Slava Ukraine
Esileht » Mitmesugust

Muusika

KLPRi saamisloost 4. osa

4. Muidugi tuli ka kriitikat, eriti traditsiooniliste jõululaulude, näiteks „Püha öö“ muutmise kohta. Samas leidis Ingvar Luhaääre sisuliselt uustõlkeline „Nii elevil ja rõõmus“ (KLPR 6) igati tunnustust. Eriti karm kriitik oli praost Albert Soosaar. Tema meelest ei tohtinud muuta isegi tõlget, sest see rikkunuks ära õpetusliku sisu ja kogudusele armsaks saanud sõnastuse.  Keeruline oli leida tasakaalu kirikulaulu poeetilise ...

KLPRi saamisloost 3. osa

3. Redigeerimisega asjad muidugi nii kergelt ei läinud. Probleemid algasid juba valikutest. Ei tahetud ju välja jätta luterlikke tuumiklaule, kuigi mitmed neist olid dubleerivad ja kergekaalulised. Lutheri enda lauludega oli asi mõistagi lihtsam. Mart Jaanson, kes on teinud ära suure töö luterlike tuumiklaulude määramisel6, on tuvastanud 319 tuumiklaulu, millest KLPRis on 153, seega 32,8% laulude üldarvust. Ta leiab, et kui tuleviku ...

KLPRi saamisloost 2. osa

2. 1986. aasta oktoobris kinnitas Välis-Eesti piiskoplik nõukogu Torontos koostatud lauluraamatu uuendamise kava. Järgmisel aastal täiendati komiteed piiskop Karl Raudsepa, assessor Tõnis Nõmmiku ja õp Oskar Knadenteichiga, peagi lisandus ka õp Gustav Piir. Läbi töötati kõik senised 748 laulu ning lisaks veel 900 laulu erinevatest allikatest.3 Tundus, et need kaks rööbast, üks kodumaal ja teine võõrsil, jäävadki kulgema ...

Kirikumuusikuks õppimise okkaline rada

2018. a EELK UI kirikumuusikute suvesessist osavõtnud pärast kontserti Pühalepa kirikus: (vasakult) Kristel Aer, Ester Ilves, Virge Kadarik, Kersti Petermann, Helle Suurlaht, Katre Hödemann, Olga Gams ja orelipingil istuv Pühalepa koguduse organist Helle Nittim. Erakogu. Kaunis pilt kirikumuusikust, kes igaks pühapäevaks valmistab ette kirikuaastasse sobiva ning kõrgel kunstilisel tasemel orelimuusikaga jumalateenistuse, lisaks juhatab ...

Järjejutt

Vaadeldes Kristuse passiooni IV

Õhtusöök Emmauses. Rembrandt. 1648, Pariis, Louvre. Internet. Sind vastu armastades, uue eluga Mida peaks Kristuse kannatuste vaatlemine – kirjutades, kuulates, lugedes – inimesele andma? Miks seda teha? Pea kõik Eesti-, Liivi- ja Kuramaal ilmunud passioonipoeemid alustavad mingil moel sellest küsimusest. Kuramaa hertsogi õukonnaraamatukogu hoidja ja Miitavi (Jelgava) linnakooli ...

Vaadeldes Kristuse passiooni III

Pärnapuu koorde vermitud sõnad väljendavad inimese ja looduse ühist kannatust ning seda, kuidas ristipuu meid igal aastal uuendab. Su ristile ma tõusen kaasa! Karjusneiu Dacris on kannatusajal metsa pagenud lõbujanuse ja Looja vastu ükskõikse maailma eest, et koos leinava loodusega meenutada Jeesuse ristiteed. Sinnasamasse on Pommeris puhkenud sõja eest pakku jooksnud karjused Penthus ...

Hingehoid

Lootuse ja halastusega

Tuuli Võsa. Arhiiv. „Kas see jääbki minuga nii?“ on sage küsimus, mida küsitakse, kui püütakse toime tulla mingi kestva olukorraga oma elus. Tahetakse ennast tunda juba kindlamalt ja paremini, nii-öelda paremas kohas olevana. Mõistusega on võimalik oma olukord „pulkadeks“ lahti võtta ja neid „pulki“ saab eraldi vaadelda, kuid tundub, et toimivat konstruktsiooni enam pole. On need ...

Hingehoidja kuulivestis

Kristjan Prii. Erakogu. Ajahetke vahele, mil lubasin, et kirjutan, ja nüüd, kui reaalselt selleks arvuti taha istusin, jääb justkui igavik. Maailm on vahepeal tundmatuseni muutunud. Meie teadvusesse on esiplaanile tõusnud uskumatuna näiv sõna – sõda. Mis mõttes? Kuidas? XXI sajand, Euroopa!? Sai ju kokku lepitud, et enam kunagi nii ei tehta! ÜRO?!  Sõdu on peetud ka pärast 1945. ...