«Jumal saatis meile oma Poja vaese lapsena, kes elas vaeses perekonnas, vaeses külas, vaesel maal. Tema, kes on kõigeväeline ja kõikide rikkuste Looja, sünnib Petlemmas viletsas ümbruses. Kas ei näita see meile, millised on tõelised rikkused ja mis on meie elus tõesti oluline?» küsitakse läkituses. See, mis on oluline ja püsib, on mujal. Petlemma sõnum on selge: tõeline rikkus on alati olnud laps ja perekond. «Lastele avatud perekonnad on meie rikkus. Perekond – see on ...

Veerand sajandit tagasi olid eestlaste ootused muutuste järele suured. Tekkinud muinsuskaitseliikumise kõrval väärib märkimist 1.–2. aprillini 1988 Toompeal peetud loominguliste liitude juhatuste ühispleenum. Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) arvas oma ülesandeks nii esemeliste kui vaimsete väärtuste põlistamise. Koguduseliikmete ja vaimulike kaudu lõi Eesti luterlik kirik vaba rahvakiriku mantlipärijana aktiivselt kaasa kogu maad hõlmanud rahvaliikumises, mille ülimaks ...

Aga nende sealoleku aegu said päevad täis ja Maarja pidi sünnitama. Ta tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta. Karjased olid seal paigus õitsil ja valvasid öösel oma karja. Issanda ingel seisatas nende juures ja Issanda kirkus säras nende ümber ja nad kartsid üliväga. Aga ingel ütles neile: «Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud ...

Head Eesti Kiriku lugejad ja koostööpartnerid! Soovime teile õnnistatud jõulupühi ja edukat uut aastat. Eesti Kiriku toimetus Järgmine Eesti Kirik ilmub 2. jaanuaril 2013.

Kärla põhikool sai 100. aastapäeval endale lipu, mis pühitseti Kärla kirikus. Varahommikul ruttasin Kärla parki peo peaproovi. Olen kiriku naiskoori laulja. Olles saja-aastaseks saava Kärla põhikooli vilistlane ning õpetanud üle 45 aasta samas koolis lapsi lugema, kirjutama, maalima, aimasin ette rõõmsaid kohtumisi. Äratundmisrõõm Seekord ei olnud mul kokkutuleku organiseerimise kohustust ja sain pakutut täiega nautida. Registreerimislaualt ulatati nimesilt rinda ja ...

5.–6. septembril möödub 25 aastat sellest, kui pidi toimuma Eesti muinsuskaitse klubide 4. kokkutulek Tarvastus. Võimud keelasid selle kokkutuleku ära. Põhjenduseks toodi, et on kibe põllutööde aeg ja inimesi vajatakse tööle ning pole võimalik mingit kokkutulekut pidada. Aga miks seisis 1987. aasta septembri alguspäevadel Viljandi ja Mustla vahel igal teeotsal relvastatud sõdur? Miks olid Mustla peatänavale pandud peatumist keelavad liiklusmärgid? Miks oli Mustlas ...

Omariikluse ülistuseks ja aatemeele kinnituseks tähistas Eesti ja eestlaskond 24. veebruaril päikesetõusust hiliste õhtutundideni vabariigi 94. aastapäeva.Üritused algasid juba päev varem, mil Pärnus loeti ette ajalooline iseseisvusmanifest, milles väljendatakse eesti rahva tungi iseseisvuse järele. Iseseisvuspäeva ettevõtmised rullusid 24. veebruaril päikese teekonda järgivalt üle Eesti. ...

Käesoleval aastal on Soomes mitu suurt Piibliga seotud tähtpäeva, möödub 370 aastat esimese soomekeelsest piiblitõlke ilmumisest ja piibliselts saab kahesaja aasta vanuseks. Piibliselts on Soome vanim kristlik organisatsioon. Praegu Soomes kasutusel olev piiblitõlge saab sel aastal 20aastaseks. Piibliaasta koostööpartnerid on Soome Oikumeeniline Nõukogu (meie Eesti Kirikute Nõukogule vastav organisatsioon), Soome ...

Mihklipäev ehk peaingel Miikaeli päev ehk kõigi laste ja inglite püha levis varakristlikus kirikus 4.–5. sajandil. Erinevates lugudes on Miikael olnud oluline tegelane hingede kaalumisel ja päästmisel, võitluses kurjuse jõududega ning laiemalt ristiusu levikus. Ingel Miikaelil on kindel koht ka juudi usundis ning islami traditsioonis.Miikaeli tuntakse kui Jumala armee juhti ja ülevaatajat. Miikael muutus keskajal oluliseks ...

Tänavu täitub 20 aastat Tartu ülikooli usuteaduskonna taastamisest.Ei ole niisugust kausta, mille kaante vahelt leiaks kõik dokumendid usuteaduskonna taastamise kohta Tartu ülikoolis aastal 1991. Vahetuimaks allikaks on siinkirjutaja kirjad rektor professor Jüri Kärnerile (1940–2010), kes 1993. aastal kohalt lahkudes võttis nad koju kaasa ning seega asuvad kirjad erakätes. Täie õigusega, sest nad polnud ametlikud. ...

1931. a märtsikuu esimesel päeval jõudis esiettekandeni prof Artur Kapi (1878–1952) oratoorium «Hiob». See oli tõeline suursündmus Eesti muusikaelus. Estonia kontserdisaal oli rahvast pilgeni täis. Kohal olid riigivanem, valitsuse liikmed, välissaadikud. Publik raatsis saalist lahkuda alles siis, kui Kapp juba istus Estonia Valges saalis oma ametivendadega, kes meistrit muidugi «elada» lasksid. Monumentaalne teos oli ...

24. veebruaril 1931 sai täis 13 aastat Eesti iseseisvust. Seda päeva tähistati seegi kord kõikjal üle Eestimaa. Tehti seda aga tagasihoidlikult ja tõsises meelelaadis, nagu ajale kohane. Meenutati aastaid, mil pandi alus Eesti riigile. Kirikutes, mis vabaduspäeval endiselt suuri rahvahulki ligi tõmbasid, rõhutati, et kõik see sai teoks Jumala abiga. Kuid – füüsiliselt oldi küll nüüd vabad, aga ...

Kuressaare Laurentiuse koguduse segakoor, mis 2006. aasta augustikuust kannab nime Sauer, on tegutsenud juba 125 aastat. Koori nimi sümboliseerib restaureerimisel olevat Kuressaare kiriku 19. sajandi lõpust pärinevat Saueri orelit. See tõik kohustab koori olema alati ja kõikjal vaimutemplile omaseks muusikaliseks majakaks.Segakoori enam kui sajandi pikkuses olemasolus on ette tulnud paremaid ja halvemaid aegu. Mõnda suuremate koosseisudega ette ...

Paari aasta eest küsis meie sõpruskoguduse ajalehe toimetaja, millest koosnevad Harju-Madise kirikuõpetaja jõulud. Sellest küsimusest sündis kirjatükk, mida tahan jagada ka Sinuga, hea Eesti Kiriku lugeja.KuuskAlati, kui näen akna taga lund sadamas, meenub mulle üks eriline jõuluhommik. Oli äärmiselt külm talv. Kodus oli jahe (see oli üks neid viimaseid nõukogude aastaid, kõigest oli puudus – ka ...

Aga sina, Petlemm Efrata, olgugi väike Juuda tuhandete seas, sinust tuleb mulle see, kes saab valitsejaks Iisraelis ja kes põlvneb muistseist päevist, igiaegadest (Mi 5:1). «Oh Petlemm, väike linnake, sa magad vaikset und!» See laul kumises korduvalt mu peas, kui jalutasin hiljuti ainsa eurooplasena araablaste sagivail äritänavail pimedas õhtuses Petlemmas. XIX sajandil, mil ameeriklased Lewis Henry Redner ja Phillips Brooks selle ...