Aire Parts. Jumala armul on õunalõhn, tundsin äkki hilissuvel ühel sumedal õhtul koduaias seisma jäädes. Kõik oli na­gu ikka: väärikad puud tee ääres, salvei- ja melissi­puhmad aiamaa veeres, tikri­põõsad ja maasikad veidi eemal, aed-liivatee ja rabarber õuna­puude vilus. Maha­pude­nenud ubinad. Tuu­levaikus ja päike kõige selle üle. Ja korraga sobitus see kõik samaaegselt lihtsasse ja lõputult avarasse mõttesse: Jumala armul on õunalõhn. Milline hoomamatu rikkus, ...

Hingehoiutelefoni koordinaator Siimon Haamer Tartus oma kabine­tis Pastoraadis. Kätlin Liimets. Üle kolme kuu töös ol­nud üleriigilisele hinge­hoiu­tele­fo­nile 116123 helistatakse kõige enam üksinduse ja ärevuse tõttu. Telefoni hõivatus ületab esialgseid ootusi. 17. juunil alustanud üleriigilise hingehoiutelefoni üheks tõuke­jõuks oli, et hädaabikeskus hak­kas koroonakriisi ajal saama kõnesid inimestelt, kes tahtsid lihtsalt rääkida oma muredest ehk puudus sekkumist ...

Kai Jõemets. Mõni aeg tagasi kohtusin haiglas eaka prouaga, kes kuuldes minu ametist mulle nukralt otsa vaadates lausus: „Oh lapsuke, millise töö sa oled küll valinud. Sa annad ju sellega osa en­da tervisest.“ Viis, kuidas ta seda ütles, pani mind sügavalt mõtisklema hinge­hoid­ja rolli ja sellega kaasne­vate ohtude üle.  Kõige kulutavam osa On üldtuntud tõde, et läbi­­põ­le­mine ohustab eelkõige ai­ta­misega seotud elukutse­te esindajaid. Martti Lindqvist ...

Hingehoidjad suveseminaril koos sotsiaalminister Tanel Kiige ja ministeeriumi peakaplan Ove Sanderiga (pildil paremal). Erakogu. Hingehoidjate suveseminaril kõneldi palju sellest, kuidas abi reaalselt inimesteni viia. Kaks päeva – ühtaegu tegu­sad ja lõõgastavad – tõid kok­­ku 33 eri tööstaaži ning õp­pimiskogemusega hin­ge­hoid­jat üle Eesti. Laagri­kes­ku­ses Talu peeti hinge­hoidjate suve­seminar.  Avapäeva erikülalisena tuli hingehoidjaid tervitama ...

Mõne aasta eest Soomes autoga tööle sõites sattusin raadiost kuulama laulu, mis mind südamepõhjani liigutas. Jätsin auto tee äärde seisma, et selle teksti ja sõnumi üle rahus järele mõelda. Üks mõtteist, mida mäletan, oli selline: „Kui õnnistatud on inimene, kellel on Jumalast antud säärane anne: ta kirjutab laulu ja elab edasi oma tavalist elu, aimamata, et keegi kusagil maa teises otsas on tema loomingust hingepõhjani vapustatud ja see muudab ta elu! Ta jätab oma jälje ...

Keset aega, kus enamik maailmast on haaratud kriisiolukorda, tajume ümbritsevas mõndagi uut ja erakordset. Saame aru, et meile allumatute jõudude ees oleme ühtviisi väikesed. Toimuv on tundmatu kõigile. Olukorra uudsus esitab aga väljakutseid igapäevaseks kristlikuks teenimiseks. Armastuse väljendamine sõnas ja teos saab tavalisest veelgi teravama tähenduse.  Julgen öelda, et kriisis kellegi kõrval seismine on üks parimaid võimalusi ligimesearmastuse näitamiseks. ...

Ma ei ütle, et jääge rahulikuks, sest see ei ole iial üht ärevuses inimest rahustanud.  Toit on teil loodetavasti varutud – järgmistel nädalatel on mõistlik kodus püsida ning kohtuda inimestega vaid sotsiaalmeedia vahendusel. Nõnda saab haigusekandjad kõige kiiremini lokaliseerida, isoleerida ja tervendada. Mina aga küsin: milles õieti seisneb tänane hirm/mure? Enne vastamist palun hingake sügavalt sisse, nii et tunnete, kuidas lisaks kopsule ka kõhuke õhuga ...

Ees ootab advendiaeg. Mõnes peres suure rõõmu ja ootuse aeg, teises soovitakse pigem, et oleks tavaline kuu ning ei räägitaks muudkui va jõulujuttu. Jõululaulud … ja kingitused – see võiks teha hinge hellaks, kuid toob sageli hoopis ärevust ja tunnet, et kõike on liiga palju ja raha liiga vähe. Aega ka ei ole, et seda kellelegi kinkida. Nii on päris palju inimesi, kes on hädas tunnete ja mõtetega, mida kalendriaasta lõpp ning kirikuaasta algus endaga kaasa toovad. Mulle on ...

On päev, kus ei pea kiirustama. Liigun bussipeatuse poole, tundes rõõmu sügisvärvidest ning järjekordsest uuest päevast. Keegi on veel bussi ootamas. Tavaliselt tähendab see siin maanurgas ka vestlust, sest mis ikka niisama seista, kui juba ühte kohta ollakse satutud. Teretame. Naine mu kõrval avab suu, nagu tahaks midagi öelda, kuid ei lausu sõnagi. Teeb paar sammu, vaatab mulle otsa, kuid juttu ei alusta. Õhk muutub selliseks, et raske on vaikides edasi seista. Küsin, kas ...

„Mul on kõik olemas ja ikka ei tunne end hästi … See tähendab, mul on tegelikult ju kõik hästi, aga …“ Nii alustas vestlust mu vastas istuv 60ndates proua Helju (nimi muudetud). Armsa olemise ja naeratuse taga aimus peidetud valu. Tekkis vaikus. Lasin vaikusel oma tööd teha ja ootasin. Häälestusin kohalolule ja Jumala juhtimisele – Tema teada on kogu Helju lugu. Mina tean vaid killukesi. Helju vaatas ainiti süles kokkupandud käsi ja mudis taskurätikut. „Võib-olla ma raiskan ...

Augusti lõpp toob Eestis paljude perede jaoks teistsuguse rütmi ja sellega kaasneva stressi. Sageli mõeldakse stressist kui seisundist, mida tahaks vältida. Ometi on see sama loomulik kui ükskõik milline muu reaktsioon, mis meis tekib. Vajame seda, et olla valmis tegutsema või siis et panna end valmis vastupidamisrežiimile. Kooliaasta puhul teame, millal see algab, ning teame ka, millal see lõpeb. See ei tule ootamatult ning üldiselt saadakse kujuneva rütmiga hästi hakkama, ...

„Ma tean, et nii on õige!“ raiub naine mu vastas. Meil on kolmas kord kohtuda ja ta on nende kohtumiste jooksul korduvalt seda lauset kasutanud. Tavaliselt selle koha peal, kui juttu on tema pereliikmetest. Ta on tulnud minuga rääkima sellepärast, et kurdab südames valusid, millele arstid pole põhjust leidnud. Haiglast saadeti ta koju teadmisega, et tema süda töötab suurepäraselt. Ometi on südames valud, mis teda vahel ööselgi üles ajavad ja õhku ahmima sunnivad. Meie ...

Aprillikuu hingehoiuveerus kirjutasin naisest, kes sai haiget teiste (oletatavast) arvamusest tema kohta. Sain vastukaja, et need omasoo­ihalejad ronivadki igale poole. Olin üllatunud, sest ei mõelnud lugu kirja pannes kordagi sellele, et niisugune seos võib tekkida. Ootan huviga, milliseid mõtteid tekitab seekordne lugu. Maikuus räägitakse ja kirjutatakse palju emadest, emaks olemise raskustest. Eks ka rõõmsatest lugudest, mis südames pulbitsevad ja jõudu annavad. Kui emad ...

„Ma ei suuda sinna enam minna,“ ütleb hoolitsetud välimusega keskealine naine pärast seda, kui on alustuseks oma meeldival toonil kiitnud kevadist loodust ja ilma. Naise suu tõmbub kriipsuks. Ta pöörab pilgu ära, vaadates kuhugi kaugusse, siis suleb silmad ja surub käed oma süles kõvasti kokku. Nii algab meie vestlus. Ootan, annan aega end koguda. Parajasti siis, kui mõtlen küsida, kas ta on valmis mulle ära rääkima, mis on juhtunud, avab ta uuesti oma silmad. Pisarad ...

On alanud paastuaeg. Sellest räägitakse kodudes, kogudustes, sõpradega kohtudes, kirjutatakse ajalehtedes ning see võetakse teemaks raadio- ja telesaadetes. Inimestele tuletatakse meelde, mida paastuaeg tähendab ja kuidas praegusel ajal paastumine võiks käia. Kindlasti on neid inimesi, kes arvavad, et paastumine on hea mõte – järgmisel aastal paastun. Või leidub neid, kes mõtlevad: las need teised paastuvad, mulle pole seda vaja. Olen kohtunud inimestega, kes ütlevad, et ...