Esileht » Elu ja Inimesed » Tähtpäev »

Tähtpäev

Tormilised 1990ndad Eesti ajakirjanduses

Kui 1990ndate algul oli ainus väliskapitalile kuuluv leht Äripäev, siis 1990ndate lõpus jäi suurematest väljaannetest eestlaste kätte ainult Maaleht. Foto: repro

Ülemöödunud kümnendil toimusid meedia sisus ja vormis suured muutused, sel perioodil sündisid praeguseks täiesti tavalised, toona aga seninähtamatud tendentsid – kollane ajakirjandus, lapsajakirjanikud, erameedia.1990ndate algul käis Eestis rahvusloome ja riigi ülesehitamise protsess, mistõttu otsiti kangelasi ja eelistati – ka ajakirjanduses – tegijaid, ideeinimesi ja suurkujusid. Vabaduse tulles mõtles ajakirjandus oma ...

Toimetuse kirjakast

Soovin Eesti Kirikule sünnipäeva puhul jätkuvalt jõudu meie ajakirjanduselu rikastamisel ning rahva harimisel. Õnnistust!Ain Kaalep ElvastOlen lugenud Eesti Kirikut tema ilmumisest pääle ja tänu peatoimetaja Sirje Semmile teinud ka tagasihoidlikku kaastööd sellele lehele. Kuna olen kristlane ja hindan kõike, mis kristlusest kirjutatakse, siis on meie Eesti Kirik ju ainuke tõsiselt võetav religioosne ...

Keeletoimetaja mitu piiblit

Eesti Kirikus töötamise üks võlu on kaheldamatult võimalus kohtuda paljude inimestega. Ja küll siis on kõrvu mööda, kui öeldakse, et seda lehte on hea lugeda, sest kirjutatu on heas eesti keeles ja õigekirjareegleid järgiv. Iga kristlase püha raamat on teadagi Piibel. Igal keeletoimetajal, olgu ta siis kristlane või mitte, on oma piibel, nagu mina armastan öelda. Mahukaim (loe: suurim ja raskeim) neist on «Eesti keele sõnaraamat», aga kui otsustusvõimest ka selle raamatu ...

Oled minu sõber, Eesti Kirik

Kolmapäeviti ilmuv Eesti Kirik on paljudele heaks kaaslaseks ja sõbraks. Foto: Merje Talvik

Homme möödub kakskümmend aastat nädalalehe Eesti Kirik taasilmumisest ja seda tähistatakse Tallinnas toomkirikus piduliku jumalateenistuse ning ühise koosviibimisega konsistooriumi majas.  Väärika sünnipäeva eel palus toimetus saata lugejail oma mõtteid, mälestusi ja arvamusi lehe kohta. Vastukaja oli üllatavalt aktiivne, on hea meel, et hulk inimesi võttis kirjutada pikemalt või ka lihtsalt ...

Teoloogiline konsultant ei ole tsensor

Ove Sander (Eesti Kiriku teoloogiline konsultant aastail 1996–1998), dr, assessor:Kõigepealt paari lausega sellest, kuidas minu romaan Eesti Kirikuga algas. See juhtus ajal, mil otsiti ajalehele taas uut peatoimetajat. Igal juhul oli Sirje sõelale jäänud ning tollased otsustajad nägid just teda heameelega seda kohta täitmas. Peatoimetajakandidaat osutus aga oodatust tõrksamaks. Kuivõrd olime juba toona Sirjega head sõbrad, siis ...

Eesti Kiriku peatoimetajad aastail 1990–2010

Joel Luhamets (16.2.1990–1.6.1992), praegu Tartu Pauluse koguduse õpetaja: Kõige suuremaks probleemiks oli tol korral leida ajakirjanikke, kes oleksid valmis kirjutama kristlikus lehes. Seni oli ajakirjandus olnud niivõrd poliitiline ala, kristlased ei olnud valmistunud selleks tööks. (Mõte aastast 2004)Evar Post (1.6.1992–1.8.1993), praegu ajakirja Pere ja Kodu tegevtoimetaja: Elu meie ümber muutub kord paremaks, kord halvemaks, aga ...

Tavalistest vaimulikest peajagu üle

Kalle Kasemaa 1961. aastal: enne teoloogilisele teele asumist. Foto: Erakogu

Eesti Kirikuga jagab oma mälestusi praktikaajast Urvaste koguduses emeriitprofessor dr Kalle Kasemaa. Kalle Kasemaa noorukiiga möödus tehnilise hariduse omandamise ja rohkete matkade tähe all. Pärast kolmeaastast teenistust vabanes ta Nõukogude armeest 1965. aasta detsembris. Samal talvel läks ta Tallinna konsistooriumi ja uuris, kas Nõukogude Liidus saab teoloogiat õppida. Sealt sai ta teada, et õppida on võimalik ...

Kannukese 34 töörohket aastat Urvastes

Muusikuharidusega kirikuõpetaja Robert Kannukene (tagareas) koos pillimeestega. Urvaste koguduse 1957. aasta aruandes on kirjas, et kirikukooris on 19 lauljat ja puhkpilliorkestris 19 meest. Foto: Erakogu

Robert Kannukene teenis Urvaste koguduses aastatel 1944–1978 – kokku 34 aastat. Ülevaate tema tööaastatest leiab koguduse praeguse õpetaja Üllar Salumetsa Usuteaduse Instituudi lõputööst «EELK Urvaste koguduse ajalugu ajavahemikul 1940–1991».Robert Kannukene jõudis Urvastesse 1944. aasta lõpul, kui sealt oli pealetungivate Nõukogude vägede eest pagulusse põgenenud senine õpetaja Elmar Pähn. ...

Robert Kannukese 100. sünniaastapäeva mälestusüritused 14. veebruaril

Kannukeste perekonna rahula Lüllemäe kalmuaias. Foto: Sirje Semm

Urvastes Pastoraadis kell 10 fotonäituse avamine. 25. veebruarist on näitus Urvaste seltsimajas.Pastoraadis kell 11 kontsert-jumalateenistus ja lühikonverents. Külas dr Kalle Kasemaa, muusik Peeter Rööp, Voldemar Rõõm ja Antsla muusikakooli puhkpilliorkester. Hea ilma korral sõidetakse Lüllemäe kalmistule Robert Kannukese hauale.LüllemäelKarula kirikus kell 11 jumalateenistus, kus mälestatakse Robert ...

Robert Kannukese poolt kirjutatud elulugu*

Erika ja Robert Kannukene koos lastega 1942. aastal.  Foto: Erakogu

Mina, Robert Kannukene, Hansu poeg, olen sündinud 14. veebruaril 1910. a Võrumaal Karula kihelkonnas Vana-Antsla vallas Puusmetsa talus. Minu vanemad pidasid seal 47hektarist talu, kus oli palju metsa ja heinamaad. Talu oli eeskujulikult korras. Viieaastaselt saadeti mind lähedal Raadi talus asuvasse külakooli. Lugemine oli juba kodus kätte õpitud. Kuna mu kaks vanemat õde käisid Karula Kõrgemas Kihelkonnakoolis, siis saatis isa ...

Ühest eesti soost müstikust ja usundiloolasest

Robert Kannukeses olid ühendatud suur lugemus, heatahtlik suhtumine inimestesse ja julgus olla tavapärasest erinev. Foto: Erakogu

Professor Robert Kannukene on üks ekstravagantsemaid ja omanäolisemaid vaimulikke ja teolooge, keda olen tundnud. Ma ei ole teda meenutades neutraalne, sest olin tema õpilane ja olen talle tänu võlgu ühe asja eest.Just tänu Kannukesele, kes oli õppinud usundilugu Berliinis ja Pariisis ning suhelnud mitmete tollaste tuntuimate usundiloolastega ning kes õpetas usundiloo aineid Usuteaduse Instituudis, valisin minagi oma teiseks ...

Evangelist Markus. 25. aprill on evangelist Markuse mälestuspäev

Evangelist Markuse kuju Hanila Pauluse kiriku kantslilt. Kantsli meistriks oli Riia puunikerdaja Dietrich Walter ning kirikule kinkijaks Virtsu mõisaproua Christina Eleonore von Dranckenhielm 1709. aastal. Foto: Sirje Simson

Sünoptiliste hulka arvatud Markuse evangeeliumi peeti algselt Matteuse evangeeliumist hiljem kirjutatud raamatuks. Tegelikult oli Markuse evangeelium Matteuse ja Luuka omade alustekstiks. Markuse evangeeliumi algversioon kirjutati arvatavasti juba ajavahemikul 65–70, mõnes allikas pakutakse veelgi varasemat aega. Püha Chrysostomos esitas kirjutuskohana Egiptust. On pakutud ka Palestiinat, kuid tõenäoliselt kirjutati raamat siiski ...

Naised Suure Reede ristiteel

Ristitee Lourdes’is. Veronika pühib Jeesuse nägu. Legendi järgi jäädvustus Kristuse kujutis pärast pühkimist rätikule ja tekkis vera icon, tõeline pilt. Idakirikus vastab sellele Kätetatehtud Kristuse ikoon. Pildi jäädvustumine sümboliseerib eriti ilmekalt nähtava ehk kujutise oskust näidata algkuju ehk n-ö modelli ennast. Foto: flickr.com/bodulka (autori loal)

Suure Reede palved annavad katoliku traditsioonis olulise koha nn ristiteele. See via crucis on palverännak surmamõistetud Jeesuse jälgedes Pilaatuse paleest Kolgatani, kus meie Õnnistegijat ootavad rist ja haud. Tavaliselt toimub see igaühe kodukirikus, mille seintele on kinnitatud tahvlikesed neljateistkümne «peatuse» tähistamiseks. Nende ees jääb palverändur seisma, mediteerib antud teemal ja palvetab. ...

Miks Suur Neljapäev on saksa keeles roheline?

Sümboolne Kristuse haud Valjala kirikus. Foto: Joel Siim

II (Algus EK nr 13, 1.4.2009.) Jumala Reede Suur Reede on kirikuaasta kõige vastuolulisem päev – siin kohtub inimlik julmus Jumala kannatlikkusega. Sellepärast on kaasaja inimese jaoks kummastav lugeda inglise keeleruumis nimetust Good Friday – hea reede. See on olnud mõistatuseks inglastele endilegi. Vastus on iseendast lihtne – Suur Reede on Jumala Reede (God’s Friday). On öeldud, et see päev oli ammu Jumala ...

Miks Suur Neljapäev on saksa keeles roheline?

I Terve paastuaja jooksul on lehelugejad võinud pühapäevaküljelt lugeda erinevate pühapäevade tähendusest kiriku liturgilises elus. Kirikuaasta on jõudnud kõige olulisema nädalani, Suure Nädalani, mille jumalateenistustel elab kogudus tund-tunnilt läbi Jeesuse Kristuse maise elu viimaseid päevi. Nendel päevadel kogudus üksnes ei meenuta minevikusündmusi, vaid elab neid omal kombel uuesti ...