Esileht » Elu ja Inimesed » Ühiskond »

Ühiskond

Abielu kaitseks on vaja kristlaskonna tõsist pingutust

Möödunud aasta lõpus esitas EELK peapiiskop Urmas Viil­ma oma advendiaja alguse kõnes (avaldatud Eesti Kirikus 13.12.2017 – toim.) üleskutse anda abielu mõistele mehe ja naise liiduna põhiseaduslik kaitse. Praegusel teravate vastandumiste ajastul on tänuväärne, et Viilma üleskutse on läbinisti positiivne, tõstes esile ühiskonna jaoks olulisi väärtusi ja põhimõtteid. Ettepaneku teostumine ei võtaks kelleltki midagi ära, vaid üksnes annaks garantii olemasoleva abielu ...

Raport noorte religioossusest

noored

Möödunud nädalal esitletud Euroopa noorte religioossust käsitlevas raportis pälvis tähelepanu ka Eesti erandlik olukord. Raporti koostasid Twickenhami St. Mary ülikooli teadlased seoses oktoobris toimuva roomakatoliku kiriku noorsooteemalise piiskoppide sinodiga. Selles tutvustatakse avalikkusele andmeid, mis pärinevad Euroopa sotsiaaluuringu raames 2014–2016 tehtud küsitlustest. Eesti paistab Euroopas silma eeskätt seetõttu, et 16–29aastaste noorte seas tervelt 80% ei ...

Lihavõttejäneste ootel

Tartu luterlikus Peetri koolis toimub läbi suure nädala ülestõusmispühadeks valmistumine. Iga päev võetakse tutvumiseks üks olulisema pühaga seostuv sümbol. Kesknädala teema on muna. See loob elevust ning paneb lapsi meenutama oma kogemusi. Täiuslik vorm ja uus elu Õpetajad selgitavad, et muna seostub uue eluga ning haakub suure nädala kulminatsioonis Jeesuse hauast ülestõusmise looga, kui Jumal oma poja surnuist üles äratas. Üheskoos vaadatakse ja võetakse imetlemiseks ...

Märtsiküüditamise mälestuspäev – 25. märts

Raamat, millest on pärit väljavõtted, ilmus 50 aastat pärast 1949. aasta märtsiküüditamist. Kogumikus on nende elulood, kes tulid tagasi Siberi vangilaagritest, asumiselt. Aga kõigis lugudes on nimetatud ka neid, kes jäidki võõrasse mulda. Eestlaste kirjutatud ja räägitud elulood on osa ühismälust. Midagi ei unustata ja kedagi ei unustata. Ka XXI sajandil meenutame ja mälestame neid ligi 21 000 inimest, kes 25. märtsil 69 aastat tagasi rebiti välja oma kodudest ja saadeti ...

Kaugetel vendadel külas

Anu ja Juha Väliaho külastasid koos Soome kirikutöötajatega mullu 9.–20. juunini Hiina ametlikult registreeritud evangeelse kiriku kogudusi. Reisirühma juhtis Helsingi ülikooli dogmaatikaprofessor teoloogiadoktor Miikka Ruokanen, kes on alates 2003. aastast õpetanud ka kolmes Hiina ülikoolis. Kirikutööle kehtivad Hiinas riigi piirangud ja välismisjonärid seal tegutseda ei saa. Ruokanen on kutsutud aga kõrgkooli haridust edendama. Seni on ta ainus läänest kutsutud teoloog. ...

Meie keel on viipekeel

1. märtsil 2007 hakkas kehtima keeleseaduse uus redaktsioon, milles anti eesti viipekeelele riigikeelega võrdne staatus. Kirikusse jõudis viipekeel juba palju varem, ligi 25 aastat tagasi. Rääkisime Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku kurtidetöö pastori Riho Kurega möödunust, arutlesime, miks ja kellele me viipekeelset tööd teeme ning mis on selle töö rõõmud ja mured. Oleme mõlemad kasvanud viipekeelses kogukonnas. Riho Kurg on pärit kurtide perekonnast, viipekeel on tema ...

Erinev ajalugu, aga ühised väärtused

Turu ülikooli Educariumi saali oli kogunenud 17. veebruaril ligi 260 inimest, et tähistada Eesti Vabariigi 100 aasta juubelit. Piduliku aktuse korraldajateks olid Turu ülikool, Turu ülikooli sihtasutus, Turu Tuglase Selts, Päris-Soome Eesti-keskus ja Eesti aukonsulaat Turus. Avakõne pidas ülikooli rektor prof Kalervo Väänänen ja tervituskõne Eesti aukonsul prof Keijo Virtanen. Peokõnedega esinesid president Tarja Halonen ja peaminister Jüri Ratas. Nii president Halonen kui ...

Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga …

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistades mõtleme oma ajaloole ja sümbolitele, mis on aidanud meil tänasesse päeva jõuda. Eesti rahvuslipp on eestlastele alati olnud kodu kaunistav ja rahvast ühendav sümbol. Eesti Lipu Selts koos teiste isamaaliste ühendustega kutsub kaasmaalasi kaunistama rahvusvärvidega peopaigad nii Eestimaal kui mujal maailmas. Meenutagem ka inimesi, kes meie riigi loomises ja kultuuriloos on läbi sajandi olulist osa etendanud. Rahvuslipust ...

Oleme näinud ühe riigi kujunemist

1989. aasta jaanuaris küsiti minu käest, kas tahaksin võõrustada üht Eesti kirikuõpetajat ja tema abikaasat ning võimalusel korraldada Korsnäsi koguduse liikmetega kohtumisõhtu. Kuni 1980. aastate keskpaigani ei teadnud meie piirkonnas elavad inimesed eriti palju Eestist. Nõukogude Liitu peeti tihtipeale üheks suureks riigiks ja meieni jõudsid uudised Moskvast ning Leningradist. Erand oli 1986. aasta, mil õppisime tundma Tšernobõli linna nime. Glasnost ja perestroika olid ...

Tänulikud inimesed on õnnelikumad

Kes ei täna pisku eest, see ei täna ka palju eest, õpetas lapsepõlves meie isa. Tänulikkus on üldine ellusuhtumine, mis võimaldab märgata ja väärtustada positiivset elus. Tänulik inimene on õnnelik inimene, väidetakse, sest tänulikkus ja heaolu on üksüheses seoses. Kuni Robert Emmonsi uurimuseni polnud võimalik otsesõnu öelda, kas tänutunne vallandab heaolutunde või on pelgalt selle kaasnähe. Doktor Emmons California ülikoolist palus kolleegidel pidada nn tänulikkuse ...

Lehe vahendusel saab arusaama kujundada

Viimsi Teatajas ilmub juba aastaid rubriik „Hingenurk“, mille täidab oma mõtetega kohalik õpetaja Mikk Leedjärv. Õpetaja Leedjärv meenutab, et võis olla 2010. aasta algus, kui Viimsis tegutsevate koguduste vaimulikud kohtusid vallavalitsuse esindajatega ja arutati võimalust anda kirikuõpetajatele lehe kaudu sõna. Algne plaan oli, et igas lehenumbris ilmub üks artikkel, kuid aja jooksul on teised vaimulikud loobunud ja nii veab „Hingenurka“ Mikk üksi. Mikk ütleb, et ...

Kodanikuühiskonna tegijad leidsid tunnustamist

Vabaühenduste liit EMSL tunnustas kodanikuühiskonna aasta tegijaid. Aasta vabaühendusena pärjati puuetega lastega tegelev MTÜ Eriline Maailm, keda Kodanikuühiskonna Sihtkapital toetab 5000 euroga. Julia Stepanova juhitud vabaühendus kaasab peamiselt venekeelseid elanikke, aga teeb palju koostööd ka eestikeelsetega. Aasta missiooniinimese tiitel anti üle avatud mõtteviisi edendajatele Silver Tamburile ja Rainer Sternfeldile. Mõlemad väärivad tunnustust oma tegevuse eest ...

Sada päeva palvet Baltikumi eest 1. jaanuarist 10. aprillini

100paeva_veebi

Noorte Missiooni (baltic100.com) ja Eesti Evangeelse Alliansi palve- ja paastutoimkonna kingitus saja-aastastele vabariikidele on 100 päeva palvet Baltikumi eest. Eesti, Läti ja Leedu tähistavad 2018. aastal oma 100. sünnipäeva. Selleks ajaks on planeeritud mitmeid üritusi. „Millise kingituse võiksime meie kui Kristuse Ihu Baltikumile kinkida? Mis juhtuks, kui 100 esimest päeva järgnevast 100 aastast oleks pühendatud palvele? Kas ajalugu muutuks, kui tuhanded inimesed ...

Sotsiaalpoliitika Poola kon­ser­­vatiivide edu pandiks

Ka Eestis tekitab kõneainet 2015. aasta üldvalimiste tulemusel Poolas aset leidnud poliitiline pööre, mis tõi võimule rahvuslik-konservatiivse partei Õigus ja Õiglus (PiS). Paljudele meie kirikuinimestele on seejuures eriti sümpaatne asjaolu, et PiS rõhutab oma toetust kristlikele väärtustele. Siiski näib, et partei viimaste aastate edu aluseks on olnud mitte tema identiteedi- ja moraali­alased seisukohad, vaid pigem sotsiaal- ja majanduspoliitika. Kaks ...

Jõuluaeg

Yprus-2017

Avo Üprus, Tallinna vikaarõpetaja: Esimese advendipühapäeva teenistusel Peetelis laulsime tavaliselt „Nüüd küünla me süütame taas, et neil, kellel külm on, soojem saaks ...“ Teenistuse järel jagasime küünlaid ka elektrivõla pärast pimedas istuvatele peredele ja kodututele. Kord pärast teenistust istus mu vastas käärkambris konksus sõrmedega muhklikke käsi põlvede vahele suruv köökus kodutu, nii umbes viiekümnene mees, ja puristas läbi hammaste: „Kurat, nii kuradi külm on“, ...