Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Järjejutt

EELK – rahvakiriku ajalugu ja tänapäev 2. osa

EELK 100. aastapäeva kirikukongress 27. mail 2017 Tartu Pauluse kirikus 2. Vastu võetud viiepunktilisest deklaratsioonist selgub, millised olid kirikukongressil kokku lepitud vaba rahvakiriku põhilised tunnused. 1. Eesti evangeelne luteri usu kirik kui vaba kirik. Kui kõneleme tänases kontekstis vabakirikutest, siis tähendab see iseseisvaid evangeelseid protestantlikke kogudusi, mis seisavad oma õpetuse ja elukorralduslike tunnuste alusel lähedal kalvinistlikele või ...

EELK – rahvakiriku ajalugu ja tänapäev 1. osa

EELK 100. aastapäeva kongress 27. mail 2017 Tartu Pauluse kirikus 1. Oma kirik Seljataha on jäänud meie „oma kiriku“ sajand. Mõiste „oma“ vajab täpsustamist ja konteksti paigutamist. Võime öelda, et 1917. aastal oli siinsetel aladel juba üle 700 aasta tegutsenud ja ka reformatsioonisündmustes ümberkujundatud luterlikust härraskirikust „oma kirikuks“ ümbervormimine üks olulisemaid kiriklikke eesmärke. Rahvuslikult meelestatud eesti vaimulike seas keskenduti 1917. aasta ...

Jumala armu poolt vabastatud – millest ja milleks? 8. osa

8. Kuna armastus on teenimine, on kristlased võimelised teistele alluma. Nad teavad, et iga kogukond vajab reegleid ja saab püsida vaid siis, kui liikmed neid reegleid järgivad. Sel põhjusel on olemas eeskirjad, ametid ja ametivolitused. Uues Testamendis tunnustatakse riiki kui Jumala head institutsiooni ja kutsutakse üles sellele kuuletuma (Rm 13:1–2, 1Pt 2:17). Iga kirik järgib kohaliku riigi põhiseadust. Sotsiaalne rahu ei ole võimalik ilma ühiskondliku ...

Jumala armu poolt vabastatud – millest ja milleks? 7. osa

7. Mis aga juhtub siis, kui ühiskond hülgab oma liikmed, sealhulgas oma vanemad? Ma saan sellisesse ühiskonda kuuluda vaid juhul, kui ma hakkan end vihkama ja minus tekib alaväärsuskompleks. Sel juhul tekib mul ettekujutus, et ma ei ole suurt midagi väärt, olen elus läbi kukkunud ja kannan häbimärki. See on ohtlik suund, mis võib lõppeda enesetapu või vägivallapuhanguga. Jumala halastusega on asjad teisiti. Kuigi kõik võivad sind narrida, alandada ja maha teha, jääd sina ...

Jumala armu poolt vabastatud – millest ja milleks? 6. osa

6. Meil on vaja olla tähelepanelik, et koos halastusega ei kihutataks maailmast välja ka Jumalat. Kui Jumal elust kaob, siis kellesse või millesse soovivad inimesed uskuda? Sellisel juhul tekib suur oht, et inimestel tuleb leppida olemasolu mõttetuse, üldise armastusepuuduse ja elu lõplikkuse tragöödiaga. Jumal on see määrav jõud, mis võimaldab vastu seista elu varjukülgedele ja kurjusele. Raskes olukorras kasvõi surma ähvardusel edasi rühkimise kogemus muutub tänapäeval ...

Jumala armu poolt vabastatud – millest ja milleks? 5. osa

5. Evangeeliumi imperatiiv Nimetatud asjaolusid arvestades ei ole üllatav, et Jumala tahet väljendab kõige paremini armastusekäsk. Jumal annab eeskuju oma tegude ja olemusega. Taas peame osutama Jeesusele Kristusele, kelles see armastus ilmnes (Rm 8:39). „Olge armulised, nagu teie Isa on armuline,“ ütleb Jeesus (Lk 6:36). Kui temalt küsitakse suurima käsu kohta, siis ta vastab: „[...] armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega […] [ja] oma ligimest nagu iseennast. ...

Jumala armu poolt vabastatud – millest ja milleks? 4. osa

4. Ajal, kui Jumalast rääkimine kaotab veenvust, peab usk oma väidete eest vastutama. Kristlased usuvad Jumalasse, keda Jeesus nimetas oma isaks ja kelle poole kogudus võib samuti pöörduda kui Meie Isa poole. See nimetus väljendab usaldussuhet. Sama hästi võiks Jumalat nimetada emaks, nagu ka Piiblis on mõnes kohas osutatud. Erinevalt talle eelnenud prohvetitest kuni Ristija Johanneseni ei jutlustanud Jeesus vihasest Jumalast, kelle karistav õiglus peagi maailma tabab, vaid ...

Jumala armu poolt vabastatud – millest ja milleks? 3. osa

3. Lõpuks peame tõdema, et kujutlus halastuseta maailmast oleks äärmine pettekujutelm. Kõike halastuse mõistega seonduvat – lahkus, leppimine, toetus, valmisolek andestamiseks jne – on võimalik alla suruda ja reeta. Sellegipoolest jääb halastus meie tegelikkuse osaks. Mõeldamatu on kujutleda inimesi ilma halastuseta. Kui keegi seda väidab, on ta pime. Martin Luther on sama mõtte meisterlikult sõnastanud oma „Väikeses katekismuses“ usutunnistuse esimese artikli ...

Jumala armu poolt vabastatud – millest ja milleks? 2. osa

2. Näib, et halastus takistab inimeste vabaduspüüdlusi. Kahjuks on ka kirik seda sageli sarnaselt mõistnud. Inimesi vääritust orjapõlvest vabastada soovinud liikumised ei ole alati saanud kirikult vajalikku toetust. Seoses sellega toob „vabastusteoloogia“ esile ebatavalised elemendid, kuigi need ei ole täiesti uued. Jumal on rõhutute poolel ja juhatab nad orjusest välja samuti, nagu ta juhatas Iisraeli rahva välja Egiptusest. Jumal on vaestega solidaarne ja asub võitluses ...

Jumala armu poolt vabastatud – millest ja milleks? 1.osa

Reformatsiooni 500. aastapäeva tähistavad mitmed kirikute osaduskonnad. Luterlik Maailmaliit, kuhu kuulub 145 kirikut üle kogu maailma, on reformatsiooni juubeli puhul andnud välja neli brošüüri, mis käsitlevad juubeliaasta teemasid „Jumala armu poolt vabastatud“, „Lunastus pole müügiks“, „Inimesed pole müügiks“ ja „Loodu pole müügiks“. Brošüürid, mille koostajaks ja toimetajaks on praegu Luterlikus Maailmaliidus töötav EELK õpetaja Anne Burghardt, sisaldavad esseesid ...

Lapse karistamine 3. osa

3. Tõeline Teddy aga ei ole nõus kandma vimma surnud mehe vastu, kellega ta loodab rohkem kui viiekümneprotsendilise tõenäosusega kohtuda kord surnute maal. Ja kui too kokkusaamine tõesti aset leiab, siis seepärast, et me armastasime teineteist ja soovime kohtuda. Keegi ei vaidle vastu sellele, et ühiskond peab kaitsma lapsi vägivalla ja väärkohtlemise eest. Et päästa alkohoolikute, narkomaanide jt asotsiaalsete vanemate käes olevaid lapsi peksust, näljast ja seksuaalsest ...

Lapse karistamine 2. osa

2. Koolis kasutatakse kõige rohkem hirmutusteooriat, mis peaks teistele näitama, missugused on pahateo tagajärjed, või nagu Herbart ütleb, et piiri panna mõtteringi, teadvuse akuutsele põletikule. Selle eesmärgiks on edaspidiste eksimuste ärahoidmine. Lastel on väga hästi arenenud õiglustunne ja nad tajuvad küllaltki täpselt, millal nende õpetajad ja vanemad on kas liiga järeleandlikud või liiga karmid – teisisõnu, kas karistus on põhjendatud või põhjendamatu. Karistus peab ...

Lapse karistamine

1. Lapsi on alati kasvatatud. Traditsioonilise kasvatuse alustekstid ulatuvad 25 sajandit tagasi antiigi kuld­ajastusse. Ei Sokrates, Platon ega ka Aristoteles kahelnud selles, et inimese tõeline olemus avaldub mitte tema sünnipärases loomuses, vaid selles, milleks ta võib muutuda, kui suudab realiseerida oma potentsiaalid. Selleks vajab aga inimlaps täiskasvanute abi ja juhtimist − kasvatust. Inimeseks kasvatuse kaudu Inimene saab inimeseks alles kasvatuse kaudu − see ...

Veerand sajandit priiust 4. osa

4. Kõik võib olla kena, kuid mul on mure meie mõttelaadi pärast. Liitlassõdurite siin olekut kiidame oma sõnavõttudes eduks kaitsepoliitikas, selle asemel et leppida selle kui suure ohu vastase abinõuga. Igale maale on parem, kui seal ei ole muid relvakandjaid peale omade. Kiitleme tasakaalus eelarvega, kuid jätame mainimata, et märkimisväärne osa kuludeks saadud rahast ei ole teenitud meie tööga. Oleme uhked väikese riigivõla üle, kuid ei mõtle perede võlgadele. Ka ...

Veerand sajandit priiust 3. osa

3. Mõte iseseisvusest oli 1989. aasta teisel poolel valdav, küsimus oli iseseisvumise viisis: kas eraldudes Nõukogude Liidust, millega oleks kaasnenud siin alaliselt elavate inimeste kodanikuks saamine ja vastutus Nõukogude Liidu tegevuse eest, või okupatsiooni ja anneksiooni lõpetamise nõudmise teel. Viimaks jäi peale õigusliku järjepidevuse põhimõte. Viimased aastad enne iseseisvuse taastamist olid viljakad ettevalmistusajad. 20. augusti järgseks vahepalaks oli ...