Slava Ukraine
Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Vaadeldes Kristuse passiooni IV

Õhtusöök Emmauses. Rembrandt. 1648, Pariis, Louvre. Internet. Sind vastu armastades, uue eluga Mida peaks Kristuse kannatuste vaatlemine – kirjutades, kuulates, lugedes – inimesele andma? Miks seda teha? Pea kõik Eesti-, Liivi- ja Kuramaal ilmunud passioonipoeemid alustavad mingil moel sellest küsimusest. Kuramaa hertsogi õukonnaraamatukogu hoidja ja Miitavi (Jelgava) linnakooli rektori Christian Bornmanni tunnustust pälvinud „Kannatav Jeesus“ (1690) viitab ...

Vaadeldes Kristuse passiooni III

Pärnapuu koorde vermitud sõnad väljendavad inimese ja looduse ühist kannatust ning seda, kuidas ristipuu meid igal aastal uuendab. Su ristile ma tõusen kaasa! Karjusneiu Dacris on kannatusajal metsa pagenud lõbujanuse ja Looja vastu ükskõikse maailma eest, et koos leinava loodusega meenutada Jeesuse ristiteed. Sinnasamasse on Pommeris puhkenud sõja eest pakku jooksnud karjused Penthus ja Claeonthes. Kolmik otsustab ühiselt süüvida Kristuse kannatustesse selles ...

Vaadeldes Kristuse passiooni II

Kunstnik Robert Leinweberi (1845–1921) maal „Peetruse eitamine“.  Internet. Jõuda iseenese äratundmiseni Noor Martin Luther alustas oma kirjutist „Kristuse kannatuse vaatlusest“ (Ein Sermon von der Betrachtung des heiligen Leidens Christi, 1519) kriitikaga: „Esiteks mediteerivad mõned inimesed Kristuse kannatuste üle niimoodi, et ajavad end vihaseks juutide vastu. Nad [...] sõimavad närust Juudast ja rahulduvad sellega, nii nagu nad on harjunud kaebama teiste ...

Vaadeldes Kristuse passiooni

17. sajandi sõdade ja epideemiate ajal saadi hingele tuge Kristuse kannatuste üle mediteerides. Kristlikule lugejale. Armas kristlik lugeja. Paulus kirjutab Korintose kogudusele: „Teie juurde tulles ei arvanud ma end midagi rohkemat teadvat, kui vaid ristilöödud Jeesus Kristust.“ (1Kr 2:2) Sellega näitab Paulus, et ta kõike muud tarkust (ta oli ju kõrgelt õpetatud ja palju lugenud mees) peab Kristuse passiooni-raamatu kõrval piskuks ja eimillekski. Ja ei ole ...

KLPRi saamisloost 4. osa

4. Muidugi tuli ka kriitikat, eriti traditsiooniliste jõululaulude, näiteks „Püha öö“ muutmise kohta. Samas leidis Ingvar Luhaääre sisuliselt uustõlkeline „Nii elevil ja rõõmus“ (KLPR 6) igati tunnustust. Eriti karm kriitik oli praost Albert Soosaar. Tema meelest ei tohtinud muuta isegi tõlget, sest see rikkunuks ära õpetusliku sisu ja kogudusele armsaks saanud sõnastuse.  Keeruline oli leida tasakaalu kirikulaulu poeetilise vormi ja õpetusliku sisu vahel. ...

KLPRi saamisloost 3. osa

3. Redigeerimisega asjad muidugi nii kergelt ei läinud. Probleemid algasid juba valikutest. Ei tahetud ju välja jätta luterlikke tuumiklaule, kuigi mitmed neist olid dubleerivad ja kergekaalulised. Lutheri enda lauludega oli asi mõistagi lihtsam. Mart Jaanson, kes on teinud ära suure töö luterlike tuumiklaulude määramisel6, on tuvastanud 319 tuumiklaulu, millest KLPRis on 153, seega 32,8% laulude üldarvust. Ta leiab, et kui tuleviku laulikus oleks 1000 laulu, ...

KLPRi saamisloost 2. osa

2. 1986. aasta oktoobris kinnitas Välis-Eesti piiskoplik nõukogu Torontos koostatud lauluraamatu uuendamise kava. Järgmisel aastal täiendati komiteed piiskop Karl Raudsepa, assessor Tõnis Nõmmiku ja õp Oskar Knadenteichiga, peagi lisandus ka õp Gustav Piir. Läbi töötati kõik senised 748 laulu ning lisaks veel 900 laulu erinevatest allikatest.3 Tundus, et need kaks rööbast, üks kodumaal ja teine võõrsil, jäävadki kulgema paralleelselt. Laulva revolutsiooni ...

KLPRi saamisloost 1. osa

1. Kuna tänavu möödub 30 aastat „Kiriku laulu- ja palveraamatu“ ilmumisest, on kindlasti põhjust selle väljaande saamislugu meenutada. Püüan seda teha oma subjektiivsest vaatenurgast, toetudes peamiselt Ivar-Jaak Salumäe mõtisklustele hümnoloogilises kogumikus „Kelle laule me laulame“ (2001) ja Usuteaduslikus Ajakirjas nr 2, 2003, samuti põgusale tööle arhiivimaterjalidega.  Sirvinuna seal tuhandeid lehekülgi, tõstatab Salumäe küsimuse: kas sellesisulised ...

ROMAN TOI 105 Teine kummardus 4. osa

Dr Roman Toi (vasakult), peapiiskop Konrad Veem ja prof Hugo Lepnurm Stockholmi Jakobi kirikus. Erakogu. 4. Seoses XXI üldlaulupeoga, mis toimus Tallinnas 29. juunist kuni 1. juulini 1990. a, on mul veel üks väga põnev mälestuskild ühe kauni foto näol, mis on tehtud konsistooriumi saalis just päev pärast laulupeo lõppu. Sellele ühiskoosolekule 2. juulil oli kogunenud väga eriline seltskond, kes kõik ühel või teisel viisil olid olnud seotud lauluraamatu ...

ROMAN TOI 105 Teine kummardus 3. osa

1990. aasta aprillis olid eksiilkiriku peapiiskopil Konrad Veemil (fotol keskel piiskopisärgiga) külas Einar Soone (vasakult), Andres Taul, Roman Toi, Andres Põder ja Hugo Lepnurm. Erakogu. 3. Seesama kiri on tegelikult hoopis mitmetahulisem, kajastades ühelt poolt tolle hetke kirikusiseseid pingeid seoses E.E.L.K. peapiiskopi Konrad Veemi emerituuri siirdumisega ja uute kandidaatide esile tõusmisega, aga ka delikaatselt esitatud hinnanguid Kodu-Eesti arenguile. ...

ROMAN TOI 105 Teine kummardus 2.osa

Ühiskoosolek 2. juulil 1990. aastal Tallinnas konsistooriumis: (vasakult) esimeses reas Edgar Heinsoo, Roman Toi, Ivar-Jaak Salumäe, Kuno Pajula, Tõnis Nõmmik, Markku Kilpiö, Tauno Väinölä; teises reas Hugo Lepnurm, Tiit Salumäe, Andres Põder, Jaan Kiivit, Einar Soone, Helmut Rüdmik, Joel Luhamets, Tiit Pädam.  Erakogu. 2. Re: LAULURAAMAT. Mul oleks hea meel, kui sealt hakkaks tulema meil veel puuduvad viisid selles järjekorras (sabas) – kuidas siin Lauluraamatu ...

ROMAN TOI 105 Teine kummardus 1.osa

Pärast 45aastast vaheaega sai Roman Toi külastada taas sünnimaad. 2. oktoobril 1989. aastal istuvad perekond Salumaade kodus kohvilauas Ants Toi (vasakult), Roman Toi, Jaak Salumäe, Olev Oja ja Anne-Mai Salumäe. erakogu 1. Selle järel, kui Torontos olime Andres Tauliga käed löönud ja ühise lauluraamatu töö ametlikult ette võtnud, asus Roman Toi veelgi hoogsamalt kaasa lööma omas valdkonnas, muusika alal, nähes esimese möödapääsmatu vajadusena VIISIRAAMATU ...

Tundelistele teekondadele mõeldes 5.osa

Eesti Kiriku korraldatud suvised lugejareisid on viinud kodustesse paikadesse, aga ka Eestist eemale. Pilt ühelt meeleolukalt reisilt Lätis 2019. aastal. Auruveduriga rongisõit Gulbene-Aluksne kitsarööpmelisel raudteel. Arhiiv. 5. Ma ei saa lisamata jätta mõnd sõna Ilmjärve preestri Aleksander Elleri (teenis kogudust 1918–1936) ja tema eelnevalt mainitud raamatukese kohta. Ta korraldas vaimulikke laulupäevi ja kontsertjumalateenistusi, kutsudes kaasa teenima teisi ...

Tundelistele teekondadele mõeldes 4.osa

Ilmjärve kirik 2015. aastal. Erakogu. 4. Preester nõudis kriminaalvastutust 1860. aastal pandi sealsamas Ilmjärvel (tollal veel kunagine puukirik, kivikirik valmis 1873) minu tollal 20aastase vanavanaema, luterlase Mari Krooni ette venekeelne tekst, millele ta oma käega kolm risti alla maalis selle kinnituseks, et abielludes õigeuskliku Peeter Mustaga ta tõotab järgida Vene riigi seadusi, st ristida sellest abielust sündivad mõlemast soost lapsed õigeusku ja ...

Tundelistele teekondadele mõeldes 3. osa

Mare Must esivanemate Ants ja Liis Musta haual Ilmjärve surnuaial 2007. aastal. Erakogu. 3. Kõikidest nimetatud kohtadest tulid mu esivanemad 19. saj keskpaiku kokku Kongutasse (muide paar aastat tagasi juba endiseks muutunud Konguta vald asus kunagiste Puhja ja Nõo kihelkondade kokkupuutealadel), seega järgnevate põlvkondade suguvõsakirikuteks said Puhja ja Nõo, seoses õigeusuga ka Kavilda.  Vanavanaisa olevat millalgi 19. saj lõpul Puhja kiriku katust katnud ...