7. Selle juures tuleb meeles pidada, et Meie Kiriku näol on jätkuvalt tegemist vaid ühte usulist maailmavaadet esindava väljaandega luteri kirikus. Suurem tähelepanu on lisanud selle tegijatele siiski jõudu ja enesekindlust, et näidata kirikus ja ühiskonnas toimuvat aina teravama võitlusena ning seejuures võtta endale voli kõneleda kõikide kristlaste nimel. Meie Kiriku sõnumit on aidanud võimendada ka Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ning väljaanne ...

6. Küllap võtsid ka Martin Lutheri Ühingu liikmed Martin Lutherit tõsiselt, aga selles ühingus oli usuline mitmekesisus kindlasti palju suurem kui Augsburgi Usutunnistuse Seltsis ja nii nagu ka Veiko Vihuri 2007. aastal sedastas, kuulus Martin Lutheri Ühingusse tegelikult nii alalhoidlikumaid kui ka liberaalsemaid vaimulikke.  Veel üks oluline põhjus, miks Martin Lutheri Ühingu tegevus hääbus, peitus tõsiasjas, et naiste ordineerimise küsimuses ei saavutanud ...

5. Martin Lutheri Ühingu moodustanud vaimulikke ühendas arusaam, et kirik on luterlikust traditsioonist kaugenemas. Ehkki vaimulikud deklareerisid ka ühist evangeelset-luterlikku arusaama pühakirjast, kirikust ja maailmast, tingisid ühingu moodustamise kirikuelu päevakajalised küsimused, mis taandusid peaasjalikult paarile konkreetsele teemale: ühingu üks asutajatest õpetaja Vallo Ehasalu võttis selle lühidalt kokku, mainides, et ühingu loomise ajendiks on see, et kiriku ...

4 Jaan Kiiviti (fotol) valimisega peapiiskopiks 1994. aastal langes piiskopkondade loomise kava küll aastateks päevakorrast, aga muudes kirikuelu valdkondades lükati debatid juba 1990. aastatel käima ja need jätkusid ka uue aastatuhande alguses. Selles kontekstis ilmnes nii nagu 1920. aastatelgi, et kirik pole sugugi ühtne. Et esialgu oli tegemist kiriku jumalateenistuskorra, kiriku ülesehituse ja vaimulikuameti üle toimunud vaidlustega, jäid sel teemal kõlanud ...

Joonis 6 Nagu eelmises lehes kirjutasime, on 2023. aastal ajalehel Eesti Kirik kaks olulist tähtpäeva: 4. märtsil tähistasime taasilmumise 33. aastapäeva ja esimesel advendil täitub 100 aastat esmailmumisest. Väärikate tähtpäevade puhul kutsume kogudusi üles annetama Eesti Kiriku kodulehe tarvis, et meie kiriku häälekandja võiks püsida läbi majanduslikult keerulise aja.  Kutsume kogudusi ja eraisikuid annetama iga juubeliaasta eest ühe euro kingituseks Eesti ...

3. Hugo Bernhard Rahamägi. Erakogu 1928. aasta juunis toimunud kirikupäeval arutusel olnud Vaba Sinodi ettepanek iseseisva praostkonna moodustamiseks ei leidnud aga kirikupäeva heakskiitu ja see kuulutas Vaba Sinodi tegevuse lõppu. Märkimist väärib vaid konservatiivide sekka kuulunud Kuressaare koguduse õpetaja Nikolai Bäuerle, kelle eestvedamisel registreeritud kogudus tegutses iseseisvana kuni 1939. aastani. Ta ei olnud nõus ka pärast protestantliku saba ...

 Joonis 1 2023. aastal on ajalehel Eesti Kirik kaks olulist tähtpäeva: 4. märtsil tähistasime taasilmumise 33. aastapäeva ja esimesel advendil täitub 100 aastat esmailmumisest. Väärikate tähtpäevade puhul kutsume kogudusi üles annetama Eesti Kiriku kodulehe tarvis, et meie kiriku häälekandja võiks püsida läbi majanduslikult keerulise aja.  33 ja 100. Kristuse eani jõudmist võib vaadelda ka kui märki. Viimastel aastatel ja eriti viimasel aastal on toimetust ...

2. Sabaga või sabata? Harald Põld ei kavatsenud pealt vaadata, kuidas usuline mitmekesisus kirikus aina enam lõkkele lõi. 1920. aastate alguses leidis ta võitlus sobiva vormi, kui selgus, et kiriku põhikirja redigeerimise käigus oli kiriku õpetusaluste paragrahvi lisandunud viide, mille kohaselt tuli kiriku õpetuslikke aluseid mõista reformatsiooni või protestantismi vaimus (põhikirja redigeeriti mitu korda ja sõnastus muutus). See tähistas Põllu sõnul teoloogilist ...

1. Harald Põld. Erakogu Eesti 1920.–1930. aastate luteri kiriku ajaloo lahutamatuks osaks on kiriku koondumine teoloogilistesse vooludesse. Sedalaadi grupeerumine andis hoogu kirikus aset leidnud teravale vastandumisele nii õpetus- kui ka kirikukorraldusküsimustes ja sellel olid kiriku jaoks väga kurvad tagajärjed – ligi saja aasta eest kirik lõhenes. Sadakond aastat hiljem oleme tagasi samas punktis: viimased aastakümned on elavaks tõestuseks, et kirikus on ...

3. „Vanad“ noored Kunagi olid nad oma koguduste noorte hulgas võtmeisikud ja praegugi on kiriku struktuuriüksustes nende käes mitmed ametid, kuigi nad ise on juba hilistes 20ndates ja ka 30ndates. Paljud neist on juba oma pere loonud, kuid kuna nad on oluliselt nooremad kui koguduse vaimulik või juhtkond, siis on nad ikka veel „koguduse noored“. Nad hoiavad traditsioone mingil määral elus, kuid neil ei ole palju järgijaid ja nad ei kipu võitlema noorema põlvkonna ...

2. Eestlased ei ole usuleiged ja loodetavasti põlvkondade vahetumisega tänapäevastub kiriku suhe ühiskonnaga, loodab EELK peapiiskop Urmas Viilma (https://www.err.ee/550248/peapiiskop-viilma-peame-tulema-kristlastena-kapist-valja). Ta on samuti veendunud, et „pühendunud tööst laste ja noortega sõltub Eesti kristlaskonna ja iga üksiku hinge õndsuse küsimus“ (https://teek.ee/urmas-viilma-koguduste-moju-noortele-peab-kasvama) ning et noored „ei ole mitte ainult meie ...

Kirikunoored 2018. aastal Palamusel JäPel.     Eesti Kirik Viimane rahvaloendus tõi esile, et noori on luterlust omaks pidajate hulgas vähe. Noored kirikus – see on aktuaalne teema, millega peame tegelema. Avaldame järjeloona Tallinna Jaani koguduse abiõpetaja ja projekti Misjon112 juhi pikema kirjutise sel teemal. 1. Projekti Misjon112 tegijatega oleme otsinud kontakti ja alustanud vestlust väga erinevate noortega igal pool, kus on võimalik, kuulanud ...

Õhtusöök Emmauses. Rembrandt. 1648, Pariis, Louvre. Internet. Sind vastu armastades, uue eluga Mida peaks Kristuse kannatuste vaatlemine – kirjutades, kuulates, lugedes – inimesele andma? Miks seda teha? Pea kõik Eesti-, Liivi- ja Kuramaal ilmunud passioonipoeemid alustavad mingil moel sellest küsimusest. Kuramaa hertsogi õukonnaraamatukogu hoidja ja Miitavi (Jelgava) linnakooli rektori Christian Bornmanni tunnustust pälvinud „Kannatav Jeesus“ (1690) viitab ...

Pärnapuu koorde vermitud sõnad väljendavad inimese ja looduse ühist kannatust ning seda, kuidas ristipuu meid igal aastal uuendab. Su ristile ma tõusen kaasa! Karjusneiu Dacris on kannatusajal metsa pagenud lõbujanuse ja Looja vastu ükskõikse maailma eest, et koos leinava loodusega meenutada Jeesuse ristiteed. Sinnasamasse on Pommeris puhkenud sõja eest pakku jooksnud karjused Penthus ja Claeonthes. Kolmik otsustab ühiselt süüvida Kristuse kannatustesse selles ...

Kunstnik Robert Leinweberi (1845–1921) maal „Peetruse eitamine“.  Internet. Jõuda iseenese äratundmiseni Noor Martin Luther alustas oma kirjutist „Kristuse kannatuse vaatlusest“ (Ein Sermon von der Betrachtung des heiligen Leidens Christi, 1519) kriitikaga: „Esiteks mediteerivad mõned inimesed Kristuse kannatuste üle niimoodi, et ajavad end vihaseks juutide vastu. Nad [...] sõimavad närust Juudast ja rahulduvad sellega, nii nagu nad on harjunud kaebama teiste ...