5. Vaimulikud, ajakirjandus ja seltsiliikumine Liivimaa vaimulike 1878. aasta sinodil kritiseeriti eestikeelset kirjandust ja rahvakalendreid. Erilist tähelepanu sai teoloogiaüliõpilase Matthias J. Eiseni toimetatud „Isamaa kalender“ ja selle lisas ilmunud jutuke „Uinumisest ärkamiseni“. Süžeeks ühe Liivimaa vaimuliku pühendumine kooliolude ja kooliõpetuse reformidele. Uue testamendi, lauluraamatu ja katekismuse asemel tuli kasutusele võtta Carl R. Jakobsoni „Kooli ...

4. Kõigist eesti soost vaimulike enne 1918. aastat sõlmitud abieludest oli 26 sõlmitud eestlannaga, sest ka eesti soost vaimulikud eelistasid abielluda peamiselt vaimulike, kaupmeeste, töösturite, laevakaptenite, mõisavalitsejate ja kooliõpetajate tütardega, mis soodustas nende perekondade saksastumist. Eesti juurtega Oskar Tomberg, Friedrich Wieckmann ja Johannes Eisenschmidt identifitseerisid ennast sakslastena. Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlase Adolf Oscar Undritzi ...

3. Positiivse hinnangu andsid eestlased Kolga-Jaani vaimulikule Emil Rathlefile, kelle tegevuse tulemusel edenesid vallakoolid. Väike-Maarja vaimulik Ludwig Fankhänel sai eestlastelt kõrge hinnangu oma lugupidava suhtumise eest eesti kirjandusse, kirjakeelde ja rahvaharidusse. Suure lugupidamise osaliseks sai Karula vaimulik Gottlieb Wilhelm Frantzen, kes oskas ärkava eesti rahva püüdlusi kõrgeks hinnata. Võnnu vaimulikku Gustav Axel Conrad Oehrni mäletati kui armastatud ...

2. Jakob Hurda omaaegses suures soosimises Äksis tuleb ennekõike näha oma-küla-poisi-mentaliteeti. Pärast Hurda lahkumist kandideerisid Otepääle sakslase Ludwig Fankhäneli kõrval eestlased Martin Lipp ja Hugo Treffner, kelle suurem osa kirikukonvendi liikmeid vaimulikuks valis. Sellest hoolimata läks osa eestlastest saadikuid saksastunud kodust pärit kandidaati paluma, sest vastuseisu ei olnud vaja oodata mitte koguduse, vaid kui, siis ainult mõnede rahvusradikaalide ...

Autor Riho Saardi ja kirjastuse Argo nõusolekul avaldab Eesti Kirik katkendi novembris ilmuvast raamatust „Eesti rahvusest luterliku vaimulikkonna kujunemine ja eestlaste juhtimisega Eesti evangeelse luterliku kiriku sünd. Ideed ja võitlused 1870–1919“. 1. Vaimulike suhted eestlaste ja sakslastega koguduseelu tasandil Kui 19. sajandi esimesel poolel jäid eesti rahvusest vaimulikud ühiskondlikus elus märkamatuks, oli mõnekümne aasta pärast asi oluliselt muutunud. Karl ...

2. Mõnel juhul on religioossuse rõhutamine asjakohane, näiteks isik põgeneb religioossete gruppide konflikti tagajärjel. Oluline on religioossus aga põgeniku tuleviku seisukohalt: kas religioossed põgenikud on suutelised religioosse tava ehk piirangute tõttu kohanema sihtriigis? Seega teave religioossete konfliktide ja religioossete iseärasuste kohta oleks oluline ning kirikud peaksid teavitama nii oma kogudusi kui ka koguduseväliseid isikuid. Kant on defineerinud ...

1. Põgenikke nähakse meediasõnumites nii majanduslike probleemide lahendusena kui ka sotsiaalsete probleemide allikana. Majanduslike probleemide lahendamiseks loodetakse põgenikke kasutada selliste tööde tegemisel, mida eestimaalased ise enam ei soovi teha või mille jaoks ei jätku ka eestimaalaste soovi korral arvuliselt inimesi. Sotsiaalsete probleemidena nähakse põgenike kohanematust kohaliku komberuumiga, julgeolekuohte ning ka ressursside äravõtmist kohalikelt. Kuna ...

4. Klassikalistes vaidlustes majanduse üle domineeris niisiis arutelu hea ja kurja teemal ning filosoofilis-eetiline diskussioon oli majanduse üle mõtlemise lahutamatu osa. Praeguseks on teatud põhimõtetest nagu pidurdamatu majanduskasv, isereguleeruv turg jms saanud väärtused, mida mõnel pool justkui ei tohikski küsimärgi alla seada ilma „äärmusvasakpoolseks“ või „kommunistiks“ tembeldatud saamata. Ometi peaks olema võimalus pidada elutervet debatti selle üle, kuhumaani ...

3. Tänapäeva olulisimaks pseudoreligiooniks peetud kapitalism ja tema toimimisstruktuurid peaks kuuluma kristlike mõtlejate huviorbiiti (vrd lunastusõpetus tarbimise läbi ning usk pidevasse progressi ja majanduskasvu, mis viib ühel päeval kogu maailma materiaalsesse küllusse – paradiisi). Seni, kuni kapitalism on tööriist ning tal ei lasta saada valitsejaks, vaid kontrollitakse tema toimemehhanisme, võib ta olla sedalaadi tööriist, mis ei ähvarda kujuneda ebajumalaks ...

2. Tõsi, arusaam, et valitseb seos edu või laiemas mõttes „korda läinud elu“ (Gen 39:2) ja Jumalale meelepärase elu vahel, oli omane juba juutlusele. Vanas Testamendis rõhutati aga, et selleks, et edu oleks Jumala õnnistuse näitajaks, peab ta olema saavutatud õiglaste vahenditega ning mitte vaese kehvemat positsiooni ära kasutades (vrd hoiatusi Ex 22:24–26) – vastasel juhul ähvardatakse reeglina hoopis karistusega, mis edu ja jõukuse ära võtab. Lisaks seatakse Iiobi loos ...

Me elame ajal, mil maailma 26 rikkaima inimese varandus on sama suur kui 50%-l maailma elanikkonnast ehk 3,5 miljardil inimesel kokku; mil summa, mida UNICEF vajab terve oma ülemaailmse humanitaarabisüsteemi ülalpidamiseks, on väiksem kui Coca-Cola kompanii globaalse turunduse eelarve samaks aastaks; mil rahvusvahelised kompaniid tegelevad üle maailma nn maade krabamisega (ingl land grabbing) ehk selle võõrandamisega kohalikelt põliselanikelt. Hinnanguliselt võõrandati 21. ...

4. Sildu on vaja ehitada lauluraamatu erinevate kasutuskontekstide vahel. Üks kontekst on koguduse jumalateenistus, talitused, piiblitunnid, koosviibimised jne. Teine kontekst on kodu. Kolmas kontekst, mida mingil juhul ei tohi unustada, on kool – pühapäevakool, noortetöö, leerikool, kristlikud üldhariduskoolid jne. Kiriku lauluraamat peaks olema koostatud nii, et seda saaks kogeda ja kasutada pealekasvav põlvkond – lapsed ja noored. Kiriku lauluraamat peab ehitama sildu ...

3. Kiriku lauluvaramus on arvukalt laule, mis sõnalis-muusikaliste tervikutena väljendavad kristliku usu sisu. Samas toetab lauluraamatu kasutamine kirikuaasta kontekstis seda, et kogetavaks saavad põhimomendid Jumala pöördumises inimkonna ja loodu poole. Kirikuaasta peamised pühad on seotud Jumal-Looja eneseilmutusega Jeesuses Kristuses Püha Vaimu kaudu. Nõnda on usu sisu põhitahkude käsitlemine kirikuaasta ja kirikulaulude vahendusel lõppkokkuvõttes ei millegi muu kui ...

2. Niivõrd kui koguduselaulus kuulutatakse rõõmusõnumit, on sellega seotud ka Jumala ligiolu tõotus – tõotus, et tema tuleb meie juurde, kingib ja jagab end meile. Teisiti üteldes: Ta äratab ja kinnitab meie usku, uuendab meie elu. Seega, kirikulaul on inimeste pöördumine palve ja kiitusega Jumala poole, kuid kirikulaulu kaudu pöördub Jumal ka inimeste poole. Just asjaolu, et koguduse ühise laulu kaudu hakkab kõlama evangeelium, s.t Kristus ise on kohal ja kogetav – just ...

1. Järgnev ettekanne on peetud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku lauluraamatukonverentsil (26.–27.10.2018 Tartu Pauluse kirikus). Kõigepealt vastan põgusalt küsimusele, miks üldse arvestada lauluraamatu koostamisel teoloogia ja dogmaatika vaatenurka, ning keskendun seejärel kiriku lauluraamatu ülesandele ja kohale kiriku elus. See on laadilt põhimõttelisem arutlus kiriku lauluraamatu tähenduse üle evangeelse luterliku dogmaatika seisukohalt. Nõnda visandatud kiriku ...