3. Kalle Vellenurme, üks metsaülikoolile kodueestlaste küllakutsuja, kes kantseldas Ameerikas Ellen Niitu ja Jaan Krossi, kes hoidis meidki Visnapuu filmi tehes joone peal, ütles, et ainult KGB sai kasu vihkamise ja eriti vastandamise ideoloogiast. Ning Jaan Kross toob oma mälestustes näite oma emast, kes külastas teda Saksa ajal vanglas, ja küsib vaidluses Eesti külastamise vastasega, kas ema toetas sellega sakslasi. See selleks. Aga Salme julges Eestisse tulla. Kuigi ...

2. Tema enda sõnul: «See seitsmesaja-aastane valitsemine ja elu siin armsal Gottesländchenil – Maarjamaal, see likvideeriti kolme nädalaga ära, nagu oleksime mänguasjad, mis tõstetakse ühest kohast teise ja pannakse kusagil karpi, et nüüd lõpetame selle mängu ära ja algab üks teine.» Vajadus mõtete korrastamisel tulemus kirja panna muinasjutu või luuletuse kujul saatis Salmet kogu elu, niisamuti kui vajadus päevikusse märkmeid teha. Muide, abielludes sai mehega kokku ...

1. Salme Raatma elas meie keskel aastatel 1915–2008. Kodutalus oli komme iga lapse sünni puhul istutada nimeline õunapuu. Kümmekond aastat hiljem hakati ehitama uut eluhoonet ja Salme puu istutati teise kohta. Salme nägi selles ettekuulutust pagulaspõlvele. Salme Raatma, enne nimede eestistamist aastani 1935 Rosenberg, sündis Viljandimaal Helme vallas Liinakülas Aindujaagu talu peremehe tütrena. Õppis Helmes ja Tõrvas ning 1933–1938 Tartu ülikoolis kunstiajalugu, kirjandust ...

Minevikku ei vaadata tänavu tagasi mitte ainult Maarjamaal. Et 6. juulil 1415 aset leidnud tšehhi usureformaatori Jan Husi hukkamist tuleriidal veel 600 aastat hiljem meenutatakse, annab tunnistust selle sündmuse ajaloolisest tähtsusest, aga ka olulisusest tänapäeva inimestele. Usuvõitleja rahutul ajal Katoliikluse reformimine oli kõneaineks ammu enne Lutherit. Kirikule heideti ette maise varanduse ja ilmaliku võimu tagaajamist ning nuriseti vaimulike kõlvatu eluviisi ...

Maikuus saatsime kirikust taevasesse koju koguduse vanima liikme Jekaterina Kalme (1915–2015), sada eluaastat oleks täitunud juunis. Kadri matusel luges õpetaja Tõnu Linnasmäe 2Tm 4:7, see eakas õde võitles tõesti head usuvõitlust ja säilitas usu surmani. Ta oli sündinud Ingerimaal Peterburi lähistel taluinimeste paljulapselises peres, kaotanud nelja-aastaselt isa. Sõja ajal tegi väikese tütrega kaasa kõik selle rahva vintsutused: tulek Eestisse, saatmine Soome, sealt ...

Tartu Pauluse kirikus keskpäevapalvusel mälestati 13. juunil õpetaja Eduard Salumäed (1919–1985), kelle 30. surma-aastapäeva puhul olid kokku tulnud Salumäede järeltulijad. Mälestuspäeval oli altaris kaks piiskoppi mustas luterokis: Joel Luhamets ja Tiit Salumäe. Eduard Salumäe lapsi tervitades nimetas piiskop Luhamets, et teeb seda kirikus, mille altari ees andsid kord laulatustõotuse Eduard ja Johanna Salumäe. «Taas on kirik nii, nagu oli siis,» jagas piiskop rõõmu ...

Pirita kloostris meenutati kirjanik Salme Raatmat (Rosensteini) tema 100. sünniaastapäeval. Helme vallas Aindujaagul sündinud talutüdrukust sai kodumaata naine, kes Saksamaal või hiljem Soomes elades säilitas emakeele, oli produktiivne looja ja andis keele kaasa ka oma viiele lapsele. Igatsus Eesti järele jäi teda saatma. Mälestuspeol meenutas kirjanik Harri Raitis Turust, et kui nad Salmega kord Tallinnas koos olid, öelnud ta: «See ei ole minu linn. Mul ei ole kodulinna, ...

Laupäeval, 13. juunil kell 12 on Tartu Pauluse kirikus keskpäevapalvus, millega meenutatakse õpetaja Eduard Salumäed tema 30. surma-aastapäeval. Pärast palvust süüdatakse küünlad Eduard ja Johanna Salumäe haual Tartu Maarja kalmistul. Kalmistult naastes jätkub päev Pauluse kirikus mälestuskonverentsiga. Eduard Salumäe (sün­di­nud Näkk) sündis 28. sep­tembril 1919 Tartumaal Tähtvere vallas. Astus Tartu üli­kooli usuteaduskonda 1938. a sügisel. Aastast 1945 teenis ta Paistu ...

Valter Vaasa sünd taluperre Võrumaal, praegu Põlva maakonda jäävas Himma külas jäi I maailmasõja aega, tema kasvamine käis käsikäes noore riigi arenguga. Tõenäoliselt oleks temast saanud kooliõpetaja, aga talle oli määratud teine tee. Võru ühisgümnaasiumi ja kaitseväes Tondi sõjakooli lõpetamise järel läks ta õppima ülikooli usuteaduskonda. «Valter Vaasa on nooruses kehastanud meie noore riigi kõrgeid ideaale,» on kirjutanud oma eelkäijast, kes kuulus Eesti Üliõpilaste ...

Tuba nii mahe ja vaikne, seisev ja ootav. Alati on nii mõnus ja kena siia tulla. Olgu kell neli, kell viis, millal kunagi jõutakse. Kui ainult ei peaks siit jälle kuhugi minema – ma siia jääks. Tassime oma asjad autost ära kööki. Märjad saapad ja märjad jäljed trepil. Kui on söödud, siis tulebki videvikuviiv. Pikk unelev videvikuviiv, kui istud voodile ja vaade eksib kauaks kaugele. Õhtus ma laman ja silme ees seisab akna valguskuma. Väga harva on nii, et täiesti pime, akna ...

Eesti rahva suurmehe Jakob Hurda elust ja tegevusest teame mitmeid olulisi fakte. Kuid on üks kuupäev, mis rikka ja mitmetahulise elu juures ei olegi leidnud erilist äramärkimist. Ometi on Põlva kogudus selle üles tähendanud oma aastakalendrisse. Nimelt möödub jüripäeval, 23. aprillil 150 aastat päevast, mil Jakob Hurt kaitses Tartu ülikoolis teoloogiakandidaadi dissertatsiooni. Põlva kihelkonnas Himmaste külas 1839. aastal Lepa talu peremehe Jaan Hurda esikpojana sündinud ...

Eduard Vilde muuseum Tallinnas Kadriorus kutsub sel nädalavahetusel endale külla, et tähistada kirjaniku 150. sünniaastapäeva. Küll tahaks kirjutada sõna «kirjanik» ette tuntud või armastatud. Ent käsi ja süda tõrguvad, sest need kõlavad võltsilt. Tuntud on 4. märtsil 1865 Simuna kihelkonnas Pudivere mõisas sündinud ja Muuga mõisas kasvanud Eduard Vilde (1865–1933) kindlasti ja armastatud on tema näidend «Pisuhänd» tänu legendaarsetele näitlejatele Urmas Kibuspuule, Jüri ...

Kose vallavolikogu otsustas 22. jaanuari istungil anda valla aukodaniku tiitel postuumselt kirikuõpetaja Mare Palgile. Vabariigi aastapäeva kontsertaktusel Kose kultuurikeskuses läinud reedel võttis tunnustuse vastu Tiit Palgi. Vallavalitsuse otsus määrata valla aukodaniku tiitel igavikku lahkunud Mare Palgile (10.11.1973–03.11.2014, fotol) tuli kogudusele ja kogudust teenivale diakon Rein Keskpaigale meeldiva üllatusena, kuna tegu oli vallapoolse ...

Rootsi peapiiskop Nathan Söderblom tegutses sada aastat tagasi maailmarahu ja oikumeenia heaks. Uppsalas tähistati läinud aasta 8. novembril peapiiskop Nat­han Söderblomi (1866–1931) piiskopiks seadmise 100. aastapäeva. Olulise sündmuse tähistamiseks korraldas Rootsi kirik sümpoosioni teemal «Elu-usk-tulevik: Nathan Söderblom, meie aja inspireerija». Meenutamiseks oli küllaga põhjust, sest Söderblom kuulus kaasaegse oikumeenilise liikumise rajajate hulka. Peale selle oli ta ...

Johan Kõpu lapsepõlvest toonitatakse, et ta kaotas oma ema ja elas perega Põhja-Lätis. Priit Rohtmets: Need ongi kaks tähtsamat aspekti. Ema kaotus muutis ta ehk pisut kinniseks. Samas oli kinnisus see, mis tegi temast kaasaegsete silmis soliidse mehe. Ta ei trüginud esile ja võttis sõna alles siis, kui tõesti oli midagi öelda. Selles mõttes oli ta üks eesti talupoja iseloomuga mees. Kõpp ei olnud sõjakas, vaid püüdis konflikte lahendada. See ei tähenda sugugi, et tal ...