Esileht » Mitmesugust » Hingehoid »

Hingehoid

Oleks võinud …

Aprillikuu hingehoiuveerus kirjutasin naisest, kes sai haiget teiste (oletatavast) arvamusest tema kohta. Sain vastukaja, et need omasoo­ihalejad ronivadki igale poole. Olin üllatunud, sest ei mõelnud lugu kirja pannes kordagi sellele, et niisugune seos võib tekkida. Ootan huviga, milliseid mõtteid tekitab seekordne lugu. Maikuus räägitakse ja kirjutatakse palju emadest, emaks olemise raskustest. Eks ka rõõmsatest lugudest, mis südames pulbitsevad ja jõudu annavad. Kui emad ...

Mina ja teised

„Ma ei suuda sinna enam minna,“ ütleb hoolitsetud välimusega keskealine naine pärast seda, kui on alustuseks oma meeldival toonil kiitnud kevadist loodust ja ilma. Naise suu tõmbub kriipsuks. Ta pöörab pilgu ära, vaadates kuhugi kaugusse, siis suleb silmad ja surub käed oma süles kõvasti kokku. Nii algab meie vestlus. Ootan, annan aega end koguda. Parajasti siis, kui mõtlen küsida, kas ta on valmis mulle ära rääkima, mis on juhtunud, avab ta uuesti oma silmad. Pisarad ...

Mida mina saan teha?

On alanud paastuaeg. Sellest räägitakse kodudes, kogudustes, sõpradega kohtudes, kirjutatakse ajalehtedes ning see võetakse teemaks raadio- ja telesaadetes. Inimestele tuletatakse meelde, mida paastuaeg tähendab ja kuidas praegusel ajal paastumine võiks käia. Kindlasti on neid inimesi, kes arvavad, et paastumine on hea mõte – järgmisel aastal paastun. Või leidub neid, kes mõtlevad: las need teised paastuvad, mulle pole seda vaja. Olen kohtunud inimestega, kes ütlevad, et ...

Me tahame aidata

Kirjutamine on hea viis oma mõtteid paremini korrastada. Kellelegi vastamine aitab sageli ka endal küsimuste üle sügavamalt mõelda. On küsimusi, mille puhul teame juba enne vastamist, et head vastust meil anda pole. Mis on see hea vastus? Vahel on see vastus, millega tahame küsijale rõõmu valmistada või teda rahustada. Teinekord tahame anda õiget vastust ehk siis võtame endale päris suure vastutuse, arvates, et see, mida meie teame olevat õige, ongi õige vastus sellele ...

Hoitud olemisest

Hea lehelugeja, mul on rõõm kinnitada, et muude oluliste teemade keskel leiab viimastel aastatel hingehoid järjest enam kajastamist ning see valdkond pakub inimestele huvi. Seetõttu olen valmis nüüd ja edaspidi oma mõtteid leheveergudel jagama, et huvi võiks veelgi enam toitu saada. Kui on konkreetseid teemasid, millest on soovi ajalehe vahendusel lugeda, võib julgesti mulle teada anda, sest ennekõike on vaja kirjutada sellest, mis inimesi puudutab. Samuti ootan alati ...

Tahaksin andeks anda 7. osa

andeksand

7. Jumala kogudus maa peal on andeksandmise osaduskond. See andeksand, mida Jumal on esmalt osutanud meile, kuulub olulise osana tema riigi juurde. Inimene, kes eitab teise õigust andeks saada, näitab sellega, et ta tegutseb jumalariigi aluste ja põhimõtete vastu. Ja see eemaldab inimese ka Päästjast. Andeksandmatu meel paadutab inimest. Kunagi nii õrnalt issanda ees elanud inimene hakkab vähendama oma käike suure Andestaja juurde. Oma patt ei tundu enam olevat nii suur. ...

Tahaksin andeks anda 6. osa

andeksand

6. Ega 100 teenaritki polnud väike raha, kuid kui seda võrrelda summaga, mille teine mees oli saanud andeks, oli tegu väikse pinnuga suure palgi kõrval, kui kasutada Jeesuse poolt Luuka evangeeliumis toodud võrdpilti (Lk 6:41–42). Selleski kõneleb Jeesus andeksandmisest ja sellest, kui raske see meile on. Hoiame pigemini palki enda silmas, kui anname andeks ligimesele nende väikesed vead. Kõneldes palgist silmas, mõtleb Jeesus patu rikutust, mis elab meis. Tavaliselt me ...

Tahaksin andeks anda 5. osa

andeksand

5. Andeksandmine ei tähenda ülekohtu aktsepteerimist. See ei vabasta ebaõigluse ajalikest tagajärgedest. Kuigi kiviga aknad puruks löönu saab oma teo andeks, ei saa aken sellest terveks, vaid väljast tuleb ikka sisse külm õhk. Me ei tohiks aktsepteerida ülekohut, kuigi anname väärate tegude tegijale andeks. Ja kui anname andeks, võtame selle riski, et meie vastu eksitakse uuesti. Aga sama riski võtab endale ka Jumal, andes meile andeks. Andeksandmine ei tähenda ...

Tahaksin andeks anda 4. osa

andeksand

4. On tõenäoline, et ta eeldas seda, et eksija palub temalt andeks. Jeesus kõneles Luuka evangeeliumis seitse korda toimuvast kahetsemisest: «Jälgige end: kui su vend patustab, siis noomi teda, ja kui ta kahetseb, anna talle andeks! Ja kui ta ka seitse korda päevas sinu vastu patustab ja seitse korda sinu poole pöördub, öeldes: «Ma kahetsen», andesta ikka talle!» (Lk 17:3–4) Matteuse evangeeliumis ei pöörata sellele kahetsemise aspektile tähelepanu, mistõttu võime oletada, ...

Tahaksin andeks anda 3. osa

andeksand

3. Ebaõiglust kogenud inimene, kes kordab oma mõtetes kogu aeg toimunut, pole ka ise õnnelik, kuigi tal oleks seeläbi trump tagataskus. Kui sellest loobumine tundub liiga suur ohverdus, siis võib ta hakata oma mõtetes kauplema. Kui valesti käitunu tuleb piisavalt alandlikult andeks paluma, siis võin isegi võib-olla anda andeks. Ja kui ta palub avalikult vabandust nii, et kõik saavad tema jultumusest teada, siis äkki võin anda andeks. Kauplemise probleem tundub olevat ...

Tahaksin andeks anda 2. osa

andeksand

2. Kui tegu on toodud valguse kätte, siis see võetakse vastu oma koleduses just sellisena, nagu see on, aga selle süüdimõistev jõud on lõppenud ja jääb seljataha. Nõnda aitab andeksand tajuda, et andestamise päev on uue alguse päev. Seetõttu toob andeksandmine ajaga kaasa ka unustuse. Andestamine tervendab peale hinge ka ihu. Andeksand on tervistav. Mitmed haigused on põhjustatud inimese sisse kuhjunud vihast ja kibestumisest. Seetõttu on maailma kõige tervendavamad ...

Tahaksin andeks anda 1. osa

andeksand

Jukka Norvanto (snd 23. oktoobril 1957 Posios) on Soome raadiopastor. Ta on Soomes tuntud kui programmi «Piibel kaanest kaaneni» piibliõpetaja. Norvanto on ordineeritud pastoriks ja tegutseb praegu misjoniseltsi Külvaja misjoniteoloogina ning organiseerib piibliõpetust nii Soomes kui ka välismaal. 1. Sissejuhatus Igapäevaelus tuleb ette olukordi, kus tunneme, et meie vastu ollakse ebaõiglased. Vahel ei vastata meie ootustele, mõnikord mõistetakse meid kas tahtlikult ...

Usk ei ole tunne

Pirkko Jalovaara rääkis, et on olemas kaks erinevat mõttelaadi; neist üks väljendab ebausku ja teine usku. Sirje Semm «Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus» (Hb 11:1). Pirkko Jalovaara nimi on ehk paljudele eestlastelegi tuttav. Pirkko ise ütleb endast nii: «Minu töö ja kutsumus Jumala ees on palvetada koos sinuga. Palvetan palju koos haigete inimestega, kelle elu on üks suur probleemide pundar. Lootus ja usk Jumala abile põhineb tervendaval palvel, et «teie ...

Kiri vennale

Armas vend! Ma tean, et sul on raske ja viimasel ajal tunned, et oled liimist lahti. /.../ Sulle on pandud lootused ja sa ei ole neid täitnud ... Lähed tatamile võitma, aga midagi seal siiski toimub, sa muutud ebakindlaks ega saa loodetud tulemust ... Armas venna, ma olen palju mõelnud, kuidas sind aidata, mida öelda ... Meie kõik, sinu pere, oleme alati sinu ümber, otsekui turvaline tagala. Kui võidad, siis karjume sinuga hurraa ja kui kaotad, siis nutame koos sinuga ...

Rahu sügispäeval

Mis on see vili, mis jääb, nagu ütles Jeesus Jh 15:16? Ei ole see aitadesse kogutud saak, et siis lulli lüüa, sest samal päeval võetakse sult elu nagu mõistujutus. Jah, nii juhtub sellega, kes ei ole rikas Jumalas. Maapealne vili rikneb lõpuks, kuid Jeesus käsib meil muretseda kahanematu aar­de taevas. Jeesus valis meid ära maailmast ja seetõttu maailm vihkab meid, sest me pole maailmast. Me oleme rändajad. Meie kodupaik on taevas, kuhu me saame ainult Jeesuse kaudu. Ja ...