Esileht » Mitmesugust » Hingehoid »

Hingehoid

Inimese väärtusest

Charlie Chaplin mängis 1931. aastal filmis «Linna tuled» kodutut meest, kes kohtas tänaval lilli müüvat pimedat tüdrukut. Mees armus lilleneiusse ja tegi kõik, et teda aidata. Ta võttis ette igasuguseid töid ja osales isegi poksivõistlustel, et teenida raha, mida neiul oli vaja silmaoperatsioonile minekuks. Kord päästis ta ühe miljonäri enesetapust ja tänulik pääsenu andis talle ...

Sõnajalaõitest

Nädala pärast samal ajal on jaanituled juba kustunud ja sõnajalaõie otsijad kodus peoväsimust puhkamas. Ööd hakkavad vähehaaval jälle pikemaks venima ja looduse õitsemisele järgneb viljade valmimise aeg. Nii see kordub aastast aastasse, põlvest põlve. Kas lõkete süütamine on lisanud meie ellu ihaldatud valgust? Kas otsijad on leidnud hõbedasi õisi, mis vaid kord ...

Nurisemisest

Raske on leida midagi sellist, mille üle poleks vahel keegi nurisenud. Veelgi raskem on leida inimest, kes kunagi seda poleks teinud. Elu esimestest tundidest alates ja aegade algusest saati on inimesed nurisenud. Igaüks meist oskab seda ja kunagi pole puudu põhjustest. Ilm on kas liiga külm või liiga kuum, arutult kuiv või mõttetult märg. Loodusnähtustele järgnevad inimeste nurisemise põhjustajate edetabelis kindlasti poliitikud. Üsna nende järel tulevad kõrged hinnad ja ...

Haavadest ja armidest

Haiget saanud inimesed tahavad näidata viga saanud paiku oma ihul. Laps, kes oma varba veriseks lööb või põlve marraskile tõmbab, tuleb nuttes, kuid uhkustundega välja sirutades katkist kehaosa. Üsna sarnased on suured inimesed, kes on käinud lõikusel. Otsekui minetades häbitunnet näitavad nad oma haavu, eemaldades ihukatteid sellistelt kohtadelt, kuhu muidu võõra pilgul üldse asja pole. Esialgu pani see mind pisut piinlikkust tundma, kuid siis taipasin, et need ...

Puhkamisest ja paastumisest

Olen paljusid pensionile jäänud inimesi kuulnud kurtvat, kuidas nad on lootnud, et töökohustuse lõppedes jääb neil aega puhkamiseks ja elu nautimiseks, kuid pensionipõlve kätte jõudes avastasid, et kiirus ei kadunud kuhugi. Varasema ajaga võrreldes on neil siis veelgi rohkem asju ajada ning puhata pole üldse aega. Tavaliselt ei oska inimesed seda olukorda seletada. Nad lihtsalt imestavad, kuidas nüüd aeg veel kiiremini käest kaob kui siis, mil kohustusi oli märksa ...

Sõna väest

Image

Kord tulnud üks mees preestri juurde ja öelnud talle, et tahaks lasta end ristida, kuid mitte kohe, vaid umbes aasta pärast. Preestri küsimusele, miks nõnda, vastanud mees, et ta tahab enne maailmas veidi ringi rännata. Enne lõpliku otsuse langetamist vaadata, mis inimesed need kristlased on. Aasta pärast tulnudki mees preestri juurde tagasi ja öelnud, et on nüüd valmis laskma end ristida. Preester sattunud vaimustusse ja küsinud, kas mees jagaks ka temaga oma kogemusi ...

Tänust ja tunnustusest

Image

Ühe väikese linna postkontorisse jõudis kord kiri, mis oli saadetud jõuluvanale. Selliseid kirju oli seal jõulude eel varemgi nähtud. Lastel on ju ikka kombeks kirjutada oma soovidest ja oma tublidusest ning vahel juhtub sedagi, et mõni taoline kiri jõuab ka postkasti. Seekord aga oli käekirja vaadates selge, et kirjutajaks ei olnud laps. Kiri tehti lahti, et uurida, kust see on tulnud ja kuhu see tuleks saata. Selgus, ...

Pühade pahupoolest

Image

Pühad on ukse ees ja pühitsemise aeg juba alanud. Tahaksin teiega jagada mõtteid, mille peale oleks parem mitte mõelda, kuid mida elu ei lase ära unustada. Jõulud toovad meie ellu palju pidusid. Selle juurde kuuluvad rõõm seltskonnast ja kingitustest, aga sageli ka masendusse sattumine. Paljudele inimestele toovad pühad hinge kurbust ja ärevust, mida on raske kanda ning tundub võimatu vältida.Pühademasenduse põhjusi on mitmeid. Need algavad lihtsast väsimusest, mis saabub ...

Lõpliku lahkumise esimene vaatus

Üks mu kolleeg jutustas kord pisarsilmi oma kohtumisest eaka emaga. Ema oli olnud läbisõidul. Kahe pika sõidu vahele jäi paar tundi bussijaamas, kus ta tütrega kokku sai ja juttu ajas. Kõik oli sujunud kenasti, kuni lahkudes oli ema tütrele öelnud sõnad, mis teda tõsiselt jahmatasid: «Ma alles nüüd sain aru, et see oled sina!» Ema rõõmus üllatus täitis tütre südame kurbusega. Ühtäkki jõudis ta teadvusse äratundmine, et tal ei ole enam seda ema, kes too seni oli olnud. Alanud ...

Kelle nimel?

Ma olen õppinud suhtuma suure ettevaatusega inimestesse, kes kasutavad millestki kõneldes tihti kolmandat pööret. «Rahvas» ootab, tahab, nõuab midagi. «Inimesed» arvavad kuidagi ja räägivad sedasi. Mul tekib siis kohe küsimus, kes kuulub midagi ootava rahva hulka ja kui palju on sedasi arvavaid inimesi. Kui ma seda otse küsin, jääb nõnda kõneleja tavaliselt vastuse võlgu või saab koguni minu peale pahaseks. Teatud kahtlusi tekitab minus ka meie-vormi sage kasutamine. Kui ...

Keskea rõõmud

Kaua oodatud suvi hakkab lähenema lõpule. Ööd on juba pikemad ja pimedamad ning viljapõllud kollaseks värvunud. Pihlakad on punased, õunad puude otsas peaaegu valminud. Peagi pole ka enam päikesel väge, mis nahka pruunistaks, ja vesi järvedes muutub ujumiseks ebamugavalt jahedaks. Supelrannad ja suvekohvikud jäävad jälle tühjaks. Mõne nädala pärast on läbi ka puhkused ja koolivaheajad ning kogu elu läheb tagasi tavalisse, sootuks rahulikumasse rütmi. Viimaseid suvenädalaid ...

Keeltest, mida kõneleme

Möödunud nädalavahetusel peeti piirilinnade Valga ja Valka ühist, 423. aastapäeva. Ainult 36 aastat on linna läbinud riigipiir, kuid palju kauem on kestnud keelepiirid. Läbi ajaloo on linnas kõneldud palju erinevaid keeli. Saksa ja juudi keel kadusid koos kõnelejatega viimase sõja aegu. Praegu on kasutusel peamiselt kolm keelt: eesti, läti ja vene. Minu mulje järgi ei möödu päevagi, mil ...

Miks ma astun Kaitseliitu?

Mõni hetk enne nende ridade kirjutama hakkamist lõpetasin just Kaitseliitu astumise avalduse ning selle juurde kuuluvate ankeetide täitmise. Lugejail pole ilmselt raske ära arvata, mis ajendas mind seda sammu astuma. Mõte on tiirelnud peas juba sellest õhtust saati, mil õudustundega südames vaatasin teleri ees istudes sündmusi Tallinnas täpselt neil samadel tänavatel, kust mõni tund enne märuli puhkemist olin lahkunud ning veel puutumata ja purustamata ...

Vihkamine surmab kaastunde

Hiljuti sain väga mõtlemapaneva kogemuse osaliseks. Vihastasin nii, et silme eest läks mustaks. Otsekui tume võrk oleks tõmmatud silme ette. See kestis küll lühikest aega, kuid mõtlen sellele veel mitu nädalat hiljemgi. Hetkeks otsekui loori langemine silmadele avas mu mõistuse nägema midagi, millele ma varem eriti polnud mõelnud ja tõi mind tublisti lähemale vihkamise ja sellega lahutamatult seotud sallimatuse mõistmisele.Sageli imestatakse, miks inimesed vihkavad üksteist? ...

Igavuse hurmas

Igavust tunda võib igat moodi. See tunne võib meid vallata inimeste hulgas või üksi olles, jõudehetkedel või igapäevast tööd tehes. Pole aega, kohta ega tegevust, mis kõiki inimesi ühtviisi igavusest eemal hoiaks. Mis ühele on huvitav, see paneb teisi haigutama. Mis vahel on päris põnev, tundub teinekord üsna tüütu. Näiteid võib tuua tuhandeid. Bussis või autos ühest paigast teise sõites mööda teed, mida juba kümneid või sadu kordi on sõidetud, tekib tühjusetunne, mida ...