Esileht » Elu ja Inimesed » Ühiskond »

Ühiskond

Usuteaduskonda tullakse head laiapõhjalist haridust saama

„Alates uuest õppeaastast saavad religioonipedagoogika erialal magistrikraadiga lõpetajad kooliõpetaja kutsetunnistuse,“ jagab kirikulehele rõõmu toovat uudist Tartu ülikooli usuteaduskonna religioonipedagoogika dotsent dr Olga Schihalejev. Kuidas elab usuteaduskond? Olga Schihalejev: Kevadel on eriti põnevad ajad. Praeguseks on suurim kiire ja pingelisem aeg möödas (intervjuu toimus 28. mail – L. R.), aga veel hiljuti oli paljudel käsil lõputöö kirjutamine ning kõige ...

Võru linnaväljak avati õnnistustalitusega

Võru keskväljak on ajaloolise linnasüdamena pärast aastapäevad kestnud taastamistöid linna visiitkaardina modernses võtmes taas avatud. 8. juunil toimunud õnnistamistalitusele eelnes oikumeeniline jumalateenistus väljaku äärde jäävas luterlikus Katariina kirikus, mis oli lähenevale suvistepühale kohaselt ehitud kasepuudega. Teenisid peapiiskop Urmas Viilma ja Võru praostkonna paost Üllar Salumets. Teenistusel loeti võru murdes meieisapalvet. Teenistuse lõppedes algas ...

Ajalooline lipukandja särp on väljas ERMis

Tartu Maarja koguduse reliikviat – lipukandja särpi – saab näha tänavu 110. sünnipäeva tähistavas Eesti Rahva Muuseumis (ERM) samas saalis riigilipuga. Tartu Maarja kogudus on etendanud olulist rolli laulupeo sünnil 150 aastat tagasi, koguduse koorid on ikka laulnud laulupidudel. Aga kogudusel on eriline roll ka rahvusvärvide hoidmisel. Nimelt andis kogudus sügisel ERMi hoiule ühe vanema koorilaulu ajalooga seotud eseme, koguduse lipukandja särbi. 1894. a juunis toimus ...

ESTO toimub kolmes linnas

Estofestival-2 copy_v copy

27. juunist 3. juulini toimuvad Helsingis, Tartus ja Tallinnas XII ülemaailmsed eesti kultuuripäevad ehk ESTO 2019. ESTO avatseremoonia toimub reedel, 28. juunil kell 13.30 Helsingi toomkirikus (Unioninkatu 29). ESTO traditsioonide kohaselt algavad üleilmsed eestlaste kultuuripäevad alati kiriklikult. Helsingi toomkirikus pidulikul jumalateenistusel teenivad peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Tiit Salumäe ja Helsingi piiskop Teemu Laajasalo. Organist on Vivika Oksanen, ...

Laulupeotuli Saebelmann-Kunileiu sünnipaigas

1. nelipühal võeti juubelilaulupeo tuli suure rõõmu ja pidulikkusega vastu Audru kiriku esisel. Et Eesti identiteedi kandjaks kujunenud laulupeotraditsioon on seotud kiriku ja ristirahvaga, saab selgeks peotule liikumist jälgides. Kiriku sünnipäeval, 9. juunil ootas tule tulemist Audru kandi rahvas kirikuesisel. Audru osavalla tantsijad, lauljad ja pasunakoor ootasid kannatlikult tule saabumist, mis pisut hilines seoses uunikumist maasturi tehnilise viperusega. Kohaliku ...

Koos usuteaduse instituudiga tuleviku teele

Tasmuth_Randar_leks

Tulevikku mõistab ajalik inimene nii, et see tuleb lihtsa paratamatusena, millele me kõik allume. Siiski on küsimus selles, kas me kristlastena usume võimalusse mõjukalt osaleda homse maailma kujunemises. Kui jah, siis kuidas ja mis selleks vaja on? Artiklis „Valmistugem tulevikuks“ (EK 1.5.2019) arvas Rain Soosaar, et kiriku liikmete arvu kokkukuivamisest ei paista pääsu olevat, ent juhtis tähelepanu tööle inimestega. See ongi ainus tee ja peamine eeldus, et kirikul oleks ...

Eesti sai esimesed viipekeelsed diplomeeritud teoloogid

6. juunil kaitsti Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilises Seminaris diplomitöid. Eriliseks teeb selle igakevadise sündmuse see, et esmakordselt Eestis kaitsti töid ka viipekeeles. EKNK kurtidepraost Riho Kurg ja misjonär Allan Lepik on mõlemad pärit kurtide kogukonnast, viipekeel on nende emakeel ning eesti keel võõrkeeleks. Õppetöös osalesid nad tõlgi vahendusel. Riho diplomiprojektiks oli Rooma kirja esimese kaheksa peatüki tõlge eesti viipekeelde, Allan aga kasutas oma ...

Kirikuloos on huvitavaid peatükke

Eesti Kirikuloo Seltsi kevadisel ettekandekoosolekul võeti teemaks Ukraina õigeusu kiriku lugu ja kristliku kirjanduse levitamine Eestis Nõukogude okupatsiooni perioodil. Traditsioonilise kevadise ettekandekoosoleku, kuhu olid teretulnud kõik huvilised, avas seltsi esimees, teoloog ja baptistivaimulik Toivo Pilli. Avaettekandeks sai sõna õigeusu kiriku ülempreester Mattias Palli, kes andis ülevaate Ukraina õigeusu kiriku ajaloost ja tänapäeva olukorrast. Ukraina kiriku ...

Palju õnne, 800-aastane Dannebrog!

toomkool

Tallinna Toomkooli õpilased viisid Taani kuningannale Margrethe II-le tervituskirja. 4. juuni hommikul andsid Tallinna Toomkooli õpilased õppereisil Amalieborgi lossis Kopenhaagenis üle tervituskirja Taani kuningannale Margrethe II-le. Sündmus märkis sümboolselt Taani rahvuslipu Dannebrogi 800. ja Tallinna Toomkooli 700. aastapäeva. Oma kooli sünnipäeva otsustas koolipere tähistada õppereisi raames külaskäiguga Amalieborgi kuningalossi, sest taanlaste poolt XII sajandil ...

Taani lipp sündis Eesti taevas

Taani kuninganna Margrethe visiit Tallinna 15. juunil on sümbol, mis peegeldab Taani ja Eesti põimunud ajalugu ja tänaseid suhteid. Need hõlmavad erinevaid valdkondi ja vääriksid pikemat avamist, aga igaühel meist on ka oma isiklik „minu Taani“, olgu selle allikaks siis fantaasiarikkad Anderseni muinasjutud ja leidlikud legoklotsid, kuulus Taani filmikunst ja telesarjad, lihtsa joonega Taani disain või aus ja ootamatult tume kriminaalkirjandus. Allikaks on muidugi ka elavad ...

Südames põleb ligimese aitamise soov

Soomes peetud kristlike nõustajate ühenduse konverentsil osalesid esmakordselt ka eestlased. Soome kristlike nõustajate ühendus ACC (ingl k Association of Christian Counsellors Finland) korraldas märtsikuus järjekordse konverentsi Tamperes Teopoli majas (Teopol on Soome teoloogiline õppeasutus, mis kuulub vabakirikule, www.teologinenopisto.fi). Esimene Soome ACC konverents toimus oktoobris 2005 Tamperes ning käsitles kristluse ja psühholoogia vahelisi mõjutusi, tänavune oli ...

Laulu- ja tantsupeo tuli ööbib ka kirikutes

laulupeotuli2004

Laupäeva, 1. juuni varahommikul päikesetõusu ajal Tartus Raadi mõisapargis kultuuriminister Tõnis Lukase poolt läidetud peotuli liigub kuni juubelilaulupeoni mööda Eestit. Teekonnal, mis kestab 33 päeva, külastab tuli paljusid kirikuid ja mitmes pühakojas on tuli hoiul ka öösel. XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“ peotuli käib läbi kõik maakonnad, teekonna pikkuseks kujuneb 4200 km. Kus tuli peatub ja kus öösel hoiul on, seda on otsustanud iga maakond ise. 2. juunil ...

Oleks võinud …

Aprillikuu hingehoiuveerus kirjutasin naisest, kes sai haiget teiste (oletatavast) arvamusest tema kohta. Sain vastukaja, et need omasoo­ihalejad ronivadki igale poole. Olin üllatunud, sest ei mõelnud lugu kirja pannes kordagi sellele, et niisugune seos võib tekkida. Ootan huviga, milliseid mõtteid tekitab seekordne lugu. Maikuus räägitakse ja kirjutatakse palju emadest, emaks olemise raskustest. Eks ka rõõmsatest lugudest, mis südames pulbitsevad ja jõudu annavad. Kui emad ...

„Suur piibliseiklus“ ootab osalema

Raadio 7 direktor Helle Aan käis Tallinna Toomkoolis autasustamas raadiomängu „Suur piibliseiklus“ üht võitjat – III poisteklassi võistkonda. Helle Aan selgitab raadiomängu kulgu ja selle eesmärki: „„Suure piibliseikluse“ eesmärk on aidata raadiokuulajatel mõtestada kristlikku usku piiblialaste teadmiste kaudu. Mõte sai alguse soovist tõsta piiblitarkuste tundmise taset meie ühiskonnas. Otsustasime seda teha ühe piiblialase viktoriiniga lastele. Korraldasime koos Avatud ...

Potteri kasti ja Joseph Fletcheri kristliku eetika kasutamine religioossete põgenike teema käsitlemisel 3. osa

3. Ega me teagi täpselt, millised on põgeniku, eriti religioosse põgeniku soovitud tagajärjed Eestisse sattumise situatsioonile ja kas Eesti kristlased on nende tagajärgedega nõus. Reaalsete tagajärgede soovimatust tõestab Eestist lahkunud põgenike suur arv. On täiesti asjakohane, et kirikud vähemalt oma usklike abil sõnastavad nii kohalike soovitud kristlikud tagajärjed kui ka põgenike soovitud tagajärjed. Erisused võivad olla isegi sama religiooni esindajate hulgas. ...