5. jaanuaril 2017 kell 16 kogunetakse Raadi surnuaia peaväravas, et üheskoos pidada mälestuspalvus Tartu Pauluse koguduse endise õpetaja Harald Tammuri haual. Harald Tammur sündis 5. jaanuaril 1917. a Kavastu valla käsitöölise Artur Tammuri ja tema naise Liisa ainukese lapsena. Haraldi koolitee algas Varnja algkoolis. 1935. aastal lõpetas ta Tartu kommertsgümnaasiumi cum laude ja pärast sõjaväeteenistust astus 1936. aastal Tartu ülikooli usuteaduskonda. Kuna nõukogude ...

7. novembril tähistasid Eesti katoliiklased isa Miikaeli sajandat sünniaastapäeva. See oli veel Stalini eluajal, kui isa Krumpāns Tallinna roomakatoliku koguduse preestriks määrati. Ajalugu oli äsja näidanud oma süngemat palet. 27. juunil 1941 vahistasid nõukogude okupatsioonivõimud Eesti apostelliku administraatori, piiskop Eduard Profittli­chi, kes Kirovi vanglas suri. 1945. aastaks oli enne sõda Eestis töötanud 14 vaimulikust alles jäänud vaid kaks. Kui arreteeriti ka ...

Jaan Lattik koos pere ja külalistega Viljandi kirikumõisa verandatrepil u 1918. Esiplaanil vasakult: Heino Friedrich, Aldo Robert, Jaan, Alice Agnes Margarethe ja Helgi Alice. EELK konsistooriumi arhiiv 1909. a – 107 aastat tagasi – kutsuti Peterburi Jaani koguduses oma prooviaasta lõpetanud noor vaimulik Jaan Lattik Viljandisse maakoguduse vikaarõpetajaks. Selleks oli põhjusi kogunisti kaks. Esiteks vajas sealne tütarlaste gümnaasium koolijuhatajat ja teiseks oli koguduse ...

Käesoleval aastal möödus 190 aastat poetess Julie Katharina Johanna von Hausmanni sünnist ja 115 aastat tema surmast. Kiriku laulu- ja palveraamat sisaldab tema luuletuse «So nimm denn meine Hände» (Oh võta mind, mu Jumal) sõnadele loodud laulu. Luuletuse on eesti keelde tõlkinud Anton Jürgenstein. Oh võta mind, mu Jumal, käe kõrvale, et tee mul jõuetumal läeks taevasse. Ei suuda üksi astu ma sammugi. Sest siruta mul vastu käed alati. (KLPR 344) Seda Friedrich ...

Ellen Niidu surmateate saabudes muutus maailm kohe vaiksemaks ja hallimaks. Nagu ta ise ütles, kui tema abikaasa Jaan Kross suri: kurb on! Praegu saame meie kõik, nii Elleni pere, sõbrad kui ka lugejad samamoodi öelda: kurb on. Elleni sünninimi oli Ellen Hiob. Ta oli tüdruk, kes käis mööda Tõnismäe küngast, vaatas torne, kõrget Toompead, kõike seda imelist, mida kodulinn tähendas. Vaatas ja pani tähele. Sõjast purustatud linnas oli ta nende noorte seas, kes pommitatud ...

Täna möödub 90 aastat Kalev Raave sündimisest Tartumaal Konguta vallas Majala külas Ihatsi talus. 4. märtsil täitus 12 aastat, mil teda enam ei ole füüsiliselt meie hulgas. Kuid minu meelest ja lähedaste sugulaste ning paljude Halliste inimeste meelest on ta mõtte ja tunde poolest siiski siin ja praegu koguduseelu korraldamisel toimetamas, nõu andmas ning julgustamas uusi ideid ja väljakutseid Halliste kihelkonna vaimuelus või argipäevas ellu viima. Kalevil oli visiooni ...

Charles Williamsi (1886–1945, fotol) surmast möödus mullu 70 aastat. Williamsit peetakse 20. sajandi üheks tähtsamaks inglise kristlikuks kirjanikuks. Ta oli teoloog, romaanikirjanik, luuletaja, kirjanduskriitik, näitekirjanik. Charles Williams sündis Londonis ja ta armastas väga oma sünnilinna. Tema romaanide tegevus keerleb ikka Londonis ja ta pidas ennast linnainimeseks. Väga hinnatud on tema seitse romaani, mida nimetatakse ka metafüüsilisteks trilleriteks. Nende ...

26. novembril möödus 100 aastat Pärnu-Jakobi koguduse kauaaegse õpetaja Ernst Rosensteini (fotol) sünnist. Tema vaimulik kasvamine on tihedalt seotud vennastekogudusega: juba 1932. aastast käis ta palvetundides ning peatselt tuli tal endal palvetundides kõnelda. Ernst Rosensteini töö kirikus algas 15. juulil 1945, kui koguduse nõukogu valis ta ühehäälselt koguduse jutlustajaks. Tema hooleks jäid jumalateenistuste pidamine, laste ristimine ning matusetalitused. ...

Aasta eest 3. novembril lahkus igavikku Kose koguduse õpetaja Mare Palgi. Minemine on loomulik osa meie teekonnast, ka ära minemine. Mõni minemine jätab jälje, lausa kustumatu, teine pudeneb tolmuks. Mare on jäänud meie südametesse ja teame, et kui me elame, siis elame Issandale, ja kui me sureme, siis sureme Issandale (Rm 14:8). On olnud pisarate päevi, kurbust ja valusaid ilmajäämise hetki, ent silmi Jumalale pöörates adume, et meile antakse laubaehe tuha asemel ja ...

Augusti keskel ilmus kordustrükis õpetaja Harald Põllu (1874–1939) raamat «Luterlusest» (144 lehekülge). Raamatu toimetas Arne Hiob, kes on kirjutanud ka ülevaate Põllu eluloost ning lisanud mitmeid tekste Põllu teoloogiliste vaadete avamiseks. Raamat anti esmakordselt välja 1936. aastal pealkirja all «Luteriusu alustest ja tunnustest». Harald Põld oli mitmekülgne vaimulik. Aastatel 1906–1938 – 32 aastat – teenis ta Kose kogudust, oli kaheksa aastat Ida-Harju praostkonna ...

Käesoleval aastal täitub Hageri koguduse eelviimasel baltisaksa soost õpetajal Konstantin Adolf Thomsonil 150 aastat sünnist. Hageris toimub sel puhul 19. septembril konverents. SA Juuru ja Hageri Kihelkonna Muuseumid on koostanud suurepärase näituse Hageri, Rapla ja Juuru kihelkonna vennastekoguduse palvemajadest. Näitust saab uue aastani näha Hageri kirikus. Tundis end oma inimesena On rõõmustav, et meie keskel on veel neid, kes Konstantin Thomsonit isiklikult ...

4. See uus algus Soomes tõi Salmele lähemale Rootsi pagulaskonna, vähenes kirjavahetus Liidia Tuulsega, sest Soomest Rootsi helistamine oli odav ja Salme on öelnud, et Soomest oli kuidagi lihtsam ka Bernard Kangro Tulimullale kirju läkitada. Noored sarkastilised mehed Rootsis nagu Lepik, Mägi, Talve, Kolk ajakirja Sõna ümber, mis ilmus enne Tulimulda, lasid lendu mõiste «kirjutavad prouakesed». Seda silti püüdis Salme endast välja juurida – vahel õnnestus, enamikul puhkudel ...

3. Kalle Vellenurme, üks metsaülikoolile kodueestlaste küllakutsuja, kes kantseldas Ameerikas Ellen Niitu ja Jaan Krossi, kes hoidis meidki Visnapuu filmi tehes joone peal, ütles, et ainult KGB sai kasu vihkamise ja eriti vastandamise ideoloogiast. Ning Jaan Kross toob oma mälestustes näite oma emast, kes külastas teda Saksa ajal vanglas, ja küsib vaidluses Eesti külastamise vastasega, kas ema toetas sellega sakslasi. See selleks. Aga Salme julges Eestisse tulla. Kuigi ...

2. Tema enda sõnul: «See seitsmesaja-aastane valitsemine ja elu siin armsal Gottesländchenil – Maarjamaal, see likvideeriti kolme nädalaga ära, nagu oleksime mänguasjad, mis tõstetakse ühest kohast teise ja pannakse kusagil karpi, et nüüd lõpetame selle mängu ära ja algab üks teine.» Vajadus mõtete korrastamisel tulemus kirja panna muinasjutu või luuletuse kujul saatis Salmet kogu elu, niisamuti kui vajadus päevikusse märkmeid teha. Muide, abielludes sai mehega kokku ...

1. Salme Raatma elas meie keskel aastatel 1915–2008. Kodutalus oli komme iga lapse sünni puhul istutada nimeline õunapuu. Kümmekond aastat hiljem hakati ehitama uut eluhoonet ja Salme puu istutati teise kohta. Salme nägi selles ettekuulutust pagulaspõlvele. Salme Raatma, enne nimede eestistamist aastani 1935 Rosenberg, sündis Viljandimaal Helme vallas Liinakülas Aindujaagu talu peremehe tütrena. Õppis Helmes ja Tõrvas ning 1933–1938 Tartu ülikoolis kunstiajalugu, kirjandust ...