Esileht » Mitmesugust

Muusika

Päikeselaulud kõlasid taas Viljandi Jaani kirikus

Nagu tavaks saanud, kutsus Viljandi Jaani kogudus ka sel sügisel lapsi ja noori laule kirjutama ja esitama. Kiriku kaitsepühakule Francis­cusele pühendatud laulukonkursist Päikeselaul võttis osa 20 noort autorit kokku 22 lauluga. Eelnevatel konkurssidel on latt päris kõrgele tõstetud ning seegi kord võis rõõmustada hoole ja pühendumisega loodud laulude üle. Konkursi tingimused nägid ette, et laul peab olema eesti keeles ja nii sõnad kui viis ...

Augustiorelid

Muusikaelus tuleb ette õnnelikke ja vaimsusrikkaid sündmusi, mis puudutavad ja jäävad meeltesse püsima. Üheks taoliseks on ka tänavune Tallinna XXVII orelifestival. Ainuüksi Tallinnas anti meistrite tasandil nädala jooksul 40 eripalgelist kontserti, Pärnus kolm ja mujal Eestis kümme: Kodaveres, Iisakul, Emmastes ja Kärdlas Peter van Dijk Hollandist; Tormas ja Lohusuus Aleksander Gorin Iisraelist; Räpinas ja Rõuges Ines Maidre ning ...

Saksamaad ja iseennast rõõmustamas

Tallinna Jaani koguduse 40-liikmeline projektikoor käis Saksamaal kultuuri- ja kontserdireisil. «Eks see turismimaiguline reis oli, aga pärast rasket tööd kulus selline preemia orkestrantidele ära,» ütles ERSO peadirigent Peeter Lilje pärast 1988. aasta Bulgaaria gastrolli, kus 14 päeva jooksul esineti vaid seitsmel korral. Tallinna Jaani koguduse projektikoor andis Saksamaal kaheksapäevase reisi jooksul kaks kontserti ning laulis korra ka ...

Kaarli koguduse lastekoor külas Forssa kogudusel

Kaarli koguduse 11 laululast, dirigent Maarian Lend ja mõned täiskasvanud saatjad viibisid 27.–29. septembril Soomes külas Forssa kogudusel. Kaarli ja Forssa kogudustel on pikaajalised sõprussidemed, seekord olid kutsujateks ja võõrustajateks laste- ja noorsootöötegijad Hannu ja Tarja-Leena Ylitalo ning Hannele Lähteenkorva. Meie peatuspaigaks oli koguduse laagrikeskus Klemelä. Laupäeva hommikul tehti esimene proov, kus lapsed said hääle ...

Järjejutt

EELK – rahvakiriku ajalugu ja tänapäev 1. osa

EELK 100. aastapäeva kongress 27. mail 2017 Tartu Pauluse kirikus 1. Oma kirik Seljataha on jäänud meie „oma kiriku“ sajand. Mõiste „oma“ vajab täpsustamist ja konteksti paigutamist. Võime öelda, et 1917. aastal oli siinsetel aladel juba üle 700 aasta tegutsenud ja ka reformatsioonisündmustes ümberkujundatud luterlikust härraskirikust „oma kirikuks“ ümbervormimine üks olulisemaid kiriklikke ...

Jumala armu poolt vabastatud – millest ja milleks? 8. osa

8. Kuna armastus on teenimine, on kristlased võimelised teistele alluma. Nad teavad, et iga kogukond vajab reegleid ja saab püsida vaid siis, kui liikmed neid reegleid järgivad. Sel põhjusel on olemas eeskirjad, ametid ja ametivolitused. Uues Testamendis tunnustatakse riiki kui Jumala head institutsiooni ja kutsutakse üles sellele kuuletuma (Rm 13:1–2, 1Pt 2:17). Iga kirik järgib kohaliku riigi ...

Hingehoid

Tahaksin andeks anda 7. osa
andeksand

7. Jumala kogudus maa peal on andeksandmise osaduskond. See andeksand, mida Jumal on esmalt osutanud meile, kuulub olulise osana tema riigi juurde. Inimene, kes eitab teise õigust andeks saada, näitab sellega, et ta tegutseb jumalariigi aluste ja põhimõtete vastu. Ja see eemaldab inimese ka Päästjast. Andeksandmatu meel paadutab inimest. Kunagi nii õrnalt issanda ees elanud inimene hakkab ...

Tahaksin andeks anda 6. osa
andeksand

6. Ega 100 teenaritki polnud väike raha, kuid kui seda võrrelda summaga, mille teine mees oli saanud andeks, oli tegu väikse pinnuga suure palgi kõrval, kui kasutada Jeesuse poolt Luuka evangeeliumis toodud võrdpilti (Lk 6:41–42). Selleski kõneleb Jeesus andeksandmisest ja sellest, kui raske see meile on. Hoiame pigemini palki enda silmas, kui anname andeks ligimesele nende väikesed ...