Esileht » Mitmesugust

Muusika

Päikeselaulud kõlasid taas Viljandi Jaani kirikus

Nagu tavaks saanud, kutsus Viljandi Jaani kogudus ka sel sügisel lapsi ja noori laule kirjutama ja esitama. Kiriku kaitsepühakule Francis­cusele pühendatud laulukonkursist Päikeselaul võttis osa 20 noort autorit kokku 22 lauluga. Eelnevatel konkurssidel on latt päris kõrgele tõstetud ning seegi kord võis rõõmustada hoole ja pühendumisega loodud laulude üle. Konkursi tingimused nägid ette, et laul peab olema eesti keeles ja nii sõnad kui viis ...

Augustiorelid

Muusikaelus tuleb ette õnnelikke ja vaimsusrikkaid sündmusi, mis puudutavad ja jäävad meeltesse püsima. Üheks taoliseks on ka tänavune Tallinna XXVII orelifestival. Ainuüksi Tallinnas anti meistrite tasandil nädala jooksul 40 eripalgelist kontserti, Pärnus kolm ja mujal Eestis kümme: Kodaveres, Iisakul, Emmastes ja Kärdlas Peter van Dijk Hollandist; Tormas ja Lohusuus Aleksander Gorin Iisraelist; Räpinas ja Rõuges Ines Maidre ning ...

Saksamaad ja iseennast rõõmustamas

Tallinna Jaani koguduse 40-liikmeline projektikoor käis Saksamaal kultuuri- ja kontserdireisil. «Eks see turismimaiguline reis oli, aga pärast rasket tööd kulus selline preemia orkestrantidele ära,» ütles ERSO peadirigent Peeter Lilje pärast 1988. aasta Bulgaaria gastrolli, kus 14 päeva jooksul esineti vaid seitsmel korral. Tallinna Jaani koguduse projektikoor andis Saksamaal kaheksapäevase reisi jooksul kaks kontserti ning laulis korra ka ...

Kaarli koguduse lastekoor külas Forssa kogudusel

Kaarli koguduse 11 laululast, dirigent Maarian Lend ja mõned täiskasvanud saatjad viibisid 27.–29. septembril Soomes külas Forssa kogudusel. Kaarli ja Forssa kogudustel on pikaajalised sõprussidemed, seekord olid kutsujateks ja võõrustajateks laste- ja noorsootöötegijad Hannu ja Tarja-Leena Ylitalo ning Hannele Lähteenkorva. Meie peatuspaigaks oli koguduse laagrikeskus Klemelä. Laupäeva hommikul tehti esimene proov, kus lapsed said hääle ...

Järjejutt

Veerand sajandit priiust 4. osa

4. Kõik võib olla kena, kuid mul on mure meie mõttelaadi pärast. Liitlassõdurite siin olekut kiidame oma sõnavõttudes eduks kaitsepoliitikas, selle asemel et leppida selle kui suure ohu vastase abinõuga. Igale maale on parem, kui seal ei ole muid relvakandjaid peale omade. Kiitleme tasakaalus eelarvega, kuid jätame mainimata, et märkimisväärne osa kuludeks saadud rahast ei ole teenitud meie ...

Veerand sajandit priiust 3. osa

3. Mõte iseseisvusest oli 1989. aasta teisel poolel valdav, küsimus oli iseseisvumise viisis: kas eraldudes Nõukogude Liidust, millega oleks kaasnenud siin alaliselt elavate inimeste kodanikuks saamine ja vastutus Nõukogude Liidu tegevuse eest, või okupatsiooni ja anneksiooni lõpetamise nõudmise teel. Viimaks jäi peale õigusliku järjepidevuse põhimõte. Viimased aastad enne iseseisvuse ...

Hingehoid

Tahaksin andeks anda 7. osa
andeksand

7. Jumala kogudus maa peal on andeksandmise osaduskond. See andeksand, mida Jumal on esmalt osutanud meile, kuulub olulise osana tema riigi juurde. Inimene, kes eitab teise õigust andeks saada, näitab sellega, et ta tegutseb jumalariigi aluste ja põhimõtete vastu. Ja see eemaldab inimese ka Päästjast. Andeksandmatu meel paadutab inimest. Kunagi nii õrnalt issanda ees elanud inimene hakkab ...

Tahaksin andeks anda 6. osa
andeksand

6. Ega 100 teenaritki polnud väike raha, kuid kui seda võrrelda summaga, mille teine mees oli saanud andeks, oli tegu väikse pinnuga suure palgi kõrval, kui kasutada Jeesuse poolt Luuka evangeeliumis toodud võrdpilti (Lk 6:41–42). Selleski kõneleb Jeesus andeksandmisest ja sellest, kui raske see meile on. Hoiame pigemini palki enda silmas, kui anname andeks ligimesele nende väikesed ...