2. Mõnel juhul on religioossuse rõhutamine asjakohane, näiteks isik põgeneb religioossete gruppide konflikti tagajärjel. Oluline on religioossus aga põgeniku tuleviku seisukohalt: kas religioossed põgenikud on suutelised religioosse tava ehk piirangute tõttu kohanema sihtriigis? Seega teave religioossete konfliktide ja religioossete iseärasuste kohta oleks oluline ning kirikud peaksid teavitama nii oma kogudusi kui ka koguduseväliseid isikuid. Kant on defineerinud ...

1. Põgenikke nähakse meediasõnumites nii majanduslike probleemide lahendusena kui ka sotsiaalsete probleemide allikana. Majanduslike probleemide lahendamiseks loodetakse põgenikke kasutada selliste tööde tegemisel, mida eestimaalased ise enam ei soovi teha või mille jaoks ei jätku ka eestimaalaste soovi korral arvuliselt inimesi. Sotsiaalsete probleemidena nähakse põgenike kohanematust kohaliku komberuumiga, julgeolekuohte ning ka ressursside äravõtmist kohalikelt. Kuna ...

4. Klassikalistes vaidlustes majanduse üle domineeris niisiis arutelu hea ja kurja teemal ning filosoofilis-eetiline diskussioon oli majanduse üle mõtlemise lahutamatu osa. Praeguseks on teatud põhimõtetest nagu pidurdamatu majanduskasv, isereguleeruv turg jms saanud väärtused, mida mõnel pool justkui ei tohikski küsimärgi alla seada ilma „äärmusvasakpoolseks“ või „kommunistiks“ tembeldatud saamata. Ometi peaks olema võimalus pidada elutervet debatti selle üle, kuhumaani ...

3. Tänapäeva olulisimaks pseudoreligiooniks peetud kapitalism ja tema toimimisstruktuurid peaks kuuluma kristlike mõtlejate huviorbiiti (vrd lunastusõpetus tarbimise läbi ning usk pidevasse progressi ja majanduskasvu, mis viib ühel päeval kogu maailma materiaalsesse küllusse – paradiisi). Seni, kuni kapitalism on tööriist ning tal ei lasta saada valitsejaks, vaid kontrollitakse tema toimemehhanisme, võib ta olla sedalaadi tööriist, mis ei ähvarda kujuneda ebajumalaks ...

2. Tõsi, arusaam, et valitseb seos edu või laiemas mõttes „korda läinud elu“ (Gen 39:2) ja Jumalale meelepärase elu vahel, oli omane juba juutlusele. Vanas Testamendis rõhutati aga, et selleks, et edu oleks Jumala õnnistuse näitajaks, peab ta olema saavutatud õiglaste vahenditega ning mitte vaese kehvemat positsiooni ära kasutades (vrd hoiatusi Ex 22:24–26) – vastasel juhul ähvardatakse reeglina hoopis karistusega, mis edu ja jõukuse ära võtab. Lisaks seatakse Iiobi loos ...

Me elame ajal, mil maailma 26 rikkaima inimese varandus on sama suur kui 50%-l maailma elanikkonnast ehk 3,5 miljardil inimesel kokku; mil summa, mida UNICEF vajab terve oma ülemaailmse humanitaarabisüsteemi ülalpidamiseks, on väiksem kui Coca-Cola kompanii globaalse turunduse eelarve samaks aastaks; mil rahvusvahelised kompaniid tegelevad üle maailma nn maade krabamisega (ingl land grabbing) ehk selle võõrandamisega kohalikelt põliselanikelt. Hinnanguliselt võõrandati 21. ...

4. Sildu on vaja ehitada lauluraamatu erinevate kasutuskontekstide vahel. Üks kontekst on koguduse jumalateenistus, talitused, piiblitunnid, koosviibimised jne. Teine kontekst on kodu. Kolmas kontekst, mida mingil juhul ei tohi unustada, on kool – pühapäevakool, noortetöö, leerikool, kristlikud üldhariduskoolid jne. Kiriku lauluraamat peaks olema koostatud nii, et seda saaks kogeda ja kasutada pealekasvav põlvkond – lapsed ja noored. Kiriku lauluraamat peab ehitama sildu ...

3. Kiriku lauluvaramus on arvukalt laule, mis sõnalis-muusikaliste tervikutena väljendavad kristliku usu sisu. Samas toetab lauluraamatu kasutamine kirikuaasta kontekstis seda, et kogetavaks saavad põhimomendid Jumala pöördumises inimkonna ja loodu poole. Kirikuaasta peamised pühad on seotud Jumal-Looja eneseilmutusega Jeesuses Kristuses Püha Vaimu kaudu. Nõnda on usu sisu põhitahkude käsitlemine kirikuaasta ja kirikulaulude vahendusel lõppkokkuvõttes ei millegi muu kui ...

2. Niivõrd kui koguduselaulus kuulutatakse rõõmusõnumit, on sellega seotud ka Jumala ligiolu tõotus – tõotus, et tema tuleb meie juurde, kingib ja jagab end meile. Teisiti üteldes: Ta äratab ja kinnitab meie usku, uuendab meie elu. Seega, kirikulaul on inimeste pöördumine palve ja kiitusega Jumala poole, kuid kirikulaulu kaudu pöördub Jumal ka inimeste poole. Just asjaolu, et koguduse ühise laulu kaudu hakkab kõlama evangeelium, s.t Kristus ise on kohal ja kogetav – just ...

1. Järgnev ettekanne on peetud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku lauluraamatukonverentsil (26.–27.10.2018 Tartu Pauluse kirikus). Kõigepealt vastan põgusalt küsimusele, miks üldse arvestada lauluraamatu koostamisel teoloogia ja dogmaatika vaatenurka, ning keskendun seejärel kiriku lauluraamatu ülesandele ja kohale kiriku elus. See on laadilt põhimõttelisem arutlus kiriku lauluraamatu tähenduse üle evangeelse luterliku dogmaatika seisukohalt. Nõnda visandatud kiriku ...

3. Aeg-ajalt oli minulgi võimalus selle jõulukogudust meenutava rahvahulga ees seista. Olin oma kunagisest koolist, Tartu viiendast, palunud endale ühe vana ruutmeetrise tahvli, pannud sellele jalad alla ning nüüd ma siis seal seisin ning kirjutasin selle peale kõiksugust Vana Testamendi tarkust. Liina aga õpetas lasterühma – uueks saanud Pauluse kirikus ma ei kujutagi enam ette, kus see ruum täpselt asus. Igatahes oli see ääreni täis. Tookord tuldi peredega. Täiskasvanuid ...

2. Käia oma teed üsna üksi, vaid pilk mägede poole, ning samas siiski toetuda oma kaasteelistele. Ja loomulikult ise toetada neid. Võib-olla jah, kui oleme noored ja terved ning kõik teed on ainult päikeselised, siis ehk ei igatsegi nii väga kaaslaste järele. Kui aga tuleb päevapalav, raskused ja kannatused, kui hea on siis, kui saame üheskoos minna. Jeesus – meie alatine teekaaslane Siit jõuame nüüd kõige olulisemani, et Kristus ise käiks meiega kaasa seda teed. Eks ...

Sarjas „Meie vaimulikud“ on kirjastuselt Gallus ilmunud kolm raamatut. Eesti Kirik avaldab katkendi 2018. a ilmunud Ove Sanderit tutvustavast raamatust. Tema mõtted ja seisukohad ärgitavad kaasa ja edasi mõtlema ning kohe kindlasti elust täiel rinnal rõõmu tundma. 1. Teele tuleb asuda 1990-ndate teises pooles puutusin ma esimest korda kokku teede temaatikaga. Kuigi olin ilmselt juba varem kuulnud, et kristlust võib mõtestada teena – enam veel teel olemisena –, jõudsin ...

11. Nende tegevuse geograafiline areaal oli lai ning nad tegutsesid paljudes Euroopa maades, kus evangeelset usku on kuulutatud ja selle vaimus elatud – Saksamaal, Madalmaades, Prantsusmaal, Inglismaal, Põhjamaades, Itaalias ja mujal. Kõigil neil naistel on olnud reformatsiooni kontekstis väga oluline roll kas reformaatorlike ideede levitajatena, nende toetajatena või evangeelsete ideede levikule kaasaaitajatena, kasutades oma ühiskondlikku ja poliitilist mõjuvõimu, et ...

10. Marguerite de Navarre oli võimekas literaat ja reformatsioonist kantud teoloogiliste vaadete patroon Prantsusmaal. Reformaatorlikud kirjutised mõjutasid Marguerite’i sedavõrd, et mõjuvõimsa roomakatoliku Sorbonne’i ülikooli teoloogiline eliit mõistis ta teravalt hukka ja süüdistas teda tema kirjutistes esinevate reformaatorlike ideede pärast. Üks munk leidis koguni, et Marguerite tuleks panna kotti ja visata Seine’i voogudesse. Arvatakse, et kui Navarra kuninganna näol ...