Esileht » Elu ja Inimesed » Ühiskond »

Ühiskond

Eestlased soovivad kristlikku Euroopat

Tartu ülikooli peahoones toimunud aruteluõhtul „Kuhu lähed, Maarjamaa?“ räägiti palju asenduskristluse fenomenist. Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) korraldusel toimunud õhtu korraldamisel toetuti eelmisel aastal välja antud kogumikule „Kuhu lähed, Maarjamaa“ ning seda juhtis EKNi teadur dr Eerik Jõks. Eesmärgiks võeti pidada laiapõhjaline arutelu küsimuse üle, kuidas mõista tänapäeva eestimaalase vaimulaadi ja kuidas rakendada see teadmine kirikutöö praktikasse. Nagu ...

Maailma uueks tegemise püüd ja sobivad vahendid

vootele2

Ülemöödunud aastasajal kirjutas Karl Marx: „Filosoofid on maailma ainult mitmeti seletanud, kuid asi seisab selles, et teda muuta“ (XI tees Ludwig Feuerbachi kohta). Soov maailma muuta ja mitte piirduda mõistmisega ei ole kadunud. Kuidas aga muuta inimeste arvamusi ja nendevahelisi suhteid? Kas neid on üldse võimalik muuta või muutuvad need ise? Kärsitumad maailmaparandajad ei jää ootama, kui nende käes on avalik võim. Võim saab aga vahendina kasutada õigust, sest võimul ...

Meedias ja sotsiaalmeedias kirjutatakse suud puhtaks

4. oktoobril ETVs eetris olnud saate „Suud puhtaks“ põhiteema oli kooseluseadus ja selle rakendusaktide puudumine. Aga saatest jäid enam kõlama väited kristluse eksistentsiaalse olemuse üle ja järgnevad päevad on toonud arvukalt arvamusi. Eesti Kirik toob lugejateni lõike osast arvamustest. Head lugemist ja kaasamõtlemist! Sigrid Kõiv, Postimees (6.10 - https://arvamus.postimees.ee/4268091/11-kask-peapiiskopile?_ga=2.128523660.1697061202.1507814370-1021022695.1484388335): ...

Hoidkem üksteist, meid on vähe!

Politsei- ja piirivalveameti ning EELK koostööprojekti „Vägivallatu pere“ raames külastavad kaplanid koos kohalike piirkonnapolitseinikega kogudusi, et jagada ennetavat sõnumit perevägivalla vastu. Et võimalikult palju inimesi probleemteemast osa saaksid, avaldame etteloetava teksti ka Eesti Kirikus: „Kodu peaks olema kõige turvalisem koht. Tuhandete Eesti naiste ja laste jaoks ei ole see nii. Politsei saab päevas 40 teadet perevägivallast. 15 000 teadet aastas. Meie väikese ...

Perekeskus on hea partner

Jaanuaris 2014 asutatud EELK Perekeskus on üle kolme aasta tegelnud pereprobleemidega, sh ka lähisuhtevägivallaga. Perekeskuse juhataja Pia Ruotsala ütleb, et kõik inimesed peavad saama elada vägivallatut elu ja selle eesmärgi nimel keskus töötab. Kui ühe sõnaga vastata, siis läheb perekeskusel hästi. Nii kinnitab selle juhataja Pia Ruotsala, keda polnudki lihtne telefonile saada. Juhtus olema päev, kui keskuse tööga käis tutvumas Euroopa ja Skandinaavia kirikute töörühm, ...

Hirmust seoses religiooni ja usuga

„Korraldajad palusid mul viia ühe kasti registreerimislauast teise majja loengusaali. Esmalt pakkus autoga abi Rein Taagepera. Ukse avas ja hoidis mulle lahti peapiiskop Urmas Viilma, õhtuses mälumängus olin ühes võistkonnas Julia Laffranque’iga ning hiljem vestlesin pikalt Aarne Saluveeriga. Hommikust loengut oodates sai muljeid vahetatud David Vsevioviga, misjärel sai murul istudes kuulata Eesti presidenti arutlusringis,“ kirjeldas oma hiljutist kogemust üks 21-aastane ...

Projekti „Täht idas“ meeskond käis Jordaanias põgenike eluga tutvumas

Juba kaks aastat on Eesti inimesed saanud kampaania „Täht idas” raames annetada mänguasju ja muud Lähis-Ida sõjapõgenike laste rõõmustamiseks. Kõigis kolmes Balti riigis toimuva kampaania algatas Läti kristlaste organisatsioon Baltic Global Initiative. Eestis on selle koordinaatoriks Tartu Pauluse koguduse liige Nelli Vassila, kes tänavu koos Läti ja Leedu kolleegidega veebruaris ise Jordaanias käis, et oludega tutvuda ja pakkide kättejagamist jälgida. Jumala ...

Küüditamise mälestushetked

14. juuni on Eestis lipupäev ja üleriigiline leinapäev, kell 12 palutakse helistada kirikukelli. Mitmel pool Eestimaal mälestati eile ja mälestatakse täna küüditamise ohvreid. Eile hilisõhtul tähistati Raplamaal neljandat korda mälestustulede teed. Vilivere, Kohila, Lohu, Hagudi, Rapla, Eidapere, Keava, Lelle ja Käru raudteejaamas koguneti mälestusküünalde süütamiseks pärast viimase rongi läbisõitu. Kohila jaamas laulis tenor Raul Mikson isamaalisi laule ja mängis ...

Meile on antud lepitusamet

Apostel Pauluse vahendusel oleme saanud teada, et Jumal on meisse pannud lepitussõna ning andnud meile lepitusameti (2Kr 5:18–19). Käesoleva aasta aprilli lõpus oli allakirjutanul võimalus viibida Lõuna-Saksamaal Baieri Luterliku Kiriku korraldatud oikumeenilisel koolituskursusel. Selle kokkusaamisega tähistati ka juubeliaastat, juba 50 aastat on selliseid koolitusi korraldatud väikeses alpikülas Josefstalis. Selle poole sajandi jooksul on seal käinud inimesi ka EELKst. Sel ...

Eesti autonoomia sündis Peterburis

8. aprillil (26. märtsil vkj) 1917 toimus Peterburis eestlaste manifestatsioon autonoomianõude toetuseks. „Üheks esimeseks ja mõjuvamaks Eesti rahvuslise iseteadvuse avalduseks välise ilma ees tuleb pidada Petrogradis toimepandud eestlaste poliitilist meeleavaldust. Oma ulatuse poolest oli see ennenägemata suur ja mõju poolest ajalooline sündmus, mille mälestus osavõtjate südames iial ei kustu,“ kirjutas Pealinna Teataja (eestlaste ajaleht Petrogradis aastail ...

Kingipakid jõudsid lasteni

Möödunud aasta lõpus kampaania „Täht idas“ raames kogutud kingipakid on jõudnud Lähis-Ida sõjapõgenike lasteni. Meie meedias on rohkesti tähelepanu pööratud neile põgenikele, kes on jõudnud Euroopasse. Vähem on jutuks olnud see, mitu korda rohkem põgenikke elab konfliktikollete naaberriikides. Olmetingimused on seal viletsad ja sageli ei saa lapsed mingit haridust. Balti riikides toimunud kampaania „Täht idas“ abil on ka Eesti inimesed saanud just selliseid lapsi aidata ja ...

Lapse karistamine 3. osa

3. Tõeline Teddy aga ei ole nõus kandma vimma surnud mehe vastu, kellega ta loodab rohkem kui viiekümneprotsendilise tõenäosusega kohtuda kord surnute maal. Ja kui too kokkusaamine tõesti aset leiab, siis seepärast, et me armastasime teineteist ja soovime kohtuda. Keegi ei vaidle vastu sellele, et ühiskond peab kaitsma lapsi vägivalla ja väärkohtlemise eest. Et päästa alkohoolikute, narkomaanide jt asotsiaalsete vanemate käes olevaid lapsi peksust, näljast ja seksuaalsest ...

Unustada ei saa ega tohi

Miks ja kuidas meenutada ajaloo tumedamaid lehekülgi, sellest kõnelesime märtsiküüditamise 68. aastapäeva eel Enn Tartoga. MTÜ Tartu Memento esimees Enn Tarto on seisnud aastaid hea, et ülikoolilinnas saaksid tähistatud Eesti lähiajaloo kurvad aastapäevad. „Me ei tohi iial unustada Nõukogude okupantide aegumatut inimsusevastast kuritegu,“ kõlab endise vabadusvõitleja vastus küsimusele, miks ta seda teeb. See on meie ajalugu ning oleks lubamatu kustutada mälust selle ...

Noorte teadmised usunditest pandi proovile

17.–18. märtsini toimunud vabariiklikul usundiõpetuse olümpiaadil tunnistati tihedas konkurentsis võidu vääriliseks Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumist Robert Bunder, kes kuulub Tartu Pauluse kogudusse. Kaks päeva olid sisustatud tiheda väitluse, kirjalike ning suuliste ülesannetega. Tartu ülikooli peahoones kohtusid vabariikliku usundiõpetuse olümpiaadi raames religioonidest huvitatud koolinoored ning neid eksamineerivad ülikooli usuteaduskonna õppejõud. Tegemist oli ...

Lapse karistamine 2. osa

2. Koolis kasutatakse kõige rohkem hirmutusteooriat, mis peaks teistele näitama, missugused on pahateo tagajärjed, või nagu Herbart ütleb, et piiri panna mõtteringi, teadvuse akuutsele põletikule. Selle eesmärgiks on edaspidiste eksimuste ärahoidmine. Lastel on väga hästi arenenud õiglustunne ja nad tajuvad küllaltki täpselt, millal nende õpetajad ja vanemad on kas liiga järeleandlikud või liiga karmid – teisisõnu, kas karistus on põhjendatud või põhjendamatu. Karistus peab ...