Esileht » Elu ja Inimesed » Ühiskond »

Ühiskond

Õpetussõnad kaasa kogu eluks

Eesti Kiriku palvele kirjutada rubriiki „Minu Eesti“ oma lapsepõlvest vaimuliku pojana vastas Toomas Paul soovitusega avaldada „Kiri emale“, mille ta 2012. aasta mais ajakirja Eesti Naine soovil emadepäevaks kirjutas. „Tundsin ennast kui Augustinus oma ema Monica kõrval,“ kirjutab teoloog Toomas Paul, meenutades hetki koos oma emaga, kes vaimulikust poja mälestuste kohaselt püsis elu lõpuni ärksa vaimuga, palju lugevana ja süvitsi mõtlevana. Kui vaatan tagasi päris ...

Kodukandi ja kogukonna hüvanguks

Talgupäevast „Teeme ära!“, mis tõi 5. mail kodudest välja kümneid tuhandeid kodanikke, võttis osa ka EELK kogudusi. Talgupäevast „Teeme ära!“, mis tõi 5. mail kodudest välja kümneid tuhandeid kodanikke, võttis osa ka EELK kogudusi. Kokku korraldati talguid 2162, millel osales vähemalt 51 104 inimest ehk 3,9% Eesti elanikkonnast. President Kersti Kaljulaid osales Põlvamaal Maarja Külas korraldatud talgutel  ning peaminister Jüri Ratas lõi kaasa Tartu koduta loomade ...

Protestantlusest reformatsiooni kantsis

4.–8. aprillini osalesin Euroopa Protestantlike Kirikute Kogukonna korraldatud konverentsil „Protestantlik foorum noortele teoloogidele“, mis toimus Poolas, ajaloolises reformatsiooni kantsis Wrocławis. Sinna oli kokku kutsutud nii usuteaduse üliõpilasi kui ka vaimulikuks õppijaid üheteistkümnest Euroopa riigist. Konverentsi eesmärk oli tutvuda Euroopa protestantlike kirikute hingeeluga. Iga osaleja pidas selleks ettekande, kus ta tutvustas oma kodumaa kirikuid, kiriku ja ...

Sotsiaalmeedia – võimalus misjoniks

Tartus ja Tallinnas toimus koguduste töötegijatele digitaalse kommunikatsiooni koolitus, et õppida paremini kiriku sõnumit edastama sotsiaalmeedia kaudu. Tartus Maarja koguduse majas ja Tallinnas konsistooriumi ruumides 19. ja 20. aprillil toimunud koolituse tegid Lasnamäel misjonärina töötav pastor Kai Lappalainen ja Espoo Olari koguduse vaimulik Emilia Turpeinen, keda tõlkis Tartu praostkonnas tegutsev Soome misjonär Kirsi Vimpari. Tartusse oli huvilisi kogunenud ...

Finis coronat opus – lõpp kroonib tööd

Päike võitleb oma lõpmatuna tunduvat võitlust, aeg-ajalt varjutavad pilved ta hiilguse ja siis murrab valgus taas välja. Maa pale muutub ja inimelu kvaliteet samuti. Valguseta on raske. Kas me seda mõistaksime pimeduseta? Mulle tundub, et vabadusega on samuti. Selle hindamiseks on vaja tunda vabaduse vastandit. Sügavalt sellesse sukeldudes. Ilmselt on mul selleks vajadus, milleta ma ei oleks juba kolmkümmend aastat vanglatöö vabatahtlik. Ja ma ei külastaks iga kuu ...

Erakorralisest karistusest

eluaegse

Eluaegse vangistuse kandmine, sellest ennetähtaegne vabastamine Eestis ja Euroopas, muudatustest eluaegse vangistuse täitmise korras, Anatoli Nikolajevi juhtum – need olid peateemad Balti kriminaalpreventsiooni instituudi ja justiitsministeeriumi konverentsil. Konverentsi avasõnad ütlesid justiitsminister Urmas Reinsalu ja peapiiskop Urmas Viil­ma. Konverentsi juhtis Avo Üprus, kes vabatahtlikuna juba 30 aastat kinnipeetavatega tööd teinud. Eluaegset vanglakaristust saab ...

Poola mitmekesine katoliiklus

Eestis võib sageli kohata stereotüüpi, et pea kõik poolakad on vagad katoliiklased ja seejuures väga konservatiivsed. Tegelikkuses on Poola katoliiklus väga kirju ning ühiskonnas väheneb kiriku ja usu roll aeglaselt, kuid järjekindlalt. Vastukäivad arusaamad Hiljuti pakkus Poolas palju kõneainet 21. jaanuaril katoliiklikus nädalakirjas Tygodnik Powszechny avaldatud teeneka dominikaani preestri Ludwik Wiśniewski avalik kiri pealkirjaga „Ma süüdistan!“, mis oli adresseeritud ...

Ülikoolis arutleti emakeele tuleviku üle

Tartu ülikool tähistas emakeelepäeva 12. märtsil toimunud konverentsiga „Selle maa keel“. Alustuseks rõhutas humani­­taar­teaduste ja kunstide valdkonna dekaan Margit Sutrop, et konverents on ülikooli kingituseks Eesti Vabariigile 100. sünnipäeva puhul. Sellest hoolimata olid arutuse all üpris argised asjad, sealhulgas eriti emakeele tulevikuväljavaated. Tartu ülikooli aulasse oli konverentsi alguseks kogunenud tublisti üle saja huvilise, kelle seas paistsid tooni andvat ...

Religioonide tundmine on koolihariduse osa

Juba üheksandat korda Tartu ülikooli usuteaduskonnas toimunud vabariiklikul usundiõpetuse olümpiaadil läks esimene koht Tallinna, teine Pärnusse ja kolmas jäi Tartusse. Aastatega tavaks saanud kombel toimus tänavugi olümpiaad kahes voorus. Üle Eesti oodati õpilasi kirjutama religiooniteemalist esseed, mille hulgast valiti kümme paremat ja kutsuti autorid teise vooru. Essee hindamisel lähtuti teema lahtimõtestamise ja analüüsi oskusest, kuid arvestati ka teemakohaste ...

Abielu kaitseks on vaja kristlaskonna tõsist pingutust

Möödunud aasta lõpus esitas EELK peapiiskop Urmas Viil­ma oma advendiaja alguse kõnes (avaldatud Eesti Kirikus 13.12.2017 – toim.) üleskutse anda abielu mõistele mehe ja naise liiduna põhiseaduslik kaitse. Praegusel teravate vastandumiste ajastul on tänuväärne, et Viilma üleskutse on läbinisti positiivne, tõstes esile ühiskonna jaoks olulisi väärtusi ja põhimõtteid. Ettepaneku teostumine ei võtaks kelleltki midagi ära, vaid üksnes annaks garantii olemasoleva abielu ...

Raport noorte religioossusest

noored

Möödunud nädalal esitletud Euroopa noorte religioossust käsitlevas raportis pälvis tähelepanu ka Eesti erandlik olukord. Raporti koostasid Twickenhami St. Mary ülikooli teadlased seoses oktoobris toimuva roomakatoliku kiriku noorsooteemalise piiskoppide sinodiga. Selles tutvustatakse avalikkusele andmeid, mis pärinevad Euroopa sotsiaaluuringu raames 2014–2016 tehtud küsitlustest. Eesti paistab Euroopas silma eeskätt seetõttu, et 16–29aastaste noorte seas tervelt 80% ei ...

Lihavõttejäneste ootel

Tartu luterlikus Peetri koolis toimub läbi suure nädala ülestõusmispühadeks valmistumine. Iga päev võetakse tutvumiseks üks olulisema pühaga seostuv sümbol. Kesknädala teema on muna. See loob elevust ning paneb lapsi meenutama oma kogemusi. Täiuslik vorm ja uus elu Õpetajad selgitavad, et muna seostub uue eluga ning haakub suure nädala kulminatsioonis Jeesuse hauast ülestõusmise looga, kui Jumal oma poja surnuist üles äratas. Üheskoos vaadatakse ja võetakse imetlemiseks ...

Märtsiküüditamise mälestuspäev – 25. märts

Raamat, millest on pärit väljavõtted, ilmus 50 aastat pärast 1949. aasta märtsiküüditamist. Kogumikus on nende elulood, kes tulid tagasi Siberi vangilaagritest, asumiselt. Aga kõigis lugudes on nimetatud ka neid, kes jäidki võõrasse mulda. Eestlaste kirjutatud ja räägitud elulood on osa ühismälust. Midagi ei unustata ja kedagi ei unustata. Ka XXI sajandil meenutame ja mälestame neid ligi 21 000 inimest, kes 25. märtsil 69 aastat tagasi rebiti välja oma kodudest ja saadeti ...

Kaugetel vendadel külas

Anu ja Juha Väliaho külastasid koos Soome kirikutöötajatega mullu 9.–20. juunini Hiina ametlikult registreeritud evangeelse kiriku kogudusi. Reisirühma juhtis Helsingi ülikooli dogmaatikaprofessor teoloogiadoktor Miikka Ruokanen, kes on alates 2003. aastast õpetanud ka kolmes Hiina ülikoolis. Kirikutööle kehtivad Hiinas riigi piirangud ja välismisjonärid seal tegutseda ei saa. Ruokanen on kutsutud aga kõrgkooli haridust edendama. Seni on ta ainus läänest kutsutud teoloog. ...

Meie keel on viipekeel

1. märtsil 2007 hakkas kehtima keeleseaduse uus redaktsioon, milles anti eesti viipekeelele riigikeelega võrdne staatus. Kirikusse jõudis viipekeel juba palju varem, ligi 25 aastat tagasi. Rääkisime Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku kurtidetöö pastori Riho Kurega möödunust, arutlesime, miks ja kellele me viipekeelset tööd teeme ning mis on selle töö rõõmud ja mured. Oleme mõlemad kasvanud viipekeelses kogukonnas. Riho Kurg on pärit kurtide perekonnast, viipekeel on tema ...