Esileht » Elu ja Inimesed » Ühiskond »

Ühiskond

Lein ning lootuserõõm pesitses meie südameis

23. augustil 1989 korraldati Eestis, Lätis ja Leedus ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet. Meeleavaldus oli ajastatud Molotovi-Ribbentropi pakti allakirjutamise 50. aastapäevale. Paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt. „Kui õige laulaksime!“ tegi üks naisterahvas ettepaneku. „Täna on tegelikult leinapäev …“ arvas üks vanem mees. „Saa vabaks, ...

Loodi ülemaailmse eestluse koostöökomisjon

salumae_tiit_peinar

Rahvastikuminister Riina Solmani algatusel moodustas Vabariigi Valitsus juunikuu lõpus istungil ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni. Komisjoni moodustamise eesmärk on tagada parem koostöö ministeeriumide ja eestluse edendamisega tegelevate organisatsioonide vahel. „Koostöökomisjonist saab üks olulisemaid arutelukogusid globaalse Eesti programmi väljatöötamises, mis asendab alates 2021. aastast senist rahvuskaaslaste programmi,“ ütles rahvastikuminister. „Väliseesti ...

Välisuudised

abubakar-abdullahi

Tunnustus vaprale imaamile Tänavu juulis anti välja esimesed Ameerika Ühendriikide usuvabaduse auhinnad. Esimesteks laureaatideks olid kuus ühiskonnategelast Brasiiliast, Iraagist, Küprosest, Nigeeriast ja Sudaanist, kes on paistnud silma religioonidevahelise dialoogi edendamisel ja usuliste vähemuste kaitsmisel. Autasustatutest pälvis erilist meedia tähelepanu 83aastane Nigeeria islamivaimulik Abubakar Abdullahi (pildil), kes varjas mullu toimunud vahejuhtumi ajal oma ...

Eesti muslimite inimlik pale

islam1

Islamiga seonduv pakub tänapäeva Eesti inimestele teadagi suurt huvi. Seetõttu on avalikkuses juba omajagu tähelepanu pälvinud ka Ege Lepa 25. märtsil Tartu ülikooli usuteaduskonnas kaitstud doktoritöö teemal „Eesti islamikogukonna dünaamika pärast taasiseseisvumist“. See põhineb intervjuudel, mida töö autor tegi 2015–2017 peamiselt Tallinnas Keevise tänaval tegutsevas Eesti islami keskuses koos käivate muslimitega. Pettuma peavad aga need, kes otsivad Lepa doktoritööst ...

Valikutest, vastutusest ja andestusest

„Ma tean, et nii on õige!“ raiub naine mu vastas. Meil on kolmas kord kohtuda ja ta on nende kohtumiste jooksul korduvalt seda lauset kasutanud. Tavaliselt selle koha peal, kui juttu on tema pereliikmetest. Ta on tulnud minuga rääkima sellepärast, et kurdab südames valusid, millele arstid pole põhjust leidnud. Haiglast saadeti ta koju teadmisega, et tema süda töötab suurepäraselt. Ometi on südames valud, mis teda vahel ööselgi üles ajavad ja õhku ahmima sunnivad. Meie ...

Usuteaduskonda tullakse head laiapõhjalist haridust saama

„Alates uuest õppeaastast saavad religioonipedagoogika erialal magistrikraadiga lõpetajad kooliõpetaja kutsetunnistuse,“ jagab kirikulehele rõõmu toovat uudist Tartu ülikooli usuteaduskonna religioonipedagoogika dotsent dr Olga Schihalejev. Kuidas elab usuteaduskond? Olga Schihalejev: Kevadel on eriti põnevad ajad. Praeguseks on suurim kiire ja pingelisem aeg möödas (intervjuu toimus 28. mail – L. R.), aga veel hiljuti oli paljudel käsil lõputöö kirjutamine ning kõige ...

Võru linnaväljak avati õnnistustalitusega

Võru keskväljak on ajaloolise linnasüdamena pärast aastapäevad kestnud taastamistöid linna visiitkaardina modernses võtmes taas avatud. 8. juunil toimunud õnnistamistalitusele eelnes oikumeeniline jumalateenistus väljaku äärde jäävas luterlikus Katariina kirikus, mis oli lähenevale suvistepühale kohaselt ehitud kasepuudega. Teenisid peapiiskop Urmas Viilma ja Võru praostkonna paost Üllar Salumets. Teenistusel loeti võru murdes meieisapalvet. Teenistuse lõppedes algas ...

Ajalooline lipukandja särp on väljas ERMis

Tartu Maarja koguduse reliikviat – lipukandja särpi – saab näha tänavu 110. sünnipäeva tähistavas Eesti Rahva Muuseumis (ERM) samas saalis riigilipuga. Tartu Maarja kogudus on etendanud olulist rolli laulupeo sünnil 150 aastat tagasi, koguduse koorid on ikka laulnud laulupidudel. Aga kogudusel on eriline roll ka rahvusvärvide hoidmisel. Nimelt andis kogudus sügisel ERMi hoiule ühe vanema koorilaulu ajalooga seotud eseme, koguduse lipukandja särbi. 1894. a juunis toimus ...

ESTO toimub kolmes linnas

Estofestival-2 copy_v copy

27. juunist 3. juulini toimuvad Helsingis, Tartus ja Tallinnas XII ülemaailmsed eesti kultuuripäevad ehk ESTO 2019. ESTO avatseremoonia toimub reedel, 28. juunil kell 13.30 Helsingi toomkirikus (Unioninkatu 29). ESTO traditsioonide kohaselt algavad üleilmsed eestlaste kultuuripäevad alati kiriklikult. Helsingi toomkirikus pidulikul jumalateenistusel teenivad peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Tiit Salumäe ja Helsingi piiskop Teemu Laajasalo. Organist on Vivika Oksanen, ...

Laulupeotuli Saebelmann-Kunileiu sünnipaigas

1. nelipühal võeti juubelilaulupeo tuli suure rõõmu ja pidulikkusega vastu Audru kiriku esisel. Et Eesti identiteedi kandjaks kujunenud laulupeotraditsioon on seotud kiriku ja ristirahvaga, saab selgeks peotule liikumist jälgides. Kiriku sünnipäeval, 9. juunil ootas tule tulemist Audru kandi rahvas kirikuesisel. Audru osavalla tantsijad, lauljad ja pasunakoor ootasid kannatlikult tule saabumist, mis pisut hilines seoses uunikumist maasturi tehnilise viperusega. Kohaliku ...

Koos usuteaduse instituudiga tuleviku teele

Tasmuth_Randar_leks

Tulevikku mõistab ajalik inimene nii, et see tuleb lihtsa paratamatusena, millele me kõik allume. Siiski on küsimus selles, kas me kristlastena usume võimalusse mõjukalt osaleda homse maailma kujunemises. Kui jah, siis kuidas ja mis selleks vaja on? Artiklis „Valmistugem tulevikuks“ (EK 1.5.2019) arvas Rain Soosaar, et kiriku liikmete arvu kokkukuivamisest ei paista pääsu olevat, ent juhtis tähelepanu tööle inimestega. See ongi ainus tee ja peamine eeldus, et kirikul oleks ...

Eesti sai esimesed viipekeelsed diplomeeritud teoloogid

6. juunil kaitsti Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilises Seminaris diplomitöid. Eriliseks teeb selle igakevadise sündmuse see, et esmakordselt Eestis kaitsti töid ka viipekeeles. EKNK kurtidepraost Riho Kurg ja misjonär Allan Lepik on mõlemad pärit kurtide kogukonnast, viipekeel on nende emakeel ning eesti keel võõrkeeleks. Õppetöös osalesid nad tõlgi vahendusel. Riho diplomiprojektiks oli Rooma kirja esimese kaheksa peatüki tõlge eesti viipekeelde, Allan aga kasutas oma ...

Kirikuloos on huvitavaid peatükke

Eesti Kirikuloo Seltsi kevadisel ettekandekoosolekul võeti teemaks Ukraina õigeusu kiriku lugu ja kristliku kirjanduse levitamine Eestis Nõukogude okupatsiooni perioodil. Traditsioonilise kevadise ettekandekoosoleku, kuhu olid teretulnud kõik huvilised, avas seltsi esimees, teoloog ja baptistivaimulik Toivo Pilli. Avaettekandeks sai sõna õigeusu kiriku ülempreester Mattias Palli, kes andis ülevaate Ukraina õigeusu kiriku ajaloost ja tänapäeva olukorrast. Ukraina kiriku ...

Palju õnne, 800-aastane Dannebrog!

toomkool

Tallinna Toomkooli õpilased viisid Taani kuningannale Margrethe II-le tervituskirja. 4. juuni hommikul andsid Tallinna Toomkooli õpilased õppereisil Amalieborgi lossis Kopenhaagenis üle tervituskirja Taani kuningannale Margrethe II-le. Sündmus märkis sümboolselt Taani rahvuslipu Dannebrogi 800. ja Tallinna Toomkooli 700. aastapäeva. Oma kooli sünnipäeva otsustas koolipere tähistada õppereisi raames külaskäiguga Amalieborgi kuningalossi, sest taanlaste poolt XII sajandil ...

Taani lipp sündis Eesti taevas

Taani kuninganna Margrethe visiit Tallinna 15. juunil on sümbol, mis peegeldab Taani ja Eesti põimunud ajalugu ja tänaseid suhteid. Need hõlmavad erinevaid valdkondi ja vääriksid pikemat avamist, aga igaühel meist on ka oma isiklik „minu Taani“, olgu selle allikaks siis fantaasiarikkad Anderseni muinasjutud ja leidlikud legoklotsid, kuulus Taani filmikunst ja telesarjad, lihtsa joonega Taani disain või aus ja ootamatult tume kriminaalkirjandus. Allikaks on muidugi ka elavad ...