Esileht » Elu ja Inimesed » Ühiskond »

Ühiskond

Milline kirik kõnetaks

Noored poleks noored, kui nad ei esindaks võrreldes vanemate inimestega otsivamat ning kriitilisemat hoiakut. Seda ka kiriku- ja usuteemat vaagides. Esseeteema „Missugune kirik kõnetaks kaasaegset inimest“ tõi tänavusel usundiõpetuse olümpiaadil võidukolmikusse kaks koolinoort. Selle teema valisid arutluseks esimese koha saanud Susanna Mett Tallinna reaalkoolist ja kolmandale kohale tulnud Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilane Anni Varjo. Mõlemad õpilased pälvisid lisaks ...

Hingehoiu toetusfond ja tuluõhtu hingehoiutöö toetuseks

Eestlast peetakse vahel külmaks, osavõtmatuks ja aeglaseks. Ma ei oskagi täpselt ütelda, kust sellised arusaamad tulevad. Teatud määral võivad põhjuseks olla ehk naaberrahvaste naljad meie kohta, milles eestlast arusaadavalt kõige paremas valguses ei näidata. Kui mõtlen oma tutvusringkonnale, siis olen raskustes kellegi seostamisega nende eespool nimetatud isikuomadustega. Eestlane arvatakse olevat ka usuleige ning selle üheks näitajaks võib pidada kirikuliikmete arvu ...

Religioonidevahelise dialoogi otsinguil

25. aprillil toimus Tallinnas rahvusraamatukogu suures saalis konverents „Eesti Vabariik 100 – Eesti Islami Kogudus 90“. Ettekande pidas peapiiskop Urmas Viilma. Üritusest võtsid osa ka Eesti Kirikute Nõukogu president Andres Põder, siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au, riigivõimu esindajad, Venemaa muftide nõukogu esimees Ravil Gainutdin, Eesti pearabi Shmuel Kot ja väliskülalised Türgist, USAst, Venemaalt, Kasahstanist, Prantsusmaalt, Poolast, ...

Suhte ehituskivid noortele

5. mail toimus usuteaduse instituudis pere- ja noorsootöö täiendusõppe kursus „Suhte ehituskivid noortele“. Terve päeva kestnud koolitus „Suhte ehituskivid noortele“ toimus Eestis esmakordselt ning koolitaja oli soomlasest pedagoog, teoloog ja peresuhete spetsialist Arja Seppänen, kes on juhtinud Soomes ehituskivide programmide väljatöötamise protsessi. Arja Seppäneni tõlkis misjonär Helene Toivanen, kes on ka materjalid eesti keelde tõlkinud. Kokku oli tulnud 16 huvilist, ...

Politseikaplanid osalevad politsei igapäevatöös

Tutvustamaks politsei- ja piirivalveameti (PPA) kaplanaati ja selle tööd, pean alustama väikese sõnaseletusega. Kes on kaplan? Kaplan on vaimulik, kes on kiriku poolt ametisse pühitsetud, kuid töötab ja teenib väljaspool kirikut – koolides, haiglates, politseis, vanglates, sõjaväes jm. Kaplanaat või kaplaniteenistus on kaplanitest ehk vaimulikest koosnev üksus, mis teenib ühte konkreetset töölõiku väljaspool kirikut. Politseikaplanite ülesanne on teenida politseijõududes ...

Emadepäeva eel koos päikeseliste ristiemadega

Saabuval pühapäeval tähistame emadepäeva, peame meeles emasid, vanaemasid, vanavanaemasid. Ristiinimesed tunnevad veel ühte liiki emasid – ristiemasid, keda samuti südames kanname. Ehk võiks ristivanemlusele mõeldes silme ees hoida risti sümbolit. Risti horisontaalne tasand oleks sel juhul seotud sotsiaalsusega: koos tegemised, külaskäigud, kingitused jne. Vertikaalne osa ristist viitaks aga suhtele Jumalaga ehk siis ristivanema enda usuelule ja sellele, mida ta jagab oma ...

Parakristlusest Eesti usuelus

Eesti Kirikute Nõukogu on valinud käesolevaks ja järgmiseks aastaks teadlikult intrigeeriva teema „Eesti usk“. Kas, kellele ja millisel alusel võiks üldse sellise tiitli anda? Pigem on tegu üleskutsega järele mõelda eestlaste usuelu üle, et saada teadlikumaks oma usulistes suundumustes. Usu all mõistan järgnevalt arusaamu, mis ühel või teisel viisil tegelevad teispoolsusega, jättes seega kõrvale tsiviilreligiooni ning ateistlikud ja agnostilised usuvormid. Samas tuleb ...

Õpetussõnad kaasa kogu eluks

Eesti Kiriku palvele kirjutada rubriiki „Minu Eesti“ oma lapsepõlvest vaimuliku pojana vastas Toomas Paul soovitusega avaldada „Kiri emale“, mille ta 2012. aasta mais ajakirja Eesti Naine soovil emadepäevaks kirjutas. „Tundsin ennast kui Augustinus oma ema Monica kõrval,“ kirjutab teoloog Toomas Paul, meenutades hetki koos oma emaga, kes vaimulikust poja mälestuste kohaselt püsis elu lõpuni ärksa vaimuga, palju lugevana ja süvitsi mõtlevana. Kui vaatan tagasi päris ...

Kodukandi ja kogukonna hüvanguks

Talgupäevast „Teeme ära!“, mis tõi 5. mail kodudest välja kümneid tuhandeid kodanikke, võttis osa ka EELK kogudusi. Talgupäevast „Teeme ära!“, mis tõi 5. mail kodudest välja kümneid tuhandeid kodanikke, võttis osa ka EELK kogudusi. Kokku korraldati talguid 2162, millel osales vähemalt 51 104 inimest ehk 3,9% Eesti elanikkonnast. President Kersti Kaljulaid osales Põlvamaal Maarja Külas korraldatud talgutel  ning peaminister Jüri Ratas lõi kaasa Tartu koduta loomade ...

Protestantlusest reformatsiooni kantsis

4.–8. aprillini osalesin Euroopa Protestantlike Kirikute Kogukonna korraldatud konverentsil „Protestantlik foorum noortele teoloogidele“, mis toimus Poolas, ajaloolises reformatsiooni kantsis Wrocławis. Sinna oli kokku kutsutud nii usuteaduse üliõpilasi kui ka vaimulikuks õppijaid üheteistkümnest Euroopa riigist. Konverentsi eesmärk oli tutvuda Euroopa protestantlike kirikute hingeeluga. Iga osaleja pidas selleks ettekande, kus ta tutvustas oma kodumaa kirikuid, kiriku ja ...

Sotsiaalmeedia – võimalus misjoniks

Tartus ja Tallinnas toimus koguduste töötegijatele digitaalse kommunikatsiooni koolitus, et õppida paremini kiriku sõnumit edastama sotsiaalmeedia kaudu. Tartus Maarja koguduse majas ja Tallinnas konsistooriumi ruumides 19. ja 20. aprillil toimunud koolituse tegid Lasnamäel misjonärina töötav pastor Kai Lappalainen ja Espoo Olari koguduse vaimulik Emilia Turpeinen, keda tõlkis Tartu praostkonnas tegutsev Soome misjonär Kirsi Vimpari. Tartusse oli huvilisi kogunenud ...

Finis coronat opus – lõpp kroonib tööd

Päike võitleb oma lõpmatuna tunduvat võitlust, aeg-ajalt varjutavad pilved ta hiilguse ja siis murrab valgus taas välja. Maa pale muutub ja inimelu kvaliteet samuti. Valguseta on raske. Kas me seda mõistaksime pimeduseta? Mulle tundub, et vabadusega on samuti. Selle hindamiseks on vaja tunda vabaduse vastandit. Sügavalt sellesse sukeldudes. Ilmselt on mul selleks vajadus, milleta ma ei oleks juba kolmkümmend aastat vanglatöö vabatahtlik. Ja ma ei külastaks iga kuu ...

Erakorralisest karistusest

eluaegse

Eluaegse vangistuse kandmine, sellest ennetähtaegne vabastamine Eestis ja Euroopas, muudatustest eluaegse vangistuse täitmise korras, Anatoli Nikolajevi juhtum – need olid peateemad Balti kriminaalpreventsiooni instituudi ja justiitsministeeriumi konverentsil. Konverentsi avasõnad ütlesid justiitsminister Urmas Reinsalu ja peapiiskop Urmas Viil­ma. Konverentsi juhtis Avo Üprus, kes vabatahtlikuna juba 30 aastat kinnipeetavatega tööd teinud. Eluaegset vanglakaristust saab ...

Poola mitmekesine katoliiklus

Eestis võib sageli kohata stereotüüpi, et pea kõik poolakad on vagad katoliiklased ja seejuures väga konservatiivsed. Tegelikkuses on Poola katoliiklus väga kirju ning ühiskonnas väheneb kiriku ja usu roll aeglaselt, kuid järjekindlalt. Vastukäivad arusaamad Hiljuti pakkus Poolas palju kõneainet 21. jaanuaril katoliiklikus nädalakirjas Tygodnik Powszechny avaldatud teeneka dominikaani preestri Ludwik Wiśniewski avalik kiri pealkirjaga „Ma süüdistan!“, mis oli adresseeritud ...

Ülikoolis arutleti emakeele tuleviku üle

Tartu ülikool tähistas emakeelepäeva 12. märtsil toimunud konverentsiga „Selle maa keel“. Alustuseks rõhutas humani­­taar­teaduste ja kunstide valdkonna dekaan Margit Sutrop, et konverents on ülikooli kingituseks Eesti Vabariigile 100. sünnipäeva puhul. Sellest hoolimata olid arutuse all üpris argised asjad, sealhulgas eriti emakeele tulevikuväljavaated. Tartu ülikooli aulasse oli konverentsi alguseks kogunenud tublisti üle saja huvilise, kelle seas paistsid tooni andvat ...