Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon minevikust »

Persoon minevikust

Nimi kiriku laulu- ja palveraamatust

0h_võta

Käesoleval aastal möödus 190 aastat poetess Julie Katharina Johanna von Hausmanni sünnist ja 115 aastat tema surmast. Kiriku laulu- ja palveraamat sisaldab tema luuletuse «So nimm denn meine Hände» (Oh võta mind, mu Jumal) sõnadele loodud laulu. Luuletuse on eesti keelde tõlkinud Anton Jürgenstein. Oh võta mind, mu Jumal, käe kõrvale, et tee mul jõuetumal läeks taevasse. Ei suuda üksi astu ma sammugi. Sest siruta mul vastu käed alati. (KLPR 344) Seda Friedrich ...

Sest imet teha on lastel luba …

Ellen Niidu surmateate saabudes muutus maailm kohe vaiksemaks ja hallimaks. Nagu ta ise ütles, kui tema abikaasa Jaan Kross suri: kurb on! Praegu saame meie kõik, nii Elleni pere, sõbrad kui ka lugejad samamoodi öelda: kurb on. Elleni sünninimi oli Ellen Hiob. Ta oli tüdruk, kes käis mööda Tõnismäe küngast, vaatas torne, kõrget Toompead, kõike seda imelist, mida kodulinn tähendas. Vaatas ja pani tähele. Sõjast purustatud linnas oli ta nende noorte seas, kes pommitatud ...

Talent on taeva kingitus

Täna möödub 90 aastat Kalev Raave sündimisest Tartumaal Konguta vallas Majala külas Ihatsi talus. 4. märtsil täitus 12 aastat, mil teda enam ei ole füüsiliselt meie hulgas. Kuid minu meelest ja lähedaste sugulaste ning paljude Halliste inimeste meelest on ta mõtte ja tunde poolest siiski siin ja praegu koguduseelu korraldamisel toimetamas, nõu andmas ning julgustamas uusi ideid ja väljakutseid Halliste kihelkonna vaimuelus või argipäevas ellu viima. Kalevil oli visiooni ...

Kristlik kirjanik Charles Williams, originaalne mõtleja ja karismaatiline isiksus

williams

Charles Williamsi (1886–1945, fotol) surmast möödus mullu 70 aastat. Williamsit peetakse 20. sajandi üheks tähtsamaks inglise kristlikuks kirjanikuks. Ta oli teoloog, romaanikirjanik, luuletaja, kirjanduskriitik, näitekirjanik. Charles Williams sündis Londonis ja ta armastas väga oma sünnilinna. Tema romaanide tegevus keerleb ikka Londonis ja ta pidas ennast linnainimeseks. Väga hinnatud on tema seitse romaani, mida nimetatakse ka metafüüsilisteks trilleriteks. Nende ...

Ernst Rosenstein – 100

ernst-rosenstein

26. novembril möödus 100 aastat Pärnu-Jakobi koguduse kauaaegse õpetaja Ernst Rosensteini (fotol) sünnist. Tema vaimulik kasvamine on tihedalt seotud vennastekogudusega: juba 1932. aastast käis ta palvetundides ning peatselt tuli tal endal palvetundides kõnelda. Ernst Rosensteini töö kirikus algas 15. juulil 1945, kui koguduse nõukogu valis ta ühehäälselt koguduse jutlustajaks. Tema hooleks jäid jumalateenistuste pidamine, laste ristimine ning matusetalitused. ...

Mare Palgi mälestuseks

Aasta eest 3. novembril lahkus igavikku Kose koguduse õpetaja Mare Palgi. Minemine on loomulik osa meie teekonnast, ka ära minemine. Mõni minemine jätab jälje, lausa kustumatu, teine pudeneb tolmuks. Mare on jäänud meie südametesse ja teame, et kui me elame, siis elame Issandale, ja kui me sureme, siis sureme Issandale (Rm 14:8). On olnud pisarate päevi, kurbust ja valusaid ilmajäämise hetki, ent silmi Jumalale pöörates adume, et meile antakse laubaehe tuha asemel ja ...

Harald Põld – tõeline luterlane

Augusti keskel ilmus kordustrükis õpetaja Harald Põllu (1874–1939) raamat «Luterlusest» (144 lehekülge). Raamatu toimetas Arne Hiob, kes on kirjutanud ka ülevaate Põllu eluloost ning lisanud mitmeid tekste Põllu teoloogiliste vaadete avamiseks. Raamat anti esmakordselt välja 1936. aastal pealkirja all «Luteriusu alustest ja tunnustest». Harald Põld oli mitmekülgne vaimulik. Aastatel 1906–1938 – 32 aastat – teenis ta Kose kogudust, oli kaheksa aastat Ida-Harju praostkonna ...

Hageri koguduse õpetaja Thomsoni sünnist 150 aastat

Käesoleval aastal täitub Hageri koguduse eelviimasel baltisaksa soost õpetajal Konstantin Adolf Thomsonil 150 aastat sünnist. Hageris toimub sel puhul 19. septembril konverents. SA Juuru ja Hageri Kihelkonna Muuseumid on koostanud suurepärase näituse Hageri, Rapla ja Juuru kihelkonna vennastekoguduse palvemajadest. Näitust saab uue aastani näha Hageri kirikus. Tundis end oma inimesena On rõõmustav, et meie keskel on veel neid, kes Konstantin Thomsonit isiklikult ...

Salme Raatma perele ja kirjandusele elatud elu 4. osa

4. See uus algus Soomes tõi Salmele lähemale Rootsi pagulaskonna, vähenes kirjavahetus Liidia Tuulsega, sest Soomest Rootsi helistamine oli odav ja Salme on öelnud, et Soomest oli kuidagi lihtsam ka Bernard Kangro Tulimullale kirju läkitada. Noored sarkastilised mehed Rootsis nagu Lepik, Mägi, Talve, Kolk ajakirja Sõna ümber, mis ilmus enne Tulimulda, lasid lendu mõiste «kirjutavad prouakesed». Seda silti püüdis Salme endast välja juurida – vahel õnnestus, enamikul puhkudel ...

Salme Raatma perele ja kirjandusele elatud elu 3. osa

3. Kalle Vellenurme, üks metsaülikoolile kodueestlaste küllakutsuja, kes kantseldas Ameerikas Ellen Niitu ja Jaan Krossi, kes hoidis meidki Visnapuu filmi tehes joone peal, ütles, et ainult KGB sai kasu vihkamise ja eriti vastandamise ideoloogiast. Ning Jaan Kross toob oma mälestustes näite oma emast, kes külastas teda Saksa ajal vanglas, ja küsib vaidluses Eesti külastamise vastasega, kas ema toetas sellega sakslasi. See selleks. Aga Salme julges Eestisse tulla. Kuigi ...

Salme Raatma perele ja kirjandusele elatud elu 2. osa

2. Tema enda sõnul: «See seitsmesaja-aastane valitsemine ja elu siin armsal Gottesländchenil – Maarjamaal, see likvideeriti kolme nädalaga ära, nagu oleksime mänguasjad, mis tõstetakse ühest kohast teise ja pannakse kusagil karpi, et nüüd lõpetame selle mängu ära ja algab üks teine.» Vajadus mõtete korrastamisel tulemus kirja panna muinasjutu või luuletuse kujul saatis Salmet kogu elu, niisamuti kui vajadus päevikusse märkmeid teha. Muide, abielludes sai mehega kokku ...

Salme Raatma perele ja kirjandusele elatud elu 1. osa

1. Salme Raatma elas meie keskel aastatel 1915–2008. Kodutalus oli komme iga lapse sünni puhul istutada nimeline õunapuu. Kümmekond aastat hiljem hakati ehitama uut eluhoonet ja Salme puu istutati teise kohta. Salme nägi selles ettekuulutust pagulaspõlvele. Salme Raatma, enne nimede eestistamist aastani 1935 Rosenberg, sündis Viljandimaal Helme vallas Liinakülas Aindujaagu talu peremehe tütrena. Õppis Helmes ja Tõrvas ning 1933–1938 Tartu ülikoolis kunstiajalugu, kirjandust ...

600 aastat Jan Husi hukkamisest

Minevikku ei vaadata tänavu tagasi mitte ainult Maarjamaal. Et 6. juulil 1415 aset leidnud tšehhi usureformaatori Jan Husi hukkamist tuleriidal veel 600 aastat hiljem meenutatakse, annab tunnistust selle sündmuse ajaloolisest tähtsusest, aga ka olulisusest tänapäeva inimestele. Usuvõitleja rahutul ajal Katoliikluse reformimine oli kõneaineks ammu enne Lutherit. Kirikule heideti ette maise varanduse ja ilmaliku võimu tagaajamist ning nuriseti vaimulike kõlvatu eluviisi ...

Vanaduse kiituseks

Maikuus saatsime kirikust taevasesse koju koguduse vanima liikme Jekaterina Kalme (1915–2015), sada eluaastat oleks täitunud juunis. Kadri matusel luges õpetaja Tõnu Linnasmäe 2Tm 4:7, see eakas õde võitles tõesti head usuvõitlust ja säilitas usu surmani. Ta oli sündinud Ingerimaal Peterburi lähistel taluinimeste paljulapselises peres, kaotanud nelja-aastaselt isa. Sõja ajal tegi väikese tütrega kaasa kõik selle rahva vintsutused: tulek Eestisse, saatmine Soome, sealt ...

Eduard Salumäe järeltulijad tulid kokku

Tartu Pauluse kirikus keskpäevapalvusel mälestati 13. juunil õpetaja Eduard Salumäed (1919–1985), kelle 30. surma-aastapäeva puhul olid kokku tulnud Salumäede järeltulijad. Mälestuspäeval oli altaris kaks piiskoppi mustas luterokis: Joel Luhamets ja Tiit Salumäe. Eduard Salumäe lapsi tervitades nimetas piiskop Luhamets, et teeb seda kirikus, mille altari ees andsid kord laulatustõotuse Eduard ja Johanna Salumäe. «Taas on kirik nii, nagu oli siis,» jagas piiskop rõõmu ...