Esileht » Elu ja Inimesed » Tähtpäev »

Tähtpäev

Peapiiskop Urmas Viilma iseseisvuspäeva jutlus

Kui sa sööd ja su kõht saab täis, siis kiida Issandat, oma Jumalat, hea maa pärast, mille ta sulle andis! Ja ära ütle oma südames: Mu oma jõud ja mu käe ramm on soetanud mulle selle varanduse, vaid tuleta meelde Issandat, oma Jumalat, et see on tema, kes annab sulle jõu varanduse soetamiseks. 5Ms 8:10, 17–18 „Ma tulen maalt, mille nimi on Eesti“, alustas president Lennart Meri üht oma kõnet, mille ta pidas peaaegu veerand sajandit tagasi Münchenis. Kõigest paar aastat varem ...

Minu Eesti

janne

Janne Kütimaa, pool elu, 20 aastat Eestist Soome ja Ahvenamaale pendeldanud: Eesti on mu elu hüppelauaks. Minu iseseisvumise aeg langeb kokku Eesti taasiseseisvumisega – see lõi sobivamal hetkel võimaluse siinsest kaugemale vaadata ja teispool vett omamoodi Eesti saadik olla. Mu Eesti ulatub eelkõige Setomaale, kust on pärit isa, suvise koolivaheaja vahvad mälestused ja identiteet Eestis – 50% seto! Teisalt ulatub see loodesse – rannarootsi alade ja väikesaarteni. Need on ...

Õppides minevikust teel tulevikku

Hugo Bernhard Rahamägi, piiskop: Eesti riigi ja vabaduse manifest oli nagu püha piirikivi pika mineviku ja teadmata tuleviku vahel. Püha piirikivi, mille juurde ikka uuesti tagasi tuldi ja tagasi tuleme, vaatamata mõne kõrvalekalduvale soovile. Meie vaatame selle Eesti hinge avaldusele ja otsusele kui Eesti püsivale nurgakivile ... Kohe pidi Eesti selle püha piirikivi pärast tuleproovi läbi tegema. Langesid paljud! Kuid tuleproov tehti läbi mehelikult ja vahvalt ... Ohvreid ...

Ahvenamaal tähistati Eesti Vabariigi 100. aastapäeva

Ahvenamaa pealinna Marie­hamni raamatukogu ees oli heisatud 27. jaanuaril sinimustvalge lipp. Ahvenamaa oli katnud eestimaalastele ja kohalikele peolaua. Avasõnad ütles Eesti aukonsul Ahvenamaal Johan Eriksson, kes oli kogu ettevõtmise initsiaator. Peakõne pidas Rootsi peakonsul Mariehamnis Olof Ehrenkrona, kes tegi ülevaate ajaloost rootsi ajast tänapäevani ja mainis, et tänavu tähistatakse ka 30 aastat tagasi alguse saanud rahumeelse revolutsiooni aastapäeva. Eesti ...

Heisakem riigilipud!

Eesti riik saab saja-aastaseks. Üle veerandsaja aasta oleme olnud jälle vabad. Paljud meist arvukamad rahvad alles unistavad oma riigist. Omariikluseta poleks me need, kes oleme – me poleks peremehed omal maal. Me ei saaks vabalt ja segamatult rääkida oma emakeelt ega ise oma asju otsustada. Tundkem täna uhkust, et oleme vaba riigirahvas. Andkem au oma riigile ja selle lipule. Kaunistame juubeli eel rahvusvärvidega meie peopaigad ja heiskame 24. veebruaril, ...

Mälestusi Eesti Vabariigi aastapäevade tähistamisest koolipõlves

Oma lapse- ja koolipõlvest mäletan iga-aastase esimese tähtsa kuupäevana 24. veebruari – rahvuspüha ja riigipüha. Minu kodukohas Karksis peeti sel päeval Karksi-Nuia alevi keskväljakul Kaitseliidu paraadi, mida käisin koos vanematega vaatamas. 1938. aastal tähistati üle riigi Eesti Vabariigi 20. aastapäeva 24. veebruaril eriti pidulikult. Olin algkooli kolmanda klassi õpilane. Õpetaja andis meile koostada kirjandi teemal „Eesti riigi sünnipäev“. Minu jaoks oli üllatavalt ...

Avaürituseni on aega vähem kui nädal

Kui Eesti Vabariik 100 korraldusmeeskond loeb avaürituseks suurt üldrahvalikku matka 16. aprillil, ülestõusmispühal, siis juba 8. aprillil meenutatakse vabariigi sündi Peterburis ja 12. aprillil Pärnumaal Mihkli kirikus. Kuidas juhatatakse sisse Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamine? Margus Kasterpalu, EV100 suursündmuste juht: EV100 avaürituseks on 16. aprillil toimuv suur matk endise Eestimaa ja Liivimaa kubermangu piiril Peipsi rannalt Läänemere kaldani. EV100 ...

Usuteaduskonnas omandatud haridus lubab elus edasi

Usuteaduskonna taastamise 25. aastapäeva tähistati ülikoolilinnas mitme üritusega. Alustati Raadi kalmistul, et mälestada teaduskonnaga seotud õppejõude. Seejärel peeti Jaani kirikus oikumeeniline jumalateenistus. Pärast sisukat konverentsi peahoone aulas liiguti meeleolukaks piduõhtuks Eesti Üliõpilaste Seltsi majja. Usuteaduskond on jätnud jälje. Usuteaduskond räägib kaasa. Usuteaduskond on olemas. Need on mõtted, mis tõusid meelde aastapäevale pühendatud ettevõtmistest ...

Tartu rahu aastapäeva tähistati üle Eesti

Küünlapäeval, 2. veebruaril meenutati Eestis, et 94 aastat tagasi sõlmiti Tartus Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel rahuleping. Kord aastas on Tartu Eesti südameks. Uhkusest rinda kummi lüües saab ülikoolilinn kinnitada, et just siin allkirjastati dokument, mida õigusega Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks nimetatakse. Dokument, mis kinnitab, et Venemaa tunnustab «ilmtingimata» Eesti riigi rippumatust ning loobub igaveseks ajaks oma ülemvõimust Eesti rahva ja maa ...

Jõulutervitus

Head Eesti Kiriku lugejad ja koostööpartnerid! Rõõmustagem üheskoos kõige selle üle, mis on Jumala armust hästi korda läinud. Täname meeldiva ja tulemusrikka koostöö eest! Eesti Kiriku toimetus Järgmine Eesti Kirik ilmub kolmapäeval, 1. jaanuaril 2014.

Eesti Kirikute Nõukogu jõululäkitusest

«Jumal saatis meile oma Poja vaese lapsena, kes elas vaeses perekonnas, vaeses külas, vaesel maal. Tema, kes on kõigeväeline ja kõikide rikkuste Looja, sünnib Petlemmas viletsas ümbruses. Kas ei näita see meile, millised on tõelised rikkused ja mis on meie elus tõesti oluline?» küsitakse läkituses. See, mis on oluline ja püsib, on mujal. Petlemma sõnum on selge: tõeline rikkus on alati olnud laps ja perekond. «Lastele avatud perekonnad on meie rikkus. Perekond – see on ...

Muinsus on kõikjal, kus on rahvas ja kus aeg teeb oma tööd

Veerand sajandit tagasi olid eestlaste ootused muutuste järele suured. Tekkinud muinsuskaitseliikumise kõrval väärib märkimist 1.–2. aprillini 1988 Toompeal peetud loominguliste liitude juhatuste ühispleenum. Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) arvas oma ülesandeks nii esemeliste kui vaimsete väärtuste põlistamise. Koguduseliikmete ja vaimulike kaudu lõi Eesti luterlik kirik vaba rahvakiriku mantlipärijana aktiivselt kaasa kogu maad hõlmanud rahvaliikumises, mille ülimaks ...

Jeesuse sünd

Aga nende sealoleku aegu said päevad täis ja Maarja pidi sünnitama. Ta tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta. Karjased olid seal paigus õitsil ja valvasid öösel oma karja. Issanda ingel seisatas nende juures ja Issanda kirkus säras nende ümber ja nad kartsid üliväga. Aga ingel ütles neile: «Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud ...

Jõulutervitused

Head Eesti Kiriku lugejad ja koostööpartnerid! Soovime teile õnnistatud jõulupühi ja edukat uut aastat. Eesti Kiriku toimetus Järgmine Eesti Kirik ilmub 2. jaanuaril 2013.

Kui armsad on need vanad rajad…

Kärla põhikool sai 100. aastapäeval endale lipu, mis pühitseti Kärla kirikus. Varahommikul ruttasin Kärla parki peo peaproovi. Olen kiriku naiskoori laulja. Olles saja-aastaseks saava Kärla põhikooli vilistlane ning õpetanud üle 45 aasta samas koolis lapsi lugema, kirjutama, maalima, aimasin ette rõõmsaid kohtumisi. Äratundmisrõõm Seekord ei olnud mul kokkutuleku organiseerimise kohustust ja sain pakutut täiega nautida. Registreerimislaualt ulatati nimesilt rinda ja ...