Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon minevikust »

Persoon minevikust

EELK vanim vaimulik saadeti viimsele teele

8. juunil kogunes Rapla Maarja-Mag­daleena kirikusse emeriitpraost Esra Rahulaga jumalaga jätma peale perekonna rohkesti ametivendi ja kogudus, mida ta oli 29 aastat ustavalt teeninud. Rapla valla aukodanikule tulid austust avaldama Rapla maavanem Tiit Leier ning kihelkonna valdade esindajad. Matusekõne pidas peapiiskop Andres Põder, valides selle aluseks sama kirjakoha, milda ta oli kasutanud Esra Rahula 80. sünnipäeva jumalateenistusel – Mk 8:34, kus Jeesus ütleb: «Kui ...

Esra Rahula mälestusele mõeldes

Kui ma 29. mai hommikul emeriitpraost Esra Rahula surmateate sain, asusin sirvima oma mälus neid lehekülgi, kuhu tema nimi, kuju ja sõnad olid talletunud. Oli ta ju minu lapsepõlvekodus Kuusalu pastoraadis alati oodatud ja lugupeetud külaline. Üldjuhul olid need visiidid töised, kas lauritsapäeval koguduse nimepäevakülalisena jutlustamas või töistel nõupidamistel. Kuid juhtus ka seda, et külaskäigu ainus eesmärk oligi oma ordinatsioonivenda ja tema peret vaatama ...

Kullamaa sai mälestuspingi Rudolf Tobiasele

Kullamaa on uhke ja tänulik seal elanud kultuuriloos olulistele inimestele. Laupäeval tähistati helilooja Rudolf Tobiase 140. sünniaastapäeva ja avati talle nimeline mälestuspink. Meie professionaalse muusika rajajale, Hiiumaal sündinud (29.5.1873), Kullamaal kasvanud, kujunenud ja siia maetud Rudolf Tobiasele otsustas vald kogukonna vaimsuse tõstmiseks teha mälestuspingi. Pisut üle kahe meetri pika graniidist pingi valmistas OÜ Kohila Graniit ja see paigutati Tobiase ...

Eerik Hiisjärve meenutades

Alljärgnev on põgus pilk hea ametivenna praost Eerik Hiis­järve elukäigule läbi perekondliku ja isikliku prisma. Meie perel on mitmeid puutepunkte Eerik Hiisjärvega ja saime nautida häid perekondlikke suhteid. Lapsepõlv ja kujunemisaastad 30. aprillil 1913 sündis Tartus Kusta ja Friderike Hinriksoni peres poeg, kes sai ristimisel 19. mail nimeks Erich. Sel ajal oli tava laps ristida võimalikult kiiresti. Suure pere isa teenis leiba kingsepana ja ema õmblejana. ...

Anton Thor Helle mälestuseks

Esimene põhjaeestikeelne Piibel nägi ilmavalgust Tallinnas aastal 1739, pärast selle tõlkijate aastakümnetepikkust tööd. Juhtiv roll Piibli tõlkimisel oli Harjumaa pastoril Anton Thor Hellel, kes keele- ja kirikuõpetajana korraldas selle toimetamist ja väljaandmist. Keeleteadlase Kristiina Rossi sõnul jäi Thor Helle piiblitõlge redigeerituna kasutusele 20. sajandi keskpaigani ning täiesti uus täispiibli tõlge ilmus alles 1968. aastal. Kristiina Ross on kirjutanud: «Thor ...

Ahh, see kõlab nagu Ahrens!

Eduard Ahrensi konverentsi emotsionaalseima osa moodustas Aivar Simsoni ja Paul Männi ajalooline ülevaade ja mõtisklus Ahrensi monumendi saamisloo teemal. Toomas Mäeväli

Tänavu on hulk ümmargusi tähtpäevi, mis kõik seotud kirikuõpetaja ja keeleuuendaja Eduard Ahrensi nimega. Nii möödus 210 aastat tema sünnist ja 150 surmast, 170 aastat tagasi sai kaante vahele Ahrensi «Eesti keele Tallinna murde grammatika» ning kümme aastat hiljem selle täiendatud ja uues kirjaviisis näitlikustatud trükk. Kui tänapäeval mõne Kuu­salu kandi noore käest küsida, kes oli Eduard Ahrens, siis mõnel juhul elab vastajal hea sõber sellenimelisel tänaval, aga ...

Raul Ok(k): Jumala silma all elatud elu

19. aprillil 1913. aastal Kuressaares sündinud Raul Ok on sängitatud puhkama Risti kiriku kalmuaeda. Risti kirik jäi tema viimaseks teenistuspaigaks. Alustanud jutlustajana 1945 Rannamõisa koguduses, sai Raul Okist pärast ordinatsiooni 14. detsembril 1949 Tallinna toomkirikus aastateks 1950–60 Kuressaare koguduse õpetaja. Tema teenida olid ka Anseküla, Jämaja ja Kaarma kogudus ning viimasel saarel viibimise aastal Kihelkonna ja Kärla kogudus. 1960. aasta suvel tuli pere ...

Kus suri laulu «Hoia, Jumal, Eestit» autor?

Preester Vello Salo on võtnud südameasjaks uurida välja, kuidas lahkus Eestist Saksamaale pastor Aleksander Leopold Raudkepp (1877–1948, fotol) ja millisteks kujunesid tema viimased päevad paguluses. «Tema elulugu ootab alles kirjutajat,» kinnitab preester Salo Raudkepist kõneldes. Salo hinnangul väärib mees, kes andis Maarjamaa rahvale sõnumi «Rahu, töö ja kainus olgu eesti viis, venna arm meil ainus kandja võitlusis», et me tema elukäigust rohkem teaksime. Nagu preester ...

Lars Levi Laestadius

Soome usuline maastik on olnud rikas mitme kirikusisese äratusliikumise poolest. Palvetajad, ärganud, evangeelsed ja lestadiuslased on kõik vähemalt poolteise sajandi pikkuse traditsiooniga. Üks võimsamaid neist oli lestadiuslaste liikumisele alusepanijaks saanud Lapimaa praost, Põhjamaade apostel Lars Levi Laestadius (10.01.1800–21.02.1861). Pastor, botaanik ja usundiuurija Laestadiuse elu oli sünnist surmani seotud Rootsi Lapimaaga ja seal elavate laplastega ...

Edmund Laansalule mõeldes*

29. novembril oli põhjust mõelda vaimulik Edmund Aleksander Laansalule. Kindlasti on omajagu neid inimesi, kellele nimi Edmund Laansalu toob meelde isiklikke mälestusi. Olgu siinkohal vaid väike meenutus tema 60 aasta pikkusele eluteele. Võib-olla polegi õige teda praegu meenutada, sest tema eluloolised andmed pakuvad erinevat sünniaastat. Mõningatel andmetel on ta sündinud aasta hiljem. Konrad Veemi raamatu «Eesti vaba rahvakirik» andmetel on Edmund Laansalu sündinud ...

In memoriam Peapiiskop emeeritus Kuno Pajula

In memoriam Peapiiskop emeeritus Kuno Pajula 26. novembri hommikul kutsus Issand oma ustava sulase 88 aasta, 8 kuu ja 14 päeva vanusena taevasesse koju. Kuno Pajula (aastani 1936 Preis) sündis 11. märtsil 1924 Virumaal Salla vallas talupidajate perekonnas. Ristitud 1924. Konfirmeeritud 1943 Simunas. Aastatel 1931–1942 õppis ta Käru ja Salla algkoolis ning Väike-Maarja gümnaasiumis. 1944 mobiliseeriti Pajula Saksa armeesse. 1944–1947 oli vangilaagris. Kuno Pajula õppis ...

Kuno Pajulale mõeldes

Kuno Pajula oli peapiiskopiks aastatel 1987–1994. Need olid meie lähiajaloo kõige murrangulisemad aastad. Nagu kogu Eestis, nii oli ka kirikus selginemise ja otsingute aeg. Eesti lipu taasheiskamisel 24. veebruaril 1989 seisime koos Toompeal ja kõnelesime eesti rahvale. Kuno Pajula oli oma elu viimaste päevadeni aktiivne ning austatud kiriku- ja ühiskonnategelane, käies läbi auväärse tee Virumaa talupidaja pojast kirikupeani. Eesti Kirikute Nõukogu esimese presidendina ...

Evald Saest puudutatud inimesed

Laupäeval meenutati usuteaduse instituudis mälestuskonverentsil kooli peamist rajajat, esimest dekaani ning kauaaegset professorit Evald Saagi tema 100. sünniaastapäeval. Rapla koguduse õpetaja Mihkel Kukk, kõneldes eesti teoloogia säravast tähest, tõi välja huvitava paralleeli «Kevadega», mille ilmumise 100. aastapäeva hiljuti märgiti, ja sõnas teose algust parafraseerides: «Kui ma isaga Pärnu Eliisabeti kirikusse jõudsin, oli Evald Saag juba seal õpetajaks.» Mihkel ...

Evald Saag 24.11.1912–20.10.2004

Rõuge kihelkonnas Krabi vallas Liguri külas sündinud poiss liikus pärast Võrus gümnaasiumi lõpetamist Tallinna, kus oli aasta Tondi sõjakoolis, et siis Tartus pühenduda teoloogiaõpingutele (1935–1940). Prooviaastal oli ta Jõelähtme koguduses ning vaimulikuametisse pühitseti 14. detsembril 1941. Emerituuri jäi 1989. aastal, pärast 48 teenistusaastat jumalariigi tööl. On teeninud Paldiski, Järvakandi, Rapla, Märjamaa, Tallinna Kaarli ja Pärnu Eliisabeti kogudust, olnud ...

Elutarkuse mõõdupuu

Dokumentaalfilm «Evaldimaa» on kindlalt eesti parimate portreefilmide nimekirjas. On küllalt palju kunstnikke, kes suudavad tabada midagi või natuke. Harva juhtub, et linateoses on kõik üksikasjad juhtiva mõtte teenistuses. Nii sügavat ja terviklikku filmi inimlikust armastusest pole eestlane eestlasest vist varem teinud. Pool võitu on juba see, et tegijad on valinud kaamera ette suurepärased inimesed. Teine ja mitte väiksem pool on siiski autoritelt, kes on suutnud ...