Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Järjejutt

Naised reformatsiooni valguses 7. osa

7. 1586. aastal kutsuti 35aastasena ajast igavikku Mikael Agricola ja Pirjo Olavitütre ainus poeg Christian Agricola. Pirjo Olavitütar suri üheksa aastat hiljem 1595. aastal 70aastasena. Oma elu jooksul jõudis Pirjo Olavitütar olla suurte muutuste keskel: näha reformatsiooni saabumist ja kinnistumist Soomes just reformatsiooni seisukohast tähelepanuväärseimas paigas Turus. Samas said tema eluajal nähtavaks ka olulised vastureformatsiooni ilmingud. Reformatsioon, mis tõi ...

Naised reformatsiooni valguses 6. osa

6. Ajaloolised allikad annavad Pirjo Olavitütre võrdlemisi pikast eluteest väga fragmentaarse ülevaate. Üks põhjus on arvatavasti selles, et 1546. aastal Turut armutult laastanud tulekahju hävitas märkimisväärse osa Turu arhiivist (k.a kirikuraamatud) ja toomkoolist. Küll aga esineb Pirjo Olavitütre nimi Rootsi riigiarhiivis olevates dokumentides. Allikate põhjal ei ole kahtlust selles, et 1525. aastal sündinud Pirjo Olavitütre puhul oli tegemist Soome esimese luterliku ...

Naised reformatsiooni valguses 5. osa

Abielludes oli Mathias Katharinat vannutanud olema emaks vaestele ja põgenikele, selle kohaselt ka Katharina tegutses. Katharina kirjutab: „Abiellumisest alates olen võõrustanud mitmeid suurepäraseid ja õpetatud inimesi nende põgenemisel ja trööstinud neid nagu Jumal on öelnud: „Kinnitage nõrku käsi ja tehke tugevaks komistavad põlved!“ (Js 35:3).“ Lisaks põgenike eest hoolitsemisele oli ta ka kirjavahetuses nende kaasadega, keda julgustas oma usus kindlaks jääma. Tulijate ...

Naised reformatsiooni valguses 4. osa

Katharina Schütz Zell

4. Katharina Schütz Zell Reformatsioon seondub sageli ennekõike kolme silmapaistva isikuga: Martin Lutheri, Johan Calivini ja Ulrich Zwingliga. Samas tegutses nende kõrval märkimisväärne hulk õpetatud mehi ja ka naisi, kes reformatsiooni levimisele kaasa aitasid ja Euroopa eri piirkondades ellu viisid. Käesolev kirjutiste seeria keskendub reformatsiooniaja tähelepanuväärsetele naistele ning eelmises kolmes osas keskendusime Martin Lutheri abikaasale Katharina ...

Naised reformatsiooni valguses 3. osa

3. Lisaks lastele oli Käthel alaline mure Lutheri viletsa tervise pärast, millesse Luther ise võrdlemisi hoolimatult suhtus. Üheks põhjuseks Lutheri tervise pideval halvenemisel pidas Käthe Lutheri reise, mis toimusid iga ilmaga ja igasugustes oludes. Ühel järjekordsel reisil olles reformaator 18. veebruaril 1546 oma sünnilinnas Eislebenis ka suri. Pärast Lutheri surma olid leseaastad Wittenbergi koidutähele väga rasked. Mõnede allikate andmetel kukkus ta vaimselt kokku. ...

Naised reformatsiooni valguses 2. osa

2. Isand Käthe Öeldakse, et iga eduka mehe taga on naine. Sama võib üldistatult täheldada ka Katharina Lutheri (neiupõlvenimega von Bora, 1499–1552) puhul. Katharina von Bora lapsepõlve kohta pole väga palju teada. Ta sündis 20. jaanuaril 1499 Lippendorfis (Neukieritzschis). Ema kaotas viie aasta vanusena. Isa abiellus uuesti ning majanduslikel põhjustel viis isa tütre 1504. aastal benediktlaste kloostrisse kooli. 1508. aastal asus Katharina hea mainega Nimbscheni ...

Naised reformatsiooni valguses 1. osa

Martin ja Katharina Luther. Repro 1. Reformatsiooni 500. aastal on ka Eestis reformatsiooni erinevaid aspekte analüüsitud väga mitmest aspektist. EELK Haapsalu Püha Johannese koguduses toimusid reformatsiooni juubeliaasta tähistamise raames „Piibel köögis“ piiblitunnid, mis keskendusid küllap reformatsiooni kontekstis tuntuimale naisele Katharina Lutherile. Käesolev artiklite sari käsitleb osaliselt eelmainitud piiblitundides käsitletud ainest, aga läheb neis edasi, heites ...

Martin Lutheri lauakõnesid 4. osa

LutherMartin

4. Juristid peavad laskma teoloogial istuda kõrgel, enesest ülalpool, või siis peavad nad ise kõige sügavamale alla minema. Et pääseda suuremast pahest, tuleb võtta enda peale väiksem. Seda tahame juristidega meelsasti teha, ainult et nad ei tohi meie Issandal Jumalal nii väga habemest kinni võtta. 475 Vagadus käib teoloogi, mitte juristi juurde. Õieti on juristid Jumala vastu, kuid neil pole selleks mingit õigust. Võtke kõik maailma juristid kokku (ja näidake mulle ...

Martin Lutheri lauakõnesid 3. osa

LutherMartin

3. Jutlustaja ei tohi segada end riigiasjusse. Kristus oli üksi Issand, kuid ütles Pilaatusele (vrd Jh 19:10j) ikkagi: „Sina oled minu Isand.“ 433 Vürstid ja isandad on vaesed inimesed. Seepärast pole meie Issand Jumal mitte asjata käskinud ülemusi austada ja nende eest paluda. 438 Kord esitas doktor Martinus Luther küsimuse: kuidas oleks valitsemine parem, kas loomuliku aru või teatud kindlate, üleskirjutatud õiguste ja seaduste järgi? – Põhjendatum on ja paistab ...

Martin Lutheri lauakõnesid 2. osa

LutherMartin

2. Kord küsiti doktor Martinuselt, kuidas on Jumal rääkinud esiisadega, kuigi Jh 1:18 ütleb ometi: „Keegi ei ole iialgi näinud Jumalat.“ Seevastu esiisa Jakob ütleb 1Ms 32:31: „ma nägin Jumalat palgest palgesse“. Seepeale vastas doktor: Jumal rääkis esiisadega nägemuste ja ilmutuste kaudu, nii on nad näinud Jumala palet ja mitte Jumalat ennast; nagu meilgi on Jumala pale ja me näeme teda sõna, sakramendi, kiriku võtmete, vanemate ja riigikorra kaudu. See on Jumala pale ja ...

Martin Lutheri lauakõnesid 1. osa

LutherMartin

Lauakõned on põhiliselt Lutheri vanas eas peetud vestlused, nagu need on üles kirjutanud tema õpilased, kes olid tema kostil, samuti teised õppejõud. Lauakõnedes võlub lühidus ja löövus. Nende sisu läheb mõnikord teoloogia tavalistelt radadelt eemale, näiteks poliitikasse või pereelusse, siiski on siin reformatsioonisõnum väga selge. Lauakõned on väga poleemilised. Sageli on need humoorikad, näiteks kui Luther ütleb, et päike on kõige suurem patune, sest tema annab valgust ...

EELK – rahvakiriku ajalugu ja tänapäev 3. osa

EELK 100. aastapäeva kongress 27. mail 2017 Tartu Pauluse kirikus 3. 2017. aasta kirikukongressi avaldus 1. Kirik on suunatud Eesti rahvale. Vaba rahvakirik on evangeeliumis vaba ja avalik kirik. Nii nagu meie eelkäijad vaba rahvakiriku asutamise aegu, lähtub ka sajandat aastapäeva tähistav Eesti Evangeelne Luterlik Kirik oma tegevuses missioonist, mille allikas ja kese on evangeelium ristilöödud ja ülestõusnud Jeesusest Kristusest. Evangeelium vabastab ja lohutab, ...

EELK – rahvakiriku ajalugu ja tänapäev 2. osa

EELK 100. aastapäeva kirikukongress 27. mail 2017 Tartu Pauluse kirikus 2. Vastu võetud viiepunktilisest deklaratsioonist selgub, millised olid kirikukongressil kokku lepitud vaba rahvakiriku põhilised tunnused. 1. Eesti evangeelne luteri usu kirik kui vaba kirik. Kui kõneleme tänases kontekstis vabakirikutest, siis tähendab see iseseisvaid evangeelseid protestantlikke kogudusi, mis seisavad oma õpetuse ja elukorralduslike tunnuste alusel lähedal kalvinistlikele või ...

EELK – rahvakiriku ajalugu ja tänapäev 1. osa

EELK 100. aastapäeva kongress 27. mail 2017 Tartu Pauluse kirikus 1. Oma kirik Seljataha on jäänud meie „oma kiriku“ sajand. Mõiste „oma“ vajab täpsustamist ja konteksti paigutamist. Võime öelda, et 1917. aastal oli siinsetel aladel juba üle 700 aasta tegutsenud ja ka reformatsioonisündmustes ümberkujundatud luterlikust härraskirikust „oma kirikuks“ ümbervormimine üks olulisemaid kiriklikke eesmärke. Rahvuslikult meelestatud eesti vaimulike seas keskenduti 1917. aasta ...

Jumala armu poolt vabastatud – millest ja milleks? 8. osa

8. Kuna armastus on teenimine, on kristlased võimelised teistele alluma. Nad teavad, et iga kogukond vajab reegleid ja saab püsida vaid siis, kui liikmed neid reegleid järgivad. Sel põhjusel on olemas eeskirjad, ametid ja ametivolitused. Uues Testamendis tunnustatakse riiki kui Jumala head institutsiooni ja kutsutakse üles sellele kuuletuma (Rm 13:1–2, 1Pt 2:17). Iga kirik järgib kohaliku riigi põhiseadust. Sotsiaalne rahu ei ole võimalik ilma ühiskondliku ...