest kaaneni» piibliõpetaja. Norvanto on ordineeritud pastoriks ja tegutseb praegu misjoniseltsi Külvaja misjoniteoloogina ning organiseerib piibliõpetust nii Soomes kui ka välismaal. 1. Sissejuhatus Igapäevaelus tuleb ette olukordi, kus tunneme, et meie vastu ollakse ebaõiglased. Vahel ei vastata meie ootustele, mõnikord mõistetakse meid kas tahtlikult ...

Luterlikust abielukäsitlusest 2. osa

2. Niisiis on usutunnistuskirjade õpetus Piibli põhjal järgmine: - abielu on Jumala tahe ja seadmine, mis juurdub ka inimesse loomupäraselt istutatud tõmbel vastassoo poole; - abielu on püha ja hea, ning seda mitte ainult himude talitsemiseks ja liiderlikkuse ärahoidmiseks, vaid selleks, et inimsugu oleks viljakas ning abikaasad saaksid teineteist toetada nii igapäevases elus kui ka jumalakartuses ja vooruslikkuses; - abielu Jumala seadmisena on lahutamatu – välja ...

Luterlikust abielukäsitlusest 1. osa

1. Paari viimase aasta jooksul on Eesti ühiskonnas toimunud tuline arutelu selle üle, mida kujutab endast abielu. Käesolev artikkel soovib anda lühikese ülevaate sellest, mismoodi mõistab abielu luterlik kirik. Apostel Paulus ütleb esimeses kirjas korintlastele: «Ma olen teile ju kõigepealt edasi andnud seda, mida ma ka ise olen vastu võtnud» (1Kr 15:3). Ta kõneleb siin Kristuse lunastavast surmast ja ülestõusmisest, kuid põhimõte, mille ta välja ütleb, peaks kehtima ...

Saksimaal ja Tüüringis, kus elasid Luther ja Bach 4. osa

4. Lutherit ja Bachi seovad mitmed ühisjooned Geograafiline lähedus – vähe sellest, et nad tegutsesid ühes paikkonnas Saksamaal, Luther ja Bach olid koguni ühe kooli vilistlased. Bach oli teadlik luterlane, sidudes Lutheri võimsate laulude ja poeetilise piiblitõlkega saksa rahvakeelde ka oma muusika, mis kujutab endast läbinisti vaimset palverännakut, ergutades loendamatuid inimesi palvele, isegi kui nad pole sellest teadlikud. Mõlema tegevus oli murranguline maailma ...

Saksimaal ja Tüüringis, kus elasid Luther ja Bach 3. osa

3. 1228. aastal astus Elisabeth frantsisklaste ordusse. Ordu toel saigi ta oma eluajal heategevust teha ning laiendada. 1235. aastal kuulutas paavst Gregorius IX Elisabethi pühakuks ja teda peetakse ordu üheks suuremaks pühakuks. Elisabethi ennastohverdav elu äratas imetlust kogu kristlikus maailmas, temast on mitmeid pärimusi. Kord südatalvel läinud ta lossist välja, kaasas põlletäis toitu vaeste jaoks. Teel kohtas ta oma abikaasat, kes küsis, mis tal põlle sees on. Kui ...

Saksimaal ja Tüüringis, kus elasid Luther ja Bach 2. osa

2. Igaüks mõistku lugeda, seal on tee Jumalani Luterlikus kultuuriruumis, samuti Eestis levinud vennastekoguduse liikumine oli üheks alusepanijaks eestlaste rahvuseks ühendamisel. Martin Lutheri ja usupuhastuse ehk reformatsiooni mõjul õpiti rahva seas usku mõistma võimsa vaimse jõuna, mis ühendab inimese ja Jumala. Luterlus rõhutab hariduse tähendust iga üksikindiviidi jaoks, ergutades koolihariduse arendamist. Kindlasti tuli siit tõuge üldhariduse alustele ja levikule ...

Saksimaal ja Tüüringis, kus elasid Luther ja Bach 1. osa

1. Septembris käisime vaimulikul reisil Saksamaal, paikades, kus tegutsesid Martin Luther (1483–1546) ja Johann Sebastian Bach (1685–1750). Protestantliku Eesti jaoks olulised suurkujud. Varem oli Tallinna Saksa koguduse õpetaja Matthias Burghardt viinud huvilisi ja ametivendi Lutheriga seotud paiku uurima. Sealt sai seeme mulda. Uuesti võttis teema üles oreliprofessor Andres Uibo, kes usub, ja paljud usuvad koos temaga, et luterliku reformatsiooni tähendus Eesti- ja ...

Muslimid – sõbrad või vaenlased!? 4. osa

4. Kui pagulane seisab valiku ees, kas meie peaministrit kuulata või Koraani järgida, siis võime väga kergelt ära arvata, mida nad teevad – keegi neist ei taha põleda põrgus igaveses tules. Ei maksa peita pead liiva alla ja öelda, et kõik on hästi, päike on lihtsalt kuum ja hea, kui sul samas saba juba põleb. Põgenike hulgas on kindlasti neid, kes on olnud sunnitud põgenema oma tõekspidamiste pärast, kuid asja põhiolemuses on siiski tegemist ulatusliku islami invasiooniga ...

Muslimid – sõbrad või vaenlased!? 3. osa

3. Koraan käsib jõuga ja kui vaja, siis sõjaga vastu hakata ja õiglaselt karistada süüdlasi, kui on tegemist invasiooni, ülekohtu, Jumala või pühade asjade teotamisega; tasu kurjuse eest on kurjus samavõrra, kuid kes andestab ja otsib lepitust rahus, (sellele) tasub Jumal. Kästud on ustavalt lepinguid pidada. Kõige selle juures ei ole nende aulisus ja tasu, kes koju jäävad, võrreldav nendega, kes Jumala asja eest võitlusse lähevad. Kas tapetakse või ta võidab, anname me ...

Muslimid – sõbrad või vaenlased!? 2. osa

2. Koraani tähtsamad nõudmised Islami viis põhisammast on usutunnistus (śahada), rituaalne palve (salat), iga-aastane paastumine (saum), palverännak Mekasse (hadz), almuste jagamine (zakat). Siia juurde on kuuendana seatud püha sõda (džihaad), mis võib olla nii inimese sees kui võitlus iseendaga või siis inimesest väljas, võitlus Allahi asja eest. Koraani tähtsamad nõudmised on pidada seatud palvekordi, anda almust, olla head oma vanemate, sugulaste, leskede, orbude, ...