Esileht » Mitmesugust » Hingehoid »

Hingehoid

Kelle nimel?

Ma olen õppinud suhtuma suure ettevaatusega inimestesse, kes kasutavad millestki kõneldes tihti kolmandat pööret. «Rahvas» ootab, tahab, nõuab midagi. «Inimesed» arvavad kuidagi ja räägivad sedasi. Mul tekib siis kohe küsimus, kes kuulub midagi ootava rahva hulka ja kui palju on sedasi arvavaid inimesi. Kui ma seda otse küsin, jääb nõnda kõneleja tavaliselt vastuse võlgu või saab koguni minu peale pahaseks. Teatud kahtlusi tekitab minus ka meie-vormi sage kasutamine. Kui ...

Keskea rõõmud

Kaua oodatud suvi hakkab lähenema lõpule. Ööd on juba pikemad ja pimedamad ning viljapõllud kollaseks värvunud. Pihlakad on punased, õunad puude otsas peaaegu valminud. Peagi pole ka enam päikesel väge, mis nahka pruunistaks, ja vesi järvedes muutub ujumiseks ebamugavalt jahedaks. Supelrannad ja suvekohvikud jäävad jälle tühjaks. Mõne nädala pärast on läbi ka puhkused ja koolivaheajad ning kogu elu läheb tagasi tavalisse, sootuks rahulikumasse rütmi. Viimaseid suvenädalaid ...

Keeltest, mida kõneleme

Möödunud nädalavahetusel peeti piirilinnade Valga ja Valka ühist, 423. aastapäeva. Ainult 36 aastat on linna läbinud riigipiir, kuid palju kauem on kestnud keelepiirid. Läbi ajaloo on linnas kõneldud palju erinevaid keeli. Saksa ja juudi keel kadusid koos kõnelejatega viimase sõja aegu. Praegu on kasutusel peamiselt kolm keelt: eesti, läti ja vene. Minu mulje järgi ei möödu päevagi, mil ...

Miks ma astun Kaitseliitu?

Mõni hetk enne nende ridade kirjutama hakkamist lõpetasin just Kaitseliitu astumise avalduse ning selle juurde kuuluvate ankeetide täitmise. Lugejail pole ilmselt raske ära arvata, mis ajendas mind seda sammu astuma. Mõte on tiirelnud peas juba sellest õhtust saati, mil õudustundega südames vaatasin teleri ees istudes sündmusi Tallinnas täpselt neil samadel tänavatel, kust mõni tund enne märuli puhkemist olin lahkunud ning veel puutumata ja purustamata ...

Vihkamine surmab kaastunde

Hiljuti sain väga mõtlemapaneva kogemuse osaliseks. Vihastasin nii, et silme eest läks mustaks. Otsekui tume võrk oleks tõmmatud silme ette. See kestis küll lühikest aega, kuid mõtlen sellele veel mitu nädalat hiljemgi. Hetkeks otsekui loori langemine silmadele avas mu mõistuse nägema midagi, millele ma varem eriti polnud mõelnud ja tõi mind tublisti lähemale vihkamise ja sellega lahutamatult seotud sallimatuse mõistmisele.Sageli imestatakse, miks inimesed vihkavad üksteist? ...

Igavuse hurmas

Igavust tunda võib igat moodi. See tunne võib meid vallata inimeste hulgas või üksi olles, jõudehetkedel või igapäevast tööd tehes. Pole aega, kohta ega tegevust, mis kõiki inimesi ühtviisi igavusest eemal hoiaks. Mis ühele on huvitav, see paneb teisi haigutama. Mis vahel on päris põnev, tundub teinekord üsna tüütu. Näiteid võib tuua tuhandeid. Bussis või autos ühest paigast teise sõites mööda teed, mida juba kümneid või sadu kordi on sõidetud, tekib tühjusetunne, mida ...

Jõuludest algavalt teelt

Kõik hea, mis sünnib, on väike ja varjus. Kõik tõeliselt hea. Suurel väljakul, suurte keskel on küll mõnus ja uhke olla, aga mitte enamat. Seal nauditakse iseennast olemise suures õigsuses ja vägevuses, ükskõikselt rahul olles muud nägemata. Uus sünnib ääremaal ja ilma maiste vägevate tähelepanuta. Aegade algusest saati nii bakterite, sauruste kui ka inimeste maailmas. Suured suurel ...

Sinuga leinas – Vanemate lein

Me elame maailmas, mis toimib oma kindlate reeglite järgi. Nimetame neid loodusseadusteks. Pole mõtet arutada selle üle, kas need on head või halvad. Need toimivad meie tahtest ja isegi palvetest sõltumata. Ilma selliste seaduspärasusteta nagu raskusjõud, aastaaegade vaheldumine ja elusolendite vananemine, sünd ja surm, poleks meie elu maailmas võimalik. Loodusseadused ei tunne halastust ega avalda armastust, need pole ei ...

Sinuga leinas – Päevad pärast matuseid

Kui keegi meilt surma läbi võetakse, ei suuda me esialgu seda uskuda. Varsti saab selgeks, et tegemist ei ole halva unenäoga - tuleb hakata matuseid korraldama. See tähendab paljude praktiliste ülesannete kiiret lahendamist. Mõne päevaga tuleb palju toimetada, et lahkunu väärikalt viimsele teele saata, ja see hõivab leinajate meeled. Matusepäev toob kohale palju pereliikmeid, sugulasi, sõpru ja ...

Sinuga leinas – Viis valet surma kohta

Lehtede langemise ja pungade puhkemise aegu on surmal rohkem lõikust. Selle rahvatarkuse kinnituseks pruugib vaid vaadata kiriku matuseraamatuid või heita pilk ajalehe leinakuulutuste leheküljele. Need aastaajad on rasked vanadusest nõrkadele ja haigusest kurnatuile. Sügisel mõtleme rohkem ka neile, kes meie hulgast ajast igavikku on kutsutud. Rahvausu järgi tulevad lahkunud hingedeajal jälle koju vaatama neid, kes veel siin elavad. ...

Tasub teada 7. osa – Pilguga igavikuväravas

Elu ja surm. Kust tuleme, kuhu läheme? Eks see ole üks hingedeaja küsimusi. Kõik, kogu inimese olemasolu taandub lõpuks sellele ainsale, kuigi me nii harva sellele mõtleme. Harva, sest alateadlik hirm surma ees muudab selle teema tabuks. Oleme küll terake targa Koguja usku ja meid võlub surma ja kaduvuse poeesia ta raamatus. Aga paljukest mõtleme oma Loojale «enne, kui jõuavad kätte need aastad, mille kohta sa ...

Tasub teada 6. osa, Armastuse tee – teineteise ja Jumalaga

ABIELUNA mõistame kahe inimese, mehe ja naise vahelist kooselu. Institutsioonina tuntakse abielu kõikjal maailmas, kõikide rahvaste hulgas, samuti rõhutatakse või soovitatakse abielulise kooselu püsivust. Inimestevaheliste mitmesuguste suhete seas on nimelt abielu mehe ja naise vahel see, mille purunemist, katkestamist peetakse normist kõrvalekaldeks. Abieluga seostame mõisteid, mille taga peituvat tegelikkust võib mõista ...

Tasub teada 5. osa – Palvetagem

Palve olemus Et palve olemust paremini mõista, mõtleme, kuidas suhtlevad inimesed omavahel. Kui keegi soovib meile midagi öelda, siis tavaliselt ta kõigepealt hüüab meid. Seepeale pöördume hüüdja poole, vastame talle ja valmistume kuulama. Nii on loodud kontakt. Nüüd võib järgneda vestlus. Palve on oma olemuselt vestlus Jumalaga. Ühelt poolt sarnaneb see tavalisele vestlusele, kuid teisalt erineb ...

Tasub teada 4. osa – Õnnistuse teel pühitsuse poole

Kui keegi küsib: «Kas sa oled täna ennast ristimärgiga õnnistanud?», siis mida sa vastad? Küsimus on põhjendatud, sest Martin Luther ütleb katekismuse hommiku- ja õhtupalve õpetuses: Kui sa hommikul sängist tõused, õnnista ennast püha ristimärgiga ... Kui sa õhtul magama heidad, õnnista ennast püha ristimärgiga...Õnnistamine või pühitsemine?Eestis ei ole ...

Tasub teada 3. osa, Ametitalitused – Jumala sõnum inimesele

Kui küsida eestlaselt, millal ta viimati kirikus käis, siis saab tavaliselt kahte liiki vastuseid. Ühed väidavad, et see oli jõulude ajal, ja teised, et see oli seoses ametitalitusega. Viimase all mõeldakse tavaliselt ristimist, leeri, laulatust või matust. Ega selles, et inimesed just ametitalituste ajal tavaliselt kirikusse tulevad, ei ole midagi halba, sest ametitalitused näitavad inimese religioossust ja positiivset suhtumist ...