Esileht » Elu ja Inimesed » Ühiskond »

Ühiskond

Erinev ajalugu, aga ühised väärtused

Turu ülikooli Educariumi saali oli kogunenud 17. veebruaril ligi 260 inimest, et tähistada Eesti Vabariigi 100 aasta juubelit. Piduliku aktuse korraldajateks olid Turu ülikool, Turu ülikooli sihtasutus, Turu Tuglase Selts, Päris-Soome Eesti-keskus ja Eesti aukonsulaat Turus. Avakõne pidas ülikooli rektor prof Kalervo Väänänen ja tervituskõne Eesti aukonsul prof Keijo Virtanen. Peokõnedega esinesid president Tarja Halonen ja peaminister Jüri Ratas. Nii president Halonen kui ...

Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga …

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistades mõtleme oma ajaloole ja sümbolitele, mis on aidanud meil tänasesse päeva jõuda. Eesti rahvuslipp on eestlastele alati olnud kodu kaunistav ja rahvast ühendav sümbol. Eesti Lipu Selts koos teiste isamaaliste ühendustega kutsub kaasmaalasi kaunistama rahvusvärvidega peopaigad nii Eestimaal kui mujal maailmas. Meenutagem ka inimesi, kes meie riigi loomises ja kultuuriloos on läbi sajandi olulist osa etendanud. Rahvuslipust ...

Oleme näinud ühe riigi kujunemist

1989. aasta jaanuaris küsiti minu käest, kas tahaksin võõrustada üht Eesti kirikuõpetajat ja tema abikaasat ning võimalusel korraldada Korsnäsi koguduse liikmetega kohtumisõhtu. Kuni 1980. aastate keskpaigani ei teadnud meie piirkonnas elavad inimesed eriti palju Eestist. Nõukogude Liitu peeti tihtipeale üheks suureks riigiks ja meieni jõudsid uudised Moskvast ning Leningradist. Erand oli 1986. aasta, mil õppisime tundma Tšernobõli linna nime. Glasnost ja perestroika olid ...

Tänulikud inimesed on õnnelikumad

Kes ei täna pisku eest, see ei täna ka palju eest, õpetas lapsepõlves meie isa. Tänulikkus on üldine ellusuhtumine, mis võimaldab märgata ja väärtustada positiivset elus. Tänulik inimene on õnnelik inimene, väidetakse, sest tänulikkus ja heaolu on üksüheses seoses. Kuni Robert Emmonsi uurimuseni polnud võimalik otsesõnu öelda, kas tänutunne vallandab heaolutunde või on pelgalt selle kaasnähe. Doktor Emmons California ülikoolist palus kolleegidel pidada nn tänulikkuse ...

Lehe vahendusel saab arusaama kujundada

Viimsi Teatajas ilmub juba aastaid rubriik „Hingenurk“, mille täidab oma mõtetega kohalik õpetaja Mikk Leedjärv. Õpetaja Leedjärv meenutab, et võis olla 2010. aasta algus, kui Viimsis tegutsevate koguduste vaimulikud kohtusid vallavalitsuse esindajatega ja arutati võimalust anda kirikuõpetajatele lehe kaudu sõna. Algne plaan oli, et igas lehenumbris ilmub üks artikkel, kuid aja jooksul on teised vaimulikud loobunud ja nii veab „Hingenurka“ Mikk üksi. Mikk ütleb, et ...

Kodanikuühiskonna tegijad leidsid tunnustamist

Vabaühenduste liit EMSL tunnustas kodanikuühiskonna aasta tegijaid. Aasta vabaühendusena pärjati puuetega lastega tegelev MTÜ Eriline Maailm, keda Kodanikuühiskonna Sihtkapital toetab 5000 euroga. Julia Stepanova juhitud vabaühendus kaasab peamiselt venekeelseid elanikke, aga teeb palju koostööd ka eestikeelsetega. Aasta missiooniinimese tiitel anti üle avatud mõtteviisi edendajatele Silver Tamburile ja Rainer Sternfeldile. Mõlemad väärivad tunnustust oma tegevuse eest ...

Sada päeva palvet Baltikumi eest 1. jaanuarist 10. aprillini

100paeva_veebi

Noorte Missiooni (baltic100.com) ja Eesti Evangeelse Alliansi palve- ja paastutoimkonna kingitus saja-aastastele vabariikidele on 100 päeva palvet Baltikumi eest. Eesti, Läti ja Leedu tähistavad 2018. aastal oma 100. sünnipäeva. Selleks ajaks on planeeritud mitmeid üritusi. „Millise kingituse võiksime meie kui Kristuse Ihu Baltikumile kinkida? Mis juhtuks, kui 100 esimest päeva järgnevast 100 aastast oleks pühendatud palvele? Kas ajalugu muutuks, kui tuhanded inimesed ...

Sotsiaalpoliitika Poola kon­ser­­vatiivide edu pandiks

Ka Eestis tekitab kõneainet 2015. aasta üldvalimiste tulemusel Poolas aset leidnud poliitiline pööre, mis tõi võimule rahvuslik-konservatiivse partei Õigus ja Õiglus (PiS). Paljudele meie kirikuinimestele on seejuures eriti sümpaatne asjaolu, et PiS rõhutab oma toetust kristlikele väärtustele. Siiski näib, et partei viimaste aastate edu aluseks on olnud mitte tema identiteedi- ja moraali­alased seisukohad, vaid pigem sotsiaal- ja majanduspoliitika. Kaks ...

Jõuluaeg

Yprus-2017

Avo Üprus, Tallinna vikaarõpetaja: Esimese advendipühapäeva teenistusel Peetelis laulsime tavaliselt „Nüüd küünla me süütame taas, et neil, kellel külm on, soojem saaks ...“ Teenistuse järel jagasime küünlaid ka elektrivõla pärast pimedas istuvatele peredele ja kodututele. Kord pärast teenistust istus mu vastas käärkambris konksus sõrmedega muhklikke käsi põlvede vahele suruv köökus kodutu, nii umbes viiekümnene mees, ja puristas läbi hammaste: „Kurat, nii kuradi külm on“, ...

Kingakarbitäis rõõmu läheb teele

taht

Lõppenud on heategevuskampaania „Täht idas“ kingituste kogumine maailma kriisikolletes sõjategevuse tõttu kannatavatele lastele. Annetusi saab veel teha. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni andmetel on maailmas enam kui 10 miljonit last, kes sõjategevuse tõttu on kaotanud kodud. 1. novembrist 28. novembrini toimus Eestis selliste laste toetuseks kolmandat korda heategevuskampaania, mille raames koguti kingakarbisuuruseid jõulukinke. Kampaania korraldajaks oli taas Läti ...

Momente Eesti ja Soome luterlike kirikute suhete algusest

Suomi100

Kogu käesoleva aasta vältel on Soomes, selle lähiriikides, k.a Eestis, ja üle maailma tähistatud väga eriilmeliste üritustega Soome Vabariigi 100. sünnipäeva. Küllap on see meile, kes me peatselt oma riigi asutamise 100. aastapäeva tähistamisele asume, olnud nii inspiratsiooniks kui ka eeskujuks – nii nagu see Eesti-Soome suhete puhul erinevatel aegadel ikka on olnud. Eesti ja Soome suhted on sedavõrd laiapindsed ja sügavad, et raske on leida valdkonda, kus meie riigid ja ...

Lemmiksoomlane on marssal Mannerheim

Kogu eelmine nädal oli Eestigi haaratud Soome Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisest. Eesti Rahvusringhäälingul oli selles keskne roll eriprogrammiga: autorisaated, intervjuud, filmid. Vikerraadio valis kuulajate abil eestlaste lemmiksoomlast. Oma hääle andis 3652 inimest. Kõige enam hääli sai Carl Gustaf Emil Mannerheim, Soome väejuht ja poliitik, kes juhtis Soome kodusõjas valgete armeed ning Talvesõjas kogu Soome kaitsejõude ning omas ilmselt suurimaid teeneid selles, ...

Naabrid on saanud veelgi lähedasemaks

Soome instituudi eestvõttel tähistati aastapäeva hulga ettevõtmistega Tartuski. Aastaid on Soome Instituut tähistanud Tartus oma riigi sünnipäeva kontsertide, ettekannete ja näitustega. Möödunud aastal pidas ülikooli aulas loengu Soome president Tarja Halonen. Sel aastal peeti ajalooseminari „Soome ja Eesti iseseisvuse narratiivid“. Suure huvi tõttu jäi auditoorium rahvale kitsakski. Kõik ettekanded olid huvitavad, erilist huvi pakkus aga kirjanik Antti Tuuri. Tema nüüd ka ...

Soome kirik valguskiireks nõukogude aja pimeduses

Mõeldes Soome Vabariigi 100. aastapäevale meenuvad vast igale eestlasele arvukad kontaktid põhjanaabritega. Need kontaktid on alati olnud tugevad ja tihedad ning iga ajajärk meie rahvaste ajaloos on andnud neile oma erilise kuju. Kõige keerulisem oli selliseid kontakte hoida ja arendada ajal, mil Eesti oli okupeeritud Nõukogude Liidu poolt. Sel ajal tunti rõõmu igast väiksemastki kontaktist. Need sündisid ja arenesid ajal, mil Martti Simojoki (1908–1999) oli Soomes ...

Eesti kodanik olla on uhke ja hää

Kodanikupäeval, 26. novembril tänati ja tunnustati tublisid kodanikke. Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones tänuüritusel andis siseminister Andres Anvelt esmaspäeval, kodanikupäeval üle kodanikupäeva aumärgid. Aumärki antakse välja alates 1998. aastast. Tänavu tehti tunnustusele kokku 81 ettepanekut ja aumärgi pälvisid 15 inimest. Kodanikupäeva aumärgi üks saajaist oli Heiki Magnus (52) Haapsalust. Tema kandidatuuri esitasid kaaskodanikud Haapsalust. „Kaitseliidu ...