5. Andeksandmine ei tähenda ülekohtu aktsepteerimist. See ei vabasta ebaõigluse ajalikest tagajärgedest. Kuigi kiviga aknad puruks löönu saab oma teo andeks, ei saa aken sellest terveks, vaid väljast tuleb ikka sisse külm õhk. Me ei tohiks aktsepteerida ülekohut, kuigi anname väärate tegude tegijale andeks. Ja kui anname andeks, võtame selle riski, et meie vastu eksitakse uuesti. Aga sama riski võtab endale ka Jumal, andes meile andeks. Andeksandmine ei tähenda ...
4. On tõenäoline, et ta eeldas seda, et eksija palub temalt andeks. Jeesus kõneles Luuka evangeeliumis seitse korda toimuvast kahetsemisest: «Jälgige end: kui su vend patustab, siis noomi teda, ja kui ta kahetseb, anna talle andeks! Ja kui ta ka seitse korda päevas sinu vastu patustab ja seitse korda sinu poole pöördub, öeldes: «Ma kahetsen», andesta ikka talle!» (Lk 17:3–4) Matteuse evangeeliumis ei pöörata sellele kahetsemise aspektile tähelepanu, mistõttu võime oletada, ...
3. Ebaõiglust kogenud inimene, kes kordab oma mõtetes kogu aeg toimunut, pole ka ise õnnelik, kuigi tal oleks seeläbi trump tagataskus. Kui sellest loobumine tundub liiga suur ohverdus, siis võib ta hakata oma mõtetes kauplema. Kui valesti käitunu tuleb piisavalt alandlikult andeks paluma, siis võin isegi võib-olla anda andeks. Ja kui ta palub avalikult vabandust nii, et kõik saavad tema jultumusest teada, siis äkki võin anda andeks. Kauplemise probleem tundub olevat ...
2. Kui tegu on toodud valguse kätte, siis see võetakse vastu oma koleduses just sellisena, nagu see on, aga selle süüdimõistev jõud on lõppenud ja jääb seljataha. Nõnda aitab andeksand tajuda, et andestamise päev on uue alguse päev. Seetõttu toob andeksandmine ajaga kaasa ka unustuse. Andestamine tervendab peale hinge ka ihu. Andeksand on tervistav. Mitmed haigused on põhjustatud inimese sisse kuhjunud vihast ja kibestumisest. Seetõttu on maailma kõige tervendavamad ...
Jukka Norvanto (snd 23. oktoobril 1957 Posios) on Soome raadiopastor. Ta on Soomes tuntud kui programmi «Piibel kaanest kaaneni» piibliõpetaja. Norvanto on ordineeritud pastoriks ja tegutseb praegu misjoniseltsi Külvaja misjoniteoloogina ning organiseerib piibliõpetust nii Soomes kui ka välismaal. 1. Sissejuhatus Igapäevaelus tuleb ette olukordi, kus tunneme, et meie vastu ollakse ebaõiglased. Vahel ei vastata meie ootustele, mõnikord mõistetakse meid kas tahtlikult ...
Pirkko Jalovaara rääkis, et on olemas kaks erinevat mõttelaadi; neist üks väljendab ebausku ja teine usku. Sirje Semm «Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus» (Hb 11:1). Pirkko Jalovaara nimi on ehk paljudele eestlastelegi tuttav. Pirkko ise ütleb endast nii: «Minu töö ja kutsumus Jumala ees on palvetada koos sinuga. Palvetan palju koos haigete inimestega, kelle elu on üks suur probleemide pundar. Lootus ja usk Jumala abile põhineb tervendaval palvel, et «teie ...
Armas vend! Ma tean, et sul on raske ja viimasel ajal tunned, et oled liimist lahti. /.../ Sulle on pandud lootused ja sa ei ole neid täitnud ... Lähed tatamile võitma, aga midagi seal siiski toimub, sa muutud ebakindlaks ega saa loodetud tulemust ... Armas venna, ma olen palju mõelnud, kuidas sind aidata, mida öelda ... Meie kõik, sinu pere, oleme alati sinu ümber, otsekui turvaline tagala. Kui võidad, siis karjume sinuga hurraa ja kui kaotad, siis nutame koos sinuga ...
Mis on see vili, mis jääb, nagu ütles Jeesus Jh 15:16? Ei ole see aitadesse kogutud saak, et siis lulli lüüa, sest samal päeval võetakse sult elu nagu mõistujutus. Jah, nii juhtub sellega, kes ei ole rikas Jumalas. Maapealne vili rikneb lõpuks, kuid Jeesus käsib meil muretseda kahanematu aarde taevas. Jeesus valis meid ära maailmast ja seetõttu maailm vihkab meid, sest me pole maailmast. Me oleme rändajad. Meie kodupaik on taevas, kuhu me saame ainult Jeesuse kaudu. Ja ...
Eestis on hospiitsosakonnad kolmes haiglas ja neis kõigis on ka hingehoidjad. Paar päeva tagasi andis Ida-Tallinna keskhaigla teadusosakonna sekretär teada, et on esitatud taotlus uurimistööks «Hingehoid Eesti hospiitsides», ning küsis, kas Järve hooldusravikliiniku hospiitsi õendusjuht ja hingehoidja on nõus vastama uurimistöö küsimustikule. Muidugi olin nõus. Hingehoiust haiglates on viimasel ajal rohkemgi räägitud Eesti Kiriku veergudel ja veebiväljaandes Kirik ja ...
Palve võimas ravijõud on läbi kristliku ajaloo tuntud ja selle sisse on usutud, ta on võimas. Palve ravib hinge, hinge kaudu keha, inimene oma piiratuses täpselt ei teagi, mil moel Jumal toimetab ja mis järelmid sellel kõik on. Inimene tajub mure leevendust, vaimuväe tõusu, valu taandumist, osaduserõõmu. Selleks, et seda tunda, pruugib tõesti vaid paluda. Palvetades on saadud väga mitmekülgseid kogemusi, oluline sealjuures on tunne; tunnet sõnadega edasi anda on raskem ...
Kui paarisuhtes ollakse pidevalt teineteisele kättesaamatud, toob see kaasa tasakaalutust ja pinget, muretsemist ja turvatunde vähenemist. Kokkuvõttes võib see kõik suhet murendama hakata. Just keerukates olukordades vajatakse teise lähedalolekut ja toetust, seetõttu on ka eriti valulik, kui teist sel hetkel võtta ei ole. Ent loomulikult pole emotsionaalne kättesaamatus sugugi vaid kaugsuhte probleem, vaid võib tekkida ka koos elades, sama teki all magades. Suhte ...
Hooldusravikliinikus on enamik patsientidest eakad. Sageli kuulen palatis juttu: mul on depressioon, ma ei taha enam niiviisi elada. Ja minu küsimusele, mis muid valikuid meil sellises olukorras on, vastatakse enamasti kahel viisil. «Ma tahan terveks saada, ma olin ju väga tegus inimene, tahan jälle selline olla.» Kuid on ka palju kurvemaid jutte: «Ma ei taha enam niiviisi elada, ma tahan surra.» Tabuteema õppimine Ma ei saa kahelda nende sõnade siiruses, kuid oma ...
Seekordses veerus püüan vastata kirjale, mis saabus toimetusse alles hiljuti. Selle kirjutaja Pille (32) oli saanud tõuke oma mõtete teelesaatmiseks, lugedes üht hiljutist nädala ringvaadet, mille pealkirjaks oli «Kapist välja!».Kirjutasite oma lehes vajadusest asju ja elu korrastada ja korraldada. See on minu teema, sest mulle tundub, et elu on absoluutselt sassis. Mul on tõenäoliselt n-ö sünnitusjärgne ...
Eesti Kiriku toimetus sai oma lugejalt kirja, milles küsitakse nõu, kuidas toimida eriarvamuste korral peres, kui küsimus on kiriklikus talituses.Olen ise jõudnud kiriku juurde läbi otsingute ja paljude-paljude küsimuste. Olen saanud vastused, ehkki, tunnistan, on olnud päris raske, sest minu vanematekodus ei ole kommet ei kirikus käia ega ka igapäevaselt usuteemadel rääkida. Minu elukaaslane laseb mul koguduse juures ...
Olen tänu Eesti Kirikus ilmuvale rubriigile saanud juba paraja hulga kirju, mille kirjutajatel on ühel või teisel viisil tekkinud olukord, mis justkui nõuaks abikätt või nõuannet kõrvalt. Tänase kirja autoriga olen vahetanud mõtteid veidi pikemalt, seepärast on nüüd võimalik tema nõusolekul avaldada kiri, milles on informatsiooni just nii palju, et mõni teeots võiks juba kätte paista ...