Mõne aasta eest Soomes autoga tööle sõites sattusin raadiost kuulama laulu, mis mind südamepõhjani liigutas. Jätsin auto tee äärde seisma, et selle teksti ja sõnumi üle rahus järele mõelda. Üks mõtteist, mida mäletan, oli selline: „Kui õnnistatud on inimene, kellel on Jumalast antud säärane anne: ta kirjutab laulu ja elab edasi oma tavalist elu, aimamata, et keegi kusagil maa teises otsas on tema loomingust hingepõhjani vapustatud ja see muudab ta elu! Ta jätab oma jälje ...
Keset aega, kus enamik maailmast on haaratud kriisiolukorda, tajume ümbritsevas mõndagi uut ja erakordset. Saame aru, et meile allumatute jõudude ees oleme ühtviisi väikesed. Toimuv on tundmatu kõigile. Olukorra uudsus esitab aga väljakutseid igapäevaseks kristlikuks teenimiseks. Armastuse väljendamine sõnas ja teos saab tavalisest veelgi teravama tähenduse. Julgen öelda, et kriisis kellegi kõrval seismine on üks parimaid võimalusi ligimesearmastuse näitamiseks. ...
Ma ei ütle, et jääge rahulikuks, sest see ei ole iial üht ärevuses inimest rahustanud. Toit on teil loodetavasti varutud – järgmistel nädalatel on mõistlik kodus püsida ning kohtuda inimestega vaid sotsiaalmeedia vahendusel. Nõnda saab haigusekandjad kõige kiiremini lokaliseerida, isoleerida ja tervendada. Mina aga küsin: milles õieti seisneb tänane hirm/mure? Enne vastamist palun hingake sügavalt sisse, nii et tunnete, kuidas lisaks kopsule ka kõhuke õhuga ...
Ees ootab advendiaeg. Mõnes peres suure rõõmu ja ootuse aeg, teises soovitakse pigem, et oleks tavaline kuu ning ei räägitaks muudkui va jõulujuttu. Jõululaulud … ja kingitused – see võiks teha hinge hellaks, kuid toob sageli hoopis ärevust ja tunnet, et kõike on liiga palju ja raha liiga vähe. Aega ka ei ole, et seda kellelegi kinkida. Nii on päris palju inimesi, kes on hädas tunnete ja mõtetega, mida kalendriaasta lõpp ning kirikuaasta algus endaga kaasa toovad. Mulle on ...
On päev, kus ei pea kiirustama. Liigun bussipeatuse poole, tundes rõõmu sügisvärvidest ning järjekordsest uuest päevast. Keegi on veel bussi ootamas. Tavaliselt tähendab see siin maanurgas ka vestlust, sest mis ikka niisama seista, kui juba ühte kohta ollakse satutud. Teretame. Naine mu kõrval avab suu, nagu tahaks midagi öelda, kuid ei lausu sõnagi. Teeb paar sammu, vaatab mulle otsa, kuid juttu ei alusta. Õhk muutub selliseks, et raske on vaikides edasi seista. Küsin, kas ...
„Mul on kõik olemas ja ikka ei tunne end hästi … See tähendab, mul on tegelikult ju kõik hästi, aga …“ Nii alustas vestlust mu vastas istuv 60ndates proua Helju (nimi muudetud). Armsa olemise ja naeratuse taga aimus peidetud valu. Tekkis vaikus. Lasin vaikusel oma tööd teha ja ootasin. Häälestusin kohalolule ja Jumala juhtimisele – Tema teada on kogu Helju lugu. Mina tean vaid killukesi. Helju vaatas ainiti süles kokkupandud käsi ja mudis taskurätikut. „Võib-olla ma raiskan ...
Augusti lõpp toob Eestis paljude perede jaoks teistsuguse rütmi ja sellega kaasneva stressi. Sageli mõeldakse stressist kui seisundist, mida tahaks vältida. Ometi on see sama loomulik kui ükskõik milline muu reaktsioon, mis meis tekib. Vajame seda, et olla valmis tegutsema või siis et panna end valmis vastupidamisrežiimile. Kooliaasta puhul teame, millal see algab, ning teame ka, millal see lõpeb. See ei tule ootamatult ning üldiselt saadakse kujuneva rütmiga hästi hakkama, ...
„Ma tean, et nii on õige!“ raiub naine mu vastas. Meil on kolmas kord kohtuda ja ta on nende kohtumiste jooksul korduvalt seda lauset kasutanud. Tavaliselt selle koha peal, kui juttu on tema pereliikmetest. Ta on tulnud minuga rääkima sellepärast, et kurdab südames valusid, millele arstid pole põhjust leidnud. Haiglast saadeti ta koju teadmisega, et tema süda töötab suurepäraselt. Ometi on südames valud, mis teda vahel ööselgi üles ajavad ja õhku ahmima sunnivad. Meie ...
Aprillikuu hingehoiuveerus kirjutasin naisest, kes sai haiget teiste (oletatavast) arvamusest tema kohta. Sain vastukaja, et need omasooihalejad ronivadki igale poole. Olin üllatunud, sest ei mõelnud lugu kirja pannes kordagi sellele, et niisugune seos võib tekkida. Ootan huviga, milliseid mõtteid tekitab seekordne lugu. Maikuus räägitakse ja kirjutatakse palju emadest, emaks olemise raskustest. Eks ka rõõmsatest lugudest, mis südames pulbitsevad ja jõudu annavad. Kui emad ...
„Ma ei suuda sinna enam minna,“ ütleb hoolitsetud välimusega keskealine naine pärast seda, kui on alustuseks oma meeldival toonil kiitnud kevadist loodust ja ilma. Naise suu tõmbub kriipsuks. Ta pöörab pilgu ära, vaadates kuhugi kaugusse, siis suleb silmad ja surub käed oma süles kõvasti kokku. Nii algab meie vestlus. Ootan, annan aega end koguda. Parajasti siis, kui mõtlen küsida, kas ta on valmis mulle ära rääkima, mis on juhtunud, avab ta uuesti oma silmad. Pisarad ...
On alanud paastuaeg. Sellest räägitakse kodudes, kogudustes, sõpradega kohtudes, kirjutatakse ajalehtedes ning see võetakse teemaks raadio- ja telesaadetes. Inimestele tuletatakse meelde, mida paastuaeg tähendab ja kuidas praegusel ajal paastumine võiks käia. Kindlasti on neid inimesi, kes arvavad, et paastumine on hea mõte – järgmisel aastal paastun. Või leidub neid, kes mõtlevad: las need teised paastuvad, mulle pole seda vaja. Olen kohtunud inimestega, kes ütlevad, et ...
Kirjutamine on hea viis oma mõtteid paremini korrastada. Kellelegi vastamine aitab sageli ka endal küsimuste üle sügavamalt mõelda. On küsimusi, mille puhul teame juba enne vastamist, et head vastust meil anda pole. Mis on see hea vastus? Vahel on see vastus, millega tahame küsijale rõõmu valmistada või teda rahustada. Teinekord tahame anda õiget vastust ehk siis võtame endale päris suure vastutuse, arvates, et see, mida meie teame olevat õige, ongi õige vastus sellele ...
Hea lehelugeja, mul on rõõm kinnitada, et muude oluliste teemade keskel leiab viimastel aastatel hingehoid järjest enam kajastamist ning see valdkond pakub inimestele huvi. Seetõttu olen valmis nüüd ja edaspidi oma mõtteid leheveergudel jagama, et huvi võiks veelgi enam toitu saada. Kui on konkreetseid teemasid, millest on soovi ajalehe vahendusel lugeda, võib julgesti mulle teada anda, sest ennekõike on vaja kirjutada sellest, mis inimesi puudutab. Samuti ootan alati ...
7. Jumala kogudus maa peal on andeksandmise osaduskond. See andeksand, mida Jumal on esmalt osutanud meile, kuulub olulise osana tema riigi juurde. Inimene, kes eitab teise õigust andeks saada, näitab sellega, et ta tegutseb jumalariigi aluste ja põhimõtete vastu. Ja see eemaldab inimese ka Päästjast. Andeksandmatu meel paadutab inimest. Kunagi nii õrnalt issanda ees elanud inimene hakkab vähendama oma käike suure Andestaja juurde. Oma patt ei tundu enam olevat nii suur. ...
6. Ega 100 teenaritki polnud väike raha, kuid kui seda võrrelda summaga, mille teine mees oli saanud andeks, oli tegu väikse pinnuga suure palgi kõrval, kui kasutada Jeesuse poolt Luuka evangeeliumis toodud võrdpilti (Lk 6:41–42). Selleski kõneleb Jeesus andeksandmisest ja sellest, kui raske see meile on. Hoiame pigemini palki enda silmas, kui anname andeks ligimesele nende väikesed vead. Kõneldes palgist silmas, mõtleb Jeesus patu rikutust, mis elab meis. Tavaliselt me ...