Raamat, millest on pärit väljavõtted, ilmus 50 aastat pärast 1949. aasta märtsiküüditamist. Kogumikus on nende elulood, kes tulid tagasi Siberi vangilaagritest, asumiselt. Aga kõigis lugudes on nimetatud ka neid, kes jäidki võõrasse mulda. Eestlaste kirjutatud ja räägitud elulood on osa ühismälust. Midagi ei unustata ja kedagi ei unustata. Ka XXI sajandil meenutame ja mälestame neid ligi 21 000 inimest, kes 25. märtsil 69 aastat tagasi rebiti välja oma kodudest ja saadeti ...

Anu ja Juha Väliaho külastasid koos Soome kirikutöötajatega mullu 9.–20. juunini Hiina ametlikult registreeritud evangeelse kiriku kogudusi. Reisirühma juhtis Helsingi ülikooli dogmaatikaprofessor teoloogiadoktor Miikka Ruokanen, kes on alates 2003. aastast õpetanud ka kolmes Hiina ülikoolis. Kirikutööle kehtivad Hiinas riigi piirangud ja välismisjonärid seal tegutseda ei saa. Ruokanen on kutsutud aga kõrgkooli haridust edendama. Seni on ta ainus läänest kutsutud teoloog. ...

1. märtsil 2007 hakkas kehtima keeleseaduse uus redaktsioon, milles anti eesti viipekeelele riigikeelega võrdne staatus. Kirikusse jõudis viipekeel juba palju varem, ligi 25 aastat tagasi. Rääkisime Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku kurtidetöö pastori Riho Kurega möödunust, arutlesime, miks ja kellele me viipekeelset tööd teeme ning mis on selle töö rõõmud ja mured. Oleme mõlemad kasvanud viipekeelses kogukonnas. Riho Kurg on pärit kurtide perekonnast, viipekeel on tema ...

Turu ülikooli Educariumi saali oli kogunenud 17. veebruaril ligi 260 inimest, et tähistada Eesti Vabariigi 100 aasta juubelit. Piduliku aktuse korraldajateks olid Turu ülikool, Turu ülikooli sihtasutus, Turu Tuglase Selts, Päris-Soome Eesti-keskus ja Eesti aukonsulaat Turus. Avakõne pidas ülikooli rektor prof Kalervo Väänänen ja tervituskõne Eesti aukonsul prof Keijo Virtanen. Peokõnedega esinesid president Tarja Halonen ja peaminister Jüri Ratas. Nii president Halonen kui ...

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistades mõtleme oma ajaloole ja sümbolitele, mis on aidanud meil tänasesse päeva jõuda. Eesti rahvuslipp on eestlastele alati olnud kodu kaunistav ja rahvast ühendav sümbol. Eesti Lipu Selts koos teiste isamaaliste ühendustega kutsub kaasmaalasi kaunistama rahvusvärvidega peopaigad nii Eestimaal kui mujal maailmas. Meenutagem ka inimesi, kes meie riigi loomises ja kultuuriloos on läbi sajandi olulist osa etendanud. Rahvuslipust ...

1989. aasta jaanuaris küsiti minu käest, kas tahaksin võõrustada üht Eesti kirikuõpetajat ja tema abikaasat ning võimalusel korraldada Korsnäsi koguduse liikmetega kohtumisõhtu. Kuni 1980. aastate keskpaigani ei teadnud meie piirkonnas elavad inimesed eriti palju Eestist. Nõukogude Liitu peeti tihtipeale üheks suureks riigiks ja meieni jõudsid uudised Moskvast ning Leningradist. Erand oli 1986. aasta, mil õppisime tundma Tšernobõli linna nime. Glasnost ja perestroika olid ...

Kes ei täna pisku eest, see ei täna ka palju eest, õpetas lapsepõlves meie isa. Tänulikkus on üldine ellusuhtumine, mis võimaldab märgata ja väärtustada positiivset elus. Tänulik inimene on õnnelik inimene, väidetakse, sest tänulikkus ja heaolu on üksüheses seoses. Kuni Robert Emmonsi uurimuseni polnud võimalik otsesõnu öelda, kas tänutunne vallandab heaolutunde või on pelgalt selle kaasnähe. Doktor Emmons California ülikoolist palus kolleegidel pidada nn tänulikkuse ...

Viimsi Teatajas ilmub juba aastaid rubriik „Hingenurk“, mille täidab oma mõtetega kohalik õpetaja Mikk Leedjärv. Õpetaja Leedjärv meenutab, et võis olla 2010. aasta algus, kui Viimsis tegutsevate koguduste vaimulikud kohtusid vallavalitsuse esindajatega ja arutati võimalust anda kirikuõpetajatele lehe kaudu sõna. Algne plaan oli, et igas lehenumbris ilmub üks artikkel, kuid aja jooksul on teised vaimulikud loobunud ja nii veab „Hingenurka“ Mikk üksi. Mikk ütleb, et ...

Vabaühenduste liit EMSL tunnustas kodanikuühiskonna aasta tegijaid. Aasta vabaühendusena pärjati puuetega lastega tegelev MTÜ Eriline Maailm, keda Kodanikuühiskonna Sihtkapital toetab 5000 euroga. Julia Stepanova juhitud vabaühendus kaasab peamiselt venekeelseid elanikke, aga teeb palju koostööd ka eestikeelsetega. Aasta missiooniinimese tiitel anti üle avatud mõtteviisi edendajatele Silver Tamburile ja Rainer Sternfeldile. Mõlemad väärivad tunnustust oma tegevuse eest ...

Noorte Missiooni (baltic100.com) ja Eesti Evangeelse Alliansi palve- ja paastutoimkonna kingitus saja-aastastele vabariikidele on 100 päeva palvet Baltikumi eest. Eesti, Läti ja Leedu tähistavad 2018. aastal oma 100. sünnipäeva. Selleks ajaks on planeeritud mitmeid üritusi. „Millise kingituse võiksime meie kui Kristuse Ihu Baltikumile kinkida? Mis juhtuks, kui 100 esimest päeva järgnevast 100 aastast oleks pühendatud palvele? Kas ajalugu muutuks, kui tuhanded inimesed ...

Ka Eestis tekitab kõneainet 2015. aasta üldvalimiste tulemusel Poolas aset leidnud poliitiline pööre, mis tõi võimule rahvuslik-konservatiivse partei Õigus ja Õiglus (PiS). Paljudele meie kirikuinimestele on seejuures eriti sümpaatne asjaolu, et PiS rõhutab oma toetust kristlikele väärtustele. Siiski näib, et partei viimaste aastate edu aluseks on olnud mitte tema identiteedi- ja moraali­alased seisukohad, vaid pigem sotsiaal- ja majanduspoliitika. Kaks ...

Avo Üprus, Tallinna vikaarõpetaja: Esimese advendipühapäeva teenistusel Peetelis laulsime tavaliselt „Nüüd küünla me süütame taas, et neil, kellel külm on, soojem saaks ...“ Teenistuse järel jagasime küünlaid ka elektrivõla pärast pimedas istuvatele peredele ja kodututele. Kord pärast teenistust istus mu vastas käärkambris konksus sõrmedega muhklikke käsi põlvede vahele suruv köökus kodutu, nii umbes viiekümnene mees, ja puristas läbi hammaste: „Kurat, nii kuradi külm on“, ...

Lõppenud on heategevuskampaania „Täht idas“ kingituste kogumine maailma kriisikolletes sõjategevuse tõttu kannatavatele lastele. Annetusi saab veel teha. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni andmetel on maailmas enam kui 10 miljonit last, kes sõjategevuse tõttu on kaotanud kodud. 1. novembrist 28. novembrini toimus Eestis selliste laste toetuseks kolmandat korda heategevuskampaania, mille raames koguti kingakarbisuuruseid jõulukinke. Kampaania korraldajaks oli taas Läti ...

Kogu käesoleva aasta vältel on Soomes, selle lähiriikides, k.a Eestis, ja üle maailma tähistatud väga eriilmeliste üritustega Soome Vabariigi 100. sünnipäeva. Küllap on see meile, kes me peatselt oma riigi asutamise 100. aastapäeva tähistamisele asume, olnud nii inspiratsiooniks kui ka eeskujuks – nii nagu see Eesti-Soome suhete puhul erinevatel aegadel ikka on olnud. Eesti ja Soome suhted on sedavõrd laiapindsed ja sügavad, et raske on leida valdkonda, kus meie riigid ja ...

Kogu eelmine nädal oli Eestigi haaratud Soome Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisest. Eesti Rahvusringhäälingul oli selles keskne roll eriprogrammiga: autorisaated, intervjuud, filmid. Vikerraadio valis kuulajate abil eestlaste lemmiksoomlast. Oma hääle andis 3652 inimest. Kõige enam hääli sai Carl Gustaf Emil Mannerheim, Soome väejuht ja poliitik, kes juhtis Soome kodusõjas valgete armeed ning Talvesõjas kogu Soome kaitsejõude ning omas ilmselt suurimaid teeneid selles, ...