Haapsalus on piiskop Tiit Salumäel ning tema abikaasal ja organistil  Lia Salumäel saabuvad paasapühad 46. koos teenitud aastate reas.  Pühadenädalal on iga päev kavas palvus või jumalateenistus või ka mitu. Sellega kaasnevad kooriharjutused ja muud ettevalmistused. Kõige selle kõrvalt võtavad Salumäed aega ka perele.  Palmipuudepühaks tuuakse alati tuppa pajuoksad. Suureks nädalaks kodu rohkem ei kaunistata. „Suurt nädalat pühitseme asjakohase tõsiduse ja ...

Ka kiirel ajal tunneme rõõmu seltskonnast ja heast toidust. Nii nagu kõikide vaimulike jaoks, on ka peapiiskopi ja tema pere jaoks pühad, olgu need siis jõulud või ülestõusmispühad, kiire aeg. Kõige olulisem ongi leida tasakaalu selle vahel, et pühade vaimsus püsiks ja argised toimetused saaks tehtud. Kui jõulude ajal võib tihti juhtuda, et peapiiskop teenib erinevates Eestimaa imelistes kirikutes, siis ülestõusmispühade ajal ollakse enamasti n-ö kodukirikus, Tallinna ...

Ülestõusmispühade aeg on vaimulikele ja nende perele eriliselt kiire, aga meie pere võtab reeglina aega, et teha Kirju Koera kooki.  Pühade ajal me keedame, värvime ja sööme mune. Munad on tõesti peamine pühadetoit, sest neid tuuakse kingituseks ja nii mõnigi hea inimene lisab oma pühadetervitusele ka kaunilt värvitud muna. Kindlasti ei tohi väärtuslik toit kauaks seisma jääda. Nii et pühadelaua olulisim toit on munad. Üks asi siiski on, mida Tiina reeglina ...

Peapiiskop Urmas Viilma jutlustamas Tallinna piiskoplikus toomkirikus. Arhiiv. Peapiiskop Urmas Viilma iseseisvuspäeva jutlus 24. veebruari oikumeenilisel jumalateenistusel Tallinna piiskoplikus toomkirikus Apostel Paulus kirjutab Kolossa kogudusele: Ja teie südameis valitsegu Kristuse rahu, millesse te olete kutsutud ühe ihuna. Ja olge tänulikud! (Kl 3:15) Oleme järjekestvast iseseisvusest rõõmustanud viimased kolmkümmend ja pool aastat. Pidupäevadel, nagu ...

Olen täna rääkimas, mida tähendab minu jaoks Eesti.  Minu elu on alati olnud seotud kahe keelega: eesti ja inglise keelega. Olen kogu elu elanud Iirimaal Dublinis, välja arvatud paarinädalased suvised reisid Haapsalusse sugulasi külastama.  Enne minu tulekut siia, Läänemaa ühisgümnaasiumisse kaheks kuuks, oli mul ausalt öeldes väga spetsiifiline mulje Eestist. Eestimaa on olnud minu jaoks nagu paradiis maa peal. Eestlased olid mu meelest alati õnnelikud, nad ...

Selle pildi loomiseks sai kunstnik Liive Koppel innustust „Kiriku laulu- ja palveraamatu“ laulust 18: „Hõisake, taevad, ja inglid, Au Issandat kiitke /.../ (Sõnad Gerhard Tersteegen, tõlge Jaan Bergmann).  Aga sina, Petlemm Efrata, olgugi väike Juuda tuhandete seas, sinust tuleb mulle see, kes saab valitsejaks Iisraelis ja kes põlvneb muistseist päevist, igiaegadest                 (Mi 5:1).  „Oh Petlemm, väike linnake, ...

Piiskop Joel Luhamets teenib inimesi sõnaga, aga mitte ainult. 2 x Rita Puidet. Tartu vähekindlustatud inimesed said Pauluse kiriku tiibhoones möödunud nädala teisipäeval ja neljapäeval osa jõululõunast.  Mõnikümmend inimest oli kogunenud Pauluse kiriku kõrvalhoone saali ukse taha, et mitte jõululõunale hilineda. Sisse astunud, tekkis tunne, nagu oleksin peenesse söögikohta sattunud. Aga üheski restoranis ei loe söögipalvet ega kanna toitu ette piiskop või ...

Pööripäev Süda kui kivikalme, seisame oma vaenlaste ees. Nende rumalus on hirmutav, nende janu on veider. Nad ei tunne meid, nagu ei tunne pimedus päikesesära. Enne kui saavad meist aimu, oleme kõrbest läbi. Ükski vari möödanikust ei saa meid enam kätte ning meie oleme olemas üksteise jaoks. Ilma käsuta. Äratundmine Olen väga armas, juba ammu antakse unes ja ilmsi võetakse      mänguradadele ...

„Tüdrukud, tüdrukud!“ hüüab ema püüdlikult vaiksemal häälel. „Ärge jookske surnuaias!“ Tüdrukud, õed Maila ja Leila, võtavad hoogu maha. Jah, sellest oli kodus juttu küll, et kalmistul ei joosta ja ei kilgata, räägitakse vaikselt. „Ema,“ Maila tuleb emale lähemale, „kas sa mäletad tõesti, kus on vanaisa haud? Kõik on valge, mina küll ei mäleta, ma ei tunne siin ühtegi kohta enam ära!“ „Ikka mäletan, olen siin ju palju kordi käinud. Vanaisa maeti vanaema ...

Kujunduse autor on usuteaduskonna magistrant.  Kristina Viin

1991. aasta suve mäletan hästi, sest see oli sündmusterohke. Sama suve hakul selgus, et Tartu Ülikoolis taasavatakse usuteaduskond. Kuna ka minul oli igatsus asuda õppima teoloogiat, soovitas minu koguduse õpetaja esitada paberid EELK Usuteaduse Instituudi kõrval ka Tartu Ülikooli usuteaduskonda.  Nõnda sõitsingi sel mitmes mõttes kuumal suvel korduvalt Tartusse eksamitele ja lõpuks ka vestlusele. Konkurss usuteaduskonda oli esimesel avamisaastal arvestatav – ...

Dr Marju Lepajõe (1962–2019), TÜ usuteaduskonna õppejõud 1993–2019:  Klassikaline Euroopa ülikool tähendab, et seal on ikka teatud kindlad teaduskonnad. Sellest sa näed ära, et on vana ülikool. Kui on usuteaduskond, siis on vana ülikool. Tartu on ikkagi vanem kui Harvard, mis on meeldiv muidugi.  Palju ei ole mõjuv. Vähe ja kindlates olukordades. On vaja anda teistsugust haridust. Nad ei taha õppida inglise keeles, mida neile peale surutakse. Nad ...

Juhid:  1991–1996 Kalle Kasemaa 1996–1997 Tõnu Lehtsaar 1997–1998 Peeter Roosimaa 1998–2001 Tarmo Kulmar Lõpetas: Bakalaureuseõppe:79 Magistriõppe: 19 Kaitses doktoritöö: 3 Usuteaduskonna lõpetanud EELK vaimulikud* 1993: Jaanus Noormägi; 1994: Toomas Paul (doktor), Tarmo Kulmar (doktor); 1995: Vallo Ehasalu,Taavi Laanepere,Urmas Petti, Allan Taruste, Kerstin Kask, Rein Schihalejev; 1996: Lagle Heinla,Arho Tuhkru,Mare Mägi (hilisem ...

Emeriitprofessor Kalle Kasemaa nimetati vilistlaste poolt 1990ndatel lemmikõppejõuks. Kätlin Liimets. Tartu ülikooli 1991. aastal taasavatud usuteaduskonna esimene dekaan, vaimulik, Vana Testamendi emeriitprofessor Kalle Kasemaa on üheksakümnendatel paljudele taastatud teaduskonna sünonüüm. Usuteaduskond kuulus 1632. aastal asutatud ülikooli nelja esimese teaduskonna hulka. Nõukogude võim sulges teaduskonna 1940. aastal, 1940ndate lõpu poole jätkati tegevust, ...

Vastavatud usuteaduskonna esimesel aastal oli teaduskonnal ka väike kammerkoor. Harjutasime vaid mõned korrad enne esinemist Tartu Ülikooli ajaloomuuseumi valges saalis (vist oli tegemist teaduskonna jõuluaktuse vms). Samal aktusel esines ka TÜ kammerkoor, ning kahe koori tasemevahe oli väga mastaapne. (Meie kooris oli ka inimesi, kes mitte kõige paremini ei pidanud viisi ja kellel puudus varasem koorilaulukogemus, ka laulud olid valitud meie jaoks liiga ...