Lugesin ajalehest austatud koolimehe ja vaimuliku Helmut Mõtsniku surmast. Aastaid tundis ta muret kooli usuõpetuse pärast. Uue õppeaasta algul küsis ajalehes lootusrikkalt, kas haridusjuhid teevad midagigi usuõpetuse kordapanemiseks Eesti koolides. Ja imestas „Kas tõesti ei teata, et see on kõiki muid reaalteaduslikke õppeaineid integreeriv õpetus?“ Nüüd on ta läinud, ent tema südamevalus esitatud küsimus jääb, sest „moodsa“ tagaajamine käib ka ideede vallas. Tsiteerin üle ...

Elame ajastul, mil teadus ja usk täiendavad teineteist. Veelgi enam – nad vajavad teineteist. See tuleneb teaduse erakordsetest saavutustest, mis on muutmas ettekujutust universumist, koduplaneedist ja elust, aga ka inimkonda tabanud eetikakriisist. See viis arusaamiseni, et need probleemid vajavad teadvustamist ja arutamist ka avalikus ilmalikus ruumis. Religioon ja teadus Sellepärast korraldasin 8. oktoobril Eesti rahvusraamatukogu konverentsisaalis mõttetunni, ...

Möödunud aasta nigulapäeval, 6. detsembril toimunud konverentsil „Shalom – rahu, rõõm, lepitus“ süüviti selle heebreakeelse sõna avarasse tähendusse ning räägiti mõiste kasutusest erinevates kiriklikes ettevõtmistes. Kuna mag Anne Burghardti ja dr Randar Tasmuthi korraldatud ning Saksamaa Evangeelse Põhjakiriku rahastusel toimunud konverentsist on raske ühe artikliga ammendavat ülevaadet anda, on hea meel, et kõik ettekanded on järelvaadatavad Kuressaare Pereraadio ...

Saara Kinnunen on paljudele kaasmaalastele tuttav eesti keelde tõlgitud raamatute „Las ma olen laps“, „Leivad ühes kapis“ ja „Igatsus isa järele“ kaudu. Kinnunenil ilmus oktoobris järjekordne eesti keelde tõlgitud raamat – „Eluga rahul“. Raamatu esitluse koos sinna juurde kuulva loenguga korraldasime seekord Keila sotsiaalkeskuses 11. novembril ja Tallinnas EELK Usuteaduse Instituudis (UI) 12. novembril. Mõlemal üritusel osales ka Allika kirjastuse esindaja, kes korraldas ...

Jõulurahu kuulutamine Soome linnas Turus on olnud katkematu traditsioon alates Rootsi kuninganna Kristiina valitsemisaastatest 1632–1654. Selline jõulurahu kuulutamine on sajanditepikkune traditsioon Rootsi kuningriigi linnades. Praegune Eesti ala kuulus kuningriiki kahe provintsina aastatel 1651–1721. Nõukogude okupatsioon lõpetas vana traditsiooni täielikult. Traditsiooni on taaselustatud Eesti vabariigi taastamise järel, õigupoolest juba 1988. aastal. Uus algus toimus ...

14. detsembril toimus Nõmme Rahu kirikus Murtud Rukkilille Ühingu ja Eesti Diakoonia korraldusel mälestusteenistus represseeritutele. Õpetajad Ove Sander ja Avo Üprus ning diakon Marek Alveus õnnistasid ühingu lipu, millel on kujutatud murtud, aga ikka õitsev rukkilill. Kirikus võtsid sõna rahvastikuminister Riina Solman ja välisminister Urmas Reinsalu, laulis sopran Pille Lill. Kõnedes toonitati, et represseerituid hoidis rasketel aastatel elus usk Jumalasse, oma juurtesse ...

„Ma olin vangis ja te tulite mu juurde“ (Mt 25:36b), võime lugeda tähendamissõnas viimsest kohtust nende kohta, kes pääsevad. Kirikud Eestis on saatnud seda ülesannet kinnipidamisasutustesse täitma 14 kaplanit. Eesti vanglates on 9. detsembri seisuga 2500 süüdimõistetut või vahistatut. Ilmselt ei mõtle me sageli, kuidas ühiskonnast eraldatud pühasid veedavad, ometi jõuavad ka jõulud kinnipidamisasutustesse, et kõigil soovijatel oleks võimalus kuulda maailma sündinud Jumala ...

Iga Piiblit tundev inimene teab mainida kuulsaid Jesaja ennustusi Messia sünnist. Aga peale Jesaja on piisavalt ka teisi, kes on Messia tulekut ennustanud. Vana Testament, Seadus ja Prohvetid kõnelevad Messiast veelgi rohkem. Jõululaps Jeesus kumab sealt lugejale. Tegu on siiski traditsioonilise kristliku viisiga lugeda Vana Testamenti. Juutluse Messia-ootus oli kahe aastatuhande eest suur, aga see ei täitunud Jeesuses. Juutlusele ei sobinud kristluse Messias. Akadeemilises ...

Võtsin ühel argipäevaõhtul töölt tuleva abikaasa Elva raudteejaamast auto peale, et näidata talle, kui kollased ja punased on need puulehed küngastel Elvast jõge pidi ülesvoolu, kuidas need paistavad lähemal ja silmapiiril. Ja teel Hellenurmest edasi helises minu telefon. Vaikusse hääbunud telefonikõne „Tere õhtust, ega ma ei sega? Olen M. M. teie naabrusest. Kas teile kuulub see kinnistu Palupera vallas?“ Vastan rõõmsa häälega: „Kas olete minu uus naaber, kas see ...

Rahvusülikooli avamisest eestikeelse Tartu ülikoolina möödub 1. detsembril sajand. Kuigi saja aasta jooksul on Eesti allunud erinevatele riigikordadele ning ka meie universitas on kandnud periooditi isesugust nime, siis keeleküsimuses on suudetud hoida alguses paika seatud põhimõtet – õppetöö ülikoolis, väikesed erandid välja jättes, on toimunud eesti keeles. Emakeelne ülikool on olnud läbi erinevate aegade huumusrikkaks kasvulavaks eestimeelse haritlaskonna ...

19. novembril Tartu Jaani kirikus toimunud vestlusringis arutleti loodu hoidmise üle. Oma mõtteid olid tulnud jagama Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür ning hingehoidja ja Jaani koguduse abiõpetaja Naatan Haamer. Tüür käsitles teemat keskkonnakaitse vaatenurgast, rääkides peaasjalikult kliimamuutustega ja elurikkuse vähenemisega seotud ohtudest. Samas rõhutas ta, et hirmutavate tulevikupiltide maalimise asemel tuleks keskenduda pigem sellele, mida olukorra ...

Ees ootab advendiaeg. Mõnes peres suure rõõmu ja ootuse aeg, teises soovitakse pigem, et oleks tavaline kuu ning ei räägitaks muudkui va jõulujuttu. Jõululaulud … ja kingitused – see võiks teha hinge hellaks, kuid toob sageli hoopis ärevust ja tunnet, et kõike on liiga palju ja raha liiga vähe. Aega ka ei ole, et seda kellelegi kinkida. Nii on päris palju inimesi, kes on hädas tunnete ja mõtetega, mida kalendriaasta lõpp ning kirikuaasta algus endaga kaasa toovad. Mulle on ...

Lugupeetud Akadeemilise Teoloogia Seltsi esimees Urmas Nõmmik, aseesimees Randar Tasmuth, head kolleegid. Hea teaduse jooned on universaalsed kõikides teadusvaldkondades. Need on oskus adekvaatselt interpreteerida määramatusi, mis meie ees seisavad, elegantsed põhjendused, ausalt rääkimine asjadest, mida me kuulda või isegi nimetada ei taha, ja julgus öelda „ei tea“. Sageli ei aita kõik see meid edasi või toob hoopis ilmsiks nn nurjatud probleemid, mille osa ja üks allikaid ...

Berliini müüri langemine 30 aasta eest, 9. novembril 1989, ei puudutanud mitte ainult saksa rahvast, vaid meid kõiki, kes me piltlikult öeldes siin- ja sealpool müüri elasime. Sellepärast on küsimus, mida andis taasühinemine või ühe müüri langemine ühele rahvale, ka meile kõigile esitatud küsimus. Ja vastus võiks olla päris sarnane meie oma vastusega, sest need arengud ei erine üksteisest nii oluliselt. On kaks tasandit, mida peaks vaatlema, mida aga ka teineteisest väga ...

On päev, kus ei pea kiirustama. Liigun bussipeatuse poole, tundes rõõmu sügisvärvidest ning järjekordsest uuest päevast. Keegi on veel bussi ootamas. Tavaliselt tähendab see siin maanurgas ka vestlust, sest mis ikka niisama seista, kui juba ühte kohta ollakse satutud. Teretame. Naine mu kõrval avab suu, nagu tahaks midagi öelda, kuid ei lausu sõnagi. Teeb paar sammu, vaatab mulle otsa, kuid juttu ei alusta. Õhk muutub selliseks, et raske on vaikides edasi seista. Küsin, kas ...