Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon minevikust »

Persoon minevikust

Meie ema lugu 100 aastat Senta Toominga sünnist 2. osa

Perekond Kikerpill 1935. a: ees ema Hedvig ja Senta, taga õde Rita ja isa Peeter. Erakogu

2. Raske sõjaaegIga vägede liikumise korral majutati sõdureid kõikjal külades ja asulates. Kirikumõisas oli ka staap. Lastesse suhtusid sõdurid hoolivalt. Olid nad ju kõik kodudest kaugel. Mõnigi neist näitas meie emale oma perepilte. Lastele tundus see kõik põnev, ka arusaamatu, ka hirmutav: põgusad ütlused «tagasi löödi», Eesti Leegioni minek rinde suunas, keldrisolek Tallinna ...

Meenutades Rudolf Kivirannat 100. sünni­aastapäeval

Rudolf Kiviranna teenis New Yorgi eesti kogudust 1948. aastast kuni oma surmani 1994. aastal. Arhiiv

Praegu Los Angelese eesti kogudust teeniv õpetaja Jüri Pallo, kes 1991. aasta novembris sõitis üheks aastaks Eestist New Yorki õpetaja Rudolf Kiviranna abiliseks, meenutab: «Kiviranna ei kasutanud iialgi võimalust käia ENSVs. See oli tema põhimõte. Ta ei soovinud võtta NSVL saatkonnast Nõukogude viisat. Ta ei soovinud tunnistada Eesti okupatsiooni. Ta ütles seda mulle alati, et kui väliseestlased ...

Meie ema lugu 100 aastat Senta Toominga sünnist 1. osa

Senta Kikerpill Tartu tütarlaste gümnaasiumi abituriendina.  Erakogu

Senta Tooming oli peapiiskop Alfred Toominga (peapiiskopina ametis aastail 1968–1977) abikaasa. 1.Sellest, mis kirja pandud, millest meile räägitud ja mida  lapsepõlves kuulnud oleme.TartusMeie ema Senta Kikerpill (hilisem Tooming) sündis 18. märtsil 1912. a Tartus Hedvig ja Peeter Kikerpilli esimese lapsena. Järgmisel aastal sündis õde Rita. Ahja vallast pärit isa oli majaomanik ja ettevõtja, Nõost pärit ...

Mälestusi Peeter Kohandist 3. osa

1948. aasta jõulude ajal Pukas. Pildil esireas kasuisa õde Ilse, ema Aurelie, kasuisa Aarne; tagareas Valga pastor Paul Uibopuu, õde Imbi, tädi Hilde, Puhja pastor Peeter Kohandi. Eerakogu

3. Kõnekeelega olid hullemad lood – puudus ju Vene ajal selles keeles suhtlemise võimalus, eriti Lõuna-Eestis ja Tartus, kuhu ei lubatud isegi soome turiste ning polnud võimalik Soome televisiooni vaadata. Esmakordselt sain oma soome keele oskuse proovile panna alles 1992. aasta kevadel, kui meeskooriga esimest korda Soomes viibides ühes sealses perekonnas peatusin. Kuigi minu soome keel oli kindlasti küllaltki vigane, suutsin oma ...

Mälestusi Peeter Kohandist 2. osa

2. Laulud esitati enamasti saksa keeles, kuid mitmetele nendest tegi Kohandi ka eestikeelsed tõlked. Üheks selliseks oli «Auf dem Wasser zu singen» («Vetel laulda»), mille adekvaatselt originaali (autor Leopold Graf von Stollberg) edasi andva ning muusikaga suurepäraselt ühilduva teksti toon siin tervikuna: Läikides hiilgel kesk helkivaid laineid / liugleb üks paadike kõikuval teel.Ah, rõõmul rohkel ...

Mälestusi Peeter Kohandist 1. osa

Peeter Kohandi

1.Sõjajärgsetel aastatel (1944–1952) elas meie perekond Pukas, kus kasuisa Aarne Kaljundi (1909–1985) töötas apteegi juhatajana, ema Aurelie (1904–1993) samas assistendina. Minu isa Aleksander Jaeger oli surnud 1939. aastal. Elasin seega Pukas kaheksandast kuni kuueteistkümnenda eluaastani. Meie peret iseloomustas siis ja iseloomustab nüüdki suur muusikaarmastus. Väga hästi mängisid klaverit ema, õde Imbi ja tädi ...

Harald Tammuri 95. sünniaastapäevaks

Tartumaa legendaarne praost Harald Tammur (fotol) on igaveseks end kirjutanud inimeste mällu.Tartumaal Kavastu vallas 5. jaanuaril 1917 pere ainsa lapsena sündinud Harald Tammur sai leeriõnnistuse Alatskivi kirikus 28. juunil 1936. Tartu kommertsgümnaasiumi lõpetamise järel alustas 1936. aastal õpinguid ülikooli usuteaduskonnas.  1999. aastal üles kirjutatud mälestustes meenutab Harald Tammur: «1940. a sügisel, ...

Üks õnnistusrikas karistus

Ma tõstan silmad ülesse, KLPR 356. Sõnade autor Cornelius Becker, tõlkinud Anton Jürgenstein (1861–1932).

Aastal 1603 ilmus Leipzigis raamat, millel pole mitte üksnes tähendusrikas mõjulugu tänapäevani, vaid ka kurioosne saamislugu. Raamat tekkis seepärast, et autorile määrati karistus.Raamatul on barokne tiitel: «Psalter Davids gesangsweis, auf die in den lutherischen Kirchen gewöhnlichen Melodeyen zugerichtet durch Cornelium Becker» – eesti keeles umbes nii: «Taaveti laulud laulmise jaoks, luterlikkudes kirikutes ...

Luksemburgi jesuiidi Henri Werlingi 50. surmapäevaks 5. osa

5.Alles 1958. a hakkas Werling taas kirjutama sugulastele Luksemburgis, kes ei olnud temast 1940. aastast enam midagi kuulnud ja ei uskunud, et ta enam eluski on. Samuti ei teadnud sugulased seda, et ta oli sõja ajal olnud Eestis Apostelliku Administratsiooni esindaja ja seega praktiliselt Eesti katoliku kiriku pea. Werling ise ei maini seda ka oma hilisemates kirjades, nagu ta ei nimeta ka Jeesuse Seltsi, mille liige ta oli. 29. märtsil 1949 oli Luksemburgi ...

Imestusväärne tänu

Martin Rinckart

EELK laulu- ja palveraamatus on laul «Oh võtkem Jumalat nüüd kiita» (KLPR 302), mille sõnade autoriks on Martin Rinckart (1586–1649).Saksa keeles algab see laul sõnaga «nüüd»: «Nüüd tänagem Jumalat!». Millal? Mille eest? Kui 1757. aastal Preisimaa kuningas Friedrich II Sileesias Leutheni lähedal raske verise võidu saavutas, alustasid kuuldavasti tema sõdurid laulu «Oh ...

Luksemburgi jesuiidi Henri Werlingi 50. surmapäevaks 4. osa

4.Paater Werling sai pärast järjekordse Nõukogude okupatsiooni algust Eestis umbes aasta jagu armuaega. Kuid koos uue okupatsiooniga alanud katkematu vastupanu metsavendade poolt pani nõukogude võime oma küüditamispoliitikat jätkama.Ühe taolise aktsiooni käigus 15. augustil 1940, nagu tõendab üks väike sedel KGB arhiivist, kus on kirjas aastatel 1944–1953 deporteeritud inimeste nimed, saadeti ühes 30 000 ...

Meenutades õpetaja Johannes Paesalu 100. sünniaastapäeval

Hilja-Marie ja Johannes Paesalu. Koopia pildistas Ants Tisler

18. detsembril möödub 100 aastat õpetaja Johannes Paesalu sünnist. Pidades riskantseks külmal ja lumisel jõulukuul asjaosalisi kaugelt kutsuda, pidasime mälestusjumalateenistuse Helme kirikus ära oktoobris. Johannes Paesalu sündis 18. detsembril 1911 Virumaal Edisel. Õppis Jõhvis algkoolis ja ühisgümnaasiumis. Tartu ülikooli usuteaduskonnas õppis Paesalu 1933.–1937. a. Tee algus HelmesProoviaastal ...

Luksemburgi jesuiidi Henri Werlingi 50. surmapäevaks 3. osa

3.Kuid tumedad pilved, mis olid Hitleri võimuletuleku ning 1939. a Hitleri ja Stalini vahel sõlmitud kokkuleppe tagajärjel Euroopa kohale kerkinud, olid jõudnud juba ka Eestisse. Nii oli Eesti riigipea Konstantin Päts juba 1934. a võtnud endale diktaatorlikud volitused. Opositsioonijuht Artur Sirk (1900–1937) aga hukkus pärast kaht ebaõnnestunud riigipöördekatset salapolitsei eest põgenedes – ta kukkus aknast alla ning ...

Luksemburgi jesuiidi Henri Werlingi 50. surmapäevaks 2.osa

Eesti katoliku preestrid aastal 1939. Pildil teiste hulgas ka piiskop Eduard Profittlich (esimeses reas vasakult neljas) ja Luksemburgist pärit jesuiit Henri Werling (teises reas vasakult esimene).

2.Peale Tartu teenis paater Werling ka Valga (kus 1914. a sündis tänaseni veel elavate kirjas olev Valgevene kardinal Kazimierz Wiatek), Pärnu ja Petseri kogudust, millest igas oli 20–50 liiget. Peipsi järvest lõuna pool asuval Petseril oli olnud oluline roll vene õigeusu traditsioonis, kuna sealne kaljuklooster on üks vanimaid ja kuulsamaid omataolisi kogu Venemaal. Aastal 1920 läks Petseri ala üle Eestile, vaatamata sellele, et ...

Laululoojad Kivisted

Kolm õpetajat kivistet – Georg-Wilhelm (vasakult), Georg ja Einar. Arvatavalt 1937. aastal. 2 x arhiiv

Narvas tähistatakse lauluraamatuaastat seoses Kivistete perekonnaga.Meie kiriku laulu- ja palveraamatus on kaheksa laulu Georg Kiviste sõnadega (numbrid 67, 85, 128, 234, 289, 318, 336 ja 391). Sama palju laule on seotud Einar Kivistega, neist neli originaalsõnadega (167, 182, 367 ja 469) ning neli veel tõlked (20, 21, 28 ja 482). Sel aastal olid isal ja pojal ka ümmargused tähtpäevad: isa Georg Kiviste sünnist möödus sel ...