Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon minevikust »

Persoon minevikust

Telgiga maailmas

Pirita kloostris meenutati kirjanik Salme Raatmat (Rosensteini) tema 100. sünniaastapäeval. Helme vallas Aindujaagul sündinud talutüdrukust sai kodumaata naine, kes Saksamaal või hiljem Soomes elades säilitas emakeele, oli produktiivne looja ja andis keele kaasa ka oma viiele lapsele. Igatsus Eesti järele jäi teda saatma. Mälestuspeol meenutas kirjanik Harri Raitis Turust, et kui nad Salmega kord Tallinnas koos olid, öelnud ta: «See ei ole minu linn. Mul ei ole kodulinna, ...

Laupäeval meenu­ta­tak­se Tartus Eduard Salumäed

Laupäeval, 13. juunil kell 12 on Tartu Pauluse kirikus keskpäevapalvus, millega meenutatakse õpetaja Eduard Salumäed tema 30. surma-aastapäeval. Pärast palvust süüdatakse küünlad Eduard ja Johanna Salumäe haual Tartu Maarja kalmistul. Kalmistult naastes jätkub päev Pauluse kirikus mälestuskonverentsiga. Eduard Salumäe (sün­di­nud Näkk) sündis 28. sep­tembril 1919 Tartumaal Tähtvere vallas. Astus Tartu üli­kooli usuteaduskonda 1938. a sügisel. Aastast 1945 teenis ta Paistu ...

Valter Vaasa: alati on neid, kellelt õppida

Valter Vaasa sünd taluperre Võrumaal, praegu Põlva maakonda jäävas Himma külas jäi I maailmasõja aega, tema kasvamine käis käsikäes noore riigi arenguga. Tõenäoliselt oleks temast saanud kooliõpetaja, aga talle oli määratud teine tee. Võru ühisgümnaasiumi ja kaitseväes Tondi sõjakooli lõpetamise järel läks ta õppima ülikooli usuteaduskonda. «Valter Vaasa on nooruses kehastanud meie noore riigi kõrgeid ideaale,» on kirjutanud oma eelkäijast, kes kuulus Eesti Üliõpilaste ...

Ema minus

Tuba nii mahe ja vaikne, seisev ja ootav. Alati on nii mõnus ja kena siia tulla. Olgu kell neli, kell viis, millal kunagi jõutakse. Kui ainult ei peaks siit jälle kuhugi minema – ma siia jääks. Tassime oma asjad autost ära kööki. Märjad saapad ja märjad jäljed trepil. Kui on söödud, siis tulebki videvikuviiv. Pikk unelev videvikuviiv, kui istud voodile ja vaade eksib kauaks kaugele. Õhtus ma laman ja silme ees seisab akna valguskuma. Väga harva on nii, et täiesti pime, akna ...

150 aasta tagune sündmus Jakob Hurda elus

Eesti rahva suurmehe Jakob Hurda elust ja tegevusest teame mitmeid olulisi fakte. Kuid on üks kuupäev, mis rikka ja mitmetahulise elu juures ei olegi leidnud erilist äramärkimist. Ometi on Põlva kogudus selle üles tähendanud oma aastakalendrisse. Nimelt möödub jüripäeval, 23. aprillil 150 aastat päevast, mil Jakob Hurt kaitses Tartu ülikoolis teoloogiakandidaadi dissertatsiooni. Põlva kihelkonnas Himmaste külas 1839. aastal Lepa talu peremehe Jaan Hurda esikpojana sündinud ...

Maailmakodanikust Vilde pärand ootab taassündi

Vilde_ed copy

Eduard Vilde muuseum Tallinnas Kadriorus kutsub sel nädalavahetusel endale külla, et tähistada kirjaniku 150. sünniaastapäeva. Küll tahaks kirjutada sõna «kirjanik» ette tuntud või armastatud. Ent käsi ja süda tõrguvad, sest need kõlavad võltsilt. Tuntud on 4. märtsil 1865 Simuna kihelkonnas Pudivere mõisas sündinud ja Muuga mõisas kasvanud Eduard Vilde (1865–1933) kindlasti ja armastatud on tema näidend «Pisuhänd» tänu legendaarsetele näitlejatele Urmas Kibuspuule, Jüri ...

Postuumselt valla aukodanikuks

mare_palgi copy

Kose vallavolikogu otsustas 22. jaanuari istungil anda valla aukodaniku tiitel postuumselt kirikuõpetaja Mare Palgile. Vabariigi aastapäeva kontsertaktusel Kose kultuurikeskuses läinud reedel võttis tunnustuse vastu Tiit Palgi. Vallavalitsuse otsus määrata valla aukodaniku tiitel igavikku lahkunud Mare Palgile (10.11.1973–03.11.2014, fotol) tuli kogudusele ja kogudust teenivale diakon Rein Keskpaigale meeldiva üllatusena, kuna tegu oli vallapoolse ...

Nobelist ja üks oikumeenilise liikumise algatajaid

Rootsi peapiiskop Nathan Söderblom tegutses sada aastat tagasi maailmarahu ja oikumeenia heaks. Uppsalas tähistati läinud aasta 8. novembril peapiiskop Nat­han Söderblomi (1866–1931) piiskopiks seadmise 100. aastapäeva. Olulise sündmuse tähistamiseks korraldas Rootsi kirik sümpoosioni teemal «Elu-usk-tulevik: Nathan Söderblom, meie aja inspireerija». Meenutamiseks oli küllaga põhjust, sest Söderblom kuulus kaasaegse oikumeenilise liikumise rajajate hulka. Peale selle oli ta ...

Johan Kõpp oli mees, kes julges mõelda tulevikule

Johan Kõpu lapsepõlvest toonitatakse, et ta kaotas oma ema ja elas perega Põhja-Lätis. Priit Rohtmets: Need ongi kaks tähtsamat aspekti. Ema kaotus muutis ta ehk pisut kinniseks. Samas oli kinnisus see, mis tegi temast kaasaegsete silmis soliidse mehe. Ta ei trüginud esile ja võttis sõna alles siis, kui tõesti oli midagi öelda. Selles mõttes oli ta üks eesti talupoja iseloomuga mees. Kõpp ei olnud sõjakas, vaid püüdis konflikte lahendada. See ei tähenda sugugi, et tal ...

Elmar Kulli 100. sünniaastapäevaks

Üks nendest inimestest, kelle puhul võib selgelt rääkida Jumala kutsest ja sellele kutsele vastamisest, oli õpetaja Elmar Kull. Kahtlemata tugevdas tema kristlikke arusaamu sundmobiliseerimine 1941. a Nõukogude armeesse. Usaldamatuse tõttu Eestist pärinevate mobiliseeritute vastu, mis kestis üle aasta kuni Velikije Luki lahinguni, olid nad sisuliselt sunnitöölise seisuses ja nägid kogu inimlikku viletsust ning vägivalda. Kohe demobiliseerimise järel pärast sõja lõppu ...

Katoliiklane, kes kirjutas raamatuid

2. oktoobril oli Graham Greene’il 110. sünniaastapäev. Tavaliselt räägitakse olulistest inimestest nende ümmargustel juubelitel. Kuid Greene on nii tähtis kuju maailmakirjanduses, et temast võib rääkida ka 110. sündimise päeval. Graham Greene sündis kooliõpetaja neljanda  pojana. Isa sai koolijuhatajaks ja Graham käis seal koolis. Poisina oli tulevane kirjanik väga häbelik, kuid samal ajal protestivaimu täis. Ta ei kannatanud ühiselamut. Mitu korda ta põgenes ja proovis ka ...

Leopold Raudkepp – 100 aastat ordinatsioonist

26. juulil 1914 ordineeriti Äksi kirikus Tartu praostkonna vikaarõpetajaks Leopold Raudkepp (1877–1948), kellest sai tuntud koolijuht ja pedagoog, poliitikategelane ning aateline luuletaja. Veerandsaja aasta möödumisel ordinatsioonist valmistas Raudkepp ise ette mahuka artikli «Ühe õpetaja 25-aastane tegewus ja jooni tema elust», mis ilmus Eesti Kirikus läbi kolme numbri juulis 1939. Tänapäeval tuntakse Raudkeppi vaid kui laulu «Hoia, Jumal, Eestit» sõnade autorit. Tema ...

Kokamäe elu Hiinas ja surm sõjapõgenikuna Kanadas

Hendrik Kokamägi (HK) sündis 130 aasta eest 9. mail 1884 Taageperas. Õppis Taagepera vallakoolis, kodust 11 km kaugusel, neli aastat Helme kihelkonnakoolis ja Valga linnakoolis. Käis leeris Valga Peetri koguduses õpetaja Richard Wühneri juures ja sai leeriõnnistuse 27. mail 1901. 1904 kevadel saatis HK palvekirja Soome Misjoniseltsi juhatusele, et teda võetaks Helsingi misjonikooli õppima. Kirjale tuli positiivne vastus paar kuud hiljem. Õppetöö kestis kuus aastat. Kooli ...

«Lunastust Kristuses» saab kuulda Kaarli kirikus

Kaarli kirikus 29. aprillil toimuv muusikaõhtu kujuneb suursündmuseks, sest kümne aasta järel tuleb taas ettekandele Hugo Lepnurme kantaat «Lunastus Kristuses». See ligi pooletunnine teos salvestati esmakordselt 1989–1991 Oleviste kirikus Margo Kõlari juhatusel ja 1994 ilmunud CD-d on võimalik praegugi kuulata. Kümme aastat tagasi kanti teos ette Estonia kontserdisaalis Coro Consonante ja Collegium Consonante esituses. Hugo Lepnurme Muusikaühingu ja maestro õpilaste ...

Üks ingel väisas Eestimaad

Mõnel meist on olnud õnn kohata inimest, kelle kohalolekust muutus maailm. Olen Aino Järvesoo nime kuulnud – vahel vaiksemalt, vahel valjemalt. Praegu kuulen teda päris valjult oma südames. Harkujärve kirik, mille juurde jalad mind kannavad, on ehitatud Aino Järvesoo säästudest. Kirik on uhke ja eriline, aga üksi. Paar aastat tagasi lõpetas kogudus hoones tegevuse ja sellest ajast on rõskus ehitist hävitamas. Ajalehtede väljavõtteid Harkujärve kiriku ehitamisraskustest ...