Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Järjejutt

Jumala armu poolt vabastatud – millest ja milleks? 3. osa

3. Lõpuks peame tõdema, et kujutlus halastuseta maailmast oleks äärmine pettekujutelm. Kõike halastuse mõistega seonduvat – lahkus, leppimine, toetus, valmisolek andestamiseks jne – on võimalik alla suruda ja reeta. Sellegipoolest jääb halastus meie tegelikkuse osaks. Mõeldamatu on kujutleda inimesi ilma halastuseta. Kui keegi seda väidab, on ta pime. Martin Luther on sama mõtte meisterlikult sõnastanud oma „Väikeses katekismuses“ usutunnistuse esimese artikli ...

Jumala armu poolt vabastatud – millest ja milleks? 2. osa

2. Näib, et halastus takistab inimeste vabaduspüüdlusi. Kahjuks on ka kirik seda sageli sarnaselt mõistnud. Inimesi vääritust orjapõlvest vabastada soovinud liikumised ei ole alati saanud kirikult vajalikku toetust. Seoses sellega toob „vabastusteoloogia“ esile ebatavalised elemendid, kuigi need ei ole täiesti uued. Jumal on rõhutute poolel ja juhatab nad orjusest välja samuti, nagu ta juhatas Iisraeli rahva välja Egiptusest. Jumal on vaestega solidaarne ja asub võitluses ...

Jumala armu poolt vabastatud – millest ja milleks? 1.osa

Reformatsiooni 500. aastapäeva tähistavad mitmed kirikute osaduskonnad. Luterlik Maailmaliit, kuhu kuulub 145 kirikut üle kogu maailma, on reformatsiooni juubeli puhul andnud välja neli brošüüri, mis käsitlevad juubeliaasta teemasid „Jumala armu poolt vabastatud“, „Lunastus pole müügiks“, „Inimesed pole müügiks“ ja „Loodu pole müügiks“. Brošüürid, mille koostajaks ja toimetajaks on praegu Luterlikus Maailmaliidus töötav EELK õpetaja Anne Burghardt, sisaldavad esseesid ...

Lapse karistamine 3. osa

3. Tõeline Teddy aga ei ole nõus kandma vimma surnud mehe vastu, kellega ta loodab rohkem kui viiekümneprotsendilise tõenäosusega kohtuda kord surnute maal. Ja kui too kokkusaamine tõesti aset leiab, siis seepärast, et me armastasime teineteist ja soovime kohtuda. Keegi ei vaidle vastu sellele, et ühiskond peab kaitsma lapsi vägivalla ja väärkohtlemise eest. Et päästa alkohoolikute, narkomaanide jt asotsiaalsete vanemate käes olevaid lapsi peksust, näljast ja seksuaalsest ...

Lapse karistamine 2. osa

2. Koolis kasutatakse kõige rohkem hirmutusteooriat, mis peaks teistele näitama, missugused on pahateo tagajärjed, või nagu Herbart ütleb, et piiri panna mõtteringi, teadvuse akuutsele põletikule. Selle eesmärgiks on edaspidiste eksimuste ärahoidmine. Lastel on väga hästi arenenud õiglustunne ja nad tajuvad küllaltki täpselt, millal nende õpetajad ja vanemad on kas liiga järeleandlikud või liiga karmid – teisisõnu, kas karistus on põhjendatud või põhjendamatu. Karistus peab ...

Lapse karistamine

1. Lapsi on alati kasvatatud. Traditsioonilise kasvatuse alustekstid ulatuvad 25 sajandit tagasi antiigi kuld­ajastusse. Ei Sokrates, Platon ega ka Aristoteles kahelnud selles, et inimese tõeline olemus avaldub mitte tema sünnipärases loomuses, vaid selles, milleks ta võib muutuda, kui suudab realiseerida oma potentsiaalid. Selleks vajab aga inimlaps täiskasvanute abi ja juhtimist − kasvatust. Inimeseks kasvatuse kaudu Inimene saab inimeseks alles kasvatuse kaudu − see ...

Veerand sajandit priiust 4. osa

4. Kõik võib olla kena, kuid mul on mure meie mõttelaadi pärast. Liitlassõdurite siin olekut kiidame oma sõnavõttudes eduks kaitsepoliitikas, selle asemel et leppida selle kui suure ohu vastase abinõuga. Igale maale on parem, kui seal ei ole muid relvakandjaid peale omade. Kiitleme tasakaalus eelarvega, kuid jätame mainimata, et märkimisväärne osa kuludeks saadud rahast ei ole teenitud meie tööga. Oleme uhked väikese riigivõla üle, kuid ei mõtle perede võlgadele. Ka ...

Veerand sajandit priiust 3. osa

3. Mõte iseseisvusest oli 1989. aasta teisel poolel valdav, küsimus oli iseseisvumise viisis: kas eraldudes Nõukogude Liidust, millega oleks kaasnenud siin alaliselt elavate inimeste kodanikuks saamine ja vastutus Nõukogude Liidu tegevuse eest, või okupatsiooni ja anneksiooni lõpetamise nõudmise teel. Viimaks jäi peale õigusliku järjepidevuse põhimõte. Viimased aastad enne iseseisvuse taastamist olid viljakad ettevalmistusajad. 20. augusti järgseks vahepalaks oli ...

Veerand sajandit priiust 2. osa

2. Samas olid lääneriigid nõudnud tegusid, mis tõestaks sõna- ja mõttevabaduse austamist Nõukogudemaal, ning enne Reagani visiiti vabastati osa poliitvange. Augustis moodustati Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) ja 1988 talvel tehti ettepanek Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei loomiseks. Need kuud ja järgnevad kaks aastat oli hirmu ületamise aeg. Tollast ametlikku pressi lugedes ei taju ajavaimu. Ikka hoiatati äärmuste eest ja kutsuti üles ...

Veerand sajandit priiust 1. osa

Tema halastus kestab põlvest põlveni neile, kes teda kardavad. Lk 1:50 1. Kakskümmend viis aastat on möödunud ajast, mil Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kinnitas Eesti riiklikku iseseisvust ja taotles diplomaatiliste suhete taastamist. Taastatud riiki tunnustas Island, seejärel teised riigid, ka Nõukogude Liit enne enda laialisaatmist. Mina meenutan olusid kolmekümne aasta tagusest ajast. Tollal Tallinnas kauplusse, polikliinikusse või muusse asutusse astudes ei võinud ...

Hõimukirikute rahvusvahelise suhtluse ajalugu 4. osa

4. Koosolek kandis pealkirja «Evangeelne vabadus – ajalooline ja rahvuslik identiteet» ja eeskätt soomlastest osalejatele pakkus suurt huvi Marianna Matrai-Szabo ettekanne, milles oli põhjalik analüüs sotsialistlikust ajastust Ungaris, mis suuresti kehtis ka teiste postsotsialistlike riikide kohta. Ettekandes kõneldi, kuidas ideoloogilise indoktrinatsiooni tingimustes oli sotsialistlikes riikides võimalik kirikus säilitada evangeelne vabadus. Oluline oli ka Ingeri kiriku ...

Hõimukirikute rahvusvahelise suhtluse ajalugu 3. osa

3. Aga samas oleks just Helsingi lõppaktile toetudes IV soome-ugri koosolek võinud toimuda palju aastaid varem kui 1981. Iisalmi koosoleku teemaks oli mõneti etteruttavalt «Koguduste sõprussidemed ja vastastikused külaskäigud», mis oli küll juba võimalik Soome ja Ungari kirikute vahel, aga veel ei puudutanud kogudusi, rääkimata teistest luterlikest kirikutest Nõukogude Liidu aladel ja Rumeenias. Siiski hakkasid tekkima Soome koguduste sõprussidemed osa Eesti kogudustega, ...

Hõimukirikute rahvusvahelise suhtluse ajalugu 2. osa

2. Seda on nimetatud ka juba 10 aastat varem käivitunud stipendiaatide vahetuse viljaks, aga kindlasti olid oluliseks ajendiks kasvav hõimutunne ühelt poolt ning poliitiliste pingete kasvamine Euroopas. Sellest kokkutulekust on põhjalikult kirjutanud oma raamatus «Hiiobi õnnistus» tollane Pärnu praostkonna praost August Arumäe, kes ei olnud küll Eesti delegatsiooni juht (selleks oli piiskop Rahamägi), aga ta oli piiskop Rahamäe asetäitjaks. Soome delegatsiooni juhtis Oulu ...

Hõimukirikute rahvusvahelise suhtluse ajalugu 1. osa

1. EELK osalemine suurtes rahvusvahelistes kiriklikes organisatsioonides on muutunud enesestmõistetavaks. Kuid on ka väiksemad organisatsioonid, mis jäävad tähelepanu fookusest välja. Me osaleme nelja suure oikumeenilise organisatsiooni töös: Kirikute Maailmanõukogu, Luterlik Maailmaliit, Euroopa Kirikute konverents ja Evangeelsete Kirikute Osaduskond Euroopas (Leuenbergi Konkordia). Peale selle veel soome-ugri teoloogide regulaarne kooskäimine, Hermannsburgi ...

Tahaksin andeks anda 7. osa

andeksand

7. Jumala kogudus maa peal on andeksandmise osaduskond. See andeksand, mida Jumal on esmalt osutanud meile, kuulub olulise osana tema riigi juurde. Inimene, kes eitab teise õigust andeks saada, näitab sellega, et ta tegutseb jumalariigi aluste ja põhimõtete vastu. Ja see eemaldab inimese ka Päästjast. Andeksandmatu meel paadutab inimest. Kunagi nii õrnalt issanda ees elanud inimene hakkab vähendama oma käike suure Andestaja juurde. Oma patt ei tundu enam olevat nii suur. ...