Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Järjejutt

Kiriku lauluraamatu olemus ja kavandatava lauluraamatu proovikivid dogmaatika vaatenurgast 4. osa

4. Sildu on vaja ehitada lauluraamatu erinevate kasutuskontekstide vahel. Üks kontekst on koguduse jumalateenistus, talitused, piiblitunnid, koosviibimised jne. Teine kontekst on kodu. Kolmas kontekst, mida mingil juhul ei tohi unustada, on kool – pühapäevakool, noortetöö, leerikool, kristlikud üldhariduskoolid jne. Kiriku lauluraamat peaks olema koostatud nii, et seda saaks kogeda ja kasutada pealekasvav põlvkond – lapsed ja noored. Kiriku lauluraamat peab ehitama sildu ...

Kiriku lauluraamatu olemus ja kavandatava lauluraamatu proovikivid dogmaatika vaatenurgast 3.osa

3. Kiriku lauluvaramus on arvukalt laule, mis sõnalis-muusikaliste tervikutena väljendavad kristliku usu sisu. Samas toetab lauluraamatu kasutamine kirikuaasta kontekstis seda, et kogetavaks saavad põhimomendid Jumala pöördumises inimkonna ja loodu poole. Kirikuaasta peamised pühad on seotud Jumal-Looja eneseilmutusega Jeesuses Kristuses Püha Vaimu kaudu. Nõnda on usu sisu põhitahkude käsitlemine kirikuaasta ja kirikulaulude vahendusel lõppkokkuvõttes ei millegi muu kui ...

Kiriku lauluraamatu olemus ja kavandatava lauluraamatu proovikivid dogmaatika vaatenurgast 2. osa

2. Niivõrd kui koguduselaulus kuulutatakse rõõmusõnumit, on sellega seotud ka Jumala ligiolu tõotus – tõotus, et tema tuleb meie juurde, kingib ja jagab end meile. Teisiti üteldes: Ta äratab ja kinnitab meie usku, uuendab meie elu. Seega, kirikulaul on inimeste pöördumine palve ja kiitusega Jumala poole, kuid kirikulaulu kaudu pöördub Jumal ka inimeste poole. Just asjaolu, et koguduse ühise laulu kaudu hakkab kõlama evangeelium, s.t Kristus ise on kohal ja kogetav – just ...

Kiriku lauluraamatu olemus ja kavandatava lauluraamatu proovikivid dogmaatika vaatenurgast 1. osa

1. Järgnev ettekanne on peetud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku lauluraamatukonverentsil (26.–27.10.2018 Tartu Pauluse kirikus). Kõigepealt vastan põgusalt küsimusele, miks üldse arvestada lauluraamatu koostamisel teoloogia ja dogmaatika vaatenurka, ning keskendun seejärel kiriku lauluraamatu ülesandele ja kohale kiriku elus. See on laadilt põhimõttelisem arutlus kiriku lauluraamatu tähenduse üle evangeelse luterliku dogmaatika seisukohalt. Nõnda visandatud kiriku ...

Teel 3. osa

3. Aeg-ajalt oli minulgi võimalus selle jõulukogudust meenutava rahvahulga ees seista. Olin oma kunagisest koolist, Tartu viiendast, palunud endale ühe vana ruutmeetrise tahvli, pannud sellele jalad alla ning nüüd ma siis seal seisin ning kirjutasin selle peale kõiksugust Vana Testamendi tarkust. Liina aga õpetas lasterühma – uueks saanud Pauluse kirikus ma ei kujutagi enam ette, kus see ruum täpselt asus. Igatahes oli see ääreni täis. Tookord tuldi peredega. Täiskasvanuid ...

Teel 2. osa

2. Käia oma teed üsna üksi, vaid pilk mägede poole, ning samas siiski toetuda oma kaasteelistele. Ja loomulikult ise toetada neid. Võib-olla jah, kui oleme noored ja terved ning kõik teed on ainult päikeselised, siis ehk ei igatsegi nii väga kaaslaste järele. Kui aga tuleb päevapalav, raskused ja kannatused, kui hea on siis, kui saame üheskoos minna. Jeesus – meie alatine teekaaslane Siit jõuame nüüd kõige olulisemani, et Kristus ise käiks meiega kaasa seda teed. Eks ...

Teel 1. osa

ove_sander-215x320

Sarjas „Meie vaimulikud“ on kirjastuselt Gallus ilmunud kolm raamatut. Eesti Kirik avaldab katkendi 2018. a ilmunud Ove Sanderit tutvustavast raamatust. Tema mõtted ja seisukohad ärgitavad kaasa ja edasi mõtlema ning kohe kindlasti elust täiel rinnal rõõmu tundma. 1. Teele tuleb asuda 1990-ndate teises pooles puutusin ma esimest korda kokku teede temaatikaga. Kuigi olin ilmselt juba varem kuulnud, et kristlust võib mõtestada teena – enam veel teel olemisena –, jõudsin ...

Naised reformatsiooni valguses 11. osa

11. Nende tegevuse geograafiline areaal oli lai ning nad tegutsesid paljudes Euroopa maades, kus evangeelset usku on kuulutatud ja selle vaimus elatud – Saksamaal, Madalmaades, Prantsusmaal, Inglismaal, Põhjamaades, Itaalias ja mujal. Kõigil neil naistel on olnud reformatsiooni kontekstis väga oluline roll kas reformaatorlike ideede levitajatena, nende toetajatena või evangeelsete ideede levikule kaasaaitajatena, kasutades oma ühiskondlikku ja poliitilist mõjuvõimu, et ...

Naised reformatsiooni valguses 10. osa

10. Marguerite de Navarre oli võimekas literaat ja reformatsioonist kantud teoloogiliste vaadete patroon Prantsusmaal. Reformaatorlikud kirjutised mõjutasid Marguerite’i sedavõrd, et mõjuvõimsa roomakatoliku Sorbonne’i ülikooli teoloogiline eliit mõistis ta teravalt hukka ja süüdistas teda tema kirjutistes esinevate reformaatorlike ideede pärast. Üks munk leidis koguni, et Marguerite tuleks panna kotti ja visata Seine’i voogudesse. Arvatakse, et kui Navarra kuninganna näol ...

Naised reformatsiooni valguses 9. osa

9. Olümpia surmale järgnes Euroopa humanistlikes ringkondades järelhüüete laviin. Paari kuu jooksul lahkusid katku tagajärjel ajast igavikku ka tema abikaasa Andreas ja vend Emilio. Märkimisväärne osa Olümpia Morata ladina- ja kreekakeelsest vaimsest loomingust (ladinakeelsed dialoogid ja kreeka poeemid, aga ka ladinakeelne kirjavahetus humanistidest mõtlejatega ja itaaliakeelne teiste mõttekaaslastega) läks kaduma Schweinfurdi piiramise käigus, ülejäänud avaldas Fulvio ...

Naised reformatsiooni valguses 8. osa

1993Olympia

8. Koraali on lauldud üle 500 aasta ning ka tänapäeval on see Saksa evangeelses lauluraamatus (nr 67). Johann Sebastian Bach komponeeris koraali ainetel 200 aastat hiljem kantaadi „Herr Christ, der einge Gottessohn“, milles kasutab koraali esimest ja viimast salmi. Elisabeth Crucigeri koraal on tõlgitud mitmetesse keeltesse. Elisabeth oli kahe lapse ema. Poeg Caspar Cruciger (1525–1597) nooremast sai isa eeskujul teoloog ja pastor. Tütar Elisabeth (1529–?) abiellus pärast ...

Naised reformatsiooni valguses 7. osa

7. 1586. aastal kutsuti 35aastasena ajast igavikku Mikael Agricola ja Pirjo Olavitütre ainus poeg Christian Agricola. Pirjo Olavitütar suri üheksa aastat hiljem 1595. aastal 70aastasena. Oma elu jooksul jõudis Pirjo Olavitütar olla suurte muutuste keskel: näha reformatsiooni saabumist ja kinnistumist Soomes just reformatsiooni seisukohast tähelepanuväärseimas paigas Turus. Samas said tema eluajal nähtavaks ka olulised vastureformatsiooni ilmingud. Reformatsioon, mis tõi ...

Naised reformatsiooni valguses 6. osa

6. Ajaloolised allikad annavad Pirjo Olavitütre võrdlemisi pikast eluteest väga fragmentaarse ülevaate. Üks põhjus on arvatavasti selles, et 1546. aastal Turut armutult laastanud tulekahju hävitas märkimisväärse osa Turu arhiivist (k.a kirikuraamatud) ja toomkoolist. Küll aga esineb Pirjo Olavitütre nimi Rootsi riigiarhiivis olevates dokumentides. Allikate põhjal ei ole kahtlust selles, et 1525. aastal sündinud Pirjo Olavitütre puhul oli tegemist Soome esimese luterliku ...

Naised reformatsiooni valguses 5. osa

Abielludes oli Mathias Katharinat vannutanud olema emaks vaestele ja põgenikele, selle kohaselt ka Katharina tegutses. Katharina kirjutab: „Abiellumisest alates olen võõrustanud mitmeid suurepäraseid ja õpetatud inimesi nende põgenemisel ja trööstinud neid nagu Jumal on öelnud: „Kinnitage nõrku käsi ja tehke tugevaks komistavad põlved!“ (Js 35:3).“ Lisaks põgenike eest hoolitsemisele oli ta ka kirjavahetuses nende kaasadega, keda julgustas oma usus kindlaks jääma. Tulijate ...

Naised reformatsiooni valguses 4. osa

Katharina Schütz Zell

4. Katharina Schütz Zell Reformatsioon seondub sageli ennekõike kolme silmapaistva isikuga: Martin Lutheri, Johan Calivini ja Ulrich Zwingliga. Samas tegutses nende kõrval märkimisväärne hulk õpetatud mehi ja ka naisi, kes reformatsiooni levimisele kaasa aitasid ja Euroopa eri piirkondades ellu viisid. Käesolev kirjutiste seeria keskendub reformatsiooniaja tähelepanuväärsetele naistele ning eelmises kolmes osas keskendusime Martin Lutheri abikaasale Katharina ...