Esileht » Elu ja Inimesed » Ühiskond »

Ühiskond

Tahan normaalset perekonda!

Sihtasutus Väärtustades Elu korraldas 5. novembril Nordic Hotel Forumi konverentsikeskuses isadepäeva konverentsi „Tahan normaalset perekonda!“. Üles astusid Setomaa ülemsootska Aare Hõrn, näitleja Mari Lill, jurist Allar Jõks, SA Väärtustades Elu nõukogu esimees Meego Remmel, värsked lapsevanemad Anni ja Tomi Rahula, lastepsühhiaater Piret Visnapuu-Bernadt ning sportlane ja ettevõtja Kaido Höövelson. Debatis „Millist perekonnamudelit tänapäeva ühiskond vajab?“ osalesid MTÜ ...

Minu Soome. Miks ma armastan seda maad?

6. detsembril on Soome vabariigi iseseisvuspäev, sünnipäev. Ajal kui hinnanguliselt juba kuni 80 000 eestlast Soomet oma teiseks kodumaaks peab, tahan eestlasena jagad oma Soome-imetlust läbi tema inimeste, looduse ja kultuuri. Verine rahvasõda 1980ndatel lugesin Soome kirjaniku Eeva Joenpelto eesti keelde tõlgitud romaanisarja (I raamat „Tõmbab ustest ja akendest“), mis kõneleb sündmustikust 20. sajandi alguse alevimiljöös läbi ühe perekonna loo. Kaua ei saanud ma oma ...

Paavst Franciscus kõnetas eesti rahvast

Mis oli paavst Franciscuse sõnum eesti rahvale, kas ka meie võime olla paavsti rahvas, mis mõtteid püha isa visiit tekitas – selle üle arutlesid rahvusraamatukogus piiskop Phi­lippe Jourdan, Tallinna ülikooli prof Daniele Monticelli, Tallinna ülikooli dotsent folklorist Marju Kõivupuu ja usuteaduse instituudi õigeusu õppetooli koordinaator teoloog Tauri Tölpt. Vestlust juhtis teleajakirjanik Joonas Hellerma. Piiskop Jourdan ütles, et ehkki katoliiklikus traditsioonis ei ole ...

Priit Herodes: vapp olgu lihtne ja selge nagu liiklusmärk

„Vapp on oma kandja nähtavaks muudetud nimi, tema identiteedi avaldaja. Nagu meie sõnaline nimi ütleb midagi meie kohta, nii ka see märk, mille all me esineme,“ selgitab Eesti juhtiv heraldik Priit Herodes vapi olemust. Herodes ütleb, et vapindusega tegelemine eeldab suurt huvi ja südame ning mõtetega pühendumist. Tema loodud esimene laia kasutusse läinud heraldiline sümbol on 2. juunil 1988. aastal kinnitatud Eesti Muinsuskaitse Seltsi vapp. Samal aastal kavandas ta ka ...

Vaimulikud Eesti Vabariigi sünni ja taassünni juures

Riigikogus on 2. novembrini avatud näitus vaimulike tegevusest Eesti Vabariigi sünni ja taassünni juures. Näituse avamisel ütles riigikogu esimees Eiki Nestor, et „iseseisva Eesti riigi sündi ja käekäigu kujundamisse on andnud hindamatu panuse paljud Eesti inimesed, nende seas ka vaimulikud, kes sisendasid meie rahvasse eneseusku ja kindlustunnet“. Kõnelesid Ilmo Au (siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja), Andres Põder (Eesti Kirikute Nõukogu president), Priit ...

Ristivanemate konverentsi läkitus

sempre

Ristivanema elukestev pühendumine Ristivanem on Jumala kaastööline. Ristimisel teeb ristivanem teatavaks ristitava tahte vastu võtta ristimine ning on ristitava usu ja tõotuste tunnistaja. Ristivanemast saab ristilapse vaimulik vanem. See on kutsumus. Ristivanema ülesanne on oma isikliku usu ja eluga anda ristilapsele eeskuju kristlaseks olemisest. Ristivanem valmistab end selleks ette usu põhitõdedesse süvenemisega. Elu koos Jumalaga on teekond ja püsiv õppimine. Selleks ...

Hõimurahvad vallutasid Eesti

hõimu_aeg

Läinud laupäeval tähistati riikliku tähtpäeva ja lipupäevana hõimupäeva ja selleks ajaks oli Eestisse jõudnud hulganisti soome-ugri rahvaid. Oli põnevaid kontserte, mitu näitust ja konverents. Hõimupäevade raames tuleb aga kõnelda kogunisti kahest konverentsist. Kahepäevane III rahvusvaheline teaduskonverents „Uralo-indogermanica“, kus kõrvutati soome-ugri ja indoeuroopa keeli ja kultuuri, toimus Narvas. Konverentsi „100 aastat soome-ugri rahvaste iseolemist“ saab aga ...

Vägivald koguduses või turvaline kirik?

Usuteaduse instituudis toimunud koolitusel kõneldi seksuaalsest ja vaimulikust vägivallast koguduses. EELK Usuteaduse Instituudi koolitusteema „Seksuaalne ja vaimulik vägivald koguduses“ valik oli igati ajakohane. Inimeste lugude kaudu sai aimu sellest, et mitmete eri koguduste liikmete jaoks on see igapäevane reaalsus, ka kirikus. Septembri alguses toimunud koolituspäeva eestvedajad olid Soomest ja USAst pärit koolitajad. Päev algas neist ühe, Marjo Mitsutomi isikliku ...

Paavsti külaskäik puudutas tuhandeid eestimaalasi

Paavst Franciscuse neli päeva kestnud Baltikumi visiidi lõpetas 25. septembril saabumine Tallinna, kus ta paljude südameid puudutades tihedat päevakava järgides viibis üheksa tundi. Eesti rahvakoraali esimese salmi sõnum „Mu süda, ärka üles ja kiida Loojat lauldes, kes kõik head meile annab ja muret ikka kannab“, millest pärines ka paavsti Eesti-visiidi moto, on hea kokkuvõte kõigile sündmustele, mis sel päikesepaistelisel sügispäeval seoses püha isa külaskäiguga aset ...

Mida nüüdisaja katoliiklased usuvad?

vatikan-100_1920x1080

Uusimas „Eesti kiriku- ja religiooniloo“ (2018) väljaandes kirjutas ajaloolane Toomas Abiline: „Paljurahvuseline katoliku kirik aitab oma liikmetel Eestis meenutada siinse katoliikluse sügaval asuvaid juuri.“ Kui sügaval need juured on ja kas sealt võib midagi võrsuda? Neidsamu usujuuri varasest katoliiklusest Eestis otsib ja leiab ka Eesti Evangeelne Luterlik Kirik: EELK „vaimulik elu ja järjepidev tegevus rahva usulisel ja kõlbelisel kasvatamisel algas eesti rahva ...

Tööst intellektipuudega inimestega

Kolmapäeval, 26. septembril peetakse Rakvere Kolmainu koguduse majas konverentsi „Intellektipuudega inimesed kogukonnas“. Eelolev sügis on konverentsirohke. Üks esimesi ongi Rakveres toimuv, mis algab kell 10.30. Kohal on peapiiskop Urmas Viilma, kes peab alguspalve ja ettekande. Lisaks esinevad Kadri Kesküla, Tauno Toompuu, Maie Sild, Tiina Ool, Kersti Suun-Deket. Üles astuvad Kohila näiterühm ja Kosejõe kooli õpilased. Antakse infot liikumisest „Usk ja valgus“. ...

Tartu ülikooli usuteaduskond alustas uut õppeaastat lootusrikkalt

Kolmandal septembril algas uus õppeaasta Tartu ülikooli usuteaduskonnas. Teaduskond vaatab tulevikku lootusrikkalt, sest vastuvõetute hulk on viimaste aastate suurim. Tartu ülikoolis alustab õpinguid 4359 uut üliõpilast, neist usuteaduskonnas 39. Usuteaduskonna uutest üliõpilastest 13 alustab bakalaureuseõppes, 22 magistriõppes ja 4 doktorantuuris. Üldse on usuteaduskonnas praegu kokku 123 üliõpilast. Viimasel kahel aastal on õppurite arv jõudsalt suurenenud. See näitab, ...

Eesti Kirikute Nõukogu ettepanekud erakondadele seonduvalt 2019. aastal toimuvate Riigikogu valimistega

EKN-logo_web_v

Eesti Kirikute Nõukogu on 5. septembril saatnud Riigikogu 2019. aasta valimisteks valmistuvatele Eesti erakondadele kirja oma ettepanekutega, paludes kaaluda nende lülitamist erakonna valimisprogrammi. Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) väljendab oma heameelt selle üle, et EKN ja Eestis tegutsevad usulised ühendused on olnud viimase 30 aasta jooksul kaasatud nii Riigikogu kui ka Vabariigi Valitsuse poolt seadusloomesse ning koostöö riigi ja kirikute vahel on väljendunud väga ...

1944. aasta põgenemine ja selle tähistamise tähtsus

Järgmise aasta septembris möödub 75 aastat massilisest eestlaste põgenemisest naasva Nõukogude terrori eest. Minek oli raske nii vaimses kui ka füüsilises mõttes. See tõi kaasa täieliku elumuutuse ja lõppes paljudele traagiliselt. Siiani pole teada, kui palju põgenejaid hukkus. Maha tuli jätta kodumaa, varandus, tihti pere, ja uues ühiskonnas ootasid põgenikke ees kohanemisraskused. Eestluse eest Alates Rootsi põgenike- ja Saksamaa DP-laagritest (kus varitses ka ...

Austuseks neile, kes kannatasid

Memoriaal suur

Üleeuroopalisel totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuspäeval 23. augustil avati Tallinnas Maarjamäel memoriaal. Memoriaal on austusavaldus Eestis toime pandud kommunismikuritegude ohvritele ning mälestusmärk nende omastele ja selle valmimine võttis aastaid. Memoriaali avamisel ütles president Kersti Kaljulaid, et iga totalitaarne ideoloogia on oma olemuselt vabaduse vaenlane. Oikumeenilise õnnistamistalituse pidasid Eesti Kirikute Nõukogu president Andres Põder, ...