Avo Üprus, Tallinna vikaarõpetaja: Esimese advendipühapäeva teenistusel Peetelis laulsime tavaliselt „Nüüd küünla me süütame taas, et neil, kellel külm on, soojem saaks ...“ Teenistuse järel jagasime küünlaid ka elektrivõla pärast pimedas istuvatele peredele ja kodututele. Kord pärast teenistust istus mu vastas käärkambris konksus sõrmedega muhklikke käsi põlvede vahele suruv köökus kodutu, nii umbes viiekümnene mees, ja puristas läbi hammaste: „Kurat, nii kuradi külm on“, ...
Lõppenud on heategevuskampaania „Täht idas“ kingituste kogumine maailma kriisikolletes sõjategevuse tõttu kannatavatele lastele. Annetusi saab veel teha. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni andmetel on maailmas enam kui 10 miljonit last, kes sõjategevuse tõttu on kaotanud kodud. 1. novembrist 28. novembrini toimus Eestis selliste laste toetuseks kolmandat korda heategevuskampaania, mille raames koguti kingakarbisuuruseid jõulukinke. Kampaania korraldajaks oli taas Läti ...
Kogu käesoleva aasta vältel on Soomes, selle lähiriikides, k.a Eestis, ja üle maailma tähistatud väga eriilmeliste üritustega Soome Vabariigi 100. sünnipäeva. Küllap on see meile, kes me peatselt oma riigi asutamise 100. aastapäeva tähistamisele asume, olnud nii inspiratsiooniks kui ka eeskujuks – nii nagu see Eesti-Soome suhete puhul erinevatel aegadel ikka on olnud. Eesti ja Soome suhted on sedavõrd laiapindsed ja sügavad, et raske on leida valdkonda, kus meie riigid ja ...
Kogu eelmine nädal oli Eestigi haaratud Soome Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisest. Eesti Rahvusringhäälingul oli selles keskne roll eriprogrammiga: autorisaated, intervjuud, filmid. Vikerraadio valis kuulajate abil eestlaste lemmiksoomlast. Oma hääle andis 3652 inimest. Kõige enam hääli sai Carl Gustaf Emil Mannerheim, Soome väejuht ja poliitik, kes juhtis Soome kodusõjas valgete armeed ning Talvesõjas kogu Soome kaitsejõude ning omas ilmselt suurimaid teeneid selles, ...
Soome instituudi eestvõttel tähistati aastapäeva hulga ettevõtmistega Tartuski. Aastaid on Soome Instituut tähistanud Tartus oma riigi sünnipäeva kontsertide, ettekannete ja näitustega. Möödunud aastal pidas ülikooli aulas loengu Soome president Tarja Halonen. Sel aastal peeti ajalooseminari „Soome ja Eesti iseseisvuse narratiivid“. Suure huvi tõttu jäi auditoorium rahvale kitsakski. Kõik ettekanded olid huvitavad, erilist huvi pakkus aga kirjanik Antti Tuuri. Tema nüüd ka ...
Mõeldes Soome Vabariigi 100. aastapäevale meenuvad vast igale eestlasele arvukad kontaktid põhjanaabritega. Need kontaktid on alati olnud tugevad ja tihedad ning iga ajajärk meie rahvaste ajaloos on andnud neile oma erilise kuju. Kõige keerulisem oli selliseid kontakte hoida ja arendada ajal, mil Eesti oli okupeeritud Nõukogude Liidu poolt. Sel ajal tunti rõõmu igast väiksemastki kontaktist. Need sündisid ja arenesid ajal, mil Martti Simojoki (1908–1999) oli Soomes ...
Kodanikupäeval, 26. novembril tänati ja tunnustati tublisid kodanikke. Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones tänuüritusel andis siseminister Andres Anvelt esmaspäeval, kodanikupäeval üle kodanikupäeva aumärgid. Aumärki antakse välja alates 1998. aastast. Tänavu tehti tunnustusele kokku 81 ettepanekut ja aumärgi pälvisid 15 inimest. Kodanikupäeva aumärgi üks saajaist oli Heiki Magnus (52) Haapsalust. Tema kandidatuuri esitasid kaaskodanikud Haapsalust. „Kaitseliidu ...
Esmaspäeval, 20. novembril andsid president Kersti Kaljulaid ja justiitsminister Urmas Reinsalu Tallinnas esmakordselt välja Just Film Festivali lapse õiguste programmi avamisel vägivallaennetuse auhinna. President Kaljulaid juhtis kõnes tähelepanu, et vägivallaennetus peab algama eelkõige igast inimesest endast ning ei tohi ka vaikida, kui teistele liiga tehakse. „Oma ühiskonda loome me iga päev omaenda käte, tegudega ja sõnadega. Lasteaedades, koolides, kodudes ja ...
Soomes on lipupäevi rohkem kui Euroopa riikides keskmiselt. Soome lipupäevad jagunevad ametlikeks ja mitteametlikeks ehk traditsioonilisteks lipupäevadeks. Uue lipupäeva kohta võib Soomes ettepaneku teha üksikisik või kollektiiv. Ametlikud lipupäevad kinnitab Soome valitsus. Riiklikke lipupäevi on tavalises aastas kokku kuus. Traditsioonilisi lipupäevi on Soome ametlikus kalendris praegu kokku 13. Kui Eestis on ainult üks isikule pühendatud lipupäev – Kristjan Jaagu päev ...
Tartu ülikooli peahoones toimunud aruteluõhtul „Kuhu lähed, Maarjamaa?“ räägiti palju asenduskristluse fenomenist. Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) korraldusel toimunud õhtu korraldamisel toetuti eelmisel aastal välja antud kogumikule „Kuhu lähed, Maarjamaa“ ning seda juhtis EKNi teadur dr Eerik Jõks. Eesmärgiks võeti pidada laiapõhjaline arutelu küsimuse üle, kuidas mõista tänapäeva eestimaalase vaimulaadi ja kuidas rakendada see teadmine kirikutöö praktikasse. Nagu ...
Ülemöödunud aastasajal kirjutas Karl Marx: „Filosoofid on maailma ainult mitmeti seletanud, kuid asi seisab selles, et teda muuta“ (XI tees Ludwig Feuerbachi kohta). Soov maailma muuta ja mitte piirduda mõistmisega ei ole kadunud. Kuidas aga muuta inimeste arvamusi ja nendevahelisi suhteid? Kas neid on üldse võimalik muuta või muutuvad need ise? Kärsitumad maailmaparandajad ei jää ootama, kui nende käes on avalik võim. Võim saab aga vahendina kasutada õigust, sest võimul ...
4. oktoobril ETVs eetris olnud saate „Suud puhtaks“ põhiteema oli kooseluseadus ja selle rakendusaktide puudumine. Aga saatest jäid enam kõlama väited kristluse eksistentsiaalse olemuse üle ja järgnevad päevad on toonud arvukalt arvamusi. Eesti Kirik toob lugejateni lõike osast arvamustest. Head lugemist ja kaasamõtlemist! Sigrid Kõiv, Postimees (6.10 - https://arvamus.postimees.ee/4268091/11-kask-peapiiskopile?_ga=2.128523660.1697061202.1507814370-1021022695.1484388335): ...
Politsei- ja piirivalveameti ning EELK koostööprojekti „Vägivallatu pere“ raames külastavad kaplanid koos kohalike piirkonnapolitseinikega kogudusi, et jagada ennetavat sõnumit perevägivalla vastu. Et võimalikult palju inimesi probleemteemast osa saaksid, avaldame etteloetava teksti ka Eesti Kirikus: „Kodu peaks olema kõige turvalisem koht. Tuhandete Eesti naiste ja laste jaoks ei ole see nii. Politsei saab päevas 40 teadet perevägivallast. 15 000 teadet aastas. Meie väikese ...
Jaanuaris 2014 asutatud EELK Perekeskus on üle kolme aasta tegelnud pereprobleemidega, sh ka lähisuhtevägivallaga. Perekeskuse juhataja Pia Ruotsala ütleb, et kõik inimesed peavad saama elada vägivallatut elu ja selle eesmärgi nimel keskus töötab. Kui ühe sõnaga vastata, siis läheb perekeskusel hästi. Nii kinnitab selle juhataja Pia Ruotsala, keda polnudki lihtne telefonile saada. Juhtus olema päev, kui keskuse tööga käis tutvumas Euroopa ja Skandinaavia kirikute töörühm, ...
„Korraldajad palusid mul viia ühe kasti registreerimislauast teise majja loengusaali. Esmalt pakkus autoga abi Rein Taagepera. Ukse avas ja hoidis mulle lahti peapiiskop Urmas Viilma, õhtuses mälumängus olin ühes võistkonnas Julia Laffranque’iga ning hiljem vestlesin pikalt Aarne Saluveeriga. Hommikust loengut oodates sai muljeid vahetatud David Vsevioviga, misjärel sai murul istudes kuulata Eesti presidenti arutlusringis,“ kirjeldas oma hiljutist kogemust üks 21-aastane ...