Esileht » Elu ja Inimesed » Tähtpäev »

Tähtpäev

Äramärkimist vääriv aastapäev

5.–6. septembril möödub 25 aastat sellest, kui pidi toimuma Eesti muinsuskaitse klubide 4. kokkutulek Tarvastus. Võimud keelasid selle kokkutuleku ära. Põhjenduseks toodi, et on kibe põllutööde aeg ja inimesi vajatakse tööle ning pole võimalik mingit kokkutulekut pidada. Aga miks seisis 1987. aasta septembri alguspäevadel Viljandi ja Mustla vahel igal teeotsal relvastatud sõdur? Miks olid Mustla peatänavale pandud peatumist keelavad liiklusmärgid? Miks oli Mustlas ...

Sinimustvalge päev

Jumalateenistusel Jaani kirikus teenisid peapiiskop Andres Põder ja õpetaja Urmas Petti. Naatan Haamer

Omariikluse ülistuseks ja aatemeele kinnituseks tähistas Eesti ja eestlaskond 24. veebruaril päikesetõusust hiliste õhtutundideni vabariigi 94. aastapäeva.Üritused algasid juba päev varem, mil Pärnus loeti ette ajalooline iseseisvusmanifest, milles väljendatakse eesti rahva tungi iseseisvuse järele. Iseseisvuspäeva ettevõtmised rullusid 24. veebruaril päikese teekonda järgivalt üle Eesti. ...

200 aastat Soome Piibliseltsi

Piibliseltsi 200. aastapäeva märkivad plakatid on kõikjal kogudusemajades aukohal.  Helena Semm

Käesoleval aastal on Soomes mitu suurt Piibliga seotud tähtpäeva, möödub 370 aastat esimese soomekeelsest piiblitõlke ilmumisest ja piibliselts saab kahesaja aasta vanuseks. Piibliselts on Soome vanim kristlik organisatsioon. Praegu Soomes kasutusel olev piiblitõlge saab sel aastal 20aastaseks. Piibliaasta koostööpartnerid on Soome Oikumeeniline Nõukogu (meie Eesti Kirikute Nõukogule vastav organisatsioon), Soome ...

29. septembril tähistame mihklipäeva

Katalaani kunstnikud on kujutanud peaingel Miikaeli, Raafaeli ja Gaabrieli. 13. sajandi tööd. Miikael võitleb lohega, kaalub hingi ja saadab sõnumi pullitapjale mehele; Raafael ja Gaabriel kannavad inimese hinge.

Mihklipäev ehk peaingel Miikaeli päev ehk kõigi laste ja inglite püha levis varakristlikus kirikus 4.–5. sajandil. Erinevates lugudes on Miikael olnud oluline tegelane hingede kaalumisel ja päästmisel, võitluses kurjuse jõududega ning laiemalt ristiusu levikus. Ingel Miikaelil on kindel koht ka juudi usundis ning islami traditsioonis.Miikaeli tuntakse kui Jumala armee juhti ja ülevaatajat. Miikael muutus keskajal oluliseks ...

Ajalugu seestpoolt: kuidas taastati usuteaduskonda

Tartu ülikooli usuteaduskonna avaaktus 2. septembril 1991. aastal. Esireas Andres Taul (paremal) Torontost ja usuteaduse instituudi rektor Jaan Kiivit. Erakogu

Tänavu täitub 20 aastat Tartu ülikooli usuteaduskonna taastamisest.Ei ole niisugust kausta, mille kaante vahelt leiaks kõik dokumendid usuteaduskonna taastamise kohta Tartu ülikoolis aastal 1991. Vahetuimaks allikaks on siinkirjutaja kirjad rektor professor Jüri Kärnerile (1940–2010), kes 1993. aastal kohalt lahkudes võttis nad koju kaasa ning seega asuvad kirjad erakätes. Täie õigusega, sest nad polnud ametlikud. ...

Paastukuu algas oratooriumi esiettekandega

Juhan Aavik lõpetas Peterburi konservatooriumi 1907. a trompeti erialal ning 1911. a teooria ja kompositsiooni erialal.

1931. a märtsikuu esimesel päeval jõudis esiettekandeni prof Artur Kapi (1878–1952) oratoorium «Hiob». See oli tõeline suursündmus Eesti muusikaelus. Estonia kontserdisaal oli rahvast pilgeni täis. Kohal olid riigivanem, valitsuse liikmed, välissaadikud. Publik raatsis saalist lahkuda alles siis, kui Kapp juba istus Estonia Valges saalis oma ametivendadega, kes meistrit muidugi «elada» lasksid. Monumentaalne teos oli ...

Külmas küünlakuus mõtetega suvisel laulupeol

Rapla kirikus 1931. aastal vabariigi aastapäeval peetud jutluses rõhutas õpetaja Joosep Liiv, et püsima jäävad need rahvad, kes Jumala juurde jäävad. Arhiiv

24. veebruaril 1931 sai täis 13 aastat Eesti iseseisvust. Seda päeva tähistati seegi kord kõikjal üle Eestimaa. Tehti seda aga tagasihoidlikult ja tõsises meelelaadis, nagu ajale kohane. Meenutati aastaid, mil pandi alus Eesti riigile. Kirikutes, mis vabaduspäeval endiselt suuri rahvahulki ligi tõmbasid, rõhutati, et kõik see sai teoks Jumala abiga. Kuid – füüsiliselt oldi küll nüüd vabad, aga ...

Segakoor Sauer tähistas 125. aastapäeva

Nimi Sauer kohustab koori olema alati ja kõikjal vaimutemplile omaseks muusikaliseks majakaks. Erakogu

Kuressaare Laurentiuse koguduse segakoor, mis 2006. aasta augustikuust kannab nime Sauer, on tegutsenud juba 125 aastat. Koori nimi sümboliseerib restaureerimisel olevat Kuressaare kiriku 19. sajandi lõpust pärinevat Saueri orelit. See tõik kohustab koori olema alati ja kõikjal vaimutemplile omaseks muusikaliseks majakaks.Segakoori enam kui sajandi pikkuses olemasolus on ette tulnud paremaid ja halvemaid aegu. Mõnda suuremate koosseisudega ette ...

Minu jõulude retsept

Harju-Madise koguduse õpetaja Joel Siim: piparkoogitaigna tegemiseks tasub valida üks tõeliselt külm talvepäev. Merle Prass-Siim

Paari aasta eest küsis meie sõpruskoguduse ajalehe toimetaja, millest koosnevad Harju-Madise kirikuõpetaja jõulud. Sellest küsimusest sündis kirjatükk, mida tahan jagada ka Sinuga, hea Eesti Kiriku lugeja.KuuskAlati, kui näen akna taga lund sadamas, meenub mulle üks eriline jõuluhommik. Oli äärmiselt külm talv. Kodus oli jahe (see oli üks neid viimaseid nõukogude aastaid, kõigest oli puudus – ka ...

Oh Petlemm, väike linnake

Miks pidi Jeesus sündima nii vaikses ja märkamatus paigas? Nii küsib Martin Luther ning vastab: selleks, et asi jääks saladusse. Pühakuju «Kristuse sündimine» (Alkis Kepolas) Tallinna Püha Siimeoni ja naisprohvet Hanna katedraalis. Repro

Aga sina, Petlemm Efrata, olgugi väike Juuda tuhandete seas, sinust tuleb mulle see, kes saab valitsejaks Iisraelis ja kes põlvneb muistseist päevist, igiaegadest (Mi 5:1). «Oh Petlemm, väike linnake, sa magad vaikset und!» See laul kumises korduvalt mu peas, kui jalutasin hiljuti ainsa eurooplasena araablaste sagivail äritänavail pimedas õhtuses Petlemmas. XIX sajandil, mil ameeriklased Lewis Henry Redner ja Phillips Brooks selle ...

Nikolaus on laste sõber ja hädasolijate abimees

Jõulukuu 6. päeval peetakse Püha Nikolause mälestuspäeva, eesti rahvapärase nimega nigulapäeva. Nikolaus on üks armastatumaid pühakuid nii lääne- kui idakirikus – laste sõber ja hädasolijate aitaja. Teda nimetatakse veel õpilaste, neidude, meremeeste, pagarite, kaupmeeste, apteekrite ja parfüümitootjate kaitsjaks. Kõige tuntum on Nikolaus tänapäeval aga kui jõulukinkide tooja ...

Peomeeleolu Toompeal

Eesti Kiriku sünnipäevalaud on kaetud konsistooriumi saali. Keha kinnitades on mõnus mõtteid vahetada. Foto: Rita Puidet

               

Õnnistust meie riigile ja rahvale

Mati Märtin, kes on lugejatele eelkõige tuttav muusikakriitiku ja kontsertide arvustaja ning ajalooliste ülevaadete tegijana, on Eesti Kiriku kõige pikemaajaline kaasautor. Mati Märtini enda arhiivi andmeil on tema esimene kaastöö Eesti Kirikus ilmunud 25. juulil 1991. Käesolev kirjatöö on järjekorras 206. Foto: erakogu

80 aastat tagasi kajastas Eesti Kirik elavalt muusika­elu kirikutes.«Rõõmustavaks nähteks on kujunemas, et rohkem hakatakse pöörama tähelepanu kirikumuusika harrastusele. Leidub noori kui ka vanu, kes on asjast huvitatud ja asunud muusikaõhtute tegelikule korraldamisele. Ja peab ütlema, et korraldajate meeleheaks ning Jumala auks on kasvamas ka kirikumuusika õhtute külastajate arv,» kirjutas Eesti Kirik ...

Kui Eesti Kirik ilmus Viljandis

Helgi Kaldma, ajakirjanik, aastast 1973 Sakala leival:Ühel 1990. aasta veebruaripäeval astus minu kabinetti Sakala toimetuses, kus ma töötasin osakonnajuhatajana, Põltsamaa koguduse õpetaja Joel Luhamets ja teatas, et on vaja teha uut lehte. Nii sai minust oma põhitöö kõrvalt kuni 1991. aasta jaanuarini Eesti Kiriku tegija selle sõna otseses tähenduses.Leht ilmus toona kaks korda kuus ja trükiti Viljandi ...

Esimene lehenumber pandi kokku erakorteris

Anne Schotter oma kodus Tartus Poe tänavas. Siin pakkus ta kakskümmend aastat tagasi peavarju taas ilmuma hakkava Eesti Kiriku esimese numbri tegijatele töökoosoleku pidamiseks. Foto: Liina Raudvassar

Eesti Kiriku numbri kokkupanekut oma kodus Anne Schotter üksikasjalikult ei mäleta, ent hindab kõrgelt võimalust, et sai anda oma panuse ajaloolisse hetke.«Taevake, kuidas ma küll seda ei mäleta,» ahhetab Anne Scho­t­­­­­­­­ter, kui Eesti Kirik uurib mälestusi 1990. aastast. Toona Tartu ülikoolis teadurina töötanud Anne Schotteril on meeles, kuidas poeg Avo Üprus ...