Esileht » Elu ja Inimesed » Tähtpäev »

Tähtpäev

Usuteaduskonnas omandatud haridus lubab elus edasi

Usuteaduskonna taastamise 25. aastapäeva tähistati ülikoolilinnas mitme üritusega. Alustati Raadi kalmistul, et mälestada teaduskonnaga seotud õppejõude. Seejärel peeti Jaani kirikus oikumeeniline jumalateenistus. Pärast sisukat konverentsi peahoone aulas liiguti meeleolukaks piduõhtuks Eesti Üliõpilaste Seltsi majja. Usuteaduskond on jätnud jälje. Usuteaduskond räägib kaasa. Usuteaduskond on olemas. Need on mõtted, mis tõusid meelde aastapäevale pühendatud ettevõtmistest ...

Tartu rahu aastapäeva tähistati üle Eesti

Küünlapäeval, 2. veebruaril meenutati Eestis, et 94 aastat tagasi sõlmiti Tartus Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel rahuleping. Kord aastas on Tartu Eesti südameks. Uhkusest rinda kummi lüües saab ülikoolilinn kinnitada, et just siin allkirjastati dokument, mida õigusega Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks nimetatakse. Dokument, mis kinnitab, et Venemaa tunnustab «ilmtingimata» Eesti riigi rippumatust ning loobub igaveseks ajaks oma ülemvõimust Eesti rahva ja maa ...

Jõulutervitus

Head Eesti Kiriku lugejad ja koostööpartnerid! Rõõmustagem üheskoos kõige selle üle, mis on Jumala armust hästi korda läinud. Täname meeldiva ja tulemusrikka koostöö eest! Eesti Kiriku toimetus Järgmine Eesti Kirik ilmub kolmapäeval, 1. jaanuaril 2014.

Eesti Kirikute Nõukogu jõululäkitusest

«Jumal saatis meile oma Poja vaese lapsena, kes elas vaeses perekonnas, vaeses külas, vaesel maal. Tema, kes on kõigeväeline ja kõikide rikkuste Looja, sünnib Petlemmas viletsas ümbruses. Kas ei näita see meile, millised on tõelised rikkused ja mis on meie elus tõesti oluline?» küsitakse läkituses. See, mis on oluline ja püsib, on mujal. Petlemma sõnum on selge: tõeline rikkus on alati olnud laps ja perekond. «Lastele avatud perekonnad on meie rikkus. Perekond – see on ...

Muinsus on kõikjal, kus on rahvas ja kus aeg teeb oma tööd

Veerand sajandit tagasi olid eestlaste ootused muutuste järele suured. Tekkinud muinsuskaitseliikumise kõrval väärib märkimist 1.–2. aprillini 1988 Toompeal peetud loominguliste liitude juhatuste ühispleenum. Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) arvas oma ülesandeks nii esemeliste kui vaimsete väärtuste põlistamise. Koguduseliikmete ja vaimulike kaudu lõi Eesti luterlik kirik vaba rahvakiriku mantlipärijana aktiivselt kaasa kogu maad hõlmanud rahvaliikumises, mille ülimaks ...

Jeesuse sünd

Aga nende sealoleku aegu said päevad täis ja Maarja pidi sünnitama. Ta tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta. Karjased olid seal paigus õitsil ja valvasid öösel oma karja. Issanda ingel seisatas nende juures ja Issanda kirkus säras nende ümber ja nad kartsid üliväga. Aga ingel ütles neile: «Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud ...

Jõulutervitused

Head Eesti Kiriku lugejad ja koostööpartnerid! Soovime teile õnnistatud jõulupühi ja edukat uut aastat. Eesti Kiriku toimetus Järgmine Eesti Kirik ilmub 2. jaanuaril 2013.

Kui armsad on need vanad rajad…

Kärla põhikool sai 100. aastapäeval endale lipu, mis pühitseti Kärla kirikus. Varahommikul ruttasin Kärla parki peo peaproovi. Olen kiriku naiskoori laulja. Olles saja-aastaseks saava Kärla põhikooli vilistlane ning õpetanud üle 45 aasta samas koolis lapsi lugema, kirjutama, maalima, aimasin ette rõõmsaid kohtumisi. Äratundmisrõõm Seekord ei olnud mul kokkutuleku organiseerimise kohustust ja sain pakutut täiega nautida. Registreerimislaualt ulatati nimesilt rinda ja ...

Äramärkimist vääriv aastapäev

5.–6. septembril möödub 25 aastat sellest, kui pidi toimuma Eesti muinsuskaitse klubide 4. kokkutulek Tarvastus. Võimud keelasid selle kokkutuleku ära. Põhjenduseks toodi, et on kibe põllutööde aeg ja inimesi vajatakse tööle ning pole võimalik mingit kokkutulekut pidada. Aga miks seisis 1987. aasta septembri alguspäevadel Viljandi ja Mustla vahel igal teeotsal relvastatud sõdur? Miks olid Mustla peatänavale pandud peatumist keelavad liiklusmärgid? Miks oli Mustlas ...

Sinimustvalge päev

Jumalateenistusel Jaani kirikus teenisid peapiiskop Andres Põder ja õpetaja Urmas Petti. Naatan Haamer

Omariikluse ülistuseks ja aatemeele kinnituseks tähistas Eesti ja eestlaskond 24. veebruaril päikesetõusust hiliste õhtutundideni vabariigi 94. aastapäeva.Üritused algasid juba päev varem, mil Pärnus loeti ette ajalooline iseseisvusmanifest, milles väljendatakse eesti rahva tungi iseseisvuse järele. Iseseisvuspäeva ettevõtmised rullusid 24. veebruaril päikese teekonda järgivalt üle Eesti. ...

200 aastat Soome Piibliseltsi

Piibliseltsi 200. aastapäeva märkivad plakatid on kõikjal kogudusemajades aukohal.  Helena Semm

Käesoleval aastal on Soomes mitu suurt Piibliga seotud tähtpäeva, möödub 370 aastat esimese soomekeelsest piiblitõlke ilmumisest ja piibliselts saab kahesaja aasta vanuseks. Piibliselts on Soome vanim kristlik organisatsioon. Praegu Soomes kasutusel olev piiblitõlge saab sel aastal 20aastaseks. Piibliaasta koostööpartnerid on Soome Oikumeeniline Nõukogu (meie Eesti Kirikute Nõukogule vastav organisatsioon), Soome ...

29. septembril tähistame mihklipäeva

Katalaani kunstnikud on kujutanud peaingel Miikaeli, Raafaeli ja Gaabrieli. 13. sajandi tööd. Miikael võitleb lohega, kaalub hingi ja saadab sõnumi pullitapjale mehele; Raafael ja Gaabriel kannavad inimese hinge.

Mihklipäev ehk peaingel Miikaeli päev ehk kõigi laste ja inglite püha levis varakristlikus kirikus 4.–5. sajandil. Erinevates lugudes on Miikael olnud oluline tegelane hingede kaalumisel ja päästmisel, võitluses kurjuse jõududega ning laiemalt ristiusu levikus. Ingel Miikaelil on kindel koht ka juudi usundis ning islami traditsioonis.Miikaeli tuntakse kui Jumala armee juhti ja ülevaatajat. Miikael muutus keskajal oluliseks ...

Ajalugu seestpoolt: kuidas taastati usuteaduskonda

Tartu ülikooli usuteaduskonna avaaktus 2. septembril 1991. aastal. Esireas Andres Taul (paremal) Torontost ja usuteaduse instituudi rektor Jaan Kiivit. Erakogu

Tänavu täitub 20 aastat Tartu ülikooli usuteaduskonna taastamisest.Ei ole niisugust kausta, mille kaante vahelt leiaks kõik dokumendid usuteaduskonna taastamise kohta Tartu ülikoolis aastal 1991. Vahetuimaks allikaks on siinkirjutaja kirjad rektor professor Jüri Kärnerile (1940–2010), kes 1993. aastal kohalt lahkudes võttis nad koju kaasa ning seega asuvad kirjad erakätes. Täie õigusega, sest nad polnud ametlikud. ...

Paastukuu algas oratooriumi esiettekandega

Juhan Aavik lõpetas Peterburi konservatooriumi 1907. a trompeti erialal ning 1911. a teooria ja kompositsiooni erialal.

1931. a märtsikuu esimesel päeval jõudis esiettekandeni prof Artur Kapi (1878–1952) oratoorium «Hiob». See oli tõeline suursündmus Eesti muusikaelus. Estonia kontserdisaal oli rahvast pilgeni täis. Kohal olid riigivanem, valitsuse liikmed, välissaadikud. Publik raatsis saalist lahkuda alles siis, kui Kapp juba istus Estonia Valges saalis oma ametivendadega, kes meistrit muidugi «elada» lasksid. Monumentaalne teos oli ...

Külmas küünlakuus mõtetega suvisel laulupeol

Rapla kirikus 1931. aastal vabariigi aastapäeval peetud jutluses rõhutas õpetaja Joosep Liiv, et püsima jäävad need rahvad, kes Jumala juurde jäävad. Arhiiv

24. veebruaril 1931 sai täis 13 aastat Eesti iseseisvust. Seda päeva tähistati seegi kord kõikjal üle Eestimaa. Tehti seda aga tagasihoidlikult ja tõsises meelelaadis, nagu ajale kohane. Meenutati aastaid, mil pandi alus Eesti riigile. Kirikutes, mis vabaduspäeval endiselt suuri rahvahulki ligi tõmbasid, rõhutati, et kõik see sai teoks Jumala abiga. Kuid – füüsiliselt oldi küll nüüd vabad, aga ...