Andrus Lukas. Arhiiv „Olla märgatud, tähendab olla armastatud“ – küllap oleme me kõik seda mõtet selle erinevates variatsioonides kuulnud. Selleks, et kedagi märgata ning seeläbi kasvõi vähekene inimest julgustada või tunnustada, polegi teab mis palju vaja teha. Vahel piisab ligimese märkamiseks tavalisest ja igapäevasest hommikusest tervitusest koos kerge ja südamliku naeratusega. Märgata kedagi, tähendab tunda siirast huvi ligimese käekäigu vastu. Märkamisest ja ...
Heidy Prükk. Erakogu „Kui ma oma palatis akna juurde kõnnin, siis vaatan neid suuri puid ja mõtlen, et eks neilgi ole oma haigused. Ja lindudel, kes okstel istuvad, jälle omad.“ Haigla kõrval on park, mille puud on vanad nagu maja ise. Neil on aega olnud kasvada üle saja aasta kindlasti. Küllap on nad aegade jooksul pidanud taluma mitmeid haigusi ja vigastusi. Patsient räägib solidaarsusest. Temale paistavad tammed ja metsvint lähedased ja omad, kellega mõndagi ...
Tuuli Võsa. Erakogu Kutsun Sind täna kaasa vaikuse rajale. Võib-olla oledki juba nendel päevadel ja nädalatel rohkem omaette olemiseks aega võtnud. Oled kuulanud vaikust ja leidnud nii veelgi parema ühenduse Jumalaga. On inimesi, kelle jaoks vaikus on kosutav ja julgustav. Vaikseks jäämine ning nii otseses kui kaudses mõttes seismajäämine annab võimaluse olla iseendaga, tõeliselt kohal. Tean, et mõni inimene teeb niimoodi harva, pidades sellist tegevusetut olemist ...
Lea Saar. Arhiiv Ameerika psühholoog Abraham Maslow on sõnastanud inimvajaduste hierarhia süsteemi, kus kirjeldab, mida iga inimene normaalseks eluks ja arenguks vajab. See on tuntud n-ö Maslow’ püramiidi nime all, kus laiemalt tasandilt üles liikudes järgnevad üksteisele esmased füsioloogilised vajadused, turvalisus, armastuse- ja kuuluvusvajadus, tunnustusvajadus ning tipus on vajadus ennast teostada. Kusjuures selleks, et kõrgemale liikuda, peavad madalamal asetsevad ...
➡️ Vaata ka videouudist Eesti Kirik tutvus vanglakaplanite tööga https://youtu.be/UPRkZr3eOFA Eesti Kiriku toimetajad käisid möödunud neljapäeval Tartu vanglas, et uurida, kuidas kinnipeetavad elavad ja kuidas neid vaimulikult teenitakse. Vangla kabelis vestlesid külalistega kaplanid Olavi Ilumets (vasakult), Ilon Fraiman,Jaanus Klaas ja Tanel Meiel. 5 x Kätlin Liimets. Liina Raudvassarit, Kätlin Liimetsa ja allakirjutanut saatis ...
Hingehoidja poole võib pöörduda, kui on mure enda või lähedase haiguse pärast, vajatakse emotsionaalset tuge, esinevad eksistentsiaalsed või spirituaalsed küsimused ning kui tegemist on leina või surija ja tema lähedaste toetamisega. Kätlin Liimets. Koroonakriisi ajal ööpäevaringselt kõnesid vastu võtnud hingehoiutelefoni vastuvõtu aeg on vähenenud alates 1. aprillist. Tööd koordineerib nüüd sotsiaalkindlustusamet. Pärast esimest koroonakevadet alustas 17. juunil 2020 ...
Kaili Särg. Hingehoiu lahutamatu osa on töö usaldusega. Terve selle aja (ja veel aastaid hiljemgi), mil ma hoian kellegi hinge, hoian ühtlasi selle inimese usaldust. Mure jagamist alustatakse enamasti arglikult. Inimese kehakeel on kinnine, sõnad napid ja kõhklused minu osas suured. Isegi kui ta ei saabu eelarvamustega, ei too ta sügavaid hingemuresid kandikul kohe minu ette. On loomulik ja täiesti arusaadav, et tõeline usaldus kasvab ajas ja kohtumiste ...
Lea Saar. Arhiiv. Pealkirjas esitatud küsimuse üle on vist viimastel kuudel üksjagu arutletud. Olen Ukraina sõja algusest alates suhelnud rohkemate ukrainlastega kui kogu oma senise elu jooksul kokku. Kui küsin neilt sõja eest pakku tulnud inimestelt tavalisi küsimusi päritolu ja teekonna kohta Eestisse, siis räägivad nad oma läbielamistest põgusalt, justkui soovimata neid jutustades taas kord läbi elada. Eestlaste suust olen korduvalt kuulnud küsimust, ...
Tuuli Võsa. Arhiiv. Kuuleme oma elu jooksul inimesi sageli rääkimas oma teekondadest. Vahel saame teada, et kellegi elutee on olnud konarlik või on pikalt olnud eksiteedel rändamist, mis on väsitanud. Räägitakse elutee käänakutest ja ohtudest teel. Kogenumad teelised räägivad neile, kes on alles oma teekonna alguses, mida nemad on teel näinud ja kuulnud, millele lootnud ja kust abi saanud. Hea lugeja, kuidas on olnud Sinu teekondadega? Mis Sulle meenub? ...
Kaili Särg. Arhiiv. Oleme jõudnud aasta kõige valgemasse aega. See on periood, kus valgus selgelt triumfeerib pimeduse üle, mida mahub vaid üksikutesse öötundidesse. Sõna valgus oma eri vormides ning liitsõnadena esineb Piibel.net otsingu järgi Piiblis 242 korda. Seda on rohkem kui näiteks sõnu lootus (142 korda) ja armastus (171 korda). Valgus on miski, mida on lihtne mõista ning mõtestada, kui me võrdleme seda lootuse ja armastusega. Ehkki valguse ...
Anneli Anna Tamme. Laps on Jumala kingitus vanematele. Väikese inimese sünd siia maailma toimub läbi valu ja kriisi. Kuidas vanemad ja laps sünnitusvalu ning kriisiga toime tulevad, sõltub paljuski suhetest. Milline on vanemate omavaheline suhe lapse eostamise hetkel, nende suhe ümbritseva kogukonnaga, iseenda vanemate, esivanemate ja Jumalaga. Kõik see on minu hinnangul määrava tähtsusega lapse vaimse tervise ning heaolu kujunemisel. Kreeka munkpreester püha ...
Hingehoiu eesmärk piltide keeles. Kui teekond tundub rõõmutu ja vaevaline, siis tuleb otsida abi. Kunstnik Anita Mustonen. Sattusin Soome ACC (Association of Christian Counsellors Finland) konverentsile Turus kaks aastat tagasi täiesti ootamatult ja planeerimata Janne Kütimaa kutsel. Mõte oli eestlastele vajadusel tõlkeabi pakkuda ning hingehoiuraamatuid „Sydämen asioita“ ja „Sydämen taistleuita“ müüa. Need raamatud on kirjutanud kaks tegusat vanaprouat Mirja Thomas ...
Tuuli Võsa. Arhiiv. „Kas see jääbki minuga nii?“ on sage küsimus, mida küsitakse, kui püütakse toime tulla mingi kestva olukorraga oma elus. Tahetakse ennast tunda juba kindlamalt ja paremini, nii-öelda paremas kohas olevana. Mõistusega on võimalik oma olukord „pulkadeks“ lahti võtta ja neid „pulki“ saab eraldi vaadelda, kuid tundub, et toimivat konstruktsiooni enam pole. On need pulgad, mida samamoodi enam asetada ei õnnestu ja millest osa tuleb kõrvale jätta. ...
Kristjan Prii. Erakogu. Ajahetke vahele, mil lubasin, et kirjutan, ja nüüd, kui reaalselt selleks arvuti taha istusin, jääb justkui igavik. Maailm on vahepeal tundmatuseni muutunud. Meie teadvusesse on esiplaanile tõusnud uskumatuna näiv sõna – sõda. Mis mõttes? Kuidas? XXI sajand, Euroopa!? Sai ju kokku lepitud, et enam kunagi nii ei tehta! ÜRO?! Sõdu on peetud ka pärast 1945. aastat ja nii õudne kui see ka pole, ei ole eelnenud juhtudel oht ülemaailmseks ...
Heidy Prükk. Erakogu. Kuulasin mõni aeg tagasi saadet, mille külalisena kõneles Hussein al-Taee, kes on Soome parlamendisaadik ja endine rahvusvaheline rahusobitaja. Husseini pere põgenes Afganistanist sõjapakku, kui tema oli veel väikene poiss. Oma lapsepõlvest mäletab ta pommitamisi ja põgenikelaagreid. Kõik, millele nad lootsid, võis järgmisel sekundil kaduda. Tal on meeles, et vaatas oma ema silmi. Kui ema silmades oli hirm, siis kartis ka tema. Ja kui ...